3-18-939/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-939

Haldusasi

Ühispakkujate OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES

ja AS KOBRAS kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse

23.03.2018 otsuste tühistamiseks, millega jäeti kaebajad

riigihankes „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu

konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate

uuringute

teenuse

tellimine

Rahandusministeeriumile“

(viitenumber

189554)

kvalifitseerimata

ja

tunnistati

Skepast&Puhkim OÜ pakkumus edukaks, ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 30.04.2018 otsuse nr 52-18/189554

tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

30.04.2018

otsus

nr 52-18/189554

Menetlusosalised

Kaebajad

(vaidlustajad)

–

ühispakkujad

OÜ

KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS

volitatud esindajad vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat

Erki Fels

Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindaja Erle Eks

Kolmas isik I (pakkuja) – Skepast&Puhkim OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kolmandad isikud II (pakkujad) – ühispakkujad AB Artes

Terrae OÜ, OÜ ARTES TERRAE ja OÜ Alkranel,

volitatud esindajad vandeadvokaadid Gea Vendel ja

Tarmo Peterson

Kolmas isik III – OÜ EST-FOR Invest, volitatud esindaja

vandeadvokaat Rauno Klemm

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ühispakkujate OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS

kaebus rahuldamata.

3-18-939

2(9)

2. Mõista ühispakkujatelt OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS

solidaarselt Skepast&Puhkim OÜ kasuks välja menetluskulu 1300 (üks tuhat kolmsada)

eurot. Jätta Skepast&Puhkim OÜ taotlus viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Mõista ühispakkujatelt OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS

solidaarselt ühispakkujate AB Artes Terrae OÜ, OÜ ARTES TERRAE ja OÜ Alkranel

kasuks välja menetluskulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

4. Mõista ühispakkujatelt OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS

solidaarselt OÜ EST-FOR Invest kasuks välja menetluskulu 1500 (üks tuhat viissada)

eurot.

5. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.07.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (vastustaja) avaldas 17.08.2017 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu

konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine

Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 189554) hanketeate (HT). HT p III.2.3 alapunkti 2.3

järgi peab pakkuja meeskonda kuuluma planeerija, kelle ülesandeks on planeeringu

asukohavaliku

koostamine

ja

kellel

on

viimase

aasta

jooksul

vähemalt

2 maakonnaplaneeringu (MKP) või maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (MKPTP)

koostamise juhtimise kogemus ja vähemalt 2 üldplaneeringu (ÜP) või üldplaneeringu

teemaplaneeringu (ÜPTP) koostamise juhtimise kogemus.

2. Tähtpäevaks 15.01.2018 esitasid pakkumuse 4 pakkujat, sh Skepast&Puhkim OÜ (kolmas

isik I), ühispakkujad OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS (kaebajad)

ning ühispakkujad AB Artes Terrae OÜ, OÜ ARTES TERRAE ja OÜ Alkranel (kolmandad

isikud II).

3. Vastustaja otsustas 23.03.2018 kvalifitseerimise protokollis kvalifitseerida kolmanda

isiku I ja kolmandad isikud II ning jätta kaebajad kvalifitseerimata. Põhjendused (sisalduvad

protokolli lisa 1 p-s 2):

3.1. T.N. ei vasta tingimusele 2.3, kuna tal puudub 10 aasta jooksul vähemalt 2 MKP või

MKPTP koostamise juhtimise kogemus ja vähemalt 2 ÜP või ÜPTP koostamise juhtimise

kogemus. Vastustaja palus 23.03.2018 kaebajatel täpsustada planeerija vastavust viidatud

tingimusele. Kaebajad kinnitasid, et planeerija on osalenud MKP-des ja ÜP-des aktiivselt

konsultatsioonide valdkonnas. Kaebajad lähtusid vastustaja vastusest riigihankes esitatud

3-18-939

3(9)

küsimusele nr 21. Kaebajad esitasid pakkumuses tööd, mille koostamisel planeerija on

konsultandina osalenud.

3.2. MKP koostamises osalemine, nt planeeringu jooniste koostajana, ei ole sama mis

planeeringu koostamise juhtimise kogemus. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 järgi on

planeeringu koostamise korraldamine, st sisuliste otsuste ja menetluse läbiviimine haldusorgani

ülesanne. Konsultandi ehk planeerija ülesandeks on planeerimisprotsessis planeeringu

koostamine (planeeringu teksti ja jooniste koostamine), sh planeeringu koostamise protsessi

juhtimine (nn konsultandi poolne projektijuhtimine). Mõnel juhul, nagu nt T.N. CV-s esitatud

Pärnu ja Lääne-Viru MKP-de puhul, täidab planeeringu koostamise juhtimise rolli haldusorgan.

Sellisel juhul ei tellita konsultandilt planeeringu koostamist, vaid mingite planeeringu

koostamiseks vajalike osade koostamist. Antud juhul ei ilmne, et T.N.l oleks MKP või MKPTP

koostamise juhtimise kogemust. Ta on osalenud MKP-de koostamises ühe meeskonnaliikmena.

3.3. Hankija selgitustega ei ole võimalik HT-d ega hankedokumente muuta. Kaebajad on

ekslikult lugenud välja vastustaja tahte kvalifitseerimistingimusi muuta. Küsimusele nr 21

vastates on vastustaja selgitanud planeerija rolli planeerimismenetluses. Planeerija võib olla

osalenud planeeringuprotsessides kas haldusorgani poolse planeeringu koostamise korraldajana

või konsultandina planeeringu koostamise juhtimises. Mõlemal juhul on planeerijal juhtroll –

ühelt poolt juhib haldusorgani poolt planeeringu koostamise menetlust, kaalutlusotsuste

ettevalmistamist ja kaalutlusotsuste tegemist jms. Konsultandi meeskonnas planeeringu

koostamise juhi rolli täites on planeerija ülesanne olla konsultandi poolne projektijuht, juhtida

konsultandi meeskonda ja planeeringu sisulist koostamist. Vastustaja küsis CV-s märgitud

maakonnaplaneeringute koostamises osalenud maavalitsuste spetsialistidelt üle, millises rollis

oli T.N. planeeringute koostamisel. Mõlemad kinnitasid, et T.N. osales planeeringu koostamise

protsessis,

osales

planeeringu

koostamise

koosolekutel

ja

abistas

maavalitsusi

planeeringukaartide joonistamisel. MKP-de koostamist juhtisid maavalitsused.

4. Vastustaja tunnistas 23.03.2018 edukaks tunnistamise protokollis kolmanda isiku I

pakkumuse edukaks.

5. Kaebajad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

23.03.2018 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega jäeti kaebajad kvalifitseerimata ja

tunnistati edukaks kolmanda isiku I pakkumus.

6. VAKO jättis 30.04.2018 otsusega nr 52-18/189554 vaidlustuse rahuldamata kaebajate

kvalifitseerimist puudutavas osas ja läbi vaatamata kolmanda isiku I pakkumuse edukaks

tunnistamise osas. Põhjendused:

6.1. Kuna vastustaja avaldas hanketeate 17.08.2017, kohaldub riigihangete seaduse kuni

31.08.2017 kehtinud redaktsioon (RHS).

6.2. Vastustaja hankemenetluses esitatud selgitusest nähtuvalt võis planeerijana pakkuda nii

isikut, kes on MKP või MKPTP koostamist juhtinud pädeva haldusorgani poolelt, kui ka isikut,

kes on sedasama teinud eraõigusliku konsultandi poolelt. Vastustaja selgitusest ei järeldu, et

lubatav on ka spetsialist, kes oli MKP või MKPTP koostamisel pelgalt konsultant ega täitnud

juhtimisfunktsiooni. Vastustaja rikuks seesuguse tõlgendusega reeglit, et selgitusega ei saa

HT d muuta. Töörühma juhtimisel või selles lihtsalt kaasa löömisel on oluline kvalitatiivne

vahe. Harilikud spetsialistitöö ülesanded ei ole käsitletavad juhtimisena. Kaebajad ei

vaidlustanud HT-d õigeaegselt, seega on see kehtiv ja siduv. Kaebajate 28.02.2018 selgituskiri

vastustajale kinnitab, et T.N. ei täitnud Pärnu ja Lääne-Viru MKP-de koostamisel

juhtimisfunktsioone. Alles vaidlustusmenetluses asusid kaebajad väitma, T.N. oli MKP

projektides oma tiimi juht. Sellist väidet ei saa enam arvesse võtta. Riigikohtu praktika kohaselt

3-18-939

4(9)

saab üksnes erandlikel juhtudel anda pakkujale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.

Kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et

pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (Riigikohtu 13.06.2013 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-24-13, p 22-23). Vastustaja ei pidanud oletama, kas kaebajatel oli lisaks esitatule veel

andmeid. Vastustaja otsus kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane.

6.3. Kuna kaebajad jäeti õiguspäraselt menetlusest kõrvale, ei ole neil võimalik hankelepingu

sõlmimiseni jõuda ja nende vaidlustus kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise peale

tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.03.2018 otsuste

tühistamiseks, millega jäeti kaebajad kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku I

pakkumus, ning VAKO 30.04.2018 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Planeerija

T.N.

vastab

kvalifitseerimise

tingimustele.

Vastustaja

on

kvalifitseerimistingimusi sisustanud üllatuslikult rangelt. Vastustaja tõlgendus ei ole kooskõlas

HT-ga ega PlanS-iga. Vastustaja selgituse järgi võib kvalifitseerimise tingimuse täita

konsultandi osalemise kaudu. PlanS-i kohaselt ei saa konsultandi töötajad planeeringu

koostamist juhtida. Tegemist on haldusorgani ainupädevusse kuuluva ülesandega. T.N. oli

MKP koostamisel konsultandi tiimi juht. Suuremat juhtimispädevust konsultant planeeringute

koostamise menetluses omada ei saagi. T.N. kui projektijuhi roll oli vastutada sisuliselt ja

vormiliselt korrektsete materjalide õigeaegse valmimise eest, juhendada meeskonna liikmeid ja

korraldada nende tööd, samuti võtta vastu olulised otsused nii korralduslikult kui

planeeringulahendust puudutavalt.

7.2. Kaebajad ei ole T.N. juhtimisrolli kirjeldust esitanud hilinenult. Vastustaja ei palunud RHS

§ 39 lg 4 kohast kontrolli läbi viies kaebajatel selgitada, milline oli T.N. roll MKP koostamisel.

Kaebajatele ei saa ette heita hankija eksimusi küsimuse sõnastamisel või kontrollikohustuse

ebapiisavat täitmist.

7.3. Kaebajad

ei

pidanud

ebaselget

kvalifitseerimise

tingimust

vaidlustama.

Mitmetimõistetavuse lahendas hankija selgitus. Sellisest selgitusest peavad pakkujad lähtuma.

Valdkonnas tegutsevad spetsialistid peavad teadma, et MKP koostamise juhtimine on

haldusorgani ainupädevuses. VAKO nõustus, et tingimus oli mitmetimõistetav ja seetõttu tuleb

seda tõlgendada.

7.4. Kuna kaebajad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, tuleb kaebus läbi vaadata ka osas,

milles vaidlustatakse kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamist. Kolmanda isiku I

pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja selle edukaks tunnistamine ei ole

RHS-iga kooskõlas.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Kvalifitseerimistingimust ei saa sisustada või asuda teisiti tõlgendama pärast pakkumuste

esitamist. Kaebajatel tulnuks ebaselge kvalifitseerimistingimus vaidlustada. PlanS § 4 lg 2 p 2

kohane planeeringu koostamise korraldamine ja HT-kohane planeeringu koostamise juhtimine

ei ole sünonüümid. Vastustaja selgitas õigesti, et HT-s ei ole täpsustatud, kas planeerija peab

olema osalenud planeerimisprotsessides planeeringu koostamise korraldaja või konsultandina.

See tähendab, et HT p III.2.3 alapunktis 2.3 esitatud tingimuse täitmisel ei ole vahet, kas

planeeringu kui tervikliku protsessi juhtimise kogemus on saadud PlanS § 4 lg-s 1 nimetatud

haldusorganis, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja täitis PlanS § 4 lg-s 2 sätestatud

ülesandeid, või konsultandina, juhtides planeeringu koostamist PlanS § 4 lg 2 p 3 järgi sõlmitud

3-18-939

5(9)

lepingu alusel. Planeeringu koostamine tähendab planeeringulahenduse sisulist väljatöötamist

ja selle ülesande võib anda konsultandile.

8.2. T.N. CV-st ei selgunud kvalifitseerimistingimusi täitev roll, mistõttu küsis vastustaja

23.02.2018 selgitust. Kaebajate esitatud pakkumuse sisust ja teabepäringu vastusest selgub,

T.N.l puudus hankes nõutav juhtimise kogemus näidatud töödes. Vastustaja esitas päringud

maavalitsuse endistele töötajatele, millest selgus sama. Kaebajad ei täitnud pakkumuse

koostamisel vajalikku hoolsuskohustust – ei esitanud andmed, mis võimaldaks vastustajal

veenduda, et kaebajad vastavad kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustuses, VAKO istungil ja

kaebuses esitasid kaebajad uusi väiteid T.N. rolli kohta. Hilisemaid muudatusi ei ole võimalik

enam arvestada.

8.3. Eduka pakkuja valik toimus madalaima hinna kriteeriumi alusel. Kõik laekunud

pakkumused ületasid eeldatavat maksumust.

9. Kolmas isik I palus jätta kaebuse rahuldamata. VAKO jättis õigesti kaebajate vaidlustuse

kvalifitseerimise osas rahuldamata. Kolmas isik I on oma pakkumuse maksumuse ja eeldatava

töömahu määranud oma professionaalsetele teadmistele tuginedes õigesti ning see ei erine

märkimisväärselt hankija prognoosist.

10. Kolmandad isikud II palusid jätta kaebuse kvalifitseerimist puudutavas osas rahuldamata

ja edukaks tunnistamise osas läbi vaatamata. Põhjendused:

10.1. HT p III.2.3 alapunktis 2.3 esitatud nõue on selge, õiguspärane, tavapärane, vajalik ja

kehtiv. PlanS § 4 lg 2 p 3 järgi saab konsultant planeeringu koostamist juhtida, kui temalt on

selline terviklik teenus tellitud. Planeerimisseaduse eelnõu 571 SE seletuskiri ei keela

planeeringu koostamise tervikteenuse tellimist konsultandilt. Planeeringu koostamise tellimine

konsultandilt terviklahendusena on tavapärane praktika. HT-s sätestatud juhtimiskogemuse

nõuet on asjakohatu võrrelda PlanS § 4 lg 2 p-s 2 korraldamispädevusega – tegemist on

erinevate tegevustega. Vastustaja vastus küsimusele nr 21 täpsustab, et juhtimine võib olla kas

haldusorgani poolel või konsultandi poolel.

10.2. Kvalifitseerimata jätmise otsuse vaidlustamisel ei saa enam vaidlustada HT-s esitatud

kvalifitseerimise tingimuste sisulist õiguspärasust (RHS § 121 lg 1). Kuna tingimusi ei

vaidlustatud, olid need kehtivad ja siduvad. Praeguses etapis saab üksnes analüüsida, kas T.N.

kogemus vastas kvalifitseerimisnõudes sätestatule. Konsultandi osalemine planeeringu

koostamisel üksikutes töölõikudes, isegi kui büroos oli meeskonda kaasatud mitu liiget, keda

spetsialist koordineeris, ei anna nõutud juhtimiskogemust. Maavalitsuste veebilehel

kättesaadavatest MKP-st nähtub, et T.N.l puudub HT-s nõutud planeeringute koostamise

juhtimise kogemus. Ka kaebusest ja vaidlustusest nähtub üheselt, et AS KOBRAS osales

planeeringute koostamisel üksnes teatud töölõikude teostamisel ning T.N. koordineeris vaid

AS-i KOBRAS töötajate tööd. Järelikult ei vasta T.N. kogemus kvalifitseerimisnõudele ja

kaebajate kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane.

10.3. Kuna kaebajaid ei kvalifitseerita, ei saa edasised vastustaja otsused rikkuda kaebajate

subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb kaebus ülejäänud osas jätta läbi vaatamata.

11. OÜ EST-FOR Invest (kolmas isik III) palus jätta kaebuse kvalifitseerimist puudutavas

osas rahuldamata ja edukaks tunnistamise osas läbi vaatamata. Vastutaja on vaidlusalust

kvalifitseerimistingimust õigesti kohaldanud. Kaebajad ei ole kvalifitseerimise tingimust

õigeaegselt vaidlustanud. Kaebajad ei saanud vastustaja 18.09.2017 vastusest välja lugeda

loobumist juhtimise kogemuse nõudest ja asendamist koostamises osalemise kogemusega.

Vastustaja ei saanud oma selgitusega kvalifitseerimistingimust muuta – vastav reegel tulenes

3-18-939

6(9)

RHS-i loogikast ja VAKO järjepidevast praktikast. T.N. kogemust ei saanud lugeda piisavaks.

Eeltoodu tõttu tuleb kaebajate väited eduka pakkumuse hinna põhjendatuse kohta jätta läbi

vaatamata.

12. Rahandusministeerium (kaasatud haldusorgan) palus jätta kaebuse rahuldamata.

Põhjendused:

12.1. Kvalifitseerimistingimustest on üheselt aru saada, et mõeldud on MKP kui terviku, mitte

selle osa koostamise juhtimise või osalemise kogemust. Eesti planeeringute koostamise

praktikas on planeeringu koostamise korraldaja ja koostamist nõustava konsultandi rollid olnud

erinevad. PlanS § 4 lg 2 teeb vahet planeeringu koostamise korraldamisel, mis on haldusorgani

ülesanne, ja planeeringu koostamisel, mis võib olla haldusorgani või konsultandi ülesanne.

Haldusorganid, korraldades ise planeeringu koostamist, on andnud konsultandile üle

planeeringu koostamise juhtimise. T.N. juhtimisalane tegevus piirdus terviklikust

planeeringulahendusest ainult konkreetse lõigu koostamises ühe asutuse sees. Kaebajad asusid

alles vaidlustusmenetluses väitma, et T.N. oli MKP-de projektides oma meeskonna juht.

12.2. Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Vastustajal ega

kolmandal isikul III ei tekkinud kahtlusi, et edukaks tunnistatud pakkumus oleks

põhjendamatult madala maksumusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Vaidluse all ei ole, et alates 01.09.2017 kehtiva riigihangete seaduse § 219 lg-te 1 ja 4

kohaselt tuleb praegune asi lahendada kuni 31.08.2017 kehtinud RHS järgi.

14. Vastustaja jättis kaebajad kvalifitseerimata, sest nende pakutud planeerija T.N. ei vastanud

HT p III.2.3 alapunktis 2.3 esitatud nõudele, mille kohaselt peab planeerijal olema viimase 10

aasta jooksul vähemalt 2 MKP või MKPTP koostamise juhtimise kogemus ja vähemalt 2 ÜP

või ÜPTP koostamise juhtimise kogemus.

15. Vaidlus toimub MKP ja/või MKPTP koostamise juhtimise kogemuse üle. Vaidluse all ei

ole T.N. kogemus ÜP või ÜPTP koostamise juhtimise osas.

16. T.N. CV-st nähtub, et veebruarist 2014 kuni augustini 2016 osales ta Pärnu MKP

koostamisel, konsulteeris maavalitsust, koostas planeeringu joonised, osales koosolekutel jms.

Detsembrist 2013 kuni detsembrini 2016 osales T.N. Lääne-Viru MKP koostamisel,

konsulteeris maavalitsust, koostas planeeringu jooniseid, osales koosolekutel jms.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus selgitas 16.03.2018 e-kirjas,

et T.N. oli koostööpartneriks MKP koostamisel. Planeeringu koostamist juhtis maavalitsus.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne-Viru talitus selgitas 16.03.2018

e-kirjas, et T.N. osales konsultandina Lääne-Viru MKP koostamises, mis puudutas rohkem

MKP jooniste vormistamist. Samas osales ta osadel töörühmade ja avalikel aruteludel.

17. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et

T.N.l oleks HT-s nõutud MKP ja/või MKPTP koostamise juhtimise kogemus. Planeeringu

koostamisel osalemine, jooniste koostamine, koosolekutel osalemine või konsulteerimine ei

kvalifitseeru juhtimiseks selle üldarusaadavas ja mõistlikus tähenduses, vaid spetsialisti

ülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul on HT-s sisalduv juhtimiskogemuse nõue piisavalt

selge ega saanud jätta ekslikku arusaama, et ettevõtja juures töötavalt planeerijalt

juhtimiskogemust ei nõuta.

3-18-939

7(9)

18. Vaidlus selle üle, kas eraettevõtja saab planeeringu koostamisel olla juhtivas rollis, on

hilinenud. Sellekohased põhjendused tulnuks esitada HT peale vaidlustuse esitamisel. Kaebajad

ei ole HT-d vaidlustanud. Järelikult on HT kehtiv ja siduv olenemata selle võimalikust

õigusvastasusest (HKMS § 268 lg 4).

19. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja poolt hankemenetluses küsimusele nr 21 antud vastusest

võimalik lugeda välja, et ettevõtja juures töötavalt planeerijalt juhtimiskogemust ei nõuta.

Küsimus nr 21 oli järgmine: “Juhime hankija tähelepanu järgmisele asjaolule: Vastavalt

Planeerimisseadusele §4 (1) on planeerimisalase tegevuse korraldaja (vastavalt Eesti Keele

Instituudi Ametniku soovitussõnastikule ka juhtija) vastavalt pädevusele Rahandusministeerium

või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus. Kas pakkuja saab õigesti

aru, et hankija on siin mõelnud ikkagi planeeringu konsultanti (planeerijat), kes tegelikult

planeeringu koostas. Selleks on tavaliselt konsultant äriühingust.”

Vastustaja selgitas 18.09.2017 vastuses: “Hanketingimustes ega planeerimisseaduses ei ole

täpsustatud, kas planeerija peab olema osalenud planeerimisprotsessides planeeringu

koostamise korraldaja või konsultandina.”

Kohus nõustub VAKO-ga, et hankijal ei ole võimalik selgituste andmisega muuta

hanketingimusi, seega ei saanud sellisest selgitusest välja lugeda, et planeerijaks võib pakkuda

spetsialisti kogemusega isikut, kellel puudub juhtimisalane kogemus. Selgitust tuleb mõista

selliselt, et planeerijaks pakutud isiku juhtimiskogemus võib olla saadud kas haldusorgani

(planeeringu koostamise korraldaja) või ettevõtja (konsultant) juures töötades.

20. Kaebajate poolt alles vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud selgitused T.N.l olemasoleva

juhtimiskogemuse kohta on esitatud hilinenult. Sellekohased selgitused tulnuks esitada koos

pakkumusega või hiljemalt vastustaja järelepärimisele vastates. Kohus peab kontrollima

vastustaja haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Vastustajal

puudus kaebajate kvalifitseerimisel teadmine T.N.l juhtimisalase kogemuse olemasolu kohta.

Kaebajatel oli kohustus esitada vastustajale õigeaegselt nende kvalifikatsiooni tõendavad

dokumendid ja nende kanda jääb risk, kui kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid jäid

õigeaegselt esitamata. Tegemist oli sisulise, mitte vormilise puudusega (vt Riigikohtu

13.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-13, p 23). Vastustaja ei ole uurimiskohustust

rikkunud, vaid andis kaebajatele võimaluse oma kvalifikatsiooni täpsustada, küsides teavet

juhtimiskogemuse olemasolu kohta. Kaebajad ei viidanud oma vastuses juhtimiskogemuse

olemasolule. Vastustajal ei pidanud kaebajate esitatud CV-st ja esitatud vastusest olema

arusaadav, et T.N.l on lisaks spetsialisti kogemusele olemas ka juhtimisalane kogemus.

Kaebajatel puudub enam võimalus oma pakkumuse dokumente täiendada uute andmetega,

seepärast jätab kohus kaebajate ja T.N. esitatud selgituse olemasoleva juhtimiskogemuse kohta

tähelepanuta. Kuna kaebajad ei esitanud õigeaegselt vastustajale tõendeid nende

kvalifikatsiooni vastavuse kohta, siis jättis vastustaja kaebajad õiguspäraselt kvalifitseerimata

(RHS § 39 lg 41). Kaebus tuleb jätta kaebajate kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamise

nõudes rahuldamata.

21. Kvalifitseerimata jätmise tõttu puudus kaebajatel võimalus edasises hankemenetluses

osaleda (RHS § 39 lg 7). Seetõttu ei saa kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamine

kaebajate õigusi riivata ja neil puudub õigus seda otsust vaidlustada. Kaebus tuleb jätta selle

otsuse tühistamise nõudes rahuldamata.

22. Kohus ei nõustu seisukohaga, et kaebus tuleb jätta kolmanda isiku I pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse tühistamise nõudes läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on

alus, kui kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

3-18-939

8(9)

Praegusel juhul kaebajatel selline kaebeõigus ilmselgelt ei puudunud, vaid olenes esimese

nõude lahendusest. Kui kaebus kuulunuks esimeses nõudes rahuldamisele, tulnuks ka teine

nõue sisuliselt läbi vaadata.

23. Kaebus VAKO otsuse tühistamise nõudes jääb rahuldamata.

24. Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks ja jätab menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108

lg 1).

24.1. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega esitanud

kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

24.2. Kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist HKMS ei võimalda.

24.3. Kolmas isik I taotles menetluskulu väljamõistmist summas 2349 eurot koos

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivisega. Menetluskulusid tõendab Advokaadibüroo

TRINITI OÜ 31.05.2018 arve nr T-18/058 summas 2349 eurot (sisaldab käibemaksu).

Kohus põhjendatud loeb menetluskuluks 1300 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6

alusel kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku I kasuks välja mõista. Vaidluse sisu ei olnud

keeruline ja kolmanda isiku I menetlusdokumendid ei olnud mahukad. Viivise väljamõistmist

menetluskuludelt HKMS ei võimalda ja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt

Riigikohtu 03.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-16, p 26).

24.4. Kolmandad isikud II taotlesid menetluskulu väljamõistmist summas 4063,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetluskulusid tõendavad OÜ Advokaadibüroo RASK 07.06.2018 arve

nr 1806020 summas 4876,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ja AB Artes Terrae OÜ 07.06.2018

maksekorraldus.

Kohus loeb põhjendatud menetluskuluks 1800 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6

alusel kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute II kasuks välja mõista. Kolmandate isikute II

seisukoht kaebusele on vaidluse sisu arvestades põhjendamatult mahukas ja pool sellest

keskendub edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse teemale, mis ei leidnud asjas

käsitlemist ja milles kolmandad isikud II olid kaebajatega samal positsioonil, seega ei ole

sellega seotud kulude kaebajatelt väljamõistmine HKMS § 108 lg-ga 8 mõttega kooskõlas.

Kolmandad isikud II on esitanud VAKO-le vaidlustuse, kus samuti vaidlustavad kolmanda

isiku I pakkumuse edukaks tunnistamist põhjendamatult madala maksumuse motiivil, seega on

sellekohased põhjendused koostatud viidatud menetluses ja praeguses menetluses vaid

korratakse neid.

24.5. Kolmas isik III taotles menetluskulu väljamõistmist summas 3045,60 eurot (sisaldab

käibemaksu). Menetluskulusid tõendab Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 31.05.2018 arve

nr 182420 summas 3045,60 eurot.

Kohus loeb põhjendatud menetluskuluks 1500 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6

alusel kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku III kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu kaebajate

seisukohaga, et kolmanda isiku III menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Kolmanda isiku III

kaasamine menetlusse oli põhjendatud, ka ringkonnakohus jättis kaebajate sellekohase

määruskaebuse rahuldamata. Tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kellele ei saa välise

õigusabi kasutamist ette heita. Samas arvestab kohus väljamõistetavate menetluskulude

vähendamisel asjaoluga, et tegemist on hankijatega seotud kolmanda isikuga, kes sai oma

seisukohti kujundada ja põhjendusi koostada koostöös hankijatega. Samuti on esitatud

menetlusdokumentide maht asja keerukust arvestades põhjendamatult suur.

3-18-939

9(9)

/allkirjastatud digitaalselt/