3-18-969/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-969 Haldusasi Kalle Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.02.2018. a otsuste nr 12-6/18/311 ja nr 12-6/18/305 tühistamiseks, 19.02.2018. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamiseks, 18.04.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 tühistamiseks, toetustaotluste rahuldamise kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.06.2018. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Kalle Danieli määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Kalle Daniel Volitatud esindaja Guido Daniel RESOLUTSIOON Tagastada Kalle Danieli määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.06.2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. Daniel taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning noore põllumajandustootja toetust kokku 26,45 ha põllumajandusmaa harimise eest.

2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 19.02.2018. a otsustega nr 12-6/18/311 ja nr 12-6/18/305 ühtse pindalatoetuse taotluse ja noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata ning otsusega nr 12-6/18/303 määras kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu.

3. PRIA jättis 18.04.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/62-1 rahuldamata K. Danieli vaide PRIA 19.02.2018. a otsuste nr 12-6/18/311, nr 12-6/18/305 ja nr 12-6/18/303 peale.

4. Kaebaja esitas 15.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 18.04.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 peale. Kaebaja leidis, et kuna vaideotsus on tehtud mittetähtaegselt ja selles toodud põhjendused on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, siis ei ole vaideotsusel õiguslikku alust. Kaebaja märkis, et soovib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel 2017. a ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ning noore põllumajandustootja toetuse täies mahus määramist ning väljamaksmist koos väljamakse viivitusest põhjustatud kahjuga (RVastS § 16). Lisaks märkis kaebaja, et kuna kahju hüvitamise tuleviku kuupäev ei ole teada, siis pole kahjutasu suurust ja sellest arvestatava 3% riigilõivu suurust võimalik määrata, mistõttu tuleb kohtul algatada vastava seadusesätte muutmise protsess ja mitte nõuda summa tasumist.

5. Tartu Halduskohus tagastas 05.06.2018. a määrusega K. Danieli kaebuse kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse tühistamisja kohustamisnõude osas käiguta (resolutsiooni p 2); andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: PRIA menetluse puhul on tegemist riigilt rahalise toetuse taotlemisega ja toetuse saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub (Riigikohtu 04.04.2013. a otsus nr 3-3-1-77-12, p 18; 30.07.2014. a otsus nr 3-3-1-39-14, p 13). Sisuliselt soovib kaebaja kahju hüvitamise nõudes viivitusintressi kui erilaadse kahjuhüvitise väljamõistmist (RVastS § 7 lg-d 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113). Kohtupraktikas on selgitatud, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‑ga 113 RVastS § 7 lg‑s 4 tehtud viite kaudu (Riigikohtu 27.11.2014. a otsus nr 3-3-1-66-14, p 19). Viivitusega saab olla tegemist siis, kui toetustaotlused rahuldatakse ja PRIA viivitab raha väljamaksmisega. Sellise olukorraga pole tegemist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda toetuste väljamakse viivitamisest põhjustatud kahju hüvitamist, sest tema toetusetaotlused jäeti rahuldamata ja osaliselt määratud toetuse väljamaksmisega ei ole haldusorgan viivitanud. Seega ei saa toetusele subjektiivse õiguse puudumise tõttu esineda taotluse rahuldamata jätmise korral haldusorgani poolset viivitust. Tegemist ei saa olla ka taolise olukorraga, kus kaebaja õigusi või vabadusi oleks kuidagi erakordselt piiratud. Esitatud kahjunõue on ennatlik ning tuleb tagastada. Kaebajal puudub hüvitamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus selles osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. K. Daniel esitas 11.06.2018 määruskaebuse, milles ta märgib, et kohtu hinnang, et kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks subjektiivset õigust, kuna toetuste õigusvastase mittemääramise ja väljamakse viivitamisega pole seda tekitatud, ei ole õiguspärane ega piisavalt põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

8. Tartu Halduskohus tagastas 05.06.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, millise sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja ei ole määruskaebuses kahtluse alla seadnud halduskohtu arusaama, et kaebaja taotleb kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et PRIA on kuni käesoleva ajani viivituses kaebaja poolt 2017. aastal taotletud toetuste väljamaksmisega ning see on põhjustanud kaebajale varalist kahju. Kaebuses väidetut arvestades on halduskohus määruses asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohale, et PRIA menetluse puhul on tegemist riigilt rahalise toetuse taotlemisega ja toetuse saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub. Kuna kaebaja soovib kahju hüvitamise nõudes viivitusintressi kui erilaadse kahjuhüvitise väljamõistmist, siis sellega seonduvalt on halduskohus viidanud asjakohasele kohtupraktikale ning põhjendatult märkinud, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda toetuste väljamakse viivitamisest põhjustatud kahju hüvitamist, sest tema toetusetaotlused jäeti rahuldamata ning osaliselt määratud toetuse väljamaksmisega ei ole haldusorgan viivitanud. Seega ei saa toetusele subjektiivse õiguse puudumise tõttu esineda taotluse rahuldamata jätmise korral haldusorgani poolset viivitust. Eeltoodud järeldust ei lükka ümber kaebaja paljasõnaline väide, et halduskohtu hinnang ei ole õiguspärane ega piisavalt põhjendatud. Eelnevat arvestades on K. Danieli võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub tema määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.06.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/