2-17-11148/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-11148

Tsiviilasi

Elektrilevi OÜ hagi XXXi vastu rikke kõrvaldamise

kohustuse puudumise tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Elektrilevi

OÜ

(registrikood

11050857),

lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder

Kostja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aare

Hõbe

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja XXXi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks XXXi menetluskulude rahaline suurus summas 660 eurot (sh

käibemaks).

3. Välja mõista Elektrilevi OÜ-lt XXXi kasuks menetluskulud summas 660 eurot.

4. Mõista Elektrilevi OÜ-lt XXXi kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli Elektrilevi OÜ hagi XXXi vastu rikke kõrvaldamise

kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Harju Maakohus jättis 9. mai 2018 otsusega

hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2018.

Kostja esitas 25. aprillil 2018 menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulud koosnevad

õigusabikuludest summas 660 eurot (sh käibemaks). Hageja esitas vastuväite kostja

menetluskuludele ja palus menetluskulud jätta välja mõistmata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid,

vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulude jaotuse alusel. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist

suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 9. mai 2018 otsus

jõustus 12. juunil 2018.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-

39-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind).

Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 660 eurot (sh käibemaks). Kostja

õigusabikulud jagunevad järgnevalt:

1)

hagi ja selle lisadega tutvumine – 2 tundi;

2)

nõupidamine kliendiga ja seisukoha kujundamine – 1 tund;

3)

kostja vastuse koostamine – 1 tund;

4)

kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine – 1,5 tundi;

Kostjale osutati õigusabi kokku 5,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100

eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tunnitasumäär 120 eurot. Seega on kostja poolt

kantud õigusabikulud kokku 660 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et kostja vastuse koostamiseks kulunud aeg (4h, sh hagi ja lisadega tutvumine,

kliendiga nõupidamine ja kostja vastuse koostamine) on vajalik ja põhjendatud ning puudub

alus nimetatud õigusabitoimingutele kulunud tööaja vähendamiseks. Tegemist on spetsiifilise

valdkonnaga – elektrilevi. Kuigi kostja vastus on lühike, ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist

oleks pinnapealse vastusega. Kostja vastuses on toodud kõik asjas tähtsust omavad

seisukohad ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel peab kohus kostja vastusele kulunud

põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 4h.

Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil kostja esindamisele

kulunud tööaeg (1,5h) on vajalik ja põhjendatud. Kohtuistung toimus üle poole aasta hiljem

kirjalike seisukohtade esitamisest, seetõttu saab ettevalmistust pidada vajalikuks. Arvestades,

et istung kestis tund aega, vastavad istungiks ettevalmistuse kulud (0,5h) praktikas

tavapärasele ajale. Hagejat esindas menetluses professionaalne õigusnõustaja ja samuti oli

kostja tarbija, keda tuleb menetluses pidada nõrgemaks pooleks, seetõttu oli esindaja

kasutamine istungil samuti põhjendatud. Eeltoodud põhjustel saab istungil osalemise ja selle

ettevalmistumisega seotud tööaega 1,5h pidada vajalikuks ja põhjendatuks.

Lähtuvalt menetluskulude nimekirjast, on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasumäär ei ületa tavapärast

keskmist õigusabiteenuse eest makstavat tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetavat

tunnitasumäära. Seetõttu ei näe kohus põhjust tunnitasumäära vähendada. Kostja on

kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvestada. Seetõttu

kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga.

Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskulude suhtes. Riigikohus on

selgitanud, et tulenevalt TsMS § 176 lg 6 ei pea menetlusosaline kohtu nõudeta menetlus-

kulusid tõendavaid dokumente esitama (RKTKo 3-2-1-18-16, p 19). Kohus peab menetlus-

osaliselt nõudma menetluskulusid tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib kahtlus, et

menetlusosaline ei ole kohustatud menetluskulusid kandma (RKTKo 3-2-1-173-15, p 13).

Kohtu arvates ei anna hageja väited alust kahelda kostja poolt õigusabikulude tasumise

kohustuse tekkimises. Vaidlust ei saa olla, et tulenevalt kostja poolt esitatud dokumentidest ja

esindaja istungil osalemisest on kostjale õigusabi osutatud. Seega peaks esinema täiendavad

asjaolud, mis annaksid aluse kahtlustada, et kuigi kostjale on professionaalset õigusabi

osutatud, siis õigusabi tasumise kohustust kostjale ei ole tekkinud. Riigikohus on sellist

kahtlust jaatanud ettevõtete puhul, mille jurist saab eelduslikult fikseeritud töötasu ning ei

kanna kulusid analoogselt välisele õigusnõustajale (RKTKo 3-2-1-173-15, p 14). Käesoleval

juhul ei ole hageja ühtegi sellist asjaolu esile toonud, mis põhistaks kahtlust, et kuigi kostjale

on ilmselgelt eriharidusega õigusnõustajate poolt õigusabi osutatud, siis tegelikult

õigusteenuse eest tasumise kohustust ei teki. Kohtu hinnangul ei nähtu selliseid asjaolusid ka

toimikust. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kohustada kostjat tõendama menetluskulude eest

tasumise kohustust tõendavaid dokumente.

Kohtu hinnangul ei anna ka hageja ülejäänud väited põhjust kohustada kostjat esitama

tõendeid menetluskulude tekkimise kohta või jätta menetluskulude välja mõistmata. Kuigi

kostja menetluskulude nimekirjas ei ole õigusabitoimingu juurde kirjutatud, kes vastava

õigustoimingu tegi, siis on toimikust selgelt näha, missugused õigusabi toimingud on teinud

Helju Hõbe ja missugused Aare Hõbe. Seejuures ei oma tähtsust, kas Helju Hõbe ja Hanso

Õigusbüroo on seotud, sest menetlusosalisel on õigus valida enda esindajaks ükskõik

missugune isik, kes vastab seaduses esindajale sätestatud nõuetele. Kohus nõustub hagejaga,

et lihtsate vaidluste puhul ei ole reeglina mitme esindaja kasutamine põhjendatud, kuid see

muutub oluliseks üksnes kui mitme esindaja kasutamine on põhjustanud menetluskulude

suurenemise nt on sama õigusabitoimingu eest märgitud kulu tööaeg kummalegi esindajale

eraldi või on esindajate vahetumise tõttu dubleeritud osad õigusabitoimingud. Käesoleval

juhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kostja menetluskulude kujunemine on lähtuvalt menetluses

toimuvast selgesti jälgitav – Helju Hõbe koostas kostja vastuse ja Aare Hõbe esindas kostjat

istungil. Samuti on kostja menetluskulud samas suurusjärgus hageja menetluskuludega.

Kohus on eelnevalt välja toonud, et kostja menetluskulud on ka suurusjärgus, mis vastab

õigustoimingute sisule. Seetõttu ei anna hageja vastuväited alust kostja menetluskulude

suurust vähendada.

Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurusena kindlaks 660 eurot

(sh käibemaks).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on kostja vastava taotluse esitanud.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere, kohtunik