2-16-124703/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-124703

Tsiviilasi

A.E hagi N.X.V vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2017 otsus ja täiendav otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

266,75 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.X.V apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Ivo Kallas

Kostja N.X.V (registrikood XXX), seaduslik esindaja V.Z

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1(7)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 26.06.2017 otsus ja täiendav otsus lõppjärelduses

muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

3. Võtta asja juurde A.E poolt esitatud väljavõte portaalist hange.ee, JP arvamus,

EP arvamus ja N.X.V poolt esitatud JP kutsetunnistuse väljatrükk.

4. Tagastada N.X.V-le apellatsioonimenetluses esitatud poolte e-kirjavahetus 6.

oktoobrist 2013, töövõtuleping, teostatud tööde akt, kutsetunnistus,

kutsestandard, väljavõte portaalist hange.ee, hageja küttesüsteemi põhimõtteline

skeem, poolte 24.10.2013 e-kirjavahetus, kinnitus esimese osamakse tasumise

kohta.

5. Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad N.X.V kanda. Hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus

menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

1. A.E esitas 19.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.X.V vastu

võla saamiseks. Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite.

18.11.2016 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 09.12.2016 esitas A.E (hageja) maakohtule hagi N.X.V (kostja) vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista võla 200 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 50,57 eurot ja edasiulatuva viivise kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagi kohaselt oli poolte vahel 11.10.2012 sõlmitud töövõtuleping, mida kostja rikkus, jättes

oma lepingulised kohustused osaliselt täitmata. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja

teostama põrandakütte projekteerimise ja paigaldamise tööd, mis sisaldasid projekti,

põrandaküttetoru koos paigaldusega, metallkollektorite paigaldust I ja II korrusele, pealevoolu

ja tagasivoolutoru paigaldust I ja II korrusele, survestamist, dokumentatsiooni koostamist,

põrandate valamistöid 100mm kihiga, põrandavalamist kogu majas 190 m² ulatuses ja

saalungite ehitamist II korrusele tellija materjalidega. Kostja teostas tööd ajavahemikul 11.-

19.10.2012. 2013 oktoobris ilmnes, et kostja jättis ühendamata peale- ja tagasivoolu torud

kollektoritega elamu I ja II korrusel. Hageja teavitas puudustest koheselt ka kostjat ja andis

2(7)

kostjale täiendava võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus puudusi kõrvaldamast.

Seetõttu tellis hageja puuduste kõrvaldamise töö OÜ-lt ESTEM TEHNIKAKAUBAD ja tasus

tööde eest 200 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Hageja põhinõue on alusetu, kuna pooltevaheline töövõtuleping ei näinud ette kostja poolt

selliste tööde teostamist, mille tegemata jätmist hageja kostjale ette heidab. Samuti on alusetu

viivisenõue. Kostja on kõik lepingukohased tööd teostanud. Kostja juhtis tööde teostamise

ajal ja ka hiljem hageja tähelepanu sellele, et kollektorite ühendamine torudega tuleb hagejal

tellida kolmandalt isikult. Seejuures puudusid tööde üleandmisel-vastuvõtmisel hagejal

pretensioonid teostatud töödele. Kostja pakkus hagejale kompromissi, millega hageja ei

nõustunud. Lisaks pakkus kostja hagejale probleemi lahendamist enne kui hageja pöördus

kolmanda isiku poole.

Maakohtu lahend

4. Maakohus rahuldas 26.06.2017 otsusega ja täiendava otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 200 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 50,75

eurot ja viivise põhivõlalt alates 10.12.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja

kanda.

Otsuse põhjendustes viitas maakohus VÕS § 641 lg 2 p-le 2, § 642 lg-tele 1-3, § 646 lg-tele 1

ja 5 ning leidis, et kuigi vaidlusalune töö (küttesüsteemi peale- ja tagasivoolu torude

ühendamine kollektoritega) ei olnud töövõtulepingus eraldi sõnastatuna ära märgitud, kuulus

see töö töövõtulepingu tööde hulka nii VÕS § 641 lg 2 p 2 kui ka töövõtulepingu p 5.1.6

kohaselt. Töövõtulepingu p-s 5.1.6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub töövõtjana ilma

eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus ega selle

lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu

kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka.

Kuna kostja võttis omale kohustuse teostada põrandakütte paigaldamise tööd, sh küttetorude

ja kollektori paigaldamise tööd, pidi kostja lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama ka

küttetorude ja kollektori ühendamise tööd. Juhul, kui ühendamise tööd ei oleks kuulunud

töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka, oleks kostja pidanud seda töövõtulepingus

sõnaselgelt väljendama, teistsugune poolte lepinguliste suhete tõlgendamine oleks tarbijast

hageja suhtes kohtu hinnangul äärmiselt eksitav.

Kostja väide, et kostja pakkus hagejale probleemi lahendamist enne kui hageja pöördus

kolmanda isiku poole, ei vasta tõele. Kostja viidatud (kostja vastuse lisa 2) 24.10.2013 kell

10:38 saadetud e-kirjas ütleb kostja, et ta ei pea töövõtulepingu järgi ühendustöid teostama ja

ta ei näe oma töös mingeid puudujääke. Kostja oli nõus minema kohale vaatama ja paigaldajat

konsulteerima, mitte aga ühendustöid teostama.

Kostja väited, et ta juhtis tööde teostamise ajal suuliselt hageja tähelepanu sellele, et torude ja

kollektorite ühendamise tööd tuleb eraldi tellida ning samuti peale tööde teostamist kirjalikult

(24.10.2013 e-kiri), on asjasse puutumatud. Asjaolust, et kostja teatud tööd ei tee, oleks kostja

pidanud hagejat teavitama enne lepingu sõlmimist (või oleks see pidanud olema märgitud

lepingus).

3(7)

Kostja esitatud fotomaterjalidega ei ole tõestatud, et kostja oleks vaidlusalused ühendustööd

teostanud. Fotod tõestavad, kui üldse, üksnes ülejäänud osas lepingu täitmist, millises osas

vaidlust ei ole.

Kostja seisukoht, et kuna kostja on hagejale tööd üleandnud ja hagejal puudusid sel ajal kostja

vastu pretensioonid, vabaneb kostja vastutusest töös esinevad puudused kõrvaldada või

kohustusest hüvitada tööde lepingutingimustele vastavusse viimise kulu, ei vasta seadusele.

Seadus ei välista lepingutingimuste mittevastavusele tuginemist peale tööde vastuvõtmist,

vaid tööde vastuvõtmise aeg paneb üksnes jooksma puudustest teatamise tähtaja (VÕS § 642

lg 2).

Eeltoodust tulenevalt kuulusid põrandaküttesüsteemi peale- ja tagasivoolutorude

kollektoritega ühendamise tööd kostja töövõtulepingust tulenevate kohustuste hulka ning

kostja oleks pidanud need teostama, mistõttu oli hagejal õigus kostjapoolse tööde tegemise

keeldumise tõttu VÕS § 646 lg-te 1 ja 5 (ning töövõtulepingu p-de 5.4.3 ja 5.4.4.) alusel

tellida kolmandalt isikult kostja poolt tegemata jäänud tööde teostamine ja nõuda kostjalt

vastavate kulutuste hüvitamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavate kulutuste

hüvituseks 200 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, on põhjendatud ka

hageja poolt taotletud seadusejärgse viivise nõue. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 50,75 eurot ja viivis põhivõlalt alates 10.12.2016 kuni selle tasumiseni tuleb

kostjalt välja mõista (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud

kostja. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 29 lg 5 p-s 5 sätestatut, mille kohaselt tuleb lepingu

tõlgendamisel eelkõige arvestada vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele

tavaliselt antavat tähendust. Töövõtulepingus on selgelt sõnastatud, et teostada tuleb

metallkollektorite ning pealevoolu ja tagasivoolutoru paigaldus I ja II korrusele, mitte

ühendamine. Seejuures sõnastab OÜ ESTEM TEHNIKAKAUBAD vaidlusaluse töö oma

arve peal: Põrandakütte kollektorite ühendamine peamagistraaliga, esimesel ja teisel korrusel.

Kuna ühendamine ja paigaldamine ei ole antud erialal sama tähendusega, ei kuulu

ühendustööd lepingutingimuste hulka, sest pole lepingus sõnastatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta

tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

8. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kuidas tõlgendada poolte tahet

töövõtulepingu eseme määratlemisel. Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku

peale- ja tagasivoolu torude ühendamises kollektoritega elamu esimesel ja teisel korrusel,

peab kohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu

tõlgendamisel tuleb järgida VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid.

4(7)

9. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene

pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele

tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole

tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS

§ 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega,

andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega tuleb

töövõtulepingu tõlgendamisel arvestada ka sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja

eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma (vt lepingu tõlgendamise kohta RKTKo 3-2-1-112-15).

10. Maakohus märkis, et kuigi vaidlusalune töö ei olnud töövõtulepingus eraldi sõnastatuna

ära märgitud, kuulus see kokkulepitud tööde hulka nii VÕS § 641 lg 2 p 2 kui ka

töövõtulepingu p-s 5.1.6 sätestatud tingimuse kohaselt. Töövõtulepingu p-s 5.1.6 kohaselt

kohustub töövõtja ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole

lepingus ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt

vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult

kuuluvad töö hulka. Maakohtu järeldusest, et kuna kostja võttis endale kollektori

paigaldamise tööd, pidi kostja lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama ka küttetorude ja

kollektori ühendamise tööd, ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus vastava järelduseni

jõudis. Seejuures ei nähtu otsusest, et maakohus oleks sellist järeldust tehes hinnanud lepingut

VÕS § 29 reeglite järgi. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 669 lg 1 p 5, § 436 lg 1). Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse

kõrvaldada.

11. Hageja avaldus portaalis hange.ee vastab õiguslikus mõttes ettepanekule esitada

pakkumus (VÕS § 16 lg 3 mõttes). Vastates hagejale tegi kostja sellega pakkumuse lepingu

sõlmimiseks (VÕS § 16 lg 1 mõttes). Poolte tahte väljaselgitamiseks on võimalik kasutada

lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtud avaldusi portaalis hange.ee (tl 59, parema

kvaliteediga tl 111). Nimetatud tõendist nähtub, et hageja küsis järgmist pakkumust: “Küsin

hinda, mis sisaldaks vesipõrandakütte projekteerimist, materjale (torud, kollektorid,

termostaadid, andurid jm, mitte penot, soojuspumpa ega armatuurvõrku) ja paigaldust

armatuurvõrgust soojuspumbani (ei sisalda peno, armvõrgu panekut ega betoneerimist)./…/.“

Nimetatule on kostja vastanud: „Pakkumine sisaldab: Projekti, põrandaküttetoru koos

paigaldusega /…/. Metallkollektorid nii esimesele kui teisele korrusele (8 ringi ja 4 ringi),

peavoolu ja tagasivoolu toru 2. korrusele, survestamine ja dokumentatsioon. Garantii kehtib

vastavalt materjalidele. /…/ Hinnakõikumine pakkumises kuna pole projekti.“

12. Mõlemad pooled väljendasid tahet paigaldada põrandaküttetoru. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei

või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled

kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja on 03.02.2018

ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis asunud seisukohale, et „paigaldamine“ ei

tähenda „ühendamist“, mistõttu kuna töövõtulepingus kasutatakse sõna „paigaldus“, mitte

„ühendamine“, ei kuulunud kolmandalt isikult tellitud tööd töövõtu lepingu esemesse.

5(7)

Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu, leides, et „paigaldamine“ on laiem mõiste ja

„ühendamine“ üks paigaldamise koosseisu kuuluv tegevus.

13. Kuna pooled ei olnud ühte meelt, kas töövõtulepingu p-s 5.1.6 sätestatust tulenevalt

kuulus vaidlusalune töölõik töövõtulepingu esemesse, selgitas ringkonnakohus pooltele

10.01.2018 kirjaga tõendamiskoormust ja andis neile võimaluse esitada tõendid selle kohta, et

portaalis hange.ee ja lepingus kokkulepitud tööd kattuvad ja kui ei kattu, siis mis osas. Poolte

esitatud tõenditest võtab ringkonnakohus asja juurde hageja poolt esitatud väljavõte portaalist

hange.ee, JP arvamuse, EP arvamuse ja kostja poolt esitatud JP kutsetunnistuse väljatrüki,

kuna need on vajalikud asja õigeks lahendamiseks.

14. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks kahe asja tundva isiku – JP ja EP - selgitused. JP

arvamuse kohaselt, kes paigaldas hagejale soojuspumba, ei ole soojuspumba paigalduse

juures tavapärane, et pumba paigaldamise juurde kuuluks ka peamagistraalide ja kollektorite

ühendamise töölõik. Nende ühendamata jätmise puhul on tegemist väga harva ettetuleva

olukorraga ja tavapäraselt on see töölõik tehtud ajaks, kui hakatakse soojuspumpa

paigaldama. See töölõik on olemuslikult põrandakütte paigaldamise tööde hulgas. Kostja on

seadnud kahtluse alla JP pädevuse vastava arvamuse andmiseks ja esitanud tõendina tema

kutsetunnistuse, mille kohaselt on asjatundja külmamehaanik. Asjatundja on selgitanud oma

arvamuses, et ta on tegelenud soojuspumpade paigaldamisega 10 aastat ja omab vastavat

praktikat. Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus arvamust usaldusväärseks tõendiks.

15. Sama tuleneb ka asja tundva isiku EP arvamusest, mille kohaselt peale- ja tagasivoolu

torude ühendamine kuulub kompleksse põrandakütte torustike paigalduse tööde hulka. Kostja

on seadnud kahtluse alla asja tundva isiku arvamuse seoses sellega, et olukord ei olnud

tavapärane. Maakohtu menetluses väitis kostja, et juhtis juba tööde teostamisel hageja

tähelepanu asjaolule, et kollektorite ühendamine magistraaltorudega tuleb hagejal tellida

kolmandalt isikult. Tõendid selle kohta, et kostja oleks seda väljendanud lepingu sõlmimisel,

asjas puuduvad. Kostja asus toimikust nähtuvate tõendite kohaselt väitma, et vaidlusalused

tööd ei kuulu töövõtulepingu esemesse 24.10.2013 vastuseks hageja küsimusele, kas ta tuleb

töid tegema (tl 27).

16. Kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et hagejal puudus küttesüsteemi

projekt, mille tõttu ei saanudki kostja vaidlusalust tööd pakkuda või esines töös

hinnakõikumisi. Esmakordselt on kostja esitanud nimetatud väited peale maakohtu otsuse

tegemist 05.12.2017 maakohtule saadetud dokumendis. Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4

sätestatust ringkonnakohus uute asjaolude ja tõenditega arvestada ei saa ja lähtub asjaolust, et

vaidlusaluse töövõtu puhul oli tegemist tavapärase tööga.

17. Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus kostja poolt peale maakohtu menetlust esile

toodud asjaoludega: et tellija ei teadnud tööde teostamisel veel kütteallika tüüpi, seetõttu ei

olnud lepinguga ette nähtud ringluspumpade paigaldamist (kollektorite ja magistraaltorude

vahele); kostja selgitas hagejale tööde teostamise käigus ringluspumpade paigaldamise

põhimõtteid; kostja selgitused töö eripärast tulenevate tööde järjekorra (sh betoneerimise)

kohta; ehitusjärelevalvega seonduvad väited. TsMS § 652 lg-st 4 tulenevalt ei anna

ringkonnakohus hinnangut ka kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud poolte e-

kirjavahetusele 6. oktoobrist 2013 (tl 101), hageja küttesüsteemi põhimõttelisele skeemile (tl

102) ja jätab need tõendid tähelepanuta.

6(7)

18. Ringkonnakohus tagastab kostjale apellatsioonimenetluses esitatud teostatud tööde akti,

töövõtulepingu, hange.ee väljavõtte, poolte 24.10.2013 e-kirjavahetuse, tööde eest tasumist

kajastava dokumendi, kuna need on toimikus olemas. Samuti tuleb apellandile tagastada

väljavõte tema kutsetunnistusest ja kutsestandardist, kuna apellandi kutseoskusi ei ole seatud

kahtluse alla ja vastav asjaolu ei kuulu tõendamisesemesse.

19. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda (TsMS § 162 lg 1

ja § 171 lg 1). Maakohus ei ole määranud kindlaks asjas hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel

TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Ele Liiv

Indrek Soots

7(7)