1-16-11012/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedRiho Joanurm tunnistati Harju Maakohtu 16. märtsi 2017. a otsusega süüdi karistusseadustiku p-de 1 ja 2) järgi, samuti KarS § 145 lg 2 ning § 1451 lg 3 järgi. Maakohus mõistis R. Joanurmele
Legislator headnote
AI generated1-16-11012/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: märtsi 2017. a otsusega süüdi karistusseadustiku p-de 1 ja 2) järgi, samuti KarS § 145 lg 2 ning § 1451 lg 3 järgi. Maakohus mõistis R. Joanurmele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
25. juuni 2018
Kohtuasja number
1-16-11012
Kohtukoosseis
Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas
Kohtuasi
Riho Joanurme (38912140257) vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. juuni 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Riho Joanurme kaitsja vandeadvokaat Rein Napa,
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Riho Joanurme kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Riho Joanurmele määruskaebemenetluses
osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas
käibemaks 5 (viis) eurot.
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Riho Joanurmelt Eesti Vabariigi
kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul
makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui
rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri
kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riho Joanurm tunnistati Harju Maakohtu 16. märtsi 2017. a otsusega süüdi karistusseadustiku
(KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 (karistusseadustiku varasema redaktsiooni kohaselt § 142 lg 2
p-de 1 ja 2) järgi, samuti KarS § 145 lg 2 ning § 1451 lg 3 järgi. Maakohus mõistis R. Joanurmele
KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 6 aastat vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku
(KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 4-aastase vangistuseni. KarS § 68 lg-t 1 kohaldades luges
maakohus R. Joanurme karistusaja alguseks 19. detsembri 2016. Vangistustähtaja lõpp saabub
28. aprillil 2020.
2. 25. aprillil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Joanurme tingimisi enne
tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur
ei toetanud R. Joanurme ennetähtaegset vabastamist.
2(4)
3. Tartu Maakohtu 11. juuni 2018. a määrusega jäeti R. Joanurm vangistusest ennetähtaegselt
vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks on olemas,
KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused aga täitmata. Kohus märkis, et R. Joanurm
kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest, s.o muu sugulise iseloomuga
teo eest lapseealistega, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest kasutades ära kannatanu
seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama ning alaealistelt
seksi ostmise eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude
ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav
hoolimatu ja teisi ärakasutava elustiiliga. Tal on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire pedofiilia,
mis avaldub seksuaaltungis puberteedi-eelses vanuses poiste suhtes. Kohtuistungil avaldatu
kohaselt saab süüdimõistetu aru, et ta on midagi valesti teinud, kuid oma teguviisi selgelt
õigusvastaseks ei pea. Oma käitumise põhjuseid ja mõju kannatanutele ta hinnata ei oska, mistõttu
püsib tema puhul oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetava käitumisele
vanglas etteheiteid teha ei saa, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuriteoriskide maandamiseks on
talle
vanglas
ette
nähtud
erinevaid
tegevusi
(töötamine,
vestlused
psühholoogiga,
sotsiaalprogrammide
läbimine).
Süüdimõistetu
sõnul
on
ta
olnud
hõivatud
vaid
majandusabitöödega, seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogramm „Uus suund“ on veel
läbimata. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav nõus vangla pakutud programmides
osalema vaid selleks, et täita individuaalset täitmiskava, nägemata selle tegelikku vajadust. See
näitab, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud, isik ei ole valmis ühiskonda naasma. R. Joanurme
elutingimused vabaduses oleksid sarnased varasematega ega ole seetõttu määrava tähtsusega uute
kuritegude ärahoidmisel. Tal on kindel elukoht ning soov tööle asuda. Varasematest kooseludest
on kinnipeetaval kolm last, suhted säilinud viimase elukaaslase ja ühise pojaga. Tema
suhtlusringkonnas on jätkuvalt ka erinevaid kriminaalse taustaga isikuid. Kõike eelnevat kogumis
hinnates leidis maakohus, et R. Joanurme puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud, kuid
need ei kaalu kindlasti üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu
vabastamine praegu oleks selgelt ennatlik. Järelejäänud karistuse ajal tuleb tegeleda kinnipeetava
riskikäitumisega ning sotsiaalsete oskuste parandamisega, et tagada paremad võimalused tema
õiguskuulekaks toimetulekuks pärast karistuse kandmiselt vabanemist.
MÄÄRUSKAEBUS
4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Joanurme kaitsja vandeadvokaat Rein
Napa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Joanurme ennetähtaegset vangistusest
vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisvalt arvestanud
asjaoluga, et R. Joanurm on XXX. Kuriteod, mille eest ta karistust kannab, ongi toime pandud
XXX tõttu. Kriminaalkorras on ta karistatud esimest korda. Karistuse kandmise ajal on R.
Joanurm allunud vangla sisekorrale, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ja ta on ka
majandusabitöödel töötanud kohusetundlikult. Uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt
hoiab ära pigem seksuaalpaatoloogi poolt R. Joanurmele määratav ravi, mitte aga vangistuse
edasikandmine. Süüdimõistetule saab tema tingimisi vabastamisel panna Tartu Vangla
iseloomustuses näidatud lisakohustused, samuti lisakohustuse pöörduda seksuaalpatoloogi poole
ja alluda viimase poolt määratavale ravile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Joanurme kaitsja
määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning
§ 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3(4)
6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama
seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.
Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud
määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada
kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3
sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui
kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine
ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad
mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult
asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on
kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea
vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid
juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist
on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli
2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus
eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu
määruskaebuse.
8. Kolleegiumi hinnangul on R. Joanurme kaitsja määruskaebus tervikuna ilmselgelt perspektiivitu.
Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu
vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.
Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma,
kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või
menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse
kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas
nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud
otsustuskriteeriume arvestades R. Joanurme ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus
võttis R. Joanurme vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt
iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse punkt 3). Kokkuvõttes leidis maakohus, et
positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb R. Joanurmel jätkata karistuse kandmist. Kohus
ei jätnud R. Joanurme vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud
ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76
lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse
tühistamiseks.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus
R. Joanurme kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 11. juuni 2018. a määruse peale
eelmenetluses läbi vaatamata.
10. R. Joanurme kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse
kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks
pooltundi, mille eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa 60 eurot tasu.
Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et
kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebemenetluse esemeks oleva
vaidluse vähest keerukust ja mahukust, asjaolu, et sama kaitsja osales ka esimese astme kohtu
menetluses, olles seega juhtumi asjaoludega kursis, samuti määruskaebuse nappi mahtu, loeb
4(4)
kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni. Sellele vastav riigi
õigusabi tasu on 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot.
11. Kuna R. Joanurme kaitsja määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud
kaitsjale makstav tasu 30 eurot kui määruskaebemenetluse kulu menetluskulu KrMS § 187 lg 2
esimese lause alusel R. Joanurmelt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Juhan Sarv
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas