1-08-14625/19 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-14625

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör

Kaitsjad

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

10. september 2009.a.,Tallinn

Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla

Tatjana Derkatš

Pärnu Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus Aleftina

S.H Sergei Taljaronok

ja

süüdistuses

süüdistatav S.H ja tema kaitsja adv. Ants

Nõmmik, süüdistatav Sergei Taljaronok ja tema

kaitsja adv. Rünno Roosmaa

Sirje Hunt

adv. Ants Nõmmik, adv. Rünno Roosmaa

Pärnu Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus S.H

ja Sergei Taljaronok süüdistuses jätta

muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu apelleeritud otsusega

S.H , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem

karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all,

tunnistati süüdi tapmises KarS § 113 järgi ja karistati 8 aastase vangistusega ning , sünd.13.11.1965.a., Eesti kodanik, varem Sergei TALJARONOK karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati tapmises KarS § 113 järgi 7 aasta ja 8 kuulise vangistusega ja röövimises KarS § 200 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. Nende kuritegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 7 aastat ja 8 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 8 aastat. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Robert Tsokalo, kuid tema osas kohtuotsust pole edasi kaevatud. Maakohus tegi kindlaks, et 16.05.2008.a. ajavahemikus kella 22.00-st kuni 24.00-ni alkoholijoobes S.H ja S.Taljaronok korteris xxxxx linnas Xxxx xxx xxx-x peksid rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda süütevedeliku joomisest joobeseisundis olevat I. V. algselt voodis ja seejärel põrandal istuvas asendis. Seejärel tõmbas S.H kannatanu jalas olnud dressipüksid allapoole, paljastades kannatanu suguelundid ja astus jalas oleva botasega neile kogu oma keharaskusega, lõi teda jalaga kindlakstegemata arv kordi, kuid vähemalt kaks korda suguelundite piirkonda ja lõikas lauanoaga ühel korral kannatanu paljastatud peenist. Seejärel keeras S.Taljaronok kannatanu kõhuli ja S.H surus kannatanu pärakusse tsellofaani pakitud värske kurgi. Kui see murdus, võttis S.H murdunud kurgi pärakust välja ja surus sinna uue kurgi. Ühise peksmisega tekitasid S.H ja S.Taljaronok kannatanule sündmuskohal surma põhjustanud kehavigastused. Maakohtu otsuse kohaselt saabusid S.H ja S.Taljaronok sündmuskohale koos, samuti lahkusid koos peale peksmist. Kõnesolevas peksmises oli eriliselt jõhker ja innukas S.H, mõnevõrra väiksem oli selles S.Taljaronoki osa. Mõlema nimetatud süüdistatava ütlused käesolevaks ajaks surnud A. B. aadressil kannavad eesmärki kohut eksitada ja ise vabaneda vastutusest. Lisaks sellele nõudis S.Taljaronok 27.06.2007.a. kella 13.00-14.00 vahelisel ajal XXXXXX XXXXXXXXX XXX asuva „R.“ taarapunkti taga L. K. sularaha. Seda saamata lõi kannatanule korduvalt näo piirkonda ja röövis kannatanu seljas oleva dressipluusi taskus olnud rahakotist 60 krooni.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

S.H kinnitab apellatsioonis, et tal ei olnud mingit kavatsust I. V. tappa, ta pani toime kuriteo, mida saab kvalifitseerida üksnes ettevaatamatu tapmisena. Ta tõesti peksis kannatanut, kuid tema löögid ei saanud põhjustada surmavaid tervisekahjustusi. Kaebaja rõhutab, et kolmas käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatud isik- R.Tsokaloviibis vabaduses, suhtles tunnistaja L. K. ja kannatanutega, nad ühiselt mõtlesid välja kohtule esitatava versiooni apellandi vastu. Kaebaja kinnitab, et ta on loomult hea, ka tapetu I. V. oli tal hea sõprussuhe. Kaebaja peab hoolitsema oma vanaema eest, kes on teda kasvatanud. Apellant taotleb neisse asjaoludesse suhtuda tähelepanelikult. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust ja palub tema kuritegu kvalifitseerida surma põhjustamisena ettevaatamatusest KarS § 117 järgi. Adv. A.Nõmmik taotleb kõrvaldamata kahtluste olemasolu motiivil kohtuotsuse tühistamist ja S.H õigeksmõistmist. Käesoleva kriminaalasja uurimise käigus pole tõendatud S.H käitumises tapmise subjektiivne külgtahtlus, st kas tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel pidas S.H võimalikuks kannatanu surma saabumist. Seda tuvastamata pole tapmise süüteokoosseis täidetud ja süüdistatava vastutus lõpuleviidud tahtliku süüteo eest on välistatud. Samal põhjusel viidi kohtulik uurimine läbi äärmiselt ühekülgselt ja puudulikult ning rikuti selliselt oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohtu istungil apellant esitas alternatiivtaotluse kvalifitseerida S.H käitumine KarS § 117 lg 1 järgi. S.Taljaronoki arvates tulnuks kaassüüdistatava R.Tsokalo ja tunnistaja J. M. poolt antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest süüdistuses nimetatud sündmuste toimumise ajal olid nad süütevedeliku tarvitamise tõttu joobes ja ei suutnud juhtunut adekvaatselt tajuda. R.Tsokalo viibis vabaduses ja leppis nimetatud tunnistajaga kokku uurimisele antavates ütlustes.

Süüdistus ei võtnud arvesse peksmise motiivi: I. V. käitumine (väidetavalt vägistamine) tollel ajal tema elukaaslaseks olnud S.H suhtes. Kaebaja arvates saabus I. V. surm põhjusel, et tal oli eelnevalt tekitatud peatrauma. Ilma selleta poleks sellisest peksmisest surm saabunud. Kaebajal puudub igasugune puutumus inkrimineeritud röövimisega: sellel ajal oli tal piisavalt raha, ta ei saanud vestelda kannatanuga keeles, mida ta ei valda. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust ja palub tema kuritegu

I. V. suhtes kvalifitseerida KarS § 117 järgi ja inkrimineeritud röövimises ta õigeks mõista. Adv. R.Roosmaa rõhutab, et 16.05.2008.a. lõid I. V. lisaks S.Taljaronokile veel kaassüüdistatavad S.H ja R.Tsokalo ning 11.08.2008.a. surnud A. B..

Pole

võimalik

kindlaks

tehakes

neist

tekitas surma

põhjustanud

tervisekahjustused. Iga elutähtsatesse organitesse löömine ei pea alati olema kantud soovist kannatanut tappa. Apelleeritud kohtuotsuses puuduvad põhjendused S.Taljaronoki tahtlusest I. V. tappa, KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt põhjenduste puudumine kohtuotsuses on aga kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Neil asjaoludel palub kaitsja S.Taljaronoki käitumine I. V. surma põhjustamisel kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi. Inkrimineeritud röövimises palub kaitsja mõista S.Taljaronok õigeks: kannatanu

L. K. isikukirjeldus teda röövinud isiku kohta- 25 aastane isik eesti keeles kõnelnud meesvälistab võimaluse, et tema on kurjategija (süüdistatav eesti keelt ei valda ja on 40-aastane). Lisaks sellele kinnitas kannatanu järgneval päeval toimunud ülekuulamisel, et ta oli purjus ning sündmuste üksikasju ei mäleta. Kriminaalasjast ei nähtu, millega seoses sattusid toimikusse fotod näovigastustega kannatanust L. K.st. Tapetu I. V. ema oma kirjalikus pöördumises palub kohtuotsust mitte muuta. Ta teab S.H kui vabaduses amoraalselt elanud isikut, kes tegelikkuses ei hooli oma vanaemast, käitus üleolevalt ka kohtuistungil, kes kunagi midagi ei kahetse ja vaevalt et parandab ennast.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus on muude põhimõtete kõrval kehtestatud järgmised nõuded: isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud (KarS § 32 lg 1), isiku süü saab tugineda seaduslikul teel kogutud tõenditel (KrMS § 60 lg 1, 2), tõenditeks kriminaalasjas on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi selgitus ekspertiisiaktile, asitõend, menetlustoimingu protokoll ja salvestis (KrMS § 63 lg 1), ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja neid tuleb hinnata kogumis (KrMS § 61), tõendite vastuolu korral tuleb kohtuotsuses näidata need tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja tuua põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea (KrMS § 312 p 2).

2. Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud, millised tõendid on käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus kogutud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kõikide menetluses osalenud isikute ütluseid, andnud hinnangu erinevate ütluste usaldusväärsuse suhtes ja langetanud otsuse tõendite kogumi aluselseega ülalnimetatud nõudeid järgides. Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks käesolevas kohtuotsuses korrata süüdistatavate ja tunnistajate ütluseid üksikasjades ja nõustub tehtud järeldustega. Alljärgnev tuuakse vastusena kaebustele.

2.1. Puudub alus seada kahtluse alla menetlusdokumente sündmuskoha ja laiba asendi fikseerimise kohta ja surnu ekspertiisiakti. Viimatinimetatud tõendi kohaselt põhjustas I. V. surma pea kinnine tömp trauma peapõrutuse, ämblikvõrkkesta rebendi, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite ning kõvakelmealuse verevalumiga ja nende vigastuste tüsistusena tekkinud peaajuturse. Need ja lisaks veel muud, surma mittepõhjustanud vigastused olid saadud elupuhuselt korduvatest löökidest rusikate ja mõne muu analoogse esemega pea ja kehatüve piirkonda. Pärast kõigi kehavigastuste tekitamist võis kannatanu lühemat või pikemat aega aktiivselt tegutseda. Pole mingit alust kahelda järelduses, et I. V. surm saabus nimelt arutuse all oleva peksmise tagajärjel. S.Taljaronoki väide, et lisaks ekspertarvamuses näidatule oli I. V. surma saabumise kaaspõhjuseks mingi muu trauma, on oletuslik.

2.2. S.H ja S.Taljaronoki süüditunnistamine I. V. peksmises ei tugine üksnes süüdistatava R.Tsokalo, tunnistajate L. K. ja J. M. ning kannatanute ütlustel, nagu võiks järeldada apellatsioonidest. Peksmist ei eita ka süüdistatavad ise. S.H ja S.Taljaronoki väide nimetatud isikute omavahelisest kokkuleppimisest ütlustes pole millegagi tõendatud.

2.3. Erinevate menetlusosaliste poolt antud ütlused I. V. peksmise asjaolude kohta pole ühesugused. Maakohtu otsuses on näidatud, et tunnistajate L. K., K. S., D. M., D. T. ja R. S. ütlused sündmustega seonduvas olulises teabes kattuvad piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, seetõttu ei tekkinud kohtul kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Süüdistatavate ütlused seevastu on vastuolus teiste tõenditega, maakohtu hinnangu kohaselt ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Seega maakohus tegi järelduse tõendite kogumi, mitte aga üksikute tõendite alusel. 2.4.

S.Taljaronok

rõhutab

apellatsioonis,

et

osa

menetlusosalisi

oli

arutuselolevate sündmuste ajal alkoholijoobes, mistõttu tuleb nende ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb samal põhjusel samuti kriitiliselt suhtuda ka S.Taljaronoki ütlustesse. Pealegi on S.Taljaronok (samuti ka S.H) võrreldes tunnistajatega asjast otseselt huvitatud isik. Neil põhjustel tuleb tema ütlustesse suhtuda eriti suure tähelepanelikkusega.

3. Olemasolevate tõendite kohaselt lisaks S.H-le ja S.Taljaronokile panid vägivallategusid I. V. suhtes toime veel R.Tsokalo ja A. B.. Oluline on aga ekspertarvamus, et kannatanu surma esile kutsunud vigastused olid tekitatud mitte ühekordsest, vaid korduvatest löökidest pea ja kehatüve piirkonda. S.H ja S.Taljaronok peksid kannatanut rusikatega ja jalgadega valimatult, mistõttu järeldus S.H ja S.Taljaronoki süüst I. V. surma põhjustamises on kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt R.Tsokalo ei löönud kannatanut pähe.

4. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja adv. A.Nõmmiku käsitlus, et tapmise puhul tuleb tuvastada, et S.H tegutses vastavalt vastu võetud otsusele I. V. tappa. S.H-le ja S.Taljaronokile pole esitatud süüdistust ja nad pole tunnistatud süüdi kavatsuses I. V. tappa, selline süüvorm vastaks otsese tahtluse tunnustele. Kaevatud kohtuotsuses on tõenditele viidates otseselt näidatud, et S.H ja S.Taljaronok peksid vastupanu mitteosutavat I. V. intensiivselt rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, mööndes selliselt mistahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist, kõnesoleval viisil pekstes nad suhtusid ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge. Siinjuures kohtul puudub põhjus kahelda S.H ja S.Taljaronoki vastavuses tavalise mõistliku inimese elukogemise tasemel aru saada, et jõhkrale ja valimatule elutähtsatesse kehapiirkondadesse peksmisele võib järgneda surmavate tervisekahjustuste põhjustamine.

Seega

nende

ettekujutus

toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning teo ja tagajärje põhjuslikust seosest vastab kaudse tahtluse tunnustele. Tegemist polnud ettevaatamatusega (kergemeelsus või hooletus) KarS § 18 tähenduses.

5. Tulenevalt saabunud tagajärjest on tegu õigesti kvalifitseeritud tapmisena KarS § 113 järgi. Ükskõik milline oli motiiv vägivalla kasutamiseks, ei saa seda õigustada. Süüdistatavad ei läinud I. V. midagi selgitama, vaid teda rünnati ajal, mil ta magas ega olnud joobe tõttu võimeline osutama peksjatele mingit vastupanu. Käitumise erilist äärmuslikkust näitab muu kasutatud vägivald.

6. L. K. röövimine S.Taljaronoki poolt on tõendatud kannatanu sellekohase korduva kinnitusega. Juba esimesel ülekuulamisel kannatanu nimetas röövija nimeks Sergei, keda ta tundis prügilas taara korjamisest pikemat aega, äratundmiseks esitatud fotode seast tundis kindlalt S.Taljaronoki foto. Sama kinnitas ta ka maakohtu istungil. Kohtu arvates puudub alus seada kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsus.

7. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ükski menetlusosaline ei taotlenud kohtus menetlust täiendada. Seetõttu on alusetu heita maakohtule ette kohtuliku uurimise äärmist ühekülgsust ja puudulikkust. Kohtuotsuse kohaselt olid vaatluse all kõik kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdlastele on mõistetud seaduslik ja põhjendatud karistus. S.H 8. apellatsioonis toodud enesehinnang (loomult hea, sõprussuhe tapetuga, hoolitsev lapselaps vanaemale) on vastuolus arutuseloleva kuriteo raskusega, käitumise äärmise mõnitava iseloomuga, tema suhtumisega toimepandusse ning saabunud tagajärge.

9. Nimetatud asjaoludel tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla