1-16-11012/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

25. juuni 2018

Kohtuasja number

1-16-11012

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Riho Joanurme (38912140257) vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. juuni 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Riho Joanurme kaitsja vandeadvokaat Rein Napa,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Riho Joanurme kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Riho Joanurmele määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas

käibemaks 5 (viis) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Riho Joanurmelt Eesti Vabariigi

kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riho Joanurm tunnistati Harju Maakohtu 16. märtsi 2017. a otsusega süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 (karistusseadustiku varasema redaktsiooni kohaselt § 142 lg 2

p-de 1 ja 2) järgi, samuti KarS § 145 lg 2 ning § 1451 lg 3 järgi. Maakohus mõistis R. Joanurmele

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 6 aastat vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 4-aastase vangistuseni. KarS § 68 lg-t 1 kohaldades luges

maakohus R. Joanurme karistusaja alguseks 19. detsembri 2016. Vangistustähtaja lõpp saabub

28. aprillil 2020.

2. 25. aprillil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Joanurme tingimisi enne

tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur

ei toetanud R. Joanurme ennetähtaegset vabastamist.

2(4)

3. Tartu Maakohtu 11. juuni 2018. a määrusega jäeti R. Joanurm vangistusest ennetähtaegselt

vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks on olemas,

KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused aga täitmata. Kohus märkis, et R. Joanurm

kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest, s.o muu sugulise iseloomuga

teo eest lapseealistega, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest kasutades ära kannatanu

seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama ning alaealistelt

seksi ostmise eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude

ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav

hoolimatu ja teisi ärakasutava elustiiliga. Tal on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire pedofiilia,

mis avaldub seksuaaltungis puberteedi-eelses vanuses poiste suhtes. Kohtuistungil avaldatu

kohaselt saab süüdimõistetu aru, et ta on midagi valesti teinud, kuid oma teguviisi selgelt

õigusvastaseks ei pea. Oma käitumise põhjuseid ja mõju kannatanutele ta hinnata ei oska, mistõttu

püsib tema puhul oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetava käitumisele

vanglas etteheiteid teha ei saa, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuriteoriskide maandamiseks on

talle

vanglas

ette

nähtud

erinevaid

tegevusi

(töötamine,

vestlused

psühholoogiga,

sotsiaalprogrammide

läbimine).

Süüdimõistetu

sõnul

on

ta

olnud

hõivatud

vaid

majandusabitöödega, seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogramm „Uus suund“ on veel

läbimata. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav nõus vangla pakutud programmides

osalema vaid selleks, et täita individuaalset täitmiskava, nägemata selle tegelikku vajadust. See

näitab, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud, isik ei ole valmis ühiskonda naasma. R. Joanurme

elutingimused vabaduses oleksid sarnased varasematega ega ole seetõttu määrava tähtsusega uute

kuritegude ärahoidmisel. Tal on kindel elukoht ning soov tööle asuda. Varasematest kooseludest

on kinnipeetaval kolm last, suhted säilinud viimase elukaaslase ja ühise pojaga. Tema

suhtlusringkonnas on jätkuvalt ka erinevaid kriminaalse taustaga isikuid. Kõike eelnevat kogumis

hinnates leidis maakohus, et R. Joanurme puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud, kuid

need ei kaalu kindlasti üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu

vabastamine praegu oleks selgelt ennatlik. Järelejäänud karistuse ajal tuleb tegeleda kinnipeetava

riskikäitumisega ning sotsiaalsete oskuste parandamisega, et tagada paremad võimalused tema

õiguskuulekaks toimetulekuks pärast karistuse kandmiselt vabanemist.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Joanurme kaitsja vandeadvokaat Rein

Napa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Joanurme ennetähtaegset vangistusest

vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisvalt arvestanud

asjaoluga, et R. Joanurm on XXX. Kuriteod, mille eest ta karistust kannab, ongi toime pandud

XXX tõttu. Kriminaalkorras on ta karistatud esimest korda. Karistuse kandmise ajal on R.

Joanurm allunud vangla sisekorrale, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ja ta on ka

majandusabitöödel töötanud kohusetundlikult. Uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt

hoiab ära pigem seksuaalpaatoloogi poolt R. Joanurmele määratav ravi, mitte aga vangistuse

edasikandmine. Süüdimõistetule saab tema tingimisi vabastamisel panna Tartu Vangla

iseloomustuses näidatud lisakohustused, samuti lisakohustuse pöörduda seksuaalpatoloogi poole

ja alluda viimase poolt määratavale ravile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Joanurme kaitsja

määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning

§ 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3(4)

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama

seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3

sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui

kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine

ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad

mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult

asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on

kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid

juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli

2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus

eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu

määruskaebuse.

8. Kolleegiumi hinnangul on R. Joanurme kaitsja määruskaebus tervikuna ilmselgelt perspektiivitu.

Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma,

kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas

nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu

vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud

otsustuskriteeriume arvestades R. Joanurme ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus

võttis R. Joanurme vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt

iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse punkt 3). Kokkuvõttes leidis maakohus, et

positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb R. Joanurmel jätkata karistuse kandmist. Kohus

ei jätnud R. Joanurme vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud

ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76

lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse

tühistamiseks.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

R. Joanurme kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 11. juuni 2018. a määruse peale

eelmenetluses läbi vaatamata.

10. R. Joanurme kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks

pooltundi, mille eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa 60 eurot tasu.

Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri

26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et

kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebemenetluse esemeks oleva

vaidluse vähest keerukust ja mahukust, asjaolu, et sama kaitsja osales ka esimese astme kohtu

menetluses, olles seega juhtumi asjaoludega kursis, samuti määruskaebuse nappi mahtu, loeb

4(4)

kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni. Sellele vastav riigi

õigusabi tasu on 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot.

11. Kuna R. Joanurme kaitsja määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud

kaitsjale makstav tasu 30 eurot kui määruskaebemenetluse kulu menetluskulu KrMS § 187 lg 2

esimese lause alusel R. Joanurmelt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas