1-15-10510/138 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

22. juuni 2018

Kohtuasja number

1-15-10510

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Kriminaalasi

-

Alo Mureli süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi

-

Gert Saarmi süüdistuses KarS § 3891 lg-te 2 ja 3–§ 22 lg 3,

§ 347 lg 1, § 348 lg 1 ja § 280 lg 1 järgi

-

Mart Kuusi süüdistuses KarS § 3891 lg-te 2 ja 3–§ 22 lg 3

järgi

-

Ladu NF OÜ süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. mai 2018. a määrus

süüdistusakti prokuratuurile tagastamise kohta

Määruskaebuse esitaja

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna-

prokurör Sigrid Nurm

Teised määruskaebemenetluse

pooled

-

Alo Murel (isikukood 36501310267);

-

Ladu NF OÜ (registrikood 11949003);

-

nende kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk;

-

Gert Saarm (isikukood 38512240327)

-

tema kaitsja vandeadvokaat Mart Missik

-

Mart Kuus (isikukood 37607136525);

-

tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2018. a määrus muutmata ja prokuratuuri määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe&Partnerid OÜ-le Mart Kuusile käesolevas

määruskaebemenetluses

osutatud

riigi

õigusabi

eest

makstava

tasu

suuruseks

90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja,

samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist

esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. juunil 2014 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtule süüdistusakti, milles

süüdistati Alo Murelit, Gert Saarmi, Mart Kuusi, Ladu NF OÜ-d ja veel kaheksat isikut peamiselt

valeandmete esitamises Ladu NF OÜ mõningates 2011. a käibedeklaratsioonides (KarS § 3891)

või osavõtus sellest kuriteost. Seda süüdistusakti hakati menetlema kriminaalasjas nr 1-14-5668.

2. Viru Maakohtu 5. novembri 2014. a määrusega tagastati süüdistusakt KrMS § 262 p 2 alusel

prokuratuurile, kuna süüdistusakt ei vastanud KrMS § 154 lg 2 p-st 4 ja lg 3 p-st 2 tulenevatele

nõuetele.

3. 11. detsembril 2015 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtule uuesti süüdistusakti, kus

käsitleti väidetavat valeandmete esitamist Ladu NF OÜ 2011. aasta mõningates

käibedeklaratsioonides. Selle süüdistusakti kohaselt süüdistati kokku üheksat isikut, sh A. Murelit

KarS § 3891 lg 2 järgi; G. Saarmi KarS § 3891 lg 2 ja 3–§ 22 lg 3; § 347 lg 1; § 348 lg 1 ja § 280

lg 1 järgi; M. Kuusi KarS § 3891 lg-te 2 ja 3–§ 22 lg 3 järgi, Ladu NF OÜ-d KarS § 3891 lg 3 järgi.

4. Viru Maakohtu 9. detsembri 2016. a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla.

5. Viru Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate

suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu.

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2017. a määrusega tühistati prokuratuuri määruskaebuse

alusel Viru Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrus ja kriminaalasi saadeti menetluse jätkamiseks

samale maakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtu 12. juuni 2017. a määrustega jäeti

ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebused menetlusse võtmata ja ringkonnakohtu

määrus jõustus.

7. 7. mail 2018 tegi Viru Maakohus järgmised kaks määrust:

1) ühe määrusega lõpetas kohus viie süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse kuriteo

aegumistähtaja möödumise tõttu;

2) teise määrusega tagastas kohus süüdistusakti ülejäänud nelja süüdistatavat – A. Murelit,

G. Saarmi, M. Kuusi ja Ladu NF OÜ-d – puudutavas osas KrMS § 262 p 2 alusel

prokuratuurile. Praeguses määruskaebemenetluses vaidlustataksegi seda määrust.

Viru Maakohtu 7. mai 2018. a määrus süüdistusakti prokuratuurile tagastamise kohta

8. Maakohus leidis, et 11. detsembri 2015. a süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 lg 2 p-st 4 ega lg 3

p-st 2 tulenevatele nõuetele.

9. Süüdistusakti tõendite loetelus on märgitud 422 tõendit. Paljude tõendite osas jääb nende seotus

süüdistusega küsitavaks, pole viidatud, millist asjaolu nendega tõendada soovitakse, viited on

laialivalguvad või arusaamatud. Nii näiteks on tõendite loetelu punktis 36 läbiotsimisprotokolli

kohta märgitud, et see tõendab läbiotsimisel A. Mureli kodust leitud kriminaalasjas süüdistust

kinnitavaid esemeid. Tõendite loetelu punktis 54 on märgitud: „Valge A4 paberileht, millel

meesterahva, kellel prillid juustesse tõstetud, mustvalge pilt, mis tõendab, et Alo Murel tegi

ettevalmistusi võimalikuks kokkupuuteks maksuhalduri või muu ametiasutusega, lähtudes oma

ebaseaduslikust tegevusest arvete ja maksudega.“ Tõendite loetelu punktis 56 on vaatlusprotokolli

kohta märgitud, et see tõendab A. Mureli kodust ära võetud arvutis sisalduvaid kriminaalasjas

tähtsust omavaid dokumente. Suure hulga tõendite panemine tõendite nimekirja, esitamata nende

3(17)

kohta KrMS § 154 lg 2 p-le 4 vastavaid viiteid on lubamatu, sest see raskendab kohtuliku

arutamise planeerimist, koormab alusetult kohtulikku uurimist ja venitab kohtumenetlust.

10. Süüdistuste sisu on keeleliselt ebakorrektne, laialivalguv, sisaldab kordusi, tarbetut informatsiooni

ja vastuolusid, andmata seejuures piisava täpsuse ja selgusega edasi isikule tehtava etteheite

faktilist alust. Süüdistustes on sisutühje kordusi ja ka täiesti arusaamatuid lõike, kirjeldatakse

tegevusi, mille kohta pole arusaadav, kellele neid omistatakse. Nii G. Saarmi kui ka teiste

KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi süüdistatavate süüdistuses deklareeritakse korduvalt, et

nad aitasid kaasa maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamisele, samas ei nähtu süüdistusest

piisava selguse ja täpsusega, milles see kaasaaitamine seisnes. Kui räägitaksegi konkreetse

süüdistatava tehtust, siis mattub see asjasse mittepuutuvasse informatsiooni või mõttetutesse

kordustesse. Süüdistuses tsiteeritakse korduvalt ja tarbetult raamatupidamise seaduse ja

käibemaksuseaduse sätteid.

11. Süüdistuse puuduste maht on selline, mis ei võimalda süüdistusakti alusel kohtumenetluse kiiret

läbiviimist ja kohtulahendini jõudmist isegi maakohtu poolt oskusliku töökorralduse rakendamise

ja efektiivse menetluse juhtimise korral.

12. Kui kohus 5. novembri 2014. a määrusega süüdistusakti prokuratuurile tagastas, olid etteheited

süüdistusaktile näiteks tõendite osas samad, kuid prokuratuur on jätnud need tähelepanuta.

Prokuratuur aktsepteeris süüdistusakti mittevastavust KrMS § 154 nõuetele, jättes Viru Maakohtu

5. novembri 2014. a määruse vaidlustamata. Samas ei kõrvaldanud prokuratuur puudusi

süüdistusakti uues redaktsioonis.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokuratuuri määruskaebus

13. Viru Maakohtu 7. mai 2018. a määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, kes taotleb

maakohtu määruse tühistamist ja palub saata kriminaalasja esimese astme kohtule

kriminaalmenetluse jätkamiseks.

14. Määruskaebuse hinnangul vastab süüdistusakt kõigile KrMS §-st 154 tulenevatele nõuetele.

Võrreldes algse süüdistusaktiga on vaidlusaluses süüdistusaktis muudetud nii teksti ülesehitust

kui ka isikute teopanuse sõnastust selgemaks ja arusaadavamaks. Samuti ei leidu tekstis korduvaid

viiteid käibemaksu- ja raamatupidamisseadusele, vaid etteheited on toodud ühtse loeteluna. Seega

ei ole alust väideteks, nagu oleks süüdistusaktis tehtud vaid kosmeetilisi parandusi ja sisuliselt

saadetud kohtusse sama süüdistusakt.

15. Maakohtu etteheide KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuete rikkumise kohta on põhjendamatu. Riigikohtu

praktika kohaselt ei tohi süüdistusakt kajastada tõendite sisu ega nende analüüsi. Tõendite avamise

küsimus on alati subjektiivselt hinnatav. Seega saaks KrMS § 154 lg 2 p 4 rikkumisele viidates

tagastada kõik süüdistusaktid väitega, et kohtu meelest on tõendeid avatud liiga palju või liiga

vähe. Kohus ei saa nõuda süüdistusaktis tõendite avamist ja nende osas ristviidete tegemist.

16. Jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus leida, et süüdistus on laialivalguv, kordusi täis ja arusaamatu,

kui ta oli varem samas kohtukoosseisus sama süüdistusakti alusel kriminaalmenetluse mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu lõpetanud. KrMS § 2052 kuulub kohaldamisele juhul, kui kohus

tuvastab, et süüdistatavate käitumises on KarS § 2 lg 2 sätestatud teo karistatavuse üldised

eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü – vähemalt menetluse jätkamiseks vajalikus

määras. Kohus saab nimetatud otsuse vastu võtta juhul, kui kohtunik on veendunud, et puuduvad

4(17)

kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, mis on toodud KrMS §-s 199, nende hulgas ka

kriminaalmenetluse alus. Ka KrMS § 2052 alusel otsustust tehes peab kohus seega lähtuma

süüdistusaktis välja toodud etteheidetest ja teokoosseisust, mh ka tegu tõendavatest tõenditest, mis

on näha süüdistusaktis.

17. Põhjendatud ei ole süüdistusakti tagastamine olukorras, kus kõik KrMS §-s 154 toodud punktid

on aktis kajastatud, kuid kellegi subjektiivse hinnangu alusel pole kirjutatu piisavalt hea. See tooks

kaasa olukorra, kus kohus saaks akti tagastada lugematu arv kordi ning lõppkokkuvõttes ei oleks

võimalik mõistliku aja jooksul menetlemiseni jõuda. Eelkõige ei saa sellist otsustust langetada

menetluse kõige varasemas faasis, milleks on eelmenetlus.

Mart Kuusi kaitsja vastus määruskaebusele

18. Kaitsja leiab, et prokuratuuri määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

19. Prokuratuur püüab ringkonnakohut eksitada, märkides nagu oleks maakohus nõudnud

prokuratuurilt süüdistusaktis tõendite avamist ja nende osas ristviidete tegemist. Vastupidi,

maakohus on osutanud üksnes KrMS § 154 lg 2 p 4 sätestatud nõuetele. Maakohus on kahel korral

süüdistusakti prokuratuurile tagastanud, sest süüdistusaktis ei ole paljude tõendite puhul selgelt

viidatud, millist asjaolu soovitakse tõendada, samuti on viited olnud laialivalguvad või

arusaamatud.

Süüdistusakti

esmasel

tagastamisel

prokuratuur

seda

ei

vaidlustanud.

Kahetsusväärselt ei ole prokuratuur uue süüdistusakti põhiosas teinud sisulisi muudatusi, vaid on

piirdunud üksnes kosmeetiliste parandustega.

20. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja arutluskäik, nagu välistaks maakohtu varasem otsustus

kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada võimaluse süüdistusakt

puuduste tõttu prokuratuurile tagastada. Maakohus toimis mõistlikult, lahendades esmalt

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse ja asudes alles siis hindama süüdistusakti

nõuetelevastavust.

21. Kaitsja hinnangul on M. Kuusile etteheidetav kuritegu aegunud ja kriminaalmenetlus tuleks

seetõttu tema suhtes õpetada. Kaitsja juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka asjaolule, et praeguseks

on ka mõistlik menetlusaeg ületatud.

Alo Mureli ja Ladu NF OÜ kaitsja vastus määruskaebusele

22. Kaitsja taotleb prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata jätmist.

23. Iga tõendite loetelusse kuuluva tõendi puhul peab olema ära nimetatud see konkreetne süüdistuse

sisust hõlmatud faktiline asjaolu, mille kinnitamiseks prokurör sellele tõendile tugineda soovib.

Vaidlusaluse süüdistusakti tõendite loetelus pole enamiku tõendite puhul välja toodud, mida selle

tõendiga tõendada soovitakse – tõendile lisatud viide ei viita ühelegi elulisele asjaolule, mida

süüdistuse sisus kajastatakse. Ekslik on prokuröri seisukoht, nagu maakohus oleks soovinud

süüdistusaktis näha tõendite sisu ja analüüsi.

24. Väär on prokuratuuri seisukoht, et kohtunik, kes on eelnevalt menetluse mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu lõpetanud, ei saa hiljem tugineda süüdistusakti nõuetele mittevastavusele, kuna

ta on eelnevalt justkui jaatanud kuriteo toimepanemist ning ühtlasi aktsepteerinud süüdistusakti.

5(17)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Kolleegium leiab maakohtu lõppjäreldusega nõustuvalt, et menetletavas kriminaalasjas kohtusse

saadetud süüdistusakt ei vasta KrMS §-st 154 tulenevatele nõuetele ja see akt tuleb KrMS § 262

lg 1 p 2 alusel prokuratuurile tagastada.

1. KrMS § 262 lg 1 p 2 kohaldamise üldised eeldused

26. KrMS § 262 lg 1 p 2 järgi võib kohtunik teha eelistungil mh määruse prokuratuurile süüdistusakti

tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta sama seadustiku § 154 nõuetele. Ringkonnakohus leiab,

et KrMS § 262 lg 1 p 2 kohaldamiseks ei pea süüdistusakti puudused olema sellised, et need

muudaksid kriminaalasja menetlemise, sh kaitseõiguse teostamise võimatuks või ebamõistlikult

raskeks. Piisab sellest, kui süüdistusakti kvaliteediprobleemid raskendavad kriminaalasja

menetlemist määral, mis ei ole ebaoluline, näiteks kui süüdistuse sisu on raskesti jälgitav.

Riigikohus on korduvalt osutanud sellele, et süüdistusakti puudused, mis ei muuda asja

menetlemist võimatuks ega ebamõistlikult raskeks, võivad siiski menetlust raskendada ja

aeglustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 51;

30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 634 ja 22. veebruari 2016. a otsus asjas

nr 3-1-1-109-15, p-d 197–200). Kriminaalasja arutamine selliste puudustega süüdistusakti alusel

pole küll käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ega tingi menetluse tulemina

valmiva kohtuotsuse tühistamist, kuid samas annavad kõnealused vead süüdistusaktis küllaldase

aluse KrMS § 262 lg 1 p 2 kohaldamiseks.

27. Siinkohal tuleb silmas pidada, et KrMS § 262 lg 1 p-s 2 nimetatud otsustuse saab maakohus teha

üksnes kohtulikus eelmenetluses enne kohtuliku arutamise algust. Seega ei tingi puudustega

süüdistusakti prokuratuurile tagastamine kohtuliku uurimise ega muude ajamahukate

menetlustoimingute täielikku ega osalist kordamist. Samuti ei kaasne süüdistusakti prokuratuurile

tagastamisega üldjuhul vajadust teha mahukaid menetlustoiminguid kohtueelses menetluses.

Tavaliselt pole vajalik isegi KrMS §-des 224–225 ette nähtud protseduuride kordamine.

Prokuratuuril on võimalik süüdistusakti puudused KrMS §-s 226 sätestatud korras kiiresti

kõrvaldada ja süüdistusakt uuesti kohtusse saata. Seega ei põhjusta KrMS § 262 lg 1 p-s 2 ette

nähtud

otsustus

tavaliselt

märkimisväärset

aja-

ega

muud

kulu

ja

süüdistusakti

kvaliteediprobleemide kõrvaldamisega saavutatav menetluslik eelis kaalub reeglina üles

menetluse mõningase pidurdumise. KrMS § 262 lg 1 p 2 üks olulisi eesmärke ongi anda kohtule

võimalus ennetada aegsasti menetluslikke raskusi ja vaieldavusi, mis võivad tekkida kohtulikul

arutamisel, kui selle aluseks olev süüdistusakt on puudulik.

28. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et KrMS § 262 lg 1 p 2 kohaldamise

lävend on võrdlemisi madal: süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks ei pea selle puudused

olema sedavõrd olulised, et need tõkestaksid edasise menetluse, ehkki samas ei piisa mõistetavalt

ka ebaolulistest pisivigadest. Ühtlasi leiab kolleegium sedagi, et otsustades, kas süüdistusaktis

olevad puudused tingivad selle prokuratuurile tagastamise, on maakohtul teatav kaalutlusruum,

mille piiresse jäävat otsustust ei peaks kõrgema astme kohus muutma. Maakohtu otsustus

süüdistusakt prokuratuurile tagastada tuleb määruskaebemenetluses tühistada üksnes siis, kui

esimese astme kohus sedastab KrMS § 154 nõuete rikkumise, mida tegelikult ei ole, või kui

rikkumine küll on, kuid see on selline, mis ilmselgelt ei anna piisavat põhjust süüdistusakti

prokuratuurile tagastada.

6(17)

2. KrMS § 154 lg 3 p 2 nõuete rikkumisest

29. Menetletavas kriminaalasjas näeb kolleegium süüdistusakti prokuratuurile tagastamise peamise

alusena puudusi süüdistuse sisus, ehk KrMS § 154 lg 3 p 2 nõuete rikkumist.

2.1. KrMS § 154 lg 3 p-st 2 tulenev süüdistuse selguse ja täpsuse nõue

30. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega

kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks

(vt nt Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05, p 14 ja

kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2018. a otsus asjas nr 1-17-1327, p 13 jpt). Süüdistuse selgus

eeldab muu hulgas süüdistuse teksti jälgitavust. Riigikohus on korduvalt juhtinud prokuratuuri

tähelepanu sellele, et süüdistuse tekst peab olema keeleliselt korrektne ja loogiliselt

struktureeritud. Süüdistus peab vastama kirjakeele normile ja taunitav on praktika formuleerida

süüdistuse tekst võimalikult väikese arvu lausetega ja koondada igasse lausesse palju erinevaid

mõtteid. Ülipikkade mitmeastmeliste lausete kasutamine ning nendes mahuka informatsiooni

edastamine muudab süüdistuse teksti lugemise aeganõudvaks, vähendab selle arusaadavust ja võib

põhjustada mitmetimõistetavusi. Seetõttu tuleb nii süüdistusaktis kui ka kohtuotsuses kasutada

normaalse struktuuriga lauseid, mille lugemine ei tekita mõttekatkestusi. Süüdistuse sisu

kirjeldades tuleb hoiduda ka põhjendamatutest kordustest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 197 koos seal viidatud kohtupraktikaga.)

Vähemalt mahukamate süüdistuste puhul on jälgitavuse huvides teksti alaosade numereerimine

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 20.1).

31. Ringkonnakohus märgib, et süüdistuse selgus eeldab vältimatult sedagi, et väidetava kuriteo

elulised asjaolud oleksid süüdistuses esitatud nii, et karistusõiguslikult relevantsete sündmuste

käik oleks ülemääraste raskusteta mõistetav ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole

kuriteosündmuse kohta eelteadmisi. Mõistetavalt on süüdistuse selguse nõuet rikutud ka siis, kui

süüdistuses on sisemised vasturääkivused. Kõneksolevas kontekstis ei ole tähtsusetu ka juriidiliste

mõistete korrektne kasutamine süüdistuse tekstis.

2.2. KrMS § 154 lg 3 p 2 nõuete rikkumine A. Mureli süüdistuses

32. A. Murelile KarS § 3891 lg 2 järgi esitatud süüdistuse tekst algab järgmise sedastusega (kirjaviis

siin ja järgnevates osundustes muutmata):

Alo Murelit süüdistatakse selles, et tema, olles alates 03.06.2010.a OÜ Ladu NF (äriregistrikood 11949003,

juriidiline aadress Narva 17, Rakvere, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 09.08.2010.a

registreerimisnumbriga EE101390868) juhatuse liige esitas sisendkäibemaksu suurendamise ja seeläbi osaühingu

käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikul 2011.a juuli - 2011.a september raamatupidaja

vahendusel maksuhaldurile maksustamisperioodide kohta OÜ Ladu NF käibedeklaratsioonides teadvalt

valeandmeid.

33. Lisaks asjaolule, et viidatud lause on liiga pikk ja keeleliselt ebakorrektne, tekitab see segadust

küsimuses, millal ja milliste maksustamisperioodide kohta käivates OÜ Ladu NF

käibedeklaratsioonides valeandmeid esitati. Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 kohaselt on

käibemaksu puhul maksustamisperiood kalendrikuu, kusjuures käibedeklaratsioon esitatakse

maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega näiteks 2011. a

juulikuu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev oli 20. august 2011, ehkki pole välistatud, et

konkreetne maksukohustuslane esitas deklaratsiooni enne või pärast seda kuupäeva. Järelikult

peab KarS § 3891 järgi esitatav süüdistus, kus isikule heidetakse ette maksuhaldurile

käibedeklaratsioonis valeandmete esitamist, kajastama eraldi kaht järgmist asjaolu: 1) millise

7(17)

maksustamisperioodi kohta käivas käibedeklaratsioonis valeandmeid esitati ja 2) millal karistatav

tegu – valeandmeid sisaldava käibedeklaratsiooni maksuhaldurile esitamine – aset leidis. Eelmises

punktis osundatud süüdistuse tekst „esitas […] ajavahemikul 2011.a juuli - 2011.a september [...]

valeandmeid“ näib esmapilgul viitavat sellele, et valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid

esitati maksuhaldurile 2011. aasta juulis, augustis ja septembris. Kui eeldada, et deklaratsioonid

esitati tähtaegselt, tähendaks see seda, et valeandmeid esitati Ladu NF OÜ kolmes

käibedeklaratsioonis, mis puudutasid maksustamisperioode juuni, juuli ja august 2011. Süüdistuse

käsitletavas lõigus on omapäraselt märgitud, et valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid

esitati „maksustamisperioodide kohta“, toomata välja, milliste maksustamisperioodide kohta need

käibedeklaratsioonid esitati.

34. Süüdistuse esimesest lõigust tulenev järeldus, et A. Murel esitas maksuhaldurile valeandmeid

Ladu NF OÜ 2011. a juuni-, juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides, pannes selle teo toime

ajavahemikus juulist septembrini 2011, ei sobitu aga süüdistuse järgneva tekstiga. Nimelt on neli

lõiku allpool loetletud väidetavalt tegelikkusele mittevastavaid arveid, mida Ladu NF OÜ

käibedeklaratsioonides väidetavalt kajastati. Selles loetelus on välja toodud arved, mida kajastati

äriühingu käibedeklaratsioonis „juulis 2011“, ja arved, mida kajastati „augustis 2011“. Süüdistuse

sellest lõigust võib järeldada, et valeandmeid ei esitatud mitte kolmes, vaid kahes

käibedeklaratsioonis. Samas jääb ka süüdistuse kõnealuse lõigu põhjal ebaselgeks, kas mingi arve

kajastamine nt juulis 2011 tähendab süüdistuse kohaselt seda, et arvet kajastati 2011. a juulikuus

koostatud ja esitatud 2011. a juunikuu käibedeklaratsioonis, või hoopis seda, et arvet kajastati

maksustamisperioodi juuli 2011 kohta käivas käibedeklaratsioonis, mis esitati augustis 2011.

35. Alles A. Mureli süüdistuse teise lehekülje lõpus lahendab prokuratuur eelnevalt tekitatud segaduse

ja lugeja saab teada, et prokuratuuri arvates esitas A. Murel valeandmeid 19. augustil 2011 Ladu

NF OÜ 2011. aasta juulikuu käibedeklaratsioonis ja 19. septembril 2011 Ladu NF OÜ 2011. a

augustikuu käibedeklaratsioonis. See väide on aga vastuolus A. Mureli süüdistuse esimeses lõigus

märgituga, mille kohaselt algas valeandmete esitamine juba juulis 2011.

36. Ehkki eelnevalt kirjeldatud ebaselgus küsimuses, millal ja milliste maksustamisperioodide kohta

käivates Ladu NF OÜ käibedeklaratsioonides A. Murel valeandmeid esitas, on süüdistuse teksti

tõlgendades tõenäoliselt kõrvaldatav, näitab see süüdistuse halba kvaliteeti.

37. A. Mureli süüdistuse teine lõik, mis koosneb küll vaid ühest lausest, kõlab järgmiselt:

Nimelt, kasutades ära raamatupidaja teadmatust OÜ Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid, OÜ Animer, OÜ

Al Mare Media, OÜ Mavaro Invest, OÜ Buna Power ja OÜ BestStyle nimelt väljastatud arvete näilikkusest,

korraldas Alo Murel OÜ Ladu NF raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides raamatupidaja vahendusel OÜ

Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid, OÜ Animer, OÜ Al Mare Media, OÜ Mavaro Invest, OÜ Buna Power ja

OÜ BestStyle reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete ja seal märgitud käibemaksusumma

kajastamise sisendkäibemaksusumma suurendamise ja osaühingu käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil,

mille tulemusel jäi laekumata käibemaksu kokku summas 450 202, 94 eurot.

38. Tegemist on just sellise ülipika, informatsioonist üleküllastunud ja samas keeleliselt vigase ning

väga raskesti jälgitava lausega, milliste kasutamist on Riigikohus eelnevalt viidatud

kohtupraktikas korduvalt tauninud. Muu hulgas on kõrvallause „…mille tulemusel jäi

laekumata…“ asukoht vale, sest käibemaksu laekumata jäämine saab toimuda valeandmete

esitamise, mitte käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgi tulemusel. Arveid väljastanud

äriühingute nimede loetelu kordamine on selgelt tarbetu. Teksti muudab raskemini jälgitavaks ka

see, et esmalt viidatakse raamatupidaja teadmatusele arvete näilikkusest ja alles siis selgitatakse,

miks need arved on näilikud. Tsiteeritud lauses toodud mõtte saanuks prokuratuur panna kirja

keeleliselt korrektselt näiteks järgmiselt: „OÜ Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid,

8(17)

OÜ Animer, OÜ Al Mare Media, OÜ Mavaro Invest, OÜ Buna Power ja OÜ BestStyle väljastasid

Ladu NF OÜ-le näilikke arveid. Arved olid näilikud, kuna nendel kajastatud majandustehinguid

tegelikult ei toimunud. A. Murel korraldas kõnealuste arvete kajastamise Ladu NF OÜ

raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides. Selleks andis A. Murel Ladu NF OÜ raamatupidajale

korralduse

kajastada

näilikel

arvetel

märgitud

käibemaksusummad

Ladu

NF

OÜ

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksuna. Selle tulemusena jäi riigile laekumata 450 202 eurot

94 senti käibemaksu. Raamatupidaja ei teadnud käibedeklaratsioone esitades, et nendes

kajastuvatel arvetel märgitud tehinguid tegelikult ei tehtud. Sel viisil suurendas A. Murel Ladu

NF OÜ käibedeklaratsioonides deklareeritavat sisendkäibemaksu 450 202 eurot 94 sendi võrra,

tehes seda eesmärgiga vähendada samas summas alusetult äriühingu käibemaksukohustust.“

Kolleegiumi toodud näide olnuks mõistetavalt vaid üks võimalik viis süüdistuse kõnealuse osa

keeleliselt arusaadavaks väljendamiseks.

39. Lisaks eelmises punktis osutatud keelelistele puudustele sisaldab süüdistuse kõnealune lõik ka

sisulisi küsitavusi. Süüdistuse kohaselt „korraldas“ A. Murel arvete kajastamise Ladu NF OÜ

raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides. Samas jääb süüdistuse pinnalt ebaselgeks, millises

tegevuses selline „korraldamine“ prokuratuuri arvates seisnes. Näiteks ei ole käsitletavas lõigus

öeldud, et A. Murel esitas arved raamatupidajale ja andis viimasele käsu neid äriühingu

raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastada. Samuti on võrdlemisi umbmäärane süüdistuse

väide, et A. Murel pani kõneksolevat teo „raamatupidaja vahendusel“. Võib oletada, et

prokuratuur pidas silmas seda, et heauskne raamatupidaja kajastas arved A. Mureli korraldusel

Ladu NF OÜ raamatupidamises ja esitas nende alusel koostatud käibedeklaratsioonid, kuid selgelt

see süüdistuse kõnealusest lõigust välja ei tule (tõsi, midagi sellist väidetakse süüdistuse hilisemas

osas, ent see ei õigusta ebaselgust käsitletavas lõigus ja tähendab sisuliselt mõningate asjaolude

põhjendamatut kordamist).

40. A. Mureli süüdistuse kolmas lõik kõlab järgmiselt:

Eelpool nimetatud ettevõtete poolt näilike arvete väljastamine toimus Gert Saarmi, Mart Kuusi ja Andres

Sokmanni korraldusel või omasid nad ettevõte üle kontrolli, mis võimaldas neil endil ettevõtete nimelt arveid

koostada ja väljastada. Samuti leidsid eelpool nimetatud isikud ettevõtete juhatuse liikmeteks Tarmo Moisto, Maris

Saarmi, Andro Raiki, Kamil Floria, Andres Sokmanni ja Mart Musta.

41. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, milline tähendus on osundatud lõigus kajastatud teabel

A. Mureli käitumise karistatavuse seisukohalt. Asjaolul, kes Ladu NF OÜ-le väidetavalt näilikke

arveid väljastanud juriidilisi isikuid tegelikult või näilikult juhtisid, pole A. Mureli süüdistuse

seisukohalt otsest tähtsust.

42. Lisaks märgib kolleegium süüdistuse kõnealuse lõigu puhul ära ebakorrektse mõistekasutuse.

Nimelt räägib prokuratuur „ettevõtete“ poolt väljastatud näilikest arvetest, pidades seejuures

tegelikult ilmselgelt silmas süüdistuses eelnevalt loetletud osaühingute väljastatud arveid.

Äriühing, sh osaühing ei ole ettevõte. Ettevõtte mõiste sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 661, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.

Võlaõigusseaduse § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja

selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

Seega ei ole ettevõtte näol tegemist (juriidilise) isikuga, vaid sisuliselt isikule kuuluva

varakogumiga. Ettevõte erinevalt äriühingust ei ole mitte õigussubjekt, vaid õiguse objekt.

„Ettevõtet“ tuleb eristada „ettevõtjast“, kelleks on äriseadustiku (ÄS) § 1 kohaselt füüsiline isik,

kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste

osutamine on püsiv tegevus, ning samas seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing,

usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.

9(17)

(ÄS § 2 lg 1) Õigushariduseta tavakodaniku avalduses ettevõtte mõiste käsitamine juriidilise isiku

või äriühingu sünonüümina ei vääriks tähelepanu. Prokuratuurilt tuleb aga eeldada enamat.

Kolleegium möönab, et arveid väljastanud osaühingute tituleerimine „ettevõteteks“ ei muuda

süüdistust iseenesest ebaselgeks ega raskenda oluliselt selle lugemist. Samas õõnestab sedavõrd

algeline viga juriidiliste terminite kasutamisel süüdistuse autoriteeti üldisemal tasandil, tekitades

küsimuse, kuivõrd asjatundlikult ja pühendunult on prokuratuur süüdistust koostanud.

43. A. Mureli süüdistuse neljandast lõigus on kirjas järgnev:

Eelnevalt oli Alo Murel leppinud kokku Roland Leesiga, et reaalselt soetab ta metsamarjad temalt, ilma viimasele

arveid esitamata ja maksusid maksuhaldurile tasumata. Metsamarjad viis Roland Leesi AS-i Japs OÜ Ladu NF

nimelt.

44. Süüdistuse eelnevas tekstis pole viiteid sellele, et valeandmete esitamine Ladu NF OÜ

käibedeklaratsioonides oleks kuidagi seotud metsamarjadega tehtavate tehingutega. Samas

räägitakse süüdistuse kõneksolevas lõigus metsamarjade soetamisest sellise enesemõistetavusega,

nagu peaks see olema lugejale süüdistuse eelneva teksti põhjal teada fakt. Tegelikult mõjub

metsamarjade sissetoomine üllatuslikult ja segadusttekitavalt. Süüdistuse teksti sisemise loogika

seisukohalt tulnuks juba näilikest arvetest rääkides ära märkida, et arvetel kajastatud tehingud,

mida tegelikult ei toimunud, puudutasid metsamarjade müüki. Sellisel juhul asetunuks kõnealuse

lõigu esimeses lauses märgitu konteksti. Tõsi, süüdistusakti põhiosas (mitukümmend lehekülge

varem) on sissejuhatavalt märgitud, et Ladu NF OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu

alusetuks suurendamiseks kasutatud arved kajastasid metsamarjade soetamist. Samas peab silmas

pidama, et kohtupraktika kohaselt tuleb just süüdistusakti lõpposas esitada süüdistuse sisu, st

süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 22).

45. Käsitletava lõigu teine lause jääb aga suurel määral arusaamatuks. Esmalt on ebaselge, mida peab

prokuratuur silmas metsamarjade „viimise“ all. Grammatiliselt tähendab viimine eeskätt millegi

toimetamist ühest punktist teise. See mõiste ei hõlma „viidava“ objektiga tehingu tegemist.

Süüdistuse kontekst näib aga viitavat sellele, et prokuratuur peab vaadeldavas lauses siiski silmas

mingit laadi tehingut (nt müügilepingut), mis tehti AS-iga Japs ja mille objektiks olid

metsamarjad. Millise tehinguga tegemist oli, jääb aga süüdistusest ebaselgeks. Juriidiliselt

mõistetamatu on ka väide, et R. Leesi viis marjad AS-i Japs „Ladu NF OÜ nimelt“. Millegi ühest

punktist teise toimetamine „kellegi nimelt“ on täiesti arusaamatu tegevus. Kui aga lähtuda

oletusest, et süüdistuses peetakse marjade „viimise“ all silmas tehingu tegemist, jääb selgusetuks,

kas AS-i Japs lepingupartneriks oli R. Leesi või Ladu NF OÜ. Üks võimalik tõlgendus

süüdistusele on see, et R. Leesi tegi AS-iga Japs mingi tehingu Ladu NF OÜ kui esindatava nimel

(TsÜS § 116 lg 1). Kindlat alust süüdistuse selliseks mõistmiseks aga ei ole. Süüdistuse ebaselgust

suurendab veelgi tõik, et lõigu esimese lause kohaselt oli A. Murel leppinud R. Leesiga kokku, et

soetab viimaselt metsamarju (seda, kas tehinguni ka jõuti, süüdistuses ei märgita). Lõigu teises

lauses räägitakse aga sellest, kuidas R. Leesi viis marju AS-ile Japs, tehes seda Ladu NF OÜ

„nimelt“. Kokkuvõttes jääb arusaamatuks, milline oli see sündmuste käik, mida prokuratuur on

üritanud süüdistuse kõneksolevas lõigus kirjeldada.

46. Lõpuks pole kergelt mõistetav seegi, kuidas käsitletavas lõigus – eriti selle teises lauses – märgitu

haakub A. Murelile inkrimineeritava kuriteoga.

47. A. Mureli süüdistuse viiendas lõigus tuuakse välja see, milliste äriühingute milliste arvete alusel

ja millistel summades Ladu NF OÜ oma käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu

kajastas. Sellele järgnev A. Mureli süüdistuse kuues lõik kõlab aga järgmiselt:

10(17)

Seega Maris Saarm kuni 29.07.2011 OÜ Metsavennad Invest juhatuse liikmena ja alates sellest Gert Saarm, kui

isik, kes tegelikult teostas OÜ Metsavennad Invest nimel majandustehinguid, Tarmo Moisto OÜ GTF Partnerid

juhatuse liikmena, Mart Kuus OÜ Al Mare Media juhatuse liikmena, Kamil Floria OÜ Buna Power juhatuse

liikmena, Andro Raik OÜ Animer juhatuse liikmena, Andres Sokmann OÜ Mavaro Invest juhatuse liikmena ja

Mart Must OÜ BestStyle juhatuse liikmena osutasid Alo Murelile vaimset ja ainelist kaasabi OÜ Ladu NF

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, koostades ja esitades enda juhitavate ettevõtete nimelt näilikke,

reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille Alo Murel esitas või korraldas nende esitamise

OÜ Ladu NF raamatupidajale Ene Raele nende kajastamiseks raamatupidamises. Raamatupidamises

registreeritud andmete põhjal esitas raamatupidaja ka käibedeklaratsioonid, kajastades seega näilike

OÜ Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid, OÜ Animer, OÜ Al Mare Media, OÜ Mavaro Invest, OÜ Buna

Power ja OÜ BestStyle arvete alusel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna deklaratsioonidel, suurendades

seeläbi alusetult OÜ Ladu NF sisendkäibemaksu ning vähendades seeläbi maksmisele kuuluvat käibemaksu.

48. Sõna „seega“, millega tsiteeritud lõigu kahest lausest esimene algab, viitab järeldusele. Jääb

arusaamatuks, kuidas järeldub süüdistuse eelnevast tekstist, mis valdavalt puudutab A. Mureli

käitumist, asjaolu, et M. Saarm, G. Saarm, T. Moisto, M. Kuus, K. Floria, A. Raik, A. Sokman ja

M. Must osutasid A. Murelile deklareerimiskohustuse rikkumisel kaasabi. Veelgi arusaamatum

on see, miks kajastab üksnes A. Murelit puudutav süüdistuse tekst eraldi järeldust, et rida isikuid

osutasid A. Mureli teole vaimset ja ainelist kaasabi. Seejuures on süüdistuse järelduse rõhuasetus

just nimelt väidetavate kaasaaitajate, mitte A. Mureli käitumisel: süüdistuses ei märgita mitte seda,

et A. Murel pani sellise ja sellise teo toime nende ja nende isikute kaasaaitamisel, vaid hoopis

seda, et need ja need isikud aitasid kaasa A. Mureli sellisele ja sellisele teole.

49. A. Mureli süüdistuse seitsmes lõik, mis koosneb kahest alalõigust, ütleb järgmist:

Jätmaks muljet tehingute reaalsest toimumisest korraldas Alo Murel esitatud näilike arvete eest tasumise makstes

OÜ Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid, OÜ Animer, OÜ Al Mare Media, OÜ Mavaro Invest, OÜ Buna

Power ja OÜ BestStyle arvetel näidatud summad eelpool nimetatud ettevõtete kontodele. Seejärel võeti OÜ

Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid, OÜ Animer, OÜ Mavaro Invest kontodele laekunud summad

sularahaautomaatidest välja juhatuse liikmete või Gert Saarmi ja Sander Stepanovi poolt. OÜ Metsavennad Invest

kontole kantud summad, milliseid sularahaautomaadist välja ei võetud, kanti samuti fiktiivsete arvete alusel edasi

OÜ GTF Partnerid arvelduskontole, OÜ Revinda arvelduskontole ja OÜ Fortus Trade arvelduskontole, millest

OÜ Revinda juhatuse liige oli G. Saarm ning OÜ Fortus Trade ettevõtte juhatuse liikmeks pettuse toimepanemisel

oli Sander Stepanov. Laekunud raha võeti ettevõtete kontodelt Gert Saarmi ja Sander Stepanovi poolt sularahas

välja.

OÜ Buna Power ja OÜ Beststyle kontole kantud summad kanti juhatuse liikmete Kamil Floria ja Mart Must poolt

edasi AS Eurex Capital kontodele ning võeti sealt seejärel sularahas välja. OÜ Al Mare Media kontole kantud

summad võeti suures osas välja Alo Mureli poolt, kasutades selleks Mart Kuus´ile väljastatud pangakaarti.

Tegelikkuses arvetel näidatud tehinguid OÜ Ladu NF ja OÜ Metsavennad Invest, OÜ GTF Partnerid, OÜ Animer,

OÜ Al Mare Media, OÜ Mavaro Invest, OÜ Buna Power ja OÜ BestStyle vahel ei toimunud.

50. Osundatud teksti keeleline ebakorrektsus on taaskord lausa silmatorkav. Samuti kasutatakse

süüdistuses juriidiliselt ebakorrektset terminit „fiktiivne“ arve. Riigikohus on selgitanud, et sõnal

"fiktiivne" puudub selgepiiriline õiguslik tähendus ja selle kasutamine ei ole kõnealuses kontekstis

õige. Väljendite "fiktiivne tehing" ja "fiktiivne arve" kasutamine on maksuõigussuhetes liialt

umbmäärane ja mitmeti mõistetav. Kasutada tuleks tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtetu,

eeskätt tühise tehingu kohta sätestatut. Riigikohus on soovitanud kasutada termini "fiktiivne"

arve/tehing asemel termineid "võltsarve" ja vajadusel ka "näilik tehing", eristades seejuures sellist

näilikku tehingut, millega varjatakse teist tehingut. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi

12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 17 ja 9. mai 2013. a otsus asjas

nr 3-3-1-81-12, p 16, samuti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2014. a otsus asjas

nr 3-1-1-133-13, p 25)

11(17)

51. Süüdistuse viimati tsiteeritud lõigu lõpus märgitud asjaolu, et tegelikult Ladu NF OÜ loetletud

äriühingutega arvetel näidatud tehinguid ei teinud, on süüdistuse eelnevas tekstis korduvalt välja

toodud. Selle asjaolu taaskordamine üksnes koormab süüdistuse teksti.

52. Sisulisest aspektist on aga küsitav, kuivõrd oluline on A. Murelile etteheidetava teo – Ladu NF

OÜ käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamise – seisukohalt anda süüdistuses

sedavõrd detailne ülevaade võltsarvete alusel üle kantud raha edasisest saatusest. Tegemist

süüdistusversiooni (arvetel märgitud tehingute näilikkust) toetava teabega, mitte aga karistatava

teo kirjeldusega. A. Mureli teo karistatavuse seisukohalt on oluline, kas Ladu NF OÜ tegi

käibedeklaratsioonides kajastatud arvetel märgitud tehingud, mitte aga see, mis sai arvete alusel

äriühingu pangakontolt üle kantud rahast edasi. Raha edasine liikumine võib olla käsitatav vaid

ühe asjaoluna, mis kinnitab tehingute näilikkust. Kõik süüdistuse alusfakte kinnitavad asjaolud ei

pea aga kajastuma süüdistuse sisus.

53. A. Mureli süüdistus jätkub nii:

Lisaks võltsis Gert Saarm Edvin Seemani kaasabil Leedu Vabariigi nimelt koostatud ID kaardi Vilcinskas

Žigimantase nimele, eesmärgiga kirjutada võltsitud ID kaardi alusel ettevõtted välja mõeldud Leedu kodaniku

nimele ning seeläbi omandada tegelik kontroll ettevõtete üle, välistades hilisemalt enda ja teiste kaasosaliste

vastutus.

54. Osundatud teksti seos A. Murelile KarS § 3891 lg 2 järgi esitatud süüdistusega jääb täiesti

arusaamatuks. Lugejal jääb vaid mõistatada, kas prokuratuur on lihtsalt lohakusest kopeerinud

lõigu G. Saarmi süüdistusest ka A. Mureli süüdistusse või on siiski üritatud G. Saarmi väidetavat

võltsimistegu kuidagi seostada A. Mureli teoga. Nii ühel kui ka teisel juhul pole prokuratuur olnud

süüdistusakti koostades piisavalt hoolas.

55. Järgnevalt käsitletakse A. Mureli süüdistuses seda, milliseid maksuseaduste sätteid A. Murel

süüdistuses nimetatud arvetel näidatud tehinguid Ladu NF OÜ käibemaksuarvestuses kajastades

rikkus. Seejuures korratakse taas – täiesti tarbetult – arveid väljastanud äriühingute loetelu ja

väidet, et tegelikult Ladu NF OÜ nendelt kaupu ega teenuseid ei soetanud.

56. Süüdistuses suures mahus refereeritud käibemaksuseaduse sätetest suur osa on A. Murelile

etteheidetava teo sisu arvestades ilmselgelt asjassepuutumatud. Nii näiteks on selgelt ülearune

viide KMS § 1 lg 1 p-le 1, § 15 lg-le 1, § 24 lg-le 1, § 27 lg-le 1.

57. Arvestades asjaolu, et A. Murelit ei süüdistata KarS § 3811 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, jääb

veelgi arusaamatumaks tema süüdistuse järgmine lõik, kus loetletakse ja tsiteeritakse

raamatupidamise seaduse sätteid, mida A. Murel prokuratuuri arvates rikkus. Lisaks esitatakse

süüdistuses taaskord loetelu üheksast inimesest, kelle väidetaval kaasabil olevat A. Murel

raamatupidamise seadust rikkunud.

2.3. KrMS § 154 lg 3 p 2 nõuete rikkumine G. Saarmi, M. Kuusi ja Ladu NF OÜ süüdistuses

58. G. Saarmile ja M. Kuusile KarS § 3891 lg-te 2 ja 3–§ 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuste teksti on

põhjendamatult peaaegu täies mahus kopeeritud ka A. Mureli süüdistuse tekst. Tegelikult

moodustubki G. Saarmi ja M. Kuusi kõneksoleva süüdistuse tekst peaasjalikult A. Mureli

süüdistuse tekstist. Oluliselt paremini jälgitava tulemuse annaks see, kui prokuratuur piirduks

kaasaaitamissüüdistuses täideviija põhitegu kirjeldades vaid viitega sama süüdistusakti sellele

osale, mis kajastab täideviijale esitatud süüdistuse sisu. Sellisele viitele tuleks lisada konkreetse

kaasaaitaja teopanuse kirjeldus. Alternatiivselt on võimalik esitada sama teo täideviija ja

kaasaaitajate kohta üks teokirjeldus, kus on selgelt välja toodud nii täideviija kui ka kaasaaitajate

12(17)

teopanused (vrd ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 634). A. Mureli süüdistuse sisu on

korratud ka Ladu NF OÜ-le KarS § 3891 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Riigikohus on osutanud

sellele, et juriidilisele esitatavas süüdistuses on põhjendamatu korrata asjaolusid, mis on juba

eelnevalt ära toodud füüsilistest isikutest süüdistatavate käitumise kirjelduses, ja piirduda tuleks

KarS §-s 14 sätestatud eeldustele vastavate faktiliste asjaolude kirjeldamisega (Riigikohtu otsus

asjas nr 3-1-1-109-15, p 199). Praegusel juhul on Ladu NF OÜ süüdistuse tekst koopia

A. Mureli süüdistuse tekstist, kuid KarS § 14 lg-st 1 tulenevate vastutuse eelduste kohta

süüdistuses midagi ei märgita. Kõrvalmärkuse korras mainib kolleegium sedagi, et juriidilisest

isikust süüdistatava nimi on süüdistusaktis kirjutatud läbivalt ebaõigel kujul (OÜ Ladu NF).

Äriregistrist nähtuvalt on selle isiku ärinime õige kuju Ladu NF OÜ.

59. Sisuliselt ainukene lisandus, mis kajastub G. Saarmi kaasaaitamissüüdistuses võrreldes A. Mureli

täideviimissüüdistusega on järgmised kaks lauset:

Kokku on eelnimetatud perioodil G. Saarmi kontrolli all olevad ettevõtted Metsavennad Invest OÜ, GTF Partnerid

OÜ ja Animer OÜ esitanud OÜ Ladu NF-le arveid summas 2 102 831,72 eurot, millest käibemaks on kokku

350 471,95 eurot. Seega Gert Saarm Metsavennad Invest OÜ-s, GTF Partnerid OÜ-s ja Animer OÜ-s tegelikku

võimu omava isikuna osutas Alo Murelile vaimset ja ainelist kaasabi OÜ Ladu NF maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamisele, koostades ja esitades enda juhitavate ettevõtete nimelt näilikke, reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille Alo Murel esitas või korraldas nende esitamise OÜ Ladu NF

raamatupidajale Ene Raele nende kajastamiseks raamatupidamises.

60. See tekstiosa sisuliselt mattub A. Mureli süüdistusest kopeeritud teksti, mis moodustab G. Saarmi

süüdistusest põhilise osa. Seega on G. Saarmi kaasaaitamisteo kirjeldus põhjendamatult raskesti

leitav ja jälgitav. Eelmärgitu kehtib samamoodi ka M. Kuusile esitatud kaasaaitamissüüdistuse

kohta. Ühtlasi on A. Mureli süüdistuse puudused, millele kolleegium eelnevalt osutas, kandunud

edasi ka G. Saarmi ja M. Kuusi süüdistustesse.

61. Arusaamatu ja segadusttekitav on nii G. Saarmi kui ka M. Kuusi kaasaaitamissüüdistuses

kirjeldatud kuriteo kvalifikatsioonis (KrMS § 154 lg 3 p 3) mh sisalduv viide KarS § 3891 lg-le 3,

mis nägi ja näeb ette juriidilise isiku vastutuse (täideviija A. Mureli teo kvalifitseerimisel pole

prokuratuur KarS § 3891 lg-le 3 osutanud). Nii G. Saarm kui ka M. Kuus on füüsilised, mitte

juriidilised isikud. Seetõttu on nende süüdistatavate teo kvalifikatsioonis ilmne ebatäpsus.

62. G. Saarmile on esitatud süüdistus ka KarS § 347 lg 1, § 348 lg 1 ja § 280 lg 1 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes. Nende süüdistuste teksti maht on maksukuriteo süüdistusega

võrreldes oluliselt väiksem. Samas on süüdistuse sõnastus siingi vähemalt kohmakas ja keeleliselt

vigane. Nii koosneb G. Saarmile KarS § 348 järgi esitatud süüdistust ühest väga pikast ja

grammatiliselt ebakorrektsest lausest, mis kõlab järgmiselt:

Samuti süüdistatakse Gert Saarmi selles, et tema andis tuvastamata ajal enne 01.07.2011 Edvin Seemanile

kasutamiseks, eelnevalt tema poolt Leedu Vabariigi nimelt koostatud võltsitud ID kaardi number “11575260”,

kaardi omaniku nimega “Vilcinskas Žigimantas”, sünniajaga “27.07.1991”, isikukoodiga “39107276213”,

kehtivusajaga “23.07.2018” ning väljaandmise kuupäevaga “23.07.2008”, mida E. Seeman esinedes Vilcinskas

Žigimantasena kasutas OÜ Metsavennad Invest osa müügilepingu sõlmimisel 29.07.2011.a Tallinna notar Jaan

Hargi juures ning OÜ Revinda osa müügilepingu sõlmimisel 01.07.2011.a Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk´i

juures.

2.4. Süüdistusakti tagastamise lubatavus pärast maakohtu (tühistatud) otsustust

kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada

63. Määruskaebuse selles osas, milles prokuratuur vaidlustab maakohtu järeldust, et süüdistusakt ei

vasta KrMS § 154 lg 3 p 2 nõuetele, on keskse argumendina esitatud väide, et kuna sama

13(17)

maakohtunik tegi varem otsustuse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel

(vt käesoleva määruse punktid 5–6), siis poleks kohus praegu tohtinud asuda seisukohale, et

süüdistusakt ei vasta nõuetele ja tuleb prokuratuurile tagastada. Oma sellist seisukohta

põhjendades märgib prokuratuur, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu peab kohus menetluse käigus tuvastama, et süüdistatavate käitumises on

tuvastatud KarS § 2 lg 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis,

õigusvastasus ja süü – vähemalt menetluse jätkamiseks vajalikus määras. Kriminaalmenetluse

lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel peab kohus prokuratuuri arvates tuvastama, et puuduvad

KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, sh kriminaalmenetluse alus.

Sellest teeb määruskaebuse esitaja järelduse, et kuna maakohus pidas varem võimalikuks

kriminaalmenetluse lõpetada, hindas ta süüdistusakti piisavalt kvaliteetseks, et tuvastada selle

alusel süüdistatavate käitumises karistatavuse üldised eeldused.

64. Ringkonnakohus märgib, et ilmselgelt väär on prokuratuuri arusaam, nagu eeldaks KrMS § 2742

lg 1 kohaldamine kohtult süüdistatava teo karistatavuse tuvastamist ja kriminaalmenetluse aluse

olemasolu jaatamist. Lõpetades süüdistatava nõusolekul – mis on alati obligatoorne –

kriminaalmenetluse menetluse mõistliku aja möödumise tõttu, ei pea kohus andma hinnangut

süüdistuses kirjeldatud teo koosseisupärasusele, õigusvastasusele ega süülisusele ega kaaluma

eelnevalt kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 274

lg-st 1 nähtub üheselt, et kohus saab lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel

üksnes siis, kui süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Muudel juhtudel tehakse

KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud alusel õigeksmõistev kohtuotsus. Kohtuotsuse saab kohus teha

aga alles pärast kohtuliku uurimise ja kohtuvaidluse lõppu nõupidamistoas. Samas on maakohtul

kohustus lahendada taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis,

mitte üksnes kohtuotsust tehes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a otsus

asjas nr 3-1-1-81-11, p 18). Ühtlasi tuleb silmas pidada, et mõistliku menetlusaja möödumine ei

eelda isikult enda süüditunnistamist ega nõustumist enda käsitlemisega kuriteo toimepanijana.

Seega ei saa kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 lg 1 alusel siduda hinnangu andmisega

teo karistatavusele. Ilmselt ajab prokuratuur KrMS § 2742 lg 1 kohaldamise eeldused segamini

KrMS § 202 kohaldamise eeldustega, mille puhul on tõesti nõutav, et eelnenud

kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2

lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-19-10, p 8.3).

65. Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et maakohtu varasem otsustus lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel hõlmab ka otsustus tunnistada süüdistusakt kuriteo

tuvastamiseks piisavalt nõuetekohaseks. Sõltumata sellest kordab kolleegium eelnevalt esitatud

seisukohta, et KrMS § 262 lg 1 p 2 kohaldamiseks ei pea süüdistusakti puudused olema sellised,

et need muudaksid kriminaalasja arutamise võimatuks.

2.5. Vahekokkuvõte KrMS § 154 lg 3 p 2 nõuete rikkumise kohta

66. Eeltoodud põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, et A. Murelile, G. Saarmile, M. Kuusile ja

Ladu NF OÜ-le esitatud süüdistuste sisu (teokirjeldus) ei vasta KrMS § 154 lg 3 p-st 2 tulenevatele

nõuetele – eeskätt kohtupraktikas korduvalt rõhutatud süüdistuse selguse nõudele. Menetletavas

asjas koostatud süüdistuse puudused ei pruugi olla küll sedavõrd suured, et muudaksid

kriminaalasja arutamise võimatuks ja tingiksid selle alusel tehtava kohtuotsuse tühistamise, kuid

on samas enam kui küllaldased KrMS § 262 lg 1 p 2 kohaldamiseks.

14(17)

3. KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuete rikkumisest

67. Maakohus sedastas süüdistusaktis ka KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuete rikkumise. Esimese astme kohtu

hinnangul jääb süüdistusakti 422-punktilises tõendite loetelus paljude tõendite puhul küsitavaks

tõendi seos süüdistusega, süüdistusaktis pole viidatud, millist asjaolu nendega tõendada

soovitakse, viited on laialivalguvad või arusaamatud. Määruskaebuse esitaja on seevastu

seisukohal, et süüdistusakti tõendite loetelu vastab nõuetele.

68. KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas mh tõendid, mis kinnitavad

süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Osutatud sätte peamine eesmärk on lihtsustada kohtul tõendi asjakohasuse

(KrMS § 2861 lg 1) hindamist ja kohtumenetluse planeerimist ning juhtimist. Muu hulgas on

KrMS § 154 lg 2 p 4 üks olulisi eesmärke tagada, et prokuratuur ei esitaks kohtule tõendeid, millel

kriminaalasja lahendamise seisukohalt tegelikult tähtsust ei ole, ega koormaks niiviisi

kohtutoimikut üle. Riigikohus on selgitanud, et osutatud sättest tulenevalt peab iga loetelusse

kuuluva tõendi puhul olema ära nimetatud see konkreetne süüdistuse sisust (KrMS § 154 lg 3 p 2)

hõlmatud faktiline asjaolu (faktilised asjaolud), mille kinnitamiseks prokurör sellele tõendile

tugineda soovib. Tõendi nimetusele lisatav viide peab olema täpne ja osutama mingile

konkreetsele elulisele asjaolule, mida süüdistuse sisus kajastatakse. Ebapiisav on üldsõnaline

märkus, et tõend tõendab näiteks kuriteokoosseisu objektiivse või subjektiivse külje tunnustele

vastavaid asjaolusid vmt. Samas ei tohi süüdistusakt kajastada tõendite sisu ega nende analüüsi:

süüdistusaktist peab nähtuma, mida tõendiga tõendada soovitakse, mitte aga see, kuidas tõend

seda asjaolu tõendab. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2012. a määrus asjas

nr 3-1-1-7-12, p-d 13–14)

69. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt süüdistusaktis märgitavad tõendatavad

faktilised asjaolud ei pea tingimata olema sellised, mis kajastuvad süüdistuse sisus vahetult.

Tegemist võib olla ka asjaoludega, mille kaudu soovib prokuratuur süüdistuse alusfaktide õigsust

põhjendada, s.o asjaoludega, mis tõendatuse korral kinnitavad süüdistuses väidetud faktiliste

asjaolude paikapidavust.

70. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluses süüdistusaktis on suuremale osale tõenditest lisatud

sisuliselt nõuetepärane viide tõendatava asjaolu kohta, osade tõendite puhul ei täida aga

prokuratuuri selgitus ilmselgelt KrMS § 154 lg 2 p 4 eesmärki.

71. Näiteks on tõendite loetelu punktis 36 nimetatud läbiotsimisprotokolli kohta märgitud, et see

„tõendab läbiotsimisel 15.11.2011 Alo Mureli kodust leitud kriminaalasjas süüdistust kinnitavaid

esemeid“. Kolleegium märgib, et tõendada saab asjaolusid, mitte esemeid. „Süüdistust kinnitavad

esemed“ pole süüdistuse sisust tulenev tõendamiseseme asjaolu, mille tõendamise vajadusega

saaks põhjendada tõendi esitamise vajadust. Süüdistusaktist ei selgu, millist faktilist asjaolu need

esemed võiksid kinnitada. Sarnase vea on prokuratuur teinud ka näiteks tõendite loetelu punktides

37 ja 287.

72. Tõendite loetelu punktis 204 on lubamatult kajastatud G. Saarmi kohtueelses menetluses antud

ütluste sisu – nimelt asjaolu, et süüdistatav tunnistas end süüdi ja kahetses (rohkem ütlusi

süüdistatav kohtueelses menetluses süüdistusakti järgi ei andnudki). Selline teave peaks

üldmenetluses kohtuni jõudma üldjuhul üksnes KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg-s 1 või §-s 2891 või

§-s 294 ette nähtud korras, mitte aga süüdistusakti tõendite loetelu kaudu. Samasuguse vea on

prokuratuur teinud ka loetelu punktides 282, 283 ja 306.

15(17)

73. Punktis 205 nimetatud läbiotsimisprotokolli kohta on süüdistusaktis märgitud, et see „tõendab, et

Gert Saarmi kodust leiti süüdistust kinnitavaid dokumente ja esemeid“. Kolleegiumi hinnangul ei

seo selline selgitus läbiotsimisprotokolli ühegi süüdistuses märgitud faktilise asjaoluga ja on

KrMS § 154 lg 2 p 4 eesmärki silmas pidades väärtusetu. Süüdistusaktist ei nähtu, millist

süüdistuses kajastuvat (või seda kinnitavat) asjaolu G. Saarmi kodust leitud dokumendid ja

esemed prokuratuuri arvates tõendavad. Samasuguse vea on prokuratuur teinud ka tõendite loetelu

punktis 206 antud selgituses.

74. Loetelu punktides 210–211 nimetatud vaatlusprotokollide kohta on prokuratuur märkinud, et need

tõendavad G. Saarmi „kontaktandmeid kaassüüdistatavatega“. Kolleegiumile jääb arusaamatuks,

mida tähendab väljend „kontaktandmed kaassüüdistatavatega“.

75. Loetelu punktis 212 nimetatud vaatlusprotokolli kohta on märgitud, et see „tõendab Gert Saarmile

kuuluva arvuti andmete vaatlusel leitud dokumentaalseid tõendeid“. Kolleegium märgib, et

tõendada saab asjaolusid, mitte tõendeid. Süüdistusaktis pole välja toodud, milliseid süüdistuse

asjaolusid G. Saarmi arvuti andmete vaatlusel leitud dokumendid tõendavad.

76. Loetelu punktis 276 nimetatud vaatlusprotokoll tõendavat süüdistusakti kohaselt „äriühingu

andmeid ja majandustegevust süüdistusele eelnenud perioodil“. Sellisest selgitusest ei nähtu,

millise äriühingu milliseid andmeid ja majandustegevust prokuratuur vaatlusprotokolliga

tõendada soovib.

77. Loetelu punktis 307 R. Leesi ülekuulamise protokolli kohta märgitu kajastab lubamatult R. Leesi

kohtueelses menetluses antud ütluste sisu.

78. Loetelu punktis 312 nimetatud kauba saatelehe kohta on prokuratuur selgitanud, et see tõendab

„teostatud äritehingut“. Kolleegiumi hinnangul jääb selline selgitus liiga ebamääraseks, kuna

sellest ei nähtu, kelle vahel ja millise sisuga tehingut silmas peetakse. Mõiste „äritehing“

kasutamine on omaette teema, sest sellisel terminil õiguslik sisu puudub.

79. Loetelu punktis 313 toodud valge märkmepaberi kohta on prokuratuur väitnud, et see tõendab

metsamarjade soetamist 2011. aastal. Samas jääb selgusetuks, kes oli see isik, kelle poolt

metsamarjade soetamist prokuratuur kõnealuse tõendiga tõendada soovib.

80. Sarnaselt on loetelu punktis 315 nimetatud märkmepaberite puhul väidetud, et need tõendavad

metsamarjade kogumist 2011. aastal, kuid pole täpsustatud kelle poolt metsamarjade kogumist

seejuures silmas peetakse.

81. Loetelu punktis 345 toodud selgitus, et seal nimetatud tunnistaja ülekuulamise protokoll tõendab

„majandustehingute toimumist“, jätab lahtiseks, milliste tehingute toimumist prokuratuur selle

tunnistaja ütlustega tõendada soovib.

82. Eeskätt loetelu punktides 372–376 on ülemääraselt avatud tunnistajate kohtueelses menetluses

antud ütluste sisu.

83. Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et ehkki maakohtu etteheited süüdistusakti tõendite

loetelule on mõnevõrra ülepaisutatud ja samas liialt umbmäärased, peab paika see, et täiel määral

süüdistusakt KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuetele ei vasta.

16(17)

4. Määruskaebemenetluse tulemuse kokkuvõte

84. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 7. mai 2018. a määruse muutmata ja prokuratuuri

määruskaebuse rahuldamata.

5. M. Kuusi kaitsja vastusest ja obiter dictum

85. M. Kuusi kaitsja väidab prokuratuuri määruskaebusele esitatud vastuses muu hulgas seda, et tema

kaitsealusele ette heidetav kuritegu on aegunud ja seetõttu tuleks kriminaalmenetlus M. Kuusi

suhtes lõpetada. Samuti osutab kaitsja sellele, et praeguseks on mõistlik menetlusaeg

kriminaalasja lahendamiseks möödunud.

86. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse

piires. Seega lahendades prokuratuuri määruskaebust, milles vaidlustatakse maakohtu määrust

süüdistusakti prokuratuurile tagastamise kohta, ei ole ringkonnakohus pädev otsustama, kas

kriminaalmenetlus mõne süüdistatava suhtes tuleks kuriteo aegumise või menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu lõpetada. Need küsimused peab lahendama prokuratuur kohtueelses menetluses

enne uue süüdistusakti koostamist või maakohus süüdistatavaid uue süüdistusakti järgi kohtu alla

andes.

87. Obiter dictum’i korras peab aga kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Tartu Ringkonnakohtu

27. veebruari 2017. a määrusega tühistati maakohtu määrus, millega praegune kriminaalmenetlus

oli KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetatud. Selles määruses tuvastas ringkonnakohus, et

kriminaalmenetlus sai kõigi süüdistatavate puhul alguse 2011. aasta novembris või detsembris.

Kolleegium leidis, et ehkki süüdistatavad ega kaitsjad ei ole takistanud menetluse läbiviimist ja

prokuratuuril võttis puuduliku süüdistusakti uuega asendamine liiga kaua (rohkem kui aasta) aega,

tuleb kriminaalasja tõenduslikku keerukust ja mahukust arvestades ning kuriteo raskust ning

võrdlemisi

suurt

avalikku

menetlushuvi

silmas

pidades

kriminaalmenetlust

jätkata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu poolt oskusliku töökorralduse rakendamise ja efektiivse

menetluse juhtimisega oleks kriminaalasjas võimalik võrdlemisi kiirelt esimese astme kohtu

lahendini jõuda.

88. Nüüdseks on eelmises punktis viidatud ringkonnakohtu määruse tegemisest möödunud ligikaudu

1 aasta ja 4 kuud. Kahetsusväärselt ei ole selle aja jooksul kriminaalasja lahendamisel toimunud

mingit sisulist edasiminekut. Kohtulik arutamine pole alanud, paika on panemata kohtuistungi

toimumise aeg (prokurör on varem hinnanud, et istungiks kuluks hinnanguliselt 33 päeva) ja

käesolevast määrusest nähtuvalt tuleb ka süüdistusakt puuduste tõttu prokuratuurile tagastada.

Samas läheneb kriminaalmenetluse kogukestus varsti juba seitsmele aastale. On küllaltki

tõenäoline, et maakohus ei jõua otsuse tegemiseni enne 2019. a kevadet-suve (see oleks nii ilmselt

ka juhul, kui poleks vajadust süüdistusakti prokuratuurile tagastada). Juhul, kui esimese astme

kohtu menetlusele peaks järgnema ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlus, võib eeldada, et

jõustunud kohtuotsuseni jõutaks alles aastal 2020, mil kriminaalmenetlus on süüdistatavate suhtes

väldanud juba ligikaudu üheksa aastat. Ringkonnakohus leiab, et neid asjaolusid arvestades peab

prokuratuur kohtueelses menetluses ja/või maakohus uues kohtulikus eelmenetluses kaaluma, kas

on tekkinud põhjendatud alus lõpetada kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise

tõttu. Seda muidugi vaid juhul, kui kriminaalmenetlust ei tule lõpetada kuriteo aegumise tõttu.

17(17)

7. Riigi õigusabi tasu taotlus ja määruskaebemenetluse kulude hüvitamine

89. M. Kuusi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse määrata Advokaadibüroo Küünemäe&Partnerid

OÜ-le M. Kuusile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 90 eurot

(sh käibemaks 15 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuratuuri määruskaebusega

tutvumiseks üks pooltund ja sellele vastuse koostamiseks kaks pooltundi. Ringkonnakohus,

juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a

määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus

on põhjendatud ning tuleb rahuldada. M. Kuusile määratav riigi õigusabi tasu 90 eurot tuleb

määruskaebemenetluse kuluna jätta KrMS § 187 lg 2 alusel riigi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas