1-18-3712/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-3712

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2018. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3712 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Eerik Vjatšeslav Induse süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 ja KarS § 120 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu 30. mai 2018. a otsus kokkuleppemenetluses Süüdistatav Eerik Vjatšeslav Indus (ik 39510120822; viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Eerik Vjatšeslav Induse apellatsioon Harju Maakohtu 30. mai 2018. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. mai 2018. a otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti Eerik Vjatšeslav Indus süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks mõisteti E. V. Indus süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva perioodil 9.-10. märts 2018 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1,2 kohaselt jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 3 kuud vangistust, mille algusajaks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 28. märts 2018. E. V. Indust kohustati pärast täitmisele pööratud karistuse ärakandmist järgima katseajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustusteks määrati E. V. Indusele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg

2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Tõkend vahistamine määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele määratud karistusosa ärakandmisel.

1-18-3712

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4,9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti E. V. Induselt menetluskuludena riigituludesse välja määratud kaitsja tasu summas 540 eurot ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot. Nimetatud menetluskulusid, kokku summas 1290 eurot, võimaldati E. V. Indusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

APELLATSIOON

2.

5. juunil 2018 esitas E. V. Indus apellatsiooni, milles märkis, et ei nõustu määratud kaitsja tasu suurusega.

3. Harju Maakohtu 30. mai 2018. a otsuse tõlge anti E. V. Indusele arestimajas allkirja vastu üle 6. juunil 2018.

4.

18. juunil 2018 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus E. V. Induse apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas. E. V. Indus ei ole nõus, et temalt mõisteti määratud kaitsja tasu välja suuruses 540 eurot. E. V. Indus leiab, et see summa on liiga suur, ta palub selle vähendamist ning selgitada selle summa päritolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 kohaselt apellatsiooniõigust.

6. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas

E. V. Induse kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki

2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega tuleb E. V. Induse apellatsiooni puhul kontrollida, kas selles vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

7. Süüdistatav soovib apellatsioonis vaidlustada maakohtu otsust temalt välja mõistetud määratud kaitsja tasu suuruse osas põhjusel, et ta ei nõustu sellega. Ringkonnakohus märgib, et kõik

E. V. Induselt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 27. aprillil 2018 sõlmitud kokkuleppest (II kd, tl 102-103). Nimetatud kokkuleppe p-des 5 ja 6 on välja toodud, et määratud kaitsja tasu suuruseks on 540 eurot, sundraha suuruseks 750 eurot ning nimetatud summad kuuluvad kokkuleppega nõustumisel E. V. Induse poolt hüvitamisele. Kokkuleppe p-s 9 on märgitud, et menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt on

V. E. Indus, tema kaitsja K. Nersesjan ja prokurör A. Ööbik selle allkirjastanud, nõustudes esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning ühtlasi jõudsid nad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu 30. mai 2018 istungiprotokolli kohaselt vastas

1-18-3712

E. V. Indus kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta nõustub sellega, väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, jääb selle juurde ning saab aru, et tal tuleb tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul (II kd, tl 116). Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle kinnitamisel maakohtus oli E. V. Indus nõus kõigi temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisega ja menetluskulude suuruse osas küsimust ei tõusetunud. Seega leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kohtuotsusega mõisteti E. V. Induselt välja menetluskulud selliselt, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on E. V. Induse puhul järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning apellatsioonis esitatud väiteid pole alust läbi vaadata, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub apellatsiooniõigus. Sellist arusaama kinnitab kehtiv kohtupraktika. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16, p 5). Samuti on kõrgeim kohus selgitanud, et kuna kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3). Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. E.

V. Induse apellatsioonis sellist viidet pole. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)