1-18-2990/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-18-2990

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2990 (17231501107) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi Yulia Kosareva s

4 ja 7 üüdistus KarS § 199 lg 2 p ning §

118 lg 1 p 1

järgi A.M-i ja Aleksandr Šermolajevi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi Lühimenetluses Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav Yulia Kosareva

Ik: 47401230242; Vene kodanik, emakeel:

Föderatsiooni

vene keel; keskeriharidus; ; elukoht: töökoht: puudub xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.06.2017.

Kahtlustatavana kinni peetud 29.06.2017 kuni 30.06.2017.

Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

, väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Advokaat

Risto Käbi Süüdistatav A.M

Ik: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel;

algharidus; töökoht: puudub; elukoht: ajutiselt xxxx (kindel elukoht puudub). Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin Süüdistatav Aleksandr Šermolajev

Ik: 37503080277; määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel; keskharidus, töökoht: puudub; elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ei ole.

Varasem karistatus:

- Harju Maakohtu 15.05.2013 otsusega KarS § 349 järgi, KrMS § 238 lg 2, § 68 lg 1, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tähtajalise vangistusega 2 kuud ja 19 päeva, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Katseaja lõpp 14.05.2015. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1.

Yulia Kosareva süüdi tunnistada KarS § ettenähtud kuriteo

199 lg 2 p-des 4 ja 7 toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa kuud. )

2. Yulia Kosareva

118 lg 1 p 1

süüdi tunnistada KarS § ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli aastat ja 6 )

(kuus) kuud.

3. kuritegude

KarS § 64 lg alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kogumi eest

4 (neli) aastat ja 9 ( ) kuud. liitkaristuseks tähtajaline vangistus üheksa

4. Yulia Kosareva

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangist lugedes use

3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud.

5. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.06.2017 kuni 30.06.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tajaline vangistus 3 (kolm) aastat 1 lugeda täh (üks) kuu ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva.

6. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ära kandmata karistus, so tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 1 ( ) kuu üks ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Yulia Kosareva su Yulia Kosareva

htes täitmisele pööramata tingimusel, et temale määratud 4

(neli) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §

75 lg 1 punktide 1 kuni 6 sätete alusel pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, tel.: 6127758).

7. -de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Yulia Kosarevat

KarS § 75 lg 1 p järgima katseajal kontrollnõudeid: - xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas:

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Yulia Kosarevale kohustus mitte tarvitada temale määratud katseaja jooksul alkoholi.

9. Yulia Kosarevale katseaja

KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada määratud 4 (neli) aastase kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.06.2018.

10. Yulia Kosareva elukohast lahkumise keeld

suhtes kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

11.

-des 4 ja 7 A.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli kuud. )

12. A.M-ile KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse lugedes

2 (kaks) kuud . ja 20 (kakskümmend) päeva

13. A.M-ile tud KarS § 73 lg 1 ja alusel jätta mõiste ja ära kandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud A.M-i ja 20 (kakskümmend) päeva suhtes täitmisele pööramata temale määratud üks tingimusel, et A.M

1 ( ) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

14. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada A.M-ile määratud 1

-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.06.2018.

15. Aleksandr Šermolajev -des 4 ja 7 süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus üheksa

9 ( ) kuud.

16.

ajev

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Šermol ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse lugedes

6 (kuus) kuud.

17.

tud KarS § 73 lg 1 ja alusel jätta Aleksandr Šermolajevile mõiste ja ära kandmata tähtajaline vangistus andr Šermolajev suhtes täitmisele pööramata

6 (kuus kuud Aleks ) i

tingimusel, et

2 (kaks) aastase katseaja kestel ei Aleksandr Šermolajev temale määratud pane toime uut tahtlikku kuritegu.

18. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Aleksandr Šermolajevile määratud 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.06.2018.

19. Yulia Kosarevalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p ; §

3, 4 ja 9

180 lg- 1 ja 3 alusel: te

esimese sundraha 1250 (tuhat astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev kakssada viis ) eurot; kümmend

isiku ekspertiisi nr 17E- eurot PõI0112 teostamise kulud 84 (kaheksakümmend neli) (I kd tl 104 );

määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel kümme) makstud tasu 210 (kakssada eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 450 (nelisada viiskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu eurot, mis tuleb 1784 (tuhat seitsesada kaheksakümmend neli)

kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfo Maksuja Tolliameti makseinfos s märgitud arveldusarvele, märkides

leiduva kohustusliku viitenumbri ja Yulia Kosareva 1-18-2990 selgituse: „ , ,

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel elukoha või Yulia Kosareva tema le

kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

20.

A.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

tei

ast sundahast 750 eurot se astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev pool sundraha ; st, so 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot määratu kümme d kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 50 (viis st nd eurot ) ja kohtumenetlusel makstud tasu 1 st

75 (sada seitsekümmend viis) eurot, so kokku kaitsjale makstud tasust osa, vähendades väljamõistetavat menetluskulu ning välja mõista kaitsjale makstud tasust 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot 100 (sada) eurot, s.o kokku menetluskulu eurot, mis tuleb kohtuotsuse

475 (nelisada seitsekümmend viis)

jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva Maksuja Tolliameti kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.M, 1-18-2990, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Määratud A.M-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määratud kaitsjale makstud tasust

125 (sada kakskümmend viis eurot jätta osa, s.o )

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda, vähendades poole võrra ka välja mõistetavat sundraha suurust.

21. Aleksandr Šermolajevilt

2 ja lg 2; välja mõista KrMS § 173 lg 1 p § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

teisese sundraha 750 astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev (seitsesada viis ) eurot; kümmend

määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu üheksakümme

90 ( nd) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu eurot, mis tuleb kohtuotsuse 1080 (tuhat kaheksakümmend)

jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva Maksuja Tolliameti

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksandr Šermolajev, , 1-18-2990

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Šermolajevile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

22. -ekspertiisi nr 17E- 0735 teostamise kulud 969 eurot (I kd tl 96) ja - DNA GE DNA ekspertiisi nr 17E-GE0907 teostamise kulud 969 eurot (I kd tl 114) jätta KrMS § 180 lg

3 alusel riigi kanda.

23. C K E AS esitatud tsiviilhagi 1299 ( eksa) euro ja 36

tuhat kakssada üheksakümmend üh ( ) sendi

kolmkümmend kuus nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, §

1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 välja mõista alusel solidaarselt Yulia

Kosareva , A.M-ilt ja C K E AS kasuks 1299,36 lt Aleksandr Šermolajevilt eurot, mis tuleb kanda kannatanu C K EAS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx,

EE märkides selgitusena: „ , tsiviilhagi“ või „ Yulia Kosareva, 1-18-2990

A.M, 1- 18-2990 1-18-2990

, tsiviilhagi“ või „Aleksandr Šermolajev, , tsiviilhagi“.

24. Pakend nr 1 (2 am kaasa

9.06.2017.a. tunnistaja ülekuul ise käigus võetud valget värvi Nike T- ), mis särk asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

25. Pakend nr 2 (30 ),

.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud musta värvi püksid mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada S.

2 alusel. Kle KrMS § 126 lg 3 p

26. Pakend nr 3 (30.06.2017. ),

a. läbiotsimise käigus ära võetud puidust käepidemega nuga mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223 konfiskeerida

), KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

27. Pakend nr 4 (

30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi käepidemega nuga), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), konfiskeerida

KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrM

S § 126 lg 3 p 4 alusel.

28. Pakend nr 5 (

2017.a. 30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksa materjalist särk asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukoh ), mis aga

Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosarevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

29. Pakend nr 6 ( ), mis asub

30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksapüksid PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosareva le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

30. Pakend nr 7 ( ), mis

30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud vasaku jala plätu asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosareva le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

31. Pakend nr 8 ( ), mis

30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud parema jala plätu asub (I PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosareva le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

32. Pakend nr 2.2 ( oov tunnistaja S.

13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puutepr

K ), mis i dressipükstelt märk 2 asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuko (I kd tl 84-85, akt 2018-223), haga Rahumäe tee 6/1, Tallinn hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

33. Pakend nr 2.3 ( S.

13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja

K ), mis i dressipükstelt märk 3 asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asu /1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), kohaga Rahumäe tee 6 hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

34. Pakend nr 2.4 ( S.

13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja

K ), mis a

i dressipükstelt märk 4 sub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuk (I kd tl 84-85, akt 2018-223), ohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

35. Pakend nr 2.5 ( S.

13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja

K ), mis i dressipükstelt märk 5 asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuk (I kd tl 84-85, akt 2018-223), ohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

36. Pakend nr 2.6 ( S.

13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja

K ), mi i dressipükstelt märk 6 s asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuko (I kd tl 84-85, akt 2018-223), haga Rahumäe tee 6/1, Tallinn hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

37. 3 CD plaati (

I kd tagakaanel ümbrikus, II kd tagakaanel ümbrikus) jätta toimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Mene -le 3 kohtuotsusest eraldi, tluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Yulia Kosareva’t süüdistatakse selles, et tema, 18.08.2016 kella 01.16 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.M ’i ja Aleksandr Šermolajev’iga, vi ibides xxxx

asuvas C K E -le kuuluvas xxxx AS teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautos Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mercedes Benz varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Samuti tema, olles varasemalt, s.o 18.08.2016 toime pannud varguse, uuesti 01.09.2016 kella

23.22 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.M ’i ja Aleksandr

Šermolajev’iga, viibides teenindusjaamas, võõra xxxx asuvas C K E -le kuuluvas xxxx AS

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt

Mitsubishi Galant varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga , kütusepaaki XXX XXX

ja sõidukis olevatesse anumatesse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Seega pani Yulia Kosareva oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis.

Samuti tema, viibides 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxx maja trepikojas korteri number 173 juures, lõi tahtlikult S. M’it ühel korral noaga paremale poole selja piirkonda VII roide kõrgusele, tekitades talle rinnaõõnde ulatuva torke lõikehaava paremal pool seljal abaluu -

piirkonnas. Vigastuse tüsistusena tekkis parempoolne veri õhkrind ning tegemist on - eluohtliku tervisekahjustusega.

Seega pani Yulia Kosareva oma tahtliku tegevusega toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule.

A.M selles, et tema, 18.08.2016 kel ’i süüdistatakse la 01.16 paiku ühiselt ja

kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja Aleksandr Šermolajev’iga, viibides xxxx asuvas C K E -le kuuluvas xxxx AS teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautos Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mercedes Benz varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Samuti tema, olles varasemalt, s.o 18.08.2016 toime pannud varguse, uuesti 01.09.2016 kella

23.22 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja Aleksandr

Šermolajev’iga, viibides teenindusjaamas, võõra xxxx asuvas C K E -le kuuluvas xxxx AS

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mitsubishi Galant varastatud numbrimärg , kütusepaaki id registreerimisnumbriga XXX XXX

ja sõidukis olevatesse anumatesse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Seega pani A.M oma tahtliku tegevus

ega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis.

Aleksandr Šermolajev’it süüdistatakse

6 kella 01.16 paiku ühiselt ja selles, et tema, 18.08.201 kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja A.M’iga, viibides xxxx asuvas C K

E - AS le kuuluvas Järvevana teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautos Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud

kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mercedes Benz varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Samuti tema, olles varasemalt, s.o 18.08.2016 toime pannud varguse, uuesti 01.09.2016 kella

23.22 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja A.M’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mitsubishi Galant varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, kütusepaaki ja sõidukis olevatesse anumatesse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Seega pani Aleksandr Šermolajev oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis.

2.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava A.M-i ja Aleksandr Šermolajevi te süü tunnistamise ning süüdistatava Yulia Kosareva süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid

neile kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

Episood

id KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi

Kohus leiab, et alltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et paiku 18.08.2016 kella 01.16 Yulia Kosareva, A.M xxxx asuvas C K E -le ja Aleksandr Šermolajev, viibides AS

kuuluvas Jär id sõiduautos Ford Transit vevana teenindusjaamas tankis olevasse anumasse

kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus id teenindusjaamas . t tangitud kütuse eest tasumata

Tunnistaja X1 te (II kd tl 22) kohaselt 18.08.2016 kell 01.15 tangiti kaubikusse Ford ütlus

Transit reg nr XXX XXX Järvevana teenindusjaamas 269,84 liitrit kütust, mille eest jäeti maksmata 283,06 eurot.

A.M-i te (II kd tl 67-70) kohaselt tegi Aleksandr kahtlustatavana antud ütlus Šermolajev toime panna kütuse vargus. Kaasas oli ka talle ettepaneku Yulia Kosareva ja I. A ning sõitsid Ford Transitiga oli ka autost väljas xxxx tanklasse. Yulia tegeles tankuriga, tema ja tankis, seljas oli helkurvest. Tanklast lahkus ta jalgsi. Raha selle eest ei saanud, sai ühe pudeli viskit. Ka 01.09.2016 läks ta kütusevargusega kaasa, Aleksandr Šermolajev korraldas kõike ja rääkis, mis keegi tegema peab. Tema raha selle eest ei saanud. Yulia vajutas tankuri nuppe ja tegeles tankimisega.

Kahetseb ja on nõus kahju hüvitama.

Yulia Kosareva kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 82-84, 85-88) kohaselt pani ta kütusevargused toime andr Šermolajevi ja A.M-iga koos Aleks , kuid see hetk ei

saanud aru, mida ta teeb. Keegi palus tal kanistrisse tankida ja nii ta tegi. Mäletab kõike uduselt, oli purjus. Hiljem antud ütlustes ta selgitab, et ettepaneku minna kütust varastama tegi Aleksandr . Raha selle eest ei saanud. Šermolajev ja käske jagas ka Aleksandr Šermolajev

Teisel korral, s.o 01.09.2016 vaid viibis Aleksandr Šermolajev ise sõidukis ei olnud, läheduses teises autos. Temal käskis tankurist tankimist toimetada, teised autos olijad olid A.M ja I.

A. Kahetseb tehtut ja on nõus kahju hüvitama.

Aleksandr Šermolajevi kahtlustatavana antud ütlus te (II kd tl 97-99, 100-103) kohaselt eitab ta varguste toimepanemist. Hiljem tunnistab teo toimepanemist 18.08.2016 koos Yulia Kosareva ja A.M-i ja I. Aiga. Mõte minna kütust varastama tuli Yulialt. Osa kütust tankis enda sõidukisse ja ülejäänud kütus müüdi juhuslikele taksojuhtidele ja saadud raha kulutasid alkoholile ja söögile. Ka 01.09.2016 tegi ettepaneku uuesti kütust varast ada Yulia. Tema minna ei tahtnud, kuid andis oma sõiduki Ford Transit. Tema ootas oma teise sõidukiga seal lähedal. Siis sõitsid tema garaaži juurde, kus Yulia tegeles kütuse müügiga. Kahetseb tehtut ja on nõus kahju hüvitama.

B. Fi kahtlustatavana antud te (II kd tl 62-64) kohaselt tema varguste ajal Aleksandr ütlus

Šermolajevi Aleksandr Šermolajev ja ja Yulia Kosarevaga koos ei olnud. Ta kuulis kuidas

Yulia Kosareva arutasid omavahel kütusevarguste toimepanemist ja pakkusid talle tulla autojuhiks. Tema ei olnud sellest huvitatud.

Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi te vaatlusprotokoll (II kd tl 15-209), milles kirjeldatud b, et 18.08.2016 videosalvestusest nähtu kell 01.14 on tankuri juures sinine mikrobuss Ford Transit reg nr XXX XXX ja kaks inimest.

Meesterahval seljas helkurvest ja hallid püksid, blondil naisterahval seljas must jope ja mustad püksid. Mees võtab tankimispüstoli ja tangib sõidukis oleva kanistri sisse. Siis naine võtab tankimispüstoli ja paneb selle tagasi, istub juhi kõrvalistmele ja auto sõidab ära. Meesterahvas läheb jalgsi tanklast ära.

S -Benz reg.nr XXX XXX andmete v ist (II kd tl 21

õiduauto Mercedes äljatrük ) nähtub, et

sõidukil Ford Transit kasutati varguse toimepanemisel varastatud registreerimisnumbrit, s.o XXX XXX.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § te

199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu C K E

- poolt politseijaoskonnale AS i tehtud avaldusest nähtub otletakse vastutusele võtta isik (II kd tl 13-14) ta ud, kes 18.08.2016 kella 01.16 paiku xxxx teenindusjaamas varastasid C K E

- kuuluvat maksumusega AS i kütust

283,06 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav a vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis ad ei ole seda k id

süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda ad

valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 01.09.2016 kella

23.22 paiku panid kütusevarguse koos toime Aleksandr Šermolajev, Yulia Kosareva A.M ja . Yulia Kosareva ja A.M viibides xxxx asuvas C K E -le kuuluvas xxxx AS

teenindusjaamas tankisid sõiduautos Ford Transit olevasse anumasse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Aleksandr Šermolajev viibis tankla vahetuslähetuses.

Süüteo toimepanemist süüdistatava ütlustele tõendab ka sitõendi lisaks eeltoodud te

a

vaatlusprotokoll (II kd tl 33-37), kus on kirjeldatud videosalvestust, millest nähtuvalt 01.09.2016 tangiti kütust . Sõiduki esiistemetel oli kaubikusse Ford Transit reg nr XXX XXX

2 isikut. Sõidukist välju sõidukis oleva sse kütust s heledate juustega naine ja tankis sse kanistri . Peale tankimist sulges ta ukse ja istus kaubik minema, ei kõrvalistmele ning sõitis kütuse eest tasutud.

Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 41-45 varguste toimepanemisel kasutatud ) nähtub, et sõiduki tagaosas asub suur kütusekanister, Ford Transit sahtlis on helkurvest, samuti, et

sõidukil on teise sõiduki registreerimisnumbrid, s.o XXX XXX (reg. nr on tegelikult XXX XXX ).

Lisaks kõigi süüdistatavate ütlustele näitavad ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (II kd tl 51-52; 55-56), et toimunud varguse ajal Aleksandr Šermolajev viibis 01.09.2016 sündmuskoha vahetus läheduses.

Kohtu hinnangul organiseerisid kütuse vargus e toimepanemist nii Aleksandr Šermolajev kui t

Yulia Kosareva, kuigi nad ise organiseerimist eitavad. Et Aleksandr Šermolajev kui Yulia Kosareva olid kütusevarguse toimepanemise ja selle organiseerimise taga kinnitavad nii A.M kui B. F oma ütlustes. A.M-i ütluste kohaselt Aleksandr Šermolajev korraldas kõike ja rääkis, mida keegi tegema peab. Samuti kinnitab ta, et Yulia oli adekvaatne ja sai kõigest aru, mis toimub ja mida ta teeb. i ütluste kohaselt arutasid Yulia ja

B. F

Aleksandr omavahel kütusevarguse toimepanemist ning kutsusid ka teda selles osalema.

Seega nähtub, et nii Yulia kui Aleksandr koos olid kütuste varguste organiseerijad ning ka vargusest kasu saajad, teisi kutsuti n.ö appi. Seda näitab ka asjaolu, et varguste toimepanemisel kasutati Aleksandr Šermolajevi kaubikut, kus oli juba sees suur kütuse mahuti. Yulia oli just see, kes tegeles tankuriga, teised aitasid kaasa sõiduki seest ja sõidukit juhtides. eitamise osas ei p kohus Aleksandr Seega kütusevarguste organiseerimise ea Šermolajevi ega Yulia Kosareva ütlusi usaldusväärseteks.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava olt KarS § te po

199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu C K E

- poolt politseijaoskonnale AS i tehtud avaldusest nähtub taotletakse vastutusele võtta isik (II kd tl 30-31) ud, kes 01.09.2016 kella 23.22 paiku xxxx teenindusjaamas varastasid K E

- kuuluvat maksumusega C AS i kütust

1016,30 eurot. Seega on sedastatav, et

kütus oli süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatav kütuse äravõtmisega soovis ad ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et id

süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja ad valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt.

K tegu kvalifitseeritud

ohtueelses menetluses on süüdistatavate KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o

teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele.

KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).

Nagu eelpool on tõendamist leidnud, siis kütuse varguse toimepanemist organiseerisid nii

Aleksandr Šermolajev, kellele Ford Transit kuulus, kui Yulia Kosareva Aleksandr . Šermolajev rääkis kõigile, mida nad tegema peavad ja

Yulia Kosareva toimetas tankuriga ja

pani kütusepüstoli autos olevasse kanistrisse. Teised olid sõidukis ja aitasid. Seega pandi vargus

ed toime ühiselt ja kooskõlastatult, tegutseti ühise eesmärgi nimel, minna tanklasse kütust Selleks oli kaasas ka kanister ning eelnevalt vahetati ära sõiduki varastama.

reg A.M sai tasuks pudeli viskit. Aleksandr istreerimismärk. Samuti nähtub, et

Šermo kütusest oma teise sõidukisse ja ülejäänud kütus müüdi lajev kallas osa varastatud taksojuhtidele. Saadud raha eest osteti alkoholi ja sööki. Seega järeldub, et kõik süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS §

199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Kohtueelsel menetlusel on tegu kvalifitseeritud ka , süüdistatavate KarS § 199 lg 2 p 4 järgi s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse kõiki süüdistatavaid kahe varguse toimepanemises, siis on tegemist faktilise korduvusega ja on süütegu õigesti kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohtu hinnangul toimus

poolt selle ebaseadusliku kütuse äravõtmine süüdistatavate

omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et kütuse äravõtmisega te

sooviti selle omanik jätta sellest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. lähtuvalt Kuriteo asjaoludest leiab kohus,

et süüdistatavad panid teod toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda näitab ka asjaolu, et sõidukile oli eelnevalt paigut atud varastatud

registreerimis ning kaasas oli märk suur nõu varastatava kütuse jaoks. Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et nad lähevad koos kütust varastama ja seda kahel korral.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumis te es ei tuvastanud.

Seega Yulia Kosareva, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ga , mis on toime pandud grupis,

2 p 4 ja 7 eo. pani toime KarS § 199 lg järgi kvalifitseeritava kurit

Seega , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, Aleksandr Šermolajev võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ga , mis on toime pandud grupis,

2 p 4 ja 7

pani toime KarS § 199 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega A.M , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ga , mis on toime pandud grupis,

2 p 4 ja 7

pani toime KarS § 199 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Episood KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

Kohus leiab, et alltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Yulia Kosareva, viibides 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxxx

S. M maja trepikojas korteri number 173 juures, lõi it ühel

korral noaga paremale poole selja - piirkonda, tekitades talle rinnaõõnde ulatuva torke lõikehaava. Vigastuse tüsistusena tekkis parempoolne veri õhkrind - , mille puhul on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega.

Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused riimuvad L.D (I kd tl 144-148), S. Ki ja S. M

selles osas, et 29.06.2018 kella 22.00 paiku xxxx maja trepikojas korteri number 173 ukse juures toimus kaklus S. Mi ja S. Ki vahel. S veel S. M, Yulia Kosareva ja ündmuskohal olid ukse vahelt aegajalt vaatas L.D. Noahaava tekitamise osas aga ütlused erinevad.

Kannatanu S. Mi I kd tl 5-14)

S. K S. enda ütluste ( kohaselt tekkis tal tüli iga tema sõbranna

M hel hetkel tundis ta seljas tugevat valu ja telefoni pärast ning nad kaklesid trepikojas. Ü kohe kaklus ka lõppes. Seejärel oli tal selja peal veri ning nad läksid S. Mga 7. korrusele ja talle kutsu kiirabi. N lia Kosareva, sest Stanislav oli sel hetkel tema ti oaga võis teda lüüa Yu ees, mitte selja taga. Nuga ta Yulia Kosareva. küll ei näinud, aga ta selja taga oli

Yulia Kosareva kahtlustatavana antud ütlus ) kohaselt toimus trepikojas küll te (I kd tl 156-159

kaklus, aga tema ei ole no esikus olevate aga kedagi löönud. Kannatanu võis kukkuda klaasikildude otsa, kuna kakluse käigus läks mitu klaaspurki katki.

Tunnistaja S. K te (I kd tl 117-121) kohaselt oli tal koridoris kaklus S. Miga. Mingit i ütlus

nuga ta ei näi siku läbivaatuse protokoll ) nähtub, et nud. Ka i ist (I kd tl 122-130

S. Kil olid kaklusest kerged vigastused.

Tunnistaja S. M -139, 140- ütluste (I kd tl 134 143) kohaselt nägi ta, kuidas Yulia Kosareva lõi kannatanut noaga ülevalt alla selga, siis kui kannatanu oli tema poole seljaga. Peale seda kaklus lõppes kohe ja nad läksid Verd tuli palju. Nägi, et nuga sündmuskohale ei

7. korrusele. jäänud. Samuti teab, et Yulia Kosareva kannab taskus alati puust pidemega nuga. Siis kutsus s . ündmuskohale kiirabi

A ist (I kd tl 46- , et tunnistaja S. M helistas peale sitõendi vaatlusprotokoll 57) nähtub sündmuse toimumist kiirabisse ja ütles löödi noaga selga , et tema poissi . Pussitatu ise keeldub rääkimast. Isik kes noaga lõi elab xxxx.

Tunnistaja te (I kd tl 115-116) kohaselt said nad 29.06.2017 kella 22.00 X2i ütlus väljakutse

paiku xxxx, pussitatu oli S. M, kes viidi kiirabiga ära ündmuskohal olid . S

S. M, Yulia Kosareva ja S. K.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll nähtub sündmuskohalt leit ist (I kd tl 2) ,

et i verd. 8. korruse korteri vaheukse taga maas on näha veretaolise aine pritsmeid, neid on näha ka seina peal ja käsipuu peal.

S. M noa aadud iirabikaardi (I kd tl 31- i löögist s vigastused nähtuvad järgmistest tõenditest. K 32) kohaselt saabus kiirabi sündmuskohale 29.06.2016 kell 22.04 ning kirjas on, et isik sai löögi noaga, mille tera pikkus on 10 cm. õnnetusjuhtumi või isikuvastase kurit Teatisest eo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest 29.06.2017 SA Põhja

-Eesti Regionaalhaigla (I kd sse tl 22) noavigastusega rindkeresse. - ist 30.06.2017 (I kd SA Põhja Eesti Regionaalhaigla tõend tl 21) nähtu Väljavõt b, et tegemist on eluohtliku kehavigastusega. test haigusloost nr xxxxxxx ja EMO kaardist (I kd tl 23- tuvastatud vigastused: veri- 30) nähtub kannatanul õhkrind, mis on eluohtlik kehavigastus.

Edasi juhib kohus tähelepanu läbiotsimisprotokollile koos fototabeliga (I kd tl 36-38, 39-44), mille kohaselt süüdistatava elukohast kraanikausist leiti . Üks on puidust kaks nuga käepidemega, tera pikkus 10,5 cm ja teine musta käepidemega, tera pikkus 7,5 cm.

Samuti on a i (I kd tl 58-61, 62-83) kohaselt tavalt ja sitõendi vaatlusprotokoll süüdista tunnistajalt S. K

ilt läbivaatuse käigus ära võetud riideesemeid, millel olid veremäärdumised ja milledest võeti puuteproovid. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0735 (I kd tl 88-96) kohaselt K S. i dressipükstelt leiti kannatanu S. Mi verd.

Kuigi süüdistatav kannatanu noaga löömist ja tõi välja, et kohtueelsel menetlusel eitas

kannatanu võis klaasikillu otsa kukkuda, siis kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd ning andis selgitusi toimunu kohta. Lisaks peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata kannatanu ütlustele, mäletab kannatanu, et mille kohaselt terav valu tekkis selga siis, kui ta kakles

Stanislaviga ja ta oli näoga Stanislavi poole ja kehaga Stanislavi poole kaldu. Seega mitte pikali selili maas. Teiseks nägi tunnistaja atanu selja taga ja lõi ülevalt

S. M, et Yulia oli kann alla noaga kannatanule neerude piirkonda. Peale seda lööki lõppes kaklus kohe ja kannatanu läks 8. korruselt 7. korrusele. ütluste kohaselt kandis süüdistatav puidust Tunnistaja S. M

pidemega nuga alati taskus kaasas ning puidust pidemega ja 10,5 cm teraga nuga leiti ka süüdistatava köögist kraanikausist.

Isiku ekspertiisiakti nr 17E- (I kd tl 99-104) kohaselt

S. Mile tekitatud PõI0112 võis

tervisekahjustust tekkida löögist teravaservalise torke lõikevahendiga, milleks võisid olla - mõlemad ekspertiisiks esitatud, ehk süüdistatavalt ära võetud noad. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole tõenäoline, et kannatanu vigastus tekkis kukkumisest klaasikildudele. Kohus juhib tähelepanu, et süüdistatava esitatud klaas ükski ikildudele kukkumise versiooni ei kinnita ka kriminaalasjas peale L.D kogutud tõend ütluste, mille kohaselt koridoris olnud klaaspurgid rüseluse käigus purunesid ja klaasikildudel oli verd. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus süüdistat süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja. ava kohtueelsel menetlusel antud

S 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxxx maja trepikojas korteri eega on tõendamist leidnud, et

number 173 juures, lõi it ühel korral noaga pa Yulia Kosareva S. M remale poole selja

piirkonda, - tekitades talle rinnaõõnde ulatuva torke lõikehaava. Vigastuse tüsistusena tekkis parempoolne veri- . õhkrind Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266

Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkerevõi kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas kannatanule noaga selga lüües rinnaõõnde ulatuva torke lõikehaava - , mis oli uohtlik. el

Järgmisena peab kohus hindama tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud Yulia Kosareva

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste lähtuvalt leiab esinemist. Kuriteo asjaoludest kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule nuga selga lüüa ja täpselt seda ta ka tegi. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul eluohtlikud tervisekahjustused. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et noaga lüües võib tõsise , mis või kannatanu saada vigastuse b olla eluohtlik. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga selga vigastada lüües võib elutähtsaid siseorganeid. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o sündmuskohalt lahkumine ilma kahjustuse vastu huvi tundmata. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Yulia Kosareva tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. TSIVIILHAGI

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu C K EAS esitanud tsiviilhagi summas 1299,36 eurot.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud varastas ja varalise kahju

kütuse id süüdistatavad tekitasid süüdistatavad.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kah ju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §

1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või - mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Kriminaa varaliste kahjude ltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see te on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada te

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannat le süüliselt anud isiku

kahju tekitanud isiku le kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s. te t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavatelt

kannatanu kasuks.

Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et kõik süüdistatavad on põhjustanud isikute grupis toime pandud vargus ju, mistõttu on tega kannatanule varalist kah tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt.

Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tsiviilhagisid täies ulatuses, siis ad tunnistas id kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS

§ 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi lt täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavate kannatanu kasuks välja mõistmisele.

4. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

18 lg 1 p 1 näinud neljakuni kaheteistaastase vangistuse.

Hinnates

Yulia Kosareva

18 lg 1 süü suurust KarS § 1 p järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et

kannatanu süüdistatav lõi le ühe korra noaga selga. Löögi tagajärjel tekitas ta kannatanule raske tervisekahjustuse, s.o ohu kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid et kannatanu kakles samal ajal tema sõbraga , s.h seda,

ja , siis keskmi . Lisaks sellele et noalööke oli vaid 1 süüdistatava süü on mõnevõrra alla se peab kohus vajalikuks märkida, et konflikti põhjustajaks ei olnud süüdistatav, vaid kannatanu, kes tuli alkoholijoobes olles asju klaarima, millest tekkis arusaamatus ja kaklus süüdistatava sõbraga. Peale selle peab kohus vajalikuks arvestada sellega, et süüdistatav põhjustas küll eluohtliku tervisekahjustuse, kuid samas oli tervisekahjustus selline, mis ei põhjustanud kannatanu viibimist haiglas pikaajaliselt. Kohus ei saa küll väita, et süüdistatav tekitaski tervisekahjustuse just sellise iseloomuga, sest noaga selga lüües ei saa täpselt ette näha tervisekahjustuse tagajärge, kuid sellegipoolest peab kohus vajalikuks selle saabunud tagajärjega arvestada.

Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kuid kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsusavaldusega kohtuistungil.

Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades tervisekahjustuse ulatust ning kergendava asjaolu olemasolu ja seda, et istatud, leiab kohus, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras kar süüdistatavale saab mõista karistuse ettenähtud sanktsioonimäära miinimummäära lähedases määras.

Seadusandja on KarS § 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

99 lg 2 p 4 ja 7 näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Hinnates

Yulia Kosareva KarS

99 lg 2

4 ja 7 süü suurust § 1 p järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Yulia Kosareva tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Yulia Kosareva pani kuriteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. kahe Süüdistatavale inkrimineeritakse lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju kannatanule. Varaline kahju

ühele oli küllaltki

suur, ligi 1300 eurot. Samuti arv n estab kohus süüdistatava teopanust ja leiab, et süü o hinnatav keskmisena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega arvestada.

Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, eriti süü suurust ja kahetsust arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 64 lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. § Kuna KarS

118 lg 1 p 1 ja

199 lg 2 p 4 ja 7 suunatud § ettenähtud kuriteod olid erinevate õigushüvede

vastu ja toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o suurendamist, kuid üksikkaristustest raskeima seda mitte täies ulatuses.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1- 99-06).

Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ning süüdistatava suhtumisest on varem oma teosse ning arvesse tuleb võtta asjaolu, et süüdistatav kriminaalkorras karistamata. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme ja teise astme kuritegude toimepanemises, milliste süütegude eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava

resotsialiseerumisväljavaateid. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida seda, et süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemisest on möödunud peaaegu kaks aastat ja isikuvastase kuriteo toimepanemisest aasta. Samas puuduvad kohtu andmed, et süüdistatav oleks vahepeal uusi süütegusid toi Seetõttu leiab kohus, et me pannud. süüdistatavale mõistetava karistuse võib täies ulatuses jätta täitmisele pööramata. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav käitumiskontrollile, et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru a

ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja teiste isikute õigusest teha oma valikuid, mis ei saa sõltuda süüdistatava tahtest ja arusaamadest. Arvestades süütegude iseloomu peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale pikema katseaja ning kuivõrd süütegude toimepanemise ajal oli süüdistatav alkoholijoobes, peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale ka kohustuse mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul.

Seadusandja on

i inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järg ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava A.M-i suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt A.M ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd le Süüdistatava andmetest gaalset sissetulekuallikat.

tuleneb, et süüdistatav on kodutu ja tal puudub alaline elukoht, samuti igasugune töine sissetulek. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on korduvat varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Hinnates A.M-i

süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et A.M-i tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et A.M pani kuriteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. kahe Süüdistatavale inkrimineeritakse lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju kannatanule. Varaline kahju

ühele oli küllaltki suur, ligi 1300 eurot. Arvestades aga teopanust, siis leiab kohus, et A.M-i panus oli kõige väiksem ja seega ka süü hinnatav oluliselt alla keskmise.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega arvestada.

Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedases määras.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1- 99-06).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Samuti on tegemist kuritegudega, mis on toime pandud ligi kaks aastat tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt ning vabastada hiljem. Seega võib kohaldada KarS § 73 sätteid isik karistuse kandmisest tingimisi katseajaga.

Seadusandja on

KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas Aleksandr Šermolajevi

süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Aleksandr Šermolajev ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat.

Süüdistatav küll väitis, et ta töötab mitteametlikult, kuid selline väide ei ole kontrollitav, mistõttu ei ole tuvastatav ka tema tegelik sissetulekuallikas ega selle sissetuleku suurus ega ka regulaarsus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate r mis kohtu arvates välistab ahaliste vahendite puudumisele ja

ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Hinnates

Aleksandr Šermolajevi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, Aleksandr Šermolajevi tuleb arvestada, et tegevuses on

sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Aleksandr Šermolajevi pani kuriteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. kahe Süüdistatavale inkrimineeritakse lõpule viidud

varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju kannatanule. Varaline kahju oli ühele

küllaltki suur, ligi 1300 eurot. Arvestades aga teopanust, siis leiab kohus, et Aleksandr Šermolajevi panus oli kõige suurem, kuna ta oli teo organiseerija ning vargustel kasutati tema sõidukit paigutatud ka varguste toimepanemiseks vajalik kütusemahuti. , millesse oli Seega on süü hinnatav keskmisena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega arvestada.

Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1- 99-06).

Käesoleval juhul on üle tegemist kuritegudega, mis on toime pandud kahe aasta tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatavat ei ole vahepeal kriminaalkorras karistatud. Seega võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning vabastada isik karistuse kandmisest tingimisi katseajaga, määrates pikema katseaja kui väiksema süüga A.M-ile.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on

süüdistatava Yulia Kosareva menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ekspertiisikulud. ja

Süüdistatav ankeetandmete kohaselt ta ei tööta üüdistatav ei ole a Yulia Kosareva . Samas s esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on süütegusid toime pannud eriliigilisi ja seda

aastase vahega. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja tuleb täies ulatuses jätta menetluskulud süüdistatava kanda.

Isiku ekspertiis nr 17E- oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle PõI0112 tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ja ekspertiisitulemus oli süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks oluline. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulu jätta süüdistatava kanda d 84 eurot (I kd tl 104)

täies mahus.

DNA GE DNA -ekspertiis nr 17E- 0735 ja -ekspertiisi nr 17E-GE0907 olid küll kuriteo avastamise seisukohalt vajalikud, kuid kuna ekspertiisitulemused ei toetanud süüdistatava süü küsimust, siis jätab kohus need kulud 969 eurot (I kd tl 96) ja 969 eurot (I kd tl 114) riigi kanda.

Süüdistatava dr Šermolajev Aleksan i menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt ei Aleksandr Šermolajev tööta Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku .

olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna süüdistatav pani toime kaks varavastast kuritegu.

Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Süüdistatava A.M-i menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. A.M-i

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning tal puudub alaline elukoht. Kuivõrd tegemist on kodutuga, siis on tema sissetulek väike ja episoodiline, mistõttu ei ole ta suuteline endale hankima elatist sellisel määral, mis võimaldaks tal leida endale püsivat eluaset. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem ka kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et süüdistatava isikuandmeid arvestades saab tulla järeldusele, et ta Peale selle tuleb ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. lähtuda ka

süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on kohtu arvates kõik eeldused väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, kuivõrd süüdistataval puudub sissetulek. See leiab kohus, et tõttu süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada, vähendades sundraha suurust poole võrra ja määratud kaitsjale makstud tasu enam kui poole võrra.

Samas arvestades te menetluskulude summa suurust, samuti välja mõistetava kõigil

süüdistatavatel lasuvat tsiviilhagi hüvitamise näol konkureerivat kohustust , siis esinevad küllaldased menetluskulude hüvitamis KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p alused eks ( -des

7 ja 12) sest ositi kohtuotsuse jõustumi

12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12- e kuulise tähtaja ületamisel loetakse maks tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6.

ASITÕENDID

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatu d, tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale. Seega pakend nr 5, milles on isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksa materjalist särk, tuleb tagastada Yulia Kosarevale kui särgi omanikule. isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksapüksid Pakend nr 6, milles on , tuleb tagastada Yulia Kosarevale Pakend nr 7 ja 8, milles asuvad isiku kui pükste omanikule. läbivaatluse käigus ära võetud vasaku jala plätu ja parema , tuleb tagastada Yulia Kosareva le

kui plätude omanikule. isiku läbivaatluse käigus ära võetud musta Pakend nr 2, milles on värvi püksid kui pükste omanikule. , tuleb tagastada S. K

ile

KrMS § 126 lg 3 p 4 väärtusetu hävita alusel d jad tuleb as da. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt võeti tunnistaja riietelt erinevaid puuteproove: pakend nr 2.2, milles on

13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja i dressipükstelt

S. K ( ); pakend nr 2.3, milles on märk 2 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. K ( ); pakend nr 2.4, milles on i dressipükstelt märk 3 13.07.2017.a. asitõendi

vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja i dressipükstelt märk

S. K ( 4); pakend nr 2.5,

milles on roov tunnistaja S. K 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puutep i

dressipükstelt märk 5 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus ( ); pakend nr 2.6, milles on

võetud puuteproov tunnistaja i dressipükstelt märk 6

S. K ( ). Nende proovide alusel süüdistatava süüd ei tõendatud ohtulahendi tegemise järgselt minetavad puuteproovid , ning k oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega ning need puuteproovid kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Pakend nr 1, milles on 2 amise

9.06.2017.a. tunnistaja ülekuul käigus kaasa võetud valget värvi Nike T- ( ), mis on kuna selle omanik särk katkine ja määrdunud väärtusetu asi, tuleb hävitada, seda tagasi saada ei soovi.

Pakend nr 3 on ja is 30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud puidust käepidemega nuga pakend nr 4 on is 30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi käepidemega nuga. Nende esemete puhul on ja seega tuleb tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahenditega need . KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada

M

ärt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/