3-18-977/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-977

Haldusasi

Osaühingu KUKKEL kaebus nõuetes tühistada Tartu

Linnavalitsuse

06.04.2018

otsus

riigihankes

„Teenuse

osutamise

kontsessioon

Tartu

linna

koolidele

toitlustamisteenuse osutajate leidmiseks“ (viitenr 195081),

millega lükati tagasi Osaühingu Kukkel pakkumus riigihanke

3. osas, ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 07.05.2018

otsus nr 60-18-195081

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Osaühing KUKKEL, volitatud esindaja Maia

Ploom

Vastustaja (hankija) – Tartu linn

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing KUKKEL kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02. juulil 2018 (HKMS § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) avaldas 24.02.2018 riigihangete registris

sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena korraldatava riigihanke

(“Teenuse osutamise kontsessioon Tartu linna koolidele toitlustamisteenuse osutajate

leidmiseks” viitenumber 195081) eelteate (ET). Riigihange on jaotatud üheksaks osaks (ET p

II.2), kõikides osades on pakkumuste hindamise kriteeriumiks üksnes kvaliteet (ET p II.1.4).

Tähtpäevaks (26.03.2018) esitasid riigihanke III osas pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas

Osaühing KUKKEL. Hankija otsustas 06.04.2018 otsusega riigihanke III osas tunnistada

3-18-977

2(8)

Baltic Restaurants Estonia AS-i ja P. DUSSMANN EESTI Osaühingu pakkumused vastavaks

ning lükata tagasi Osaühingu KUKKEL ja MOLINEERO OÜ pakkumused.

Hankija leidis Osaühingu KUKKEL osas, et pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud

tingimustele. Osaühingu KUKKEL pakkumus ei sisaldanud toitude ja jookide valmistamisviisi

kirjeldust, mis oli hanke alusdokumentide järgi kohustuslik (tl 16p). Pakkuja esitas puuduva

dokumendi 03.04.2018.

2. Osaühing KUKKEL esitas 16.04.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija 06.04.2018 otsuse, millega lükati tema pakkumus riigihanke III osas tagasi,

kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 07.05.2018 otsusega vaidlustusasjas nr 60-18/195081

(tl 7-9p) vaidlustuse rahuldamata.

3. Osaühing KUKKEL esitas 16.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 07.05.2018 otsuse nr 60-18-195081 tühistamiseks.

Tartu Halduskohus võttis 17. mai 2018. a määrusega kaebuse menetlusse.

4. Vastustaja esitas 24.05.2018 vastuse kaebusele (tl 65-68). Kohus on määranud

24.05.2018 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas kirjalikus

menetluses täiendava seisukoha 07.06. 2018 (tl 133-134).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja esitab järgmised väited.

5.1. Kaebajal jäi eksituse tõttu esitamata pakkumuse juurde toitude ja jookide valmistamisviisi

kirjeldus, mida sooviti dokumendi „nõuded pakkumusele–vastavustingimused“ p-s 10.

Kaebajal tekkis segadus, kuna tavaliselt esitatakse selline kirjeldus tehnoloogiakaardis.

Praegusel juhul oli nõuetes kirjas, et tehnoloogilisi kaarte esitama ei pea.

5.2. Hankija on kaebajale esitatud küsimuste hulgas (02.04.2018 15:24) märkinud, et puudu on

iga toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldus päevade kaupa. Kaebaja 03.04.2018 12:19 vastus

sisaldas manuses dokumenti valmistamisviisi kirjeldusega, s.t esitatud oli menüüs päevade

kaupa iga päeva kohta eraldi iga toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldus koos toitude

valmistamiseks kasutatavate toorainete kirjeldusega.

5.3. EL direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt võib avaliku sektori hankija, kui direktiivi

rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt

vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja

jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega. Täiendavate dokumentide esitamist võimaldab ka riigihangete

seaduse (RHS) § 46 lg 4. Direktiivi 2014/24/EL eesmärk on hõlbustada eelkõige väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetes osalemist. Vastustaja käitumine ei ole kooskõlas

hea usu põhimõttega. Vastustaja jaoks ei ole oluline mitte parima toitlustaja väljavalimine, vaid

formaalne tulemus (dokumendid).

5.4. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et hiljem esitatud dokumentide vastuvõtmine

olnuks vastuolus võrdse kohtlemise nõudega. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise põhjus on

hankija subjektiivne põhjendamatu soov eelistada teist pakkujat.

5.5. Vaidlustuskomisjon viitab RHS eelnõu I lugemise seletuskirjale, millel puudub juriidiline

jõud ja mis ei anna alust väita, milline oli seadusandja tegelik tahe seaduse kehtestamisel.

3-18-977

3(8)

5.6. Kaebaja soovis toitlustada õpilasi Annelinna Gümnaasiumis, kus ta on toitlustanud õpilasi

26 aastat ning kool oli kaebaja tööga igati rahul.

5.7. Kaebaja pakkumusel ei esine sisulisi kõrvalekaldeid tingimustest (RHS § 114 lg 2). Isegi

juhul, kui rikkumine oli olemas, ei oleks see nii suur, et pakkumust ei peaks tunnistama

vastavaks. Järelikult oleks hankija võinud kaebaja pakkumuse vastu võtta isegi juhul, kui

esitatud dokumentides esines mingi puudus. Kaebaja esitas hankijale puuduvad andmed.

5.8. Hankija peab iga kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel lähtuma sisulistest asjaoludest.

Valmistamisviis ei ole tähtis sisuline kvalifitseerimise tingimus. Toidu valmistamisviisi

kirjelduse olemasolu ei ole vajalik eeldus sõlmitava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks

ja on seetõttu vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega.

5.9. Täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kirjelduses

toodud toitude valmistamise viis ei sobiks, et toite ei tohiks kaebaja poolt kirjeldatud moel

valmistada vms. Küsimus on üksnes kirjelduse esitamise ajas. Kirjeldus on mahukas dokument

ja selle olemasolu või puudumine ei saanud hankijale märkamatuks jääda. Pigem püüab

vastustaja leida kunstlikult põhjust, miks ta kaebaja poolt hiljem esitatud dokumenti ei

arvestanud. Dokumendi hilisem vastuvõtmine ei ole teiste pakkujate ebavõrdne kohtlemine.

Vastustaja tegutseb eesmärgiga kõrvaldada turult koolide toitlustamiseks pakkumusi teinud

väikefirmad, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Vastustaja viide Euroopa Kohtu

lahendile kohtuasjas nr C-131/16 ei ole kohane – kaebaja ei muutnud sisuliselt oma pakkumust

ega ole esitanud sisuliselt uut pakkumist.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised väited.

6.1. Toitlustusteenuse puhul on tegemist eriteenuse kontsessioonilepinguga RHS §-st 144

lähtuvalt. Kontsessioonimenetluse puhul kehtestab hankija menetluse läbiviimise reeglid

kontsessiooni alusdokumendis (KD).

6.2. Hankija on sätestanud KD punktis 2 kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra,

mille punkt 2.1. alusel viiakse menetlus läbi alusdokumentides sätestatud tingimustel. Hankijal

on õigus viia kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus läbi pöördmenetlusena (p 2.3.). Hankija

on jätnud endale võimaluse pöördmenetluse läbiviimise otsustamiseks pärast pakkumuste

esitamist.

6.3. Pöördmenetluses kontrollitakse kõigepealt pakkumuste vastavust alusdokumentides

esitatud tingimustele, seejärel toimub pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks

tunnistamine

ning

viimasena

teostatakse

eduka

pakkumuse

esitanud

pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavuse ning kõrvaldamise aluste puudumise kontroll.

6.4. Hanke alusdokumentidest tulenes, et igal pakkujal tuli esitada ka toidu ja joogi

valmistamisviisi kirjeldus iga päeva kohta eraldi, kusjuures toitude valmistamiseks kasutatavad

toorained ja valmistamisviisi kirjeldus pidid olema esitatud menüüs päevade kaupa.

Tehnoloogilisi kaarte esitama ei pidanud. Kõikide päevade toidud ja toorained ning toitude

valmistamisviiside kirjeldused pidid olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühe failis.

Kaebuse esitaja ei esitanud koos pakkumusega mitte ühegi toidu ja joogi valmistamisviisi

kirjeldust. Seetõttu ei olnud pakkumus vastav alusdokumentides esitatud tingimustele.

6.5. Vastustaja jaoks oli oluline veenduda, millisel viisil toidud valmivad ehk kas toidud

valdavalt praetakse või keedetakse või hautatakse. Koolide ja lasteasutuste toitlustamist

reguleeriva sotsiaalministri 15.01.2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele

koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p 1 kohaselt tuleb lasteasutuses laste toitlustamisel

arvestada, et toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest põhiliselt

aurutades, keetes ja hautades. Rohkes rasvas küpsetatud toidud on lasteasutustes keelatud.

3-18-977

4(8)

Sama määruse § 5 lg 7 p 6 kohaselt tuleb köögivilju (välja arvatud kartul) pakkuda iga päev,

sealhulgas kuumtöötlemata kujul vähemalt kaks korda nädalas.

6.6. Toitude/jookide valmistamisviiside küsimise puhul ei ole tegemist pakkuja

kvalifitseerimise tingimusega vaid vastavuse tingimustega. Kaebaja viide RHS § 98 lg 1 teisele

lausele pole asjakohane.

6.7. KD p 7 kohaselt hinnati ühe hindamisalusena menüü vastavust õigusaktides (määrus nr 8)

toitlustamisele esitatud nõuetele. Pakkumust ei ole võimalik hinnata, kui toitude/jookide

valmistamisviisid on esitamata.

6.8. Vastustaja esitas kaebajale täpsustava küsimuse valmistamisviiside kohta veendumaks, et

dokument pole esitamata või tähelepanuta jäänud tehnilisel põhjusel. Hankija selgitas pakkujale

täiendavalt telefonivestluses, et ei saa vastu võtta ja aktsepteerida küsimuse vastusena lisatud

valmistamisviiside kirjeldusi, kuna see oleks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine korrektse

pakkumuse esitanud pakkujate suhtes.

6.9. Valmistamisviiside esitamata jätmine on sisuline kõrvalekalle alusdokumentides esitatud

tingimustest. Tegemist ei ole olemasoleva pakkumise kohta selgituste andmisega, vaid uute

andmete esitamisega. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et selgituste nõudmisega ei tohi

kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete

esitamata jätmises (kohtuasjas nr C-131/16, p 33). RHS § 46 lg 4 ei näe ette, et pakkujatel oleks

võimalus oma pakkumust hilisemalt täiendada.

6.10. Vastustajal oli alusdokumendi punktist 6.1 tulenev alus pakkumuse tagasilükkamiseks:

hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta alusdokumendis esitatud tingimustele.

6.11. Kaebaja väited kvalifitseerimise tingimuste ebaproportsionaalsuse kohta tuleb jätta

tähelepanuta, kuna menetlus ei olnud jõudnud kvalifitseerimise etappi. Kaebaja oleks

ebaproportsionaalsete kvalifitseerimistingimuste puhul pidanud sellekohase vaidlustusega

vaidlustama hanke alusdokumendid enne pakkumuste esitamise tähtaega.

Vastustaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet ning on tegutsenud kooskõlas RHS-s sätestatuga,

kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, andnud kõigile pakkujatele võrdselt aega pakkumuse

esitamiseks, vastanud pakkujate küsimustele ning andnud kõigile pakkujatele võimaluse

tutvuda teenuse osutamise ruumidega.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja on esitanud pakkumuse Tartu Linnavalituse korraldatud riigihankes „Teenuse

osutamise kontsessioon Tartu linna koolidele toitlustamisteenuse osutajate leidmiseks“ (viitenr

195081) riigihanke III osas (Tartu Annelinna Gümnaasium). Vastustaja lükkas pakkumuse

tagasi, tuginedes KD p-le 6.1, mis sätestab: „Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus

ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks,

kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid kontsessiooniteates või alusdokumentides ning selle

lisades esitatud tingimustest.“

8. Kõnealune riigihange on läbi viidud sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu

sõlmimise menetlusena. Avaliku sektori hankija (kohaliku omavalitsuse asutus; RHS § 5 lg 2 p

2) kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS §-s 144 sätestatud

korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste

riigihanke piirmääraga või ületab seda (RHS § 16 lg 3).

3-18-977

5(8)

Vaidlust ei ole, et hankija pidi lähtuma RHS §-st 144. Riigihanke tulemusena sõlmitavate

kontsessioonilepingute koondmaksumus praegusel juhul ületab asjaomast rahvusvahelist

piirmäära (RHS § 27 lg 1, RHS § 14 lg 3, direktiivi 2014/24/EL art 4 p „d“).

9. Hankija on sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse

korraldamisel kohustatud järgima RHS §-s 144 sätestatud reegleid, mis on riigisisene vaste

direktiivi 2014/23/EL art 31 lg-le 3 ja art-le 32. Lisaks nendele peab hankija siiski lähtuma ka

RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ning kui asjakohane, siis ka enda

hankekorrast (RHS § 9 lg 4 p 4). Kuna Tartu linna hankekorras vastavat valdkonda reguleeritud

ei ole, tuli lähtuda lisaks RHS kohalduvatele kohustuslikele normidele hankija enda

kontsessioonidokumentidest (KD).

10. Hankija on valinud võimaluse viia kontsessioonilepingu sõlmimiseks läbi

pöördmenetlus vastavalt KD p-le 2.3. Viidatud sätte kohaselt on hankija jätnud endale

võimaluse pöördmenetluse läbiviimise otsustamiseks pärast pakkumuste esitamist. Praeguse

vaidluse raames tuleb hinnata, kas kaebaja pakkumus vastas KD nõuetele ning kas esines alus

pakkumuse tagasilükkamiseks.

Kohus nõustub vastustajaga, et asjakohased ei ole kaebaja väited, mis sisaldavad etteheiteid

kvalifitseerimistingimustele. Praeguse vaidluse ajendanud hankemenetlus ei ole jõudnud

valitud menetlusviisi (pöördmenetlus) omapära tõttu veel pakkujate kvalifitseerimise faasi. KD

p 2.3. kohaselt kontrollib hankija pöördmenetluse rakendamisel kõigepealt pakkumuste

vastavust alusdokumentides esitatud tingimustele, hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi

ning selgitab välja eduka pakkumuse. Hankija kontrollib ainult eduka pakkuja kvalifikatsiooni

ja kõrvaldamise aluseid.

Vastustajal on õigus ka selles, et kvalifitseerimistingimusi tulnuks nendega mittenõustumisel

õigeaegselt vaidlustada, s.t enne pakkumuste esitamist (nt Riigikohtu 02.12.2015 otsus asjas

nr 3-3-1-50-15, p 14.2).

11. Hankija lükkas 06.04.2018 otsusega kaebaja pakkumuse riigihanke III osas tagasi, kuna

see ei vastanud hankija arvates KD-s sätestatud tingimusele, s.t pakkumusele ei olnud lisatud

KD p-s 5.12 nõutud valmistamisviisi kirjeldust. KD p 5.12 nägi ette, et kõikide päevade toidud

ja toorained ning toitude valmistamisviiside kirjeldused peavad olema esitatud järjekorras

päevade kaupa ja ühe failis. KD p 5.12.1 kohaselt peavad kõikide päevade toidud ja toorained

ning toitude valmistamisviiside kirjeldused olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühe

failis (tl 73p-74).

12. Pooled ei vaidle, et valmistamisviiside kirjelduse esitamine oli KD-s ette nähtud. Ka

kaebaja ise ei eita, et ta polnud tähtaegselt esitatud pakkumusele lisanud nõutavat toitude ja

jookide valmistamisviiside kirjeldust.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas valmistamisviiside kirjelduse tähtaegne esitamata jätmine

saab olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Pooled on erineval seisukohal selles, kas hankija

pidanuks arvesse võtma kaebaja 03.04.2018 esitatud dokumenti ning kas küsimuste-vastuste

voorus puuduva dokumendi esitamist saab pidada selgituseks või selgitamist võimaldavaks

dokumendiks RHS § 46 lg 4 tähenduses.

13. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 sätestab: „Kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid

on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu,

võib avaliku sektori hankija, kui käesoleva direktiivi rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole

sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist,

lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse

täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.“

3-18-977

6(8)

Riigisiseses õiguses tuleneb hankija võimalus nõuda ettevõtjalt selgitusi või selgitamist

võimaldavaid dokumente kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta RHS § 46 lg-st 4. Olles

jätnud liikmesriigile valikuvabaduse täiendava teabe ja dokumentide esitamise reguleerimisel,

rõhutab direktiiv 2014/24/EL art 56 lg-s 3 võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte

olulisust.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et seaduseelnõu seletuskiri, millele muuhulgas tugines RHS § 46

lg 4 tõlgendamisel VAKO, oleks asjakohatu allikas õigusnormi tõlgendamisel. Riigikohus on

sagedasti lähtunud õiguse tõlgendamisel seaduseelnõude seletuskirjadest, kuid möönis näiteks

27.02.2018 otsuses haldusasjas nr 3-15-2526, et eelnõu seletuskiri on küll seaduse

tõlgendamisel oluline, kuid ei pruugi lõpptulemusena olla alati määrav. Seletuskiri võib, aga ei

pruugi alati peegeldada seadusandja tegelikku tahet.

VAKO viitas otsuse p-s 22 RHS eelnõu I lugemise seletuskirjale (lk 59): „Eelnõu kajastab /…/

värskemat vaidlustus- ja kohtupraktikat, mis liigub tagasi pakkuja hoolsuskohustuse ja sellega

seonduva riigihanke formaliseerituse põhimõtte juurde, mis sellisena ei luba esitada selgitusi

ega asjaolusid selgitavaid dokumente andmete kohta, mida pakkuja ei ole eelnevalt ehk

pakkumuse esitamise tähtpäevaks juba esitanud. See puudutab nii andmeid kvalifikatsiooni kui

ka pakkumuse sisu kohta.“

Kohus leiab, et arvestades RHS § 46 lg 4 sõnastust, seletuskirjas sellele sättele antud sisu ning

riigihangete vaidlustus- ja kohtumenetluse kujunenud praktikat ja riigihangete korraldamise

üldpõhimõtteid (RHS § 3), on põhjendatud VAKO järeldus, et seadusandja ei ole soovinud anda

pakkujatele ulatuslikumat võimalust esialgsele pakkumusele ja koos sellega esitatud

dokumentidele lisaks esitada hiljem õigeaegselt esitamata jäänud dokumente. Samuti järeldus,

et riigihankemenetluses toimib ka formaliseerituse põhimõte. Selline lähenemine on kookõlas

ka Euroopa Liidu riigihankeõigusega, mh eelnevalt tsiteeritud direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-

ga 3.

14. Kaebaja ei pea vastustaja viidatud kohtuasja nr C-131/16 seisukohti praeguses asjas

kohaldatavaks, kuna selle otsuse kohaselt on lubamatu arvestada hilisemaid dokumente, kui see

viib uue/muudetud pakkumuse esitamiseni. Kohus sellega ei nõustu. Lahendist asjas nr C-

131/16 (p-d 31 ja 36) tulenevalt ei tohi selgituste või täiendavate dokumentide esitamine

tõepoolest viia uue pakkumuse esitamiseni. Samas ei saa teha sellest lahendist järeldust nagu

oleks tähtajaks mitteesitatud dokumentide hilisem esitamine muudel juhtudel lubatav.

Selgituste nõudmisega ei tohi viidatud lahendi järgi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb

hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises; hankija peab rangelt

kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (p 33). Pakkujate võrdset kohtlemist

on Euroopa Kohus rõhutanud, märkides, et pakkujatel peavad olema võrdsed võimalused nii

pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal (p 25 ja seal

viidatud praktika). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et kõigile pakkujatele

tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused (samas p 26) ning pakkumuse

korrigeerimist või täiendamist on piiratult aktsepteeritud vaid siis, kui ilmselgelt on vaja vaid

täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead (p 29). Pakkujal ei tohi võimaldada esitada

avaldusi ja dokumente, mis olid hankedokumentides nõutud, kuid mida pakkumuste

esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei esitatud (p 36).

Eelnevast ei tulene, et riigisisene õigus koosmõjus viidatud direktiivi sättega annaks ettevõtjale

võimaluse esitada hiljem pakkumuse koosseisus tähtaegselt esitamata jäänud dokumente, mille

esitamise kohustus tulenes hanke alusdokumentidest.

15. Kaebaja arvates ei olnud tegemist pakkumuse olulise puudusega. Kohus selle

seisukohaga ei nõustu. Kuna kontsessiooni eesmärgiks on koolidele toitlustusteenuse osutaja

3-18-977

7(8)

leidmine, ei saa kohtu hinnangul pidada toitude valmistamisviisi kirjelduse hilisemat esitamist

selgituseks või selgitamist võimaldavaks dokumendiks RHS § 46 lg 4 mõistes. Tegemist oli

hanke alusdokumentides nõutud teabega, mille sisu oli selgesõnaliselt määratletud (tl 16p).

Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaolulise või selgitava tähendusega teabega. Vastustaja on

selgitanud, et tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolides hõlmavad ka nõudeid toidu

valmistamisviisile (sotsiaalministri 15.01.2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded

toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p 1, § 5 lg 7 p 6).

16. KD p-s 8.2 on märgitud, et hankija võib nõuda riigihangete registri eRHR-i

teabevahetuse lehe kaudu pakkujalt kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks ja

kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente. Pakkuja on kohustatud nõutava teabe

esitama 5 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates (RHS § 98 lg 4, § 104 lg 9). Samas

on sätestatud, et ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid

kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või

pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest

arvates.

Kohtu hinnangul ei saa vastustaja 02.04.2018 küsimust seoses valmistamisviiside kirjeldustega

mõista selliselt, et kaebajale oleks antud täiendav tähtaeg pakkumuse puuduvate dokumentide

esitamiseks. Vastustaja on eRHR-s 02.04.2018 küsimust esitades selgitanud, et riigihanke

alusdokument sisaldas nõuet esitada valmistamisviiside kirjeldused ning sõnastas küsimuse:

„Teie pakkumuses sisalduvad ainult toorainete nimetused, aga puudu on iga toidu ja joogi

valmistamisviisi kirjeldus päevade kaupa?“ (tl 22-23). Vastustaja selgitus, et küsimuse eesmärk

oli välja selgitada, ega puuduolev kirjeldus pole jäänud tähelepanuta või kätte saamata

tehnilistel põhjustel, on kohtu hinnangul usutav. Isegi kui küsimuse sõnastus jättis ruumi

erinevateks tõlgendusteks, ei saanud see luua kaebaja jaoks õiguspärast ootust, et tähtaegselt

esitamata jäänud dokumente võib esitada ka küsimuste-vastuste etapis pärast pakkumuste

esitamise tähtaega. Asjaolu, et kaebaja saatis puuduoleva kirjelduse vastuseks vastustaja

küsimusele, ei välistanud hankija õigust hinnata täiendavalt dokumendi esitamise lubatavust

ega saanud luua kaebajale ootust, et ta võis pakkumuse puuduse dokumenti hiljem esitades

kõrvaldada. Vastustaja on ka selgitanud, et teavitas kaebajat telefonivestluses, et vastuseks

hankija küsimusele esitatud dokumenti ei saa enam aktsepteerida.

17. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et hiljem esitatud dokumendi arvesse võtmine ei rikuks

võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnevalt viidatud õigusnormidest ja Euroopa Kohtu praktikast

tuleneb võrdse kohtlemise ja konkurentsi tagamise olulisus hankemenetlustes ning olulised

põhimõtted kohalduvad ka sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses.

Ka viidatud lahendis asjas C-131/16 (p 25) rõhutas Euroopa Kohus vajadust tagada pakkujatele

võrdsed võimalused ka pakkumuste ettevalmistamise ajal. Kui mõni pakkuja tohiks hanke

alusdokumentides nõutud dokumente esitada teistest pakkujatest hiljem, annaks see talle

võimaluse kasutada pakkumuse dokumentide ettevalmistamiseks teistest rohkem aega, st looks

mõnele pakkujale teistest soodsamad tingimused.

18. Kaebaja on kohtu- ja vaidlustusmenetluses selgitanud, et sattus eksitusse, kuna

varasemalt tuli nõutavad kirjeldused esitada tehnoloogilistel kaartidel, kuid KD p 5.12.1

kohaselt ei pidanud pakkujad tehnoloogilisi kaarte esitama.

Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et valmistoidu kohta peab lasteasutuse toitlustajal

olema tehnoloogiline kaart või tehnoloogiline juhend. Tehnoloogilisel kaardil märgitakse toidu

või toidugrupi nimetus, toidu koostisse kuuluvate toiduainete täpsed nimetused ja kogused

(sealhulgas toidutoorme kogus enne ja pärast esmast töötlemist) ning kasutatud piimatoodete ja

rasvainete rasvasisaldused, ja pärast esmast töötlemist) ning kasutatud piimatoodete ja

rasvainete rasvasisaldused, valmistoidu mass, toitumisalane teave, mis sisaldab infot

3-18-977

8(8)

valmistoitude energiasisalduse, põhitoitainete ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud,

kaltsium ja naatrium) ja vitamiinide (A, D ja C) sisalduse kohta ning toidu valmistamisel

kasutatud

tehnoloogia,

juhindudes

sotsiaalministri

15.01.2008.

a

määruse

nr

„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 6 lg-st 1. Vastustaja

ei soovinud pakkujatelt tehnoloogiliste kaartide esitamist ehk kogu eelpool nimetatud teavet,

vaid selgelt KD p-s 5.12 nimetatud teavet.

Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et hankemenetluse pakkuja kui oma valdkonnas

tegutsevalt ettevõtjalt, kes soovib hankemenetluse tulemusena teenust osutama hakata, on

mõistlik eeldada hoolikust ja tähelepanelikkust hankedokumentidega tutvumisel VAKO otsuse

p 17). Samuti on põhjendatud ja riigihankemenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas nõuda

kõikidelt pakkujatelt nõuete ühetaolist järgimist.

Kohus nõustub ka VAKO-ga, et hankija varasemast praktikast erinevalt nõuete ja tingimuste

sätestamist ei ole põhjust iseenesest õigusvastaseks pidada (VAKO otsuse p 16). Hankija valik

oli, kas nõuda väidetava varasema praktikaga sarnaselt tehnoloogiliste kaartide esitamist või

sama teavet muus vormis. Hankijal on kaalumisruum, kas ja kuidas oma hankedokumente edasi

arendada ja kaasajastada, et vajalik teave hankijani jõuaks. Pakkujal on kohustus hoolikalt

käituda hanke alusdokumentidega tutvudes ja pakkumust esitades.

19. Kaebaja pikaajaline varasem tegevus (vt Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori kiri,

tl 50-51) kontsessiooni eesmärgiks oleva teenuse osutamisel ei saaks õigustada tema eelistatud

kohtlemist, sh tähtaegselt esitamata pakkumuse dokumentide hilisema esitamise lubamist.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega väikeettevõtte põhjendamatult halvemast kohtlemisest ja turult

tõrjumisest. Kaebaja viited direktiivis 2014/24/EL sätestatud põhimõttele hõlbustada eelkõige

väikeste ja keskmiste ettevõtjate riigihangetes osalemisel (nt direktiivi põhjendused 2 ja 59) on

küll õiged ja põhjendatud, kuid väikeettevõtjate toetamine ei sa tähendada tema põhjendamatult

eelistatud kohtlemist näiteks olukorras, kus ettevõtja ei ole tähtaegselt täitnud hanke

alusdokumentidest tulenevaid nõudeid. Seega ei anna ka praegusel juhul alust kaebaja

eelistatud kohtlemiseks ja talle erinevalt teistest pakkujatest pikema dokumentide esitamise

võimaluse loomiseks asjaolu, et ta konkureerib suuremate ettevõtjatega.

20. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et nii vastustaja otsustus kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta kui ka VAKO vaidlustatud otsus on õiguspärased ning kaebus tuleb

seetõttu jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad

kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist ega kuludokumente esitanud, jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe