3-18-693/7 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

22. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-693

Haldusasi

OÜ V&A Transport kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt

4. aprillil 2018 koostatud ühekordse energiatoote

aktsiisideklaratsiooni nr 920061 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ V&A Transport

Esindaja: Erki Casar

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Sirle Orav-Hinno

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ V&A Transport kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 23. juulil 2018 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks

saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi

taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti ametnikud peatasid 4. aprillil 2018 Ikla-Pärnu maanteel kinni haagiseta

sadulveoki DAF registreerimisnumbriga 241AYU, mille omanik on OÜ V&A Transport. Sõidukit

juhtinud OÜ V&A Transport juhatuse liige Ants Järvoja selgitas, et tuli Lätist, kus tankis ka

kütust. Samuti näitas ta ametnikele kolme kviitungit, mis kajastavad Ainaži Neste tanklast

4. aprillil 2018 kokku 712,5 liitri diislikütuse soetamist.

2. Maksu- ja Tolliameti ametnikud, olles seisukohal, et sel moel kütust aktsiisivabalt Eestisse

tuua ei saa, koostasid kohapeal OÜ V&A Transport nimel aktsiisideklaratsiooni, mille A.

Järveoja allkirjastas märkusega „Olen kätte saanud 04.04.18“. Deklaratsioonil on märgitud

kütuse liigina „Diislikütuse komponendid“, kogusena 0,71 tuh. liitrit ning arvutatud sellele

vastav 350,03 euro suurune aktsiisikohustus.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ V&A Transport esitas 9. aprillil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Maksu- ja Tolliameti poolt 4. aprillil 2018 koostatud aktsiisideklaratsiooni nr 920061

tühistamist. Esiteks heidab kaebaja ette seda, et deklaratsiooni koostanud ametnikud ei

andnud talle ühtki asjakohast selgitust deklaratsiooni koostamise ega aktsiisikohustuse

tekkimise kohta. Teiseks on kaebaja seisukohal, et aktsiisikohustust ei tekkinud, kuna kaebaja

oli soetanud kütuse, mis oli ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis ning

kütus oli sõiduki standardpaagis. Kaebuses täienduses väidab kaebaja, viidates rahvusvahelise

kaubaveo saatelehele (CMR) ning teenuse arvele, et vedas 4. aprillil 2018 Paikuselt Ainažisse

kaupa ning naases seejärel Eestisse. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-45-46 on

kaebaja seisukohal, et kuna Eestist Lätisse suundudes vedas ta kaupa, on ka tagasisõidu näol

tegemist rahvusvahelise veoga, mille puhul võib veoki standardpaagis kütust aktsiisivabalt

Eestisse tuua.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet leiab, et OÜ V&A Transport kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kuna kinni pidamise ajal puudus sadulveokil haagis, ei

olnud tegemist kaubaveoga ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi

ATKEAS) § 69 lõikes 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud, mistõttu tekkis kaebajal

ATKEAS § 25 lõikest 2 koosmõjus ATKEAS § 22 lg 1 punktiga 8 ja § 24 lõikega 1 kohustus esitada

Lätist tangitud kütuse kohta aktsiisideklaratsioon. Vastustaja selgitab, et ametnikud täitsid

aktsiisideklaratsiooni kaebajalt saadud kütusetšekkide alusel ning kaebaja kinnitas allkirjaga

andmete õigsust. Mis puudutab kaebaja poolt kohtule täiendavalt esitatud saatelehte ja

arvesse, siis ei pea vastustaja neid usaldusväärsetes, kuna juht ei esitanud kaubaveo

saatelehte sõiduki kinni pidamisel, kuigi see oleks pidanud tal kaasas olema. Vastustaja märgib

ka, et kauba sihtkoht on arvel ja saatelehel märgitud erinevalt, samuti nähtub piiriületusel

tehtud fotodest, et kaebaja sõiduk liikus koormata ka Läti suunas ning viimaks ei pea

vastustaja usutavaks kahe autorehvi transportimist Lätti veokiga, mille kütusekulu on 30 l /100

km kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vaadanud läbi poolte väited ja nende kinnituseks esitatud tõendi kogumis ja vastastikuses

seoses, leian, et OÜ V&A Transport kaebus tuleb jätta rahuldamata. Möönan, et Maksu- ja

Tolliamet ei ole menetlust läbi viinud korrektselt, ent esitatud tõendid on üheselt veenvad

selles, et kaebaja poolt 4. aprillil 2018 ette võetud reisi kui mitte ainus, siis põhiline

majanduslik eesmärk oli Lätist kütuse soetamine ning isegi kui eeldada, et kaebaja tõepoolest

Eestist Lätti CMR-il nimetatud kaupa vedas, oli reisi majandusliku mõtte ja sisu seisukohast

tegemist kõrvalise tegevusega ning seetõttu ei saa kõnealust sõitu majanduslikus mõttes

käsitada aktsiisivabastuse aluseks oleva rahvusvahelise kaubaveona.

6. Antud juhul on formaalselt kaebuse esemeks aktsiisideklaratsiooni tühistamise nõe.

Käsitlesin sellise nõude esitamise võimalust käesolevas asjas 25. aprillil 2018 tehtud

kohtumääruses, kus leidsin kokkuvõttes, et konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades on

vaidlusalusel aktsiisideklaratsioonil haldusakti iseloom. Nimelt ei ole käesoleval juhul võimalik

tuvastada, milliseid selgitusi või nõudmisi Maksu- ja Tolliameti ametnikud kaebajale sõiduki

kinni pidamisel ja tema eest aktsiisideklaratsiooni täitmisel andsid ning iseäranis seda silmas

pidades, et kaebaja allkirjastas deklaratsiooni märkusega „Olen kätte saanud“, ei pruukinud

tegemist olla kaebaja poolt vabatahtlikult esitatud deklaratsiooniga, vaid sisulises mõttes

maksuhalduri poolt aktsiisikohustuse määramisega. Nagu ka eelviidatud määruses märkisin,

siis ei ole selline praktika, kus maksuhalduri ametnikud veenavad isikut deklaratsiooni

esitama, iseenesest õigusvastane ega taunitav, ent selleks, et deklaratsiooni saaks lugeda

maksukohustuslase poolt vabatahtlikult esitatuks, peab olema tuvastatav, et ametnikud

andsid isikule õiget ja asjakohast teavet, selgitasid talle õigesti deklaratsiooni allkirjastamise

tagajärgi ja edasisi samme juhul, kui isik deklaratsiooni ei allkirjasta. Leidsin 25. aprilli 2018

määruses ja olen jätkkuvalt seisukohal, et sellises olukorras on isiku õiguste kaitseks kõige

tõhusam viis käsitada sellist aktsiisideklaratsiooni sisulises mõttes maksuotsusena ning

võimaldada isikul esitada selle tühistamise nõue.

7. ATKEAS § 69 lg 2 kohaselt on rahvusvaheliste vedude puhul lubatud Eestisse tuua teisest

liikmesriigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses

kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.

Selle sätte eesmärk on lihtsustada vedajate tegevust ja kiirendada seeläbi kaubakäivet,

vältides rahvusvahelise veo korral nii vajadust täita riigipiiri ületamisel teatud formaalsusi, kui

ka vedaja vajadust pidevalt kalkuleerida, kust ja kui palju kütust sõidukisse soetada, et seda

konkreetselt Eestisse sisenedes "liiga palju" ei oleks.

8. Nii kaebaja kui vastustaja poolt viidatud Riigikohtu otsuses 3-3-1-45-16 käsitleti ATKEAS §

69 lõikega 2 analoogset sätet, nimelt ATKEAS § 68 lõiget 4, mis reguleerib rahvusvahelise veo

puhul sõiduki paagis kütuse aktsiisivabalt Eestisse toomist väljastpoolt Euroopa Liitu. Kuivõrd

ATKEAS § 68 lg 4 ja § 69 lg 2 kütuse Eestisse aktsiisivabalt toomise tingimuste osas sisuliselt ei

erine, siis on analoogia alusel sellest Riigikohtu lahendist lähtumine võimalik ka käesoleval

juhul. Oluline on siiski, et viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud juhtum erineb käesolevas

asjas kõne all olevast oluliselt eeskätt põhjusel, et Riigikohtu otsuses käsitletud asjas oli

üheselt tuvastatud, et Eestisse sisenemisel oli sõiduk teostamas rahvusvahelist kaubavedu.

Riigikohtu otsusega lahendatud kohtuasjas oli vaidlus eeskätt küsimuses, kas aktsiisivabalt

peaks saama Eestisse tuua kogu rahvusvahelise veo teostamise raames Eestisse sisenenud

sõiduki standardpaagis oleva kütuse või üksnes selle osa, mis on vajalik konkreetse

rahvusvahelise veo lõpetamiseks. Teiseks oli vaidlus selles, kas aktsiisivabastuse kohaldamine

saab sõltuda sellest, et konkreetne vedaja on varem sarnast aktsiisivabastust kuritarvitanud

ehk kasutanud aktsiisivabalt Eestisse toodud kütust mujal, kui selles sõidukis, mille

standardpaagis see Eestisse toodi. Riigikohus leidis, et kumbagi eelnimetatud piirangutest

aktsiisivabastuse kohaldamisele seadus ette ei näe. Küll aga ei saa Riigikohtu otsusest teha

järeldust, et ATKEAS § 68 lõiget 4 (või analoogia alusel ka § 69 lõiget 2) peaks tõlgendama nii,

et veodokumendid, mis kajastavad rahvusvahelise veo toimumist, õigustavad igal juhul kütuse

aktsiisivabalt Eestisse toomist. Erinevalt Riigikohtu lahendis käsitletud juhtumist tuleb minu

hinnangul käesolevas asjas asuda seisukohale, et tegemist ei olnud rahvusvahelise veoga ning

seda sõltumata sellest, kas kaebaja poolt esitatud CMR ja kaubaarve on ehtsad või tegeliku

majandusliku sisuta.

9. ATKEAS § 69 lg 2 sisustamisel tuleb juhinduda majandusliku tõlgendamise põhimõttest,

mille kohaselt tuleb maksukohustuse kindlaks määramisel lähtuda toimingute ja asjaolude

tegelikust majanduslikust sisust. Kuna ATKEAS § 69 lg 2 eesmärk on soodustada rahvusvahelist

kaubavedu, mitte aga soodustada Eestisse aktsiisivabalt kütuse toomist, siis tähendab

majandusliku tõlgendamise põhimõte eelnimetatud sätte kontekstis iseäranis seda, et juhul

kui asjaolude kogumi pinnalt on tuvastatav, et sõiduki konkreetse reisi ainuke või peamine

majanduslik eesmärk oli teisest liikmesriigist kütuse soetamine, ei ole tegemist rahvusvahelise

veoga eelnimetatud sätte tähenduses ning kõnealune aktsiisivabastus kohaldamisele ei kuulu.

Järeldus, et majanduslikus mõttes oli põhiliseks eesmärgiks kütuse toomine, ei pruugi

tingimata tugineda sellel, et kaubaveo kohta esitatud dokumendid ei ole ehtsad. Isegi kui need

dokumendid on ehtsad, saab reisi põhiliseks eesmärgiks lugeda kütuse soetamise, kui eluliselt

ei ole usutav, et vedaja oleks kõnealuse veo neil tingimustel ette võtnud üksnes

veodokumentides kajastatud eesmärgil ehk juhul kütuse soetamisega seonduvat maksueelist

ei tekiks.

10. Käesolevas asjas saab poolte esitatud väidete ja tõendite pinnalt üheselt asuda

seisukohale, et kõne all oleva sõidukiga 4. aprillil 2018 Lätti tehtud reisi peamine eesmärk sai

olla Lätist kütuse soetamine. Kuigi algses kaebuses kaebaja seda asjaolu välja ei toonud, väitis

ta täiendavate avalduste ja tõendite esitamise tähtaja jooksul esitatud avalduses, et soetas

kõnealuse kütuse, teostades rahvusvahelist vedu Paikuselt Ainažisse. Selle kinnituseks esitas

kaebaja CMR-i ning arve veoteenuse osutamise eest CMR-il kauba saatjana nimetatud OÜ-le

MKM Infra. Vastustaja on leidnud, et kõnealused dokumendid on koostatud üksnes väära

mulje jätmiseks ega kajasta toiminut õigesti.

11. Leian, et käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole tegelikult vaja kaebaja esitatud tõendite

usaldusväärsust eraldi hinnata, sest aktsiisivabastuse kohaldamiseks poleks alust ka juhul, kui

kaebaja esitatud dokumendid on ehtsad ja väited õiged ehk juhul kui kaebaja 4. aprillil 2018

tõepoolest Paikuselt Ainažisse CMR-il nimetatud kauba vedas. Sellele seisukohale sunnib

asuma kaebaja esitatud CMR-ist ja arvest nähtuva toimingu ilmselgelt majanduslik

ebaotstarbekus. Veetavaks kauaks on CMRis märgitud "2 USED TYRE 345/60/16 ja kauba

brutokaaluks 80 kg. Veo eest OÜ-le MKM Infra esitatud arve kohaselt oli veotasu 30 eurot,

millele lisandus käibemaks. Asumata siinkohal uurima seda, kas üleüldse on olemas rehvi

mõõtudega 345/60/16, mis kaalub 40 kg või kas oleks mõeldav sellise kauba vedamine veoki

kabiinis1, on ilmne, et 80 kg kauba vedamine umbes 60 km kaugusele2 haagiseta sõitva

sadulveokiga 30 euro eest oleks eraldivõetuna majanduslikult ebamõistlik. Arvestades, et

kaebaja sõitis tagasi Pärnusse ilma mistahes veoseta, nähtub neist andmetest sisuliselt, et

kaebaja läbis kokku ligi enam kui 100 km pikkuse trajektoori 30 euro eest. Kuigi vastustaja

seisukoht, et haagiseta sõitva veoki kütusekulu Paikuse-Ikla vahelisel teekonnal on 30 l/100

km näib avalikult kättesaadavate andmete alusel ülehinnatud, on igal juhul selge, et mistahes

1 Pidades silmas, et piiriületuse fotodelt ei nähtu, et Eestist Lätti sõites oleks kõnealused

rehvid paigutatud veokile väljaspool kabiini.

2 Paikuse-Ainaži vahemaa on avalikult kättesaadava kaardirakenduse maps.google.com

andmetel umbes 60 km.

mõistlik ettevõtja ei veaks suure veokiga kaupa, mis kaalub 80 kg ega ole oma gabariitide

poolest selline, mida tuleks sellise suure sõidukiga vedada. Neil andmetel on üheselt selge, et

sõidu peamine eesmärk ei saanud olla CMR-il nimetatud kauba vedamine, vaid selleks oli Lätist

kütuse soetamine.

12. Mis puudutab vaidlusaluse aktsiisikohustuse kindlaks määramisele eelnenud menetlust,

pean vajalikuks märkida järgmist. Maksukohustuse kindlaks määramisel on maksuhalduril

maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-ist 11 tulenevalt kohustus uurimispõhimõttest

juhindudes välja selgitada kõik maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud. Samuti on

maksuhalduril kohustus selgitada maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, muuhulgas

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust ning selle rikkumise võimalikke tagajärgi.

Uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse osaks on ka see, et maksuhaldur ütleb

maksukohustuslasele,

milliste

asjaolude

kohta

peab

maksukohustuslane

oma

kaasaaitamiskohustuse raames selgitusi andma või tõendeid esitama. Maksukohustuslasel

peab olema võimalus esitada kindlaks määratava maksukohustuse kohta oma arvamus ning

tõendid. Antud juhul nähtub, et eeltoodud põhimõtetele vastavat menetlust maksuhaldur läbi

ei viinud. Seda, kas või milliseid selgitusi anti kaebajale sõiduki kinni pidamisele järgnevalt, ei

ole võimalik tuvastada, sest mistahes protokolli selle menetlustoimingu kohta koostatud ei

ole. Selle taustal ei saa maksuhaldur kohtumenetluses kaebajale ette heita näiteks seda, et

viimane ei esitanud ametnikele CMR-i. Sellise etteheite saaks teha, kui oleks tuvastatav, et

ametnikud on vähemalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et ta peab tõendama, et teostas

rahvusvahelist kaubavedu. Kuna menetlustoimingut ei protokollitud, ei ole võimalik

tuvastada, kas selline küsimus kaebaja sõiduki kinni pidamisel üldse tõstatati. Sellises

olukorras ei saaks alles kohtumenetluses hakata hindama kaebaja esitatud tõendite

usaldusväärsust, sest sisuliselt ei oleks sel juhul tegemist mitte maksuhalduri tegevuse

kohtuliku kontrolliga, vaid esmase hinnangu saaksidki tõendid kohtus. See on põhimõtteliselt

vastuolus haldustegevuse kohtuliku järelkontrolli loogikaga. Käesoleval juhul on kaebus

võimalik kohtuotsusega rahuldamata jätta just seetõttu, et sellisele järeldusele tuleks asuda

ka juhul, kui kaebaja esitatud tõendid ongi ehtsad ja kajastavad seal nimetatud kauba

vedamist õigesti. Kui see nõnda ei oleks, tuleks kaebus rahuldada tulenevalt sellest, et

maksuhaldur ei ole maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid piisavalt välja selgitanud. Sel

juhul, mõistagi oleks maksuhalduril võimalik MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaja jooksul

kaebajale uus maksuotsus teha. Eelpooltoodud menetluspõhimõtteid tuleb maksuhalduril

edaspidi käesolevaga sarnastes olukordades igal juhul silmas pidada. Ka olukorras, kus isik

allkirjastab sarnase aktsiisideklaratsiooni sellises olukorras nagu kaebaja, tuleb isikule

olukorda adekvaatselt selgitada ning hilisemate vaidluste vältimiseks oleks otstarbekas

koostada sellekohane protokoll, fikseerides kohapeal tuvastatud asjaolud ning võtta isikult

allkiri talle õiguste kohustuste tutvustamise kohta umbes samamoodi nagu seda tehakse

näiteks väärteomenetluses. Käesoleval juhul on maksuhaldur menetlusnorme küll rikkunud,

ent need ei saanud kokkuvõttes viia valele lõppjäreldusele ning seetõttu ei too menetluslikud

eksimused kaasa kaebuse rahuldamist. Poolte väidete ja tõendite pinnalt on ilmne, et asja

uuel otsustamisel saaks maksuhaldur tema otsuse, millega määrab kindlaks kaebaja

aktsiisikohustuse

samasugusena,

nagu

see

kajastus

vaidlusaluses

deklaratsioonis.

Aktsiisisumma arvutuse osas poolte vahel erimeelsusi ei ole. ATKEAS § 66 lg 6 kohaselt on

diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot 1000 liitri kohta, mis teeb tasumisele kuuluvaks

aktsiisisummaks käesoleval juhul 0,71x493=350,03 eurot

13. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

Kohtunik