2-17-18436/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18436

Tsiviilasi

Xxxhagi

OÜ

Laoekspert

vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamise

ja

hüvitise

nõudes

Tsiviilasja hind

9 754,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, Tallinn)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja OÜ Laoekspert (registrikood 10841723,

asukoht Xxx, Tallinn), lepinguline esindaja Kiur Põld

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.05.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tuvastada Xxxja OÜ Laoekspert vahel sõlmitud töölepingu 02.08.2017

ülesütlemise tühisus.

3. Tuvastada, et Xxxja OÜ Laoekspert vahel sõlmitud tööleping lõppes töölepingu

seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 02.08.2017.

4. Välja mõista OÜ-lt Laoekspert Xxxkasuks hüvitis TLS § 107 lg 2 alusel

brutosummas 9 754,40 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud OÜ Laoekspert kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxx(edaspidi hageja) esitas 21.08.2017 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse

OÜ Laoekspert (edaspidi kostja) suhtes töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

hüvitise nõudes. TVK rahuldas 9.11.2017 otsusega hageja avalduse osaliselt, tunnistas hageja

töölepingu ülesütlemise tühiseks, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel hageja nelja kuu töötasu suuruses,

summas 9 754,40 eurot. Kostja esitas 08.12.2017 kohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud

avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja

tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu 02.08.2017 ülesütlemise tühisus, tuvastada Xxxja

OÜ Laoekspert vahel sõlmitud tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2

alusel ajast, mil see oleks pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Samuti palub

hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 107 lg 2 alusel minimaalselt nelja

kalendrikuu töötasu brutosummas 9 754,40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Pooled sõlmisid 06.05.2002 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle

juhiabina. Hageja täitis 15 aastat oma tööülesandeid laitmatult ning ühtegi etteheidet ega

noomitust talle oma tööülesannete täitmise tõttu kostja poolt ei tehtud. Hageja sai 04.07.2017

kell 8:53 kostjalt e-kirja teel rahvusvahelise pangaülekande tegemise korralduse. Hageja

viibis viimast päeva puhkusel, kuid töökorraldusest tulenevalt pidi hageja lugema tööalaseid

e-kirju ka puhkuse ajal. Hageja vastas kostjale samal päeval kell 13:18, et ta saaks teha

ülekande nüüd, kui veel vaja. Kell 13:34 tuli hagejale kostja e-posti aadressilt kiri, milles anti

hagejale korraldus kanda üle 15 500 eurot Suurbritannias asuvale kontole. Kell 13:44 küsis

hageja kostjalt täiendavaid selgitusi arve numbri osas, kuid neid ei tulnud ja kostja korraldus

raha üle kanda kandis märget „kiireloomuline“, tegi hageja ülekande ära ja saatis

maksekorralduse kostja e-postiaadressile. Kohe, kui kostja juhatuse liige teatas hagejale, et

tema ei ole hagejale raha ülekandmiseks korraldusi andnud, võttis hageja ühendust pangaga,

mille tulemusel makse peatati ja raha kanti kostjale järgmisel päeval tagasi.

3. Vaidlusaluse ülekande teostamise tõttu tegi kostja hagejale 10.07.2017 kirjaliku hoiatuse.

Lisaks kehtestas kostja ülekande tegemise järel ettevõttes ka pangamaksete teostamise

eeskirjad. Ülekande tegemise ajal aga ettevõttes vastavad reeglid puudusid. Hageja ei oleks

teistkordselt sellisel viisil ülekannet teostanud. Kostja esitas 2.08.2017 hagejale töölepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles üles poolte vahel sõlmitud töölepingu hageja

poolt 4.07.2017 teostatud ülekande tõttu TLS § 88 lg 1 p 7 alusel alates 31.07.2017. Seega

kostja karistas hagejat kaks korda ühe ja sama teo eest.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja kohtule 12.03.2018 esitatud seisukohas, et

hageja täitis tööandja korraldust raha ülekandmiseks, mis tuli tööandja e-posti aadressilt.

Koheselt, kui hageja sai teada, et nimetatud e-kirja ei olnud saatnud tööandja, helistas hageja

esmalt panka, et tühistada vaidlusalune makse ning seejärel ka kirjutas pangale samas

küsimuses. Seega ei vasta tõele ka kostja väited, nagu oleks hageja kinnitanud, et ta tegi

tahtlikult õigusliku aluseta pangaülekande. Samuti ei vasta tõele, nagu oleks kahjulik tagajärg

jäänud saabumata tänu kostja juhatuse liikme kiirele tegutsemisele. Koheselt, kui hageja sai

kostja juhatuse liikme käest teada, et tema ei ole kõnealust e-kirja hagejale saatnud, helistas ja

kirjutas hageja panka ning peatas ülekande täitmise. Seega jäi kahjulik tagajärg saabumata

just hageja kiire tegutsemise tõttu. Vaidlusaluse ülekande näol ei ole tegemist hageja

töökohustuste tahtliku rikkumise ega raske hooletusega

5. Hageja ei teadnud, et kostjal ei olnud väidetavalt ühtegi eraisikust tarnijat. Lisaks on kostja

nimetatud väide ka tõendamata. Hageja ei teadnud, et kostjal ei olnud väidetavalt ühtegi

tarnijat Suurbritanniast või Ühendkuningriikidest. Lisaks on kostja nimetatud väide ka

tõendamata. Kuivõrd maksed summas 15 000 eurot ja enam olid kostja tegevuses tavapärased,

siis ei pidanudki hageja arvama või kahtlustama, et nimetatud makse on ebamõistlikult suur.

Kostjal puudus sisemine töökorraldus. Pangamaksete eeskirja koostas ja esitas kostja hagejale

alles 05.07.2017 ehk pärast vaidlusalust ülekannet. Äriühingu e-postide turvalisuse eest

vastutab äriühing. Vaidlus puudub, et hagejale saadetud esimesest e-kirjast nähtub, et see oli

saadetud kostja juhatuse liikme aadressilt peeter@laoekspert.ee. Seega ei saanud ega

pidanudki hageja teadma, et saatjaks ei ole juhatuse liige. Kuivõrd kostja väidab, et tema neid

e-kirju ei saatnud, pidi seega kolmas isik murdma sisse kostja juhatuse liikme kontole ja

saatma nimetatud kirjad hagejale. Järelikult ei taganud kostja oma võrgu turvalisust.

6. Hageja hüvitise nõude suurus on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik. Hageja

nõue nelja kalendrikuu keskmise töötasu hüvitise osas on põhjendatud arvestades käesoleva

vaidluse asjaolusid. Eelkõige hageja väga pikka (15 a) tööstaaži kostja juures, lepingu

õigusvastase ülesütlemise asjaolusid ja hageja väidetava rikkumise järgselt kostjapoolt hageja

suhtes töökohal tarvitatud vaimset ja emotsionaalset vägivalda. Kostja leiab ekslikult, et

seadusega on hüvitisele seatud ülempiir 3 kuu keskmise töötasuulatuses. 3 kuu hüvitist on

kohtul õigus nii suurendada kui ka vähendada. Kostja ise esitas TVK-le hageja keskmise

töötasu arvestuse, mille põhjal TVK hageja nõude suuruse ka välja arvestas. Nimetatud

arvestuses on kostja märkinud hageja tööpäeva keskmiseks töötasuks 121,93 eurot, millest on

lähtunud nii TVK kui ka hageja arvestades hageja keskmise kalendrikuu töötasu metoodikal

121,93 x 20tp, saades keskmisekskalendrikuu töötasu summaks kostja esitatud arvestuse

kohaselt 2 438,60 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda. Hageja kinnitas, et

tegi tahtlikult pangaülekande õigusliku alusta summas 15 500 eurot XxxSuurbritannias

asuvale kontole. Kahjulik tagajärg jäi ära üksnes kostja juhatuse liikme Peeter Kuusi ja AS-i

Swedbank kiirele tegutsemisele. Kostja arvates on tegemist hageja poolse süülise tegevusega,

so kas siis tahtluse või raske hooletusega, arvestades avaldaja 15-st aastast töökogemust

kostja juures ning viimaste aastate tegevuspraktikat. Kostjal ei ole olnud ühtki eraisikust

tarnijat, kellele peaks tarnitud kauba eest tasuma; kostjal ei ole olnud ühtki tarnijat

Suurbritanniast või Ühendkuningriigist; kostja maksed tarnijatele on tavapäraselt väiksemad

kui 15 500 eurot. On olemas vaid 3-4 väga pikaajalist tarnijat, kellele ühes kalendrikuus

tehakse suuremas summas kui 15 000 eurot.

8. Kostja sisemise töökorralduse kohaselt kuulusid maksmisele vaid tarnijate arved, mis olid

heakskiidetud ja viseeritud kas siis kostja juhatuse liikme Peeter Kuusi või ostujuhi

Xxxpoolt. E-kirjaga esitatud soov oli keeleliselt ebakorrektne ja mittetavapärases stiilis. 4.

juunil 2017 kell 14.02 saadetud kirjast nähtub, et samal päeval kell 1:44 PM saadetud kirja

aadress on tegelikult Xxx, mis ei ole juhatuse liikme Peeter Kuusi e-postiaadress

peeter@laoekspert.ee. Seega piisava tähelepanelikkuse korral, oleks suutnud avaldaja

tuvastada, et e-kirja saatja ja adressaat ei ole Peeter Kuus. Kahju sai ära hoitud, kuna juba

tehtud maksekorraldust märkas juhatuse liige Peeter Kuus ja AS Swedbank ei olnud

rahvusvahelist makset veel teinud. Hageja ei hakanud makse tagasikutsumisega tegelema

omal initsiatiivil.

9. Tegemist on olulise kahjuga. Summa 15 500 eurot on vastustaja majandustegevuses oluline

summa, mis oleks mõjutanud kindlasti ettevõtte majandustulemusi. Arusaamatu ja

tõendamata on hageja väide, et tegemist oli lubamatu sissetungimisega kostja arvutivõrku

(häkkimine). Esitatud kirjavahetusest tulenevalt oli tegemist pigem petukirjaga, mis kasutab

ära saaja tähelepandamatust. Selgelt on kirjale vastates näha, et vastusadressaat on

tegelikultxxx. Kostja ei nõustu hageja väitega, et töötajale ei saa määrata kirjalikku hoiatust ja

lisaks öelda tööleping erakorraliselt ilma etteteatamise ajata üles ühe ja sama rikkumise eest.

TLS § 88 lõikes 3 sätestatud hoiatamiskohustuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seadus ei keela tööandjal tahteavaldust muuta,

eelkõige olukorras kus töötaja tegevuse faktilised asjaolud täpsustuvad.

10. Hageja nõuab põhjendamatult hüvitisena 4 kuu keskmise palga ulatuses hüvitist.

Seadusega on paika pandud hüvitise ülempiir 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus saab

asjaolusid ja huve arvestades üksnes hüvitise määra vähendada. Põhjendamata on hageja

väide, et puudub vaidlus asjaolus, et hageja töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja keskmise

kalendrikuu töötasu suuruseks 2 438,60 eurot brutotasuna. Hageja ei ole ka avanud

metoodikat, kuidas ta nimetatud summa on arvestanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil

tunnistaja xxx, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on

TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise

eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi

tuvastusnõude esitamiseks (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus

leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõude menetlemiseks, kuna

kohtul on kohustus omal algatusel märkida töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses

otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.

14. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 06. mail 20012 töölepingu, mille kohaselt asus hageja

tööle 06. mail 2002 määramata ajaks juhiabi ametikohale (TVK toimik, tl 11-14). Kostja

koostas 31.07.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 7 alusel,

mille kohaselt öeldakse tööleping üles alates 31.07.2017. Hageja sai selle isiklikult kätte

02.08.2017 (TVK toimik, tl 19). Töölepingu ülesütlemise alusena märkis kostja hooletu ja

vastutustundetu suhtumise pangaülekande sooritamisse, 15 500 euro põhjendamatu

ülekandmine võõrale, kontrollimata andmetega kontole (TVK toimik, tl 19).

15. Vaidlus on selles, kas kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt. Töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega

tuleb vastava nõude lahendamiseks kontrollida, kas kostjal esines alus hagejaga töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ja kas ülesütlemine vastab seaduse nõuetele. Esmalt tuleb

kontrollida, kas on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused, sh on TLS § 95 lg-te 1 ja 2

tingimused. TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist

põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

16. Kohtule esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest nähtuvalt on töötaja

suhtunud hooletult ja vastutustundetult pangaülekande sooritamisse ning kandnud üle

põhjendamatult 15 500 eurot võõrale, kontrollimata andmetega kontole (TVK toimik, tl 19).

Kohus leiab, et kostja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse ning põhjendanud töölepingu

ülesütlemist. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed

eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele).

17. Järgmisena kontrollib kohus ülesütlemise materiaalseid eelduseid. Seega tuleb tuvastada,

kas töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st hageja pani toime teo, millega

tekitas süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88

lg 1 p 7); hagejale ette heidetav tegu oli sedavõrd oluline rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 196 lg 1 mõttes ning mõjuv põhjus TLS § 87 ja § 88 lg 1 tähenduses, et kostja ei pidanud

kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit ega töölepingu lõpetamisest ette teatama;

hagejale ette heidetava teo raskuse ja asjaolude järgi ei saanud hageja hea usu põhimõtte järgi

oodata kostjalt eelnevat hoiatamist (TLS § 87 ja § 88 lg 3) ning kostja ütles töölepingu üles

mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4).

18. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel ja järgides etteteatamistähtaegu. Seega tuleb esmalt kontrollida,

kas töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus. TLS § 88 lg 1 p 7 sätestab, et

tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille

tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on

tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kostja

tugineb sellele, et kahjulik tagajärg jäi ära üksnes kostja juhatuse liikme Peeter Kuusi ja AS-i

Swedbank kiirele tegutsemisele. Kostja arvates on tegemist hageja poolse süülise tegevusega,

so kas siis tahtluse või raske hooletusega, arvestades avaldaja 15. aasta pikkust töökogemust

kostja juures ning viimaste aastate tegevuspraktikat.

19. Vaidlus puudub selles, et hageja sai 4.07.2017 kell 8:53 e-kirja kostja juhatuse liikme

Peeter Kuusi e-posti aadressilt peeter@laoekspert.ee, tähtsusega „kõrge“ ja sisuga: “Kas

suudate praegu teha rahvusvahelise pangaülekande, Tervitades Peeter Kuus“ (TVK toimik, tl

27). Hageja vastas kostjale samal päeval kell 13:18, et ta ei olnud linnas ja ei saanud arvutit

kasutada ning ta saab seda nüüd teha, kui veel vaja. Täna viimane puhkusepäev ja homme

saan kõik vajalikud ülekanded teha (TVK toimik, tl 28). TVK toimikus olevast edasisest

kirjavahetusest nähtub, et kostja e-posti aadressilt anti hagejale korraldus kanda üle 15 500

eurot Suurbritannias asuvale kontole (TVK toimik, tl 26). Samuti on TVK toimikus oleva

kirjavahetusega tõendatud, et hageja küsis kostjalt e-posti teel täiendavaid selgitusi arve

numbri osas, ent kuivõrd neid ei tulnud ja kostja korraldus raha üle kanda kandis märget

„kiireloomuline“, tegi hageja ülekande ära ja edastas maksekorralduse kostja e-posti

aadressile. Koheselt tuli kostja e-posti aadressilt ka vastus sisuga, et üksikasjad saadetakse

hiljem (TVK toimik, tl 30-33). Kell 14:39 saatis kostja e-posti aadressile hagejale kirja milles

küsis, mis asjaga on tegemist (TVK toimik, tl 35). Vaidlust ei ole selles, et pank peatas makse

ja 15 500 eurot on kostja kontole tagasi kantud. Nimetatu on tõendatud ka Swedbank AS ja

hageja vahelise kirjavahetusega (TVK toimik, tl 25).

20. Kohus leiab, et hageja täitis tööandaja korraldust raha ülekandmiseks, mis tuli tööandja e-

postiaadressilt. Kohus möönab, et hageja oleks pidanud olema hoolikam ja märkama, et

vastates Peeter Kuusi e-kirjale 1:44, et vastus suunati aadressile xxx ( TVK toimik, tl 31).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostjal puudus pangamaksete osas

sisemine töökorraldus. Kostja koostas ja esitas hagejale pangamaksete eeskirja 05.07.2017, so

pärast vaidlusalust ülekannet (TVK toimik, tl 21). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et ei ole

eluliselt usutav, et selline eeskiri kehtestatakse olukorras, kus on maksete tegemiseks olemas

juba kindel välja kujunenud praktika. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teavitati igast uuest

tarnijast. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et ta ei ole teadlik kõikidest arvetest, mille

Laoekspert on tasunud. Ettevõttes informeeriti uues tarnijast tunnistajat, juhatajat,

raamatupidajat ja hagejat. Hageja ja tunnistaja puhkuse ajal ei suhelnud (tl 46 pöördel).

Vaidlus puudub selles, et ülekande tegemise ajal oli hageja puhkusel. Seega, juhul kui hageja

puhkuse ajal oleks tulnud uus tarnija, ei oleks hageja sellest saanud teadlik olla. Kohtu

hinnangul ei olnud hageja hooletus sedavõrd oluline rikkumine, kuna kostjale kahju ei

tekkinud. Hageja lõi küll kahju tekkimise ohu, kuid tegi kõik endast sõltuva, et vaidlusalune

makse peatada. Vaidlus puudub selles, et kostjale ei tekkinud hageja käitumise tulemusena

kahju. Seega puudub töölepingu ülesütlemise avalduses viidatud kahju tekitamine.

21. Kohus on seisukohal, et töötaja töölepingu ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb

töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena

juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. TLS § 88 lg 3 esimese lause

kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise

tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega TLS § 88 lg 3 sätestab

üheselt, et hoiatus peab tööle vabastamisele eelnema. Kohtu hinnangul, kui hoiatus on

asjakohane, siis saab töötaja sellest oma järeldused teha, kui mitte, siis saab tööandja töötaja

suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegi hagejale

10.07.2017 hoiatuse, mille kohaselt hoiatati hagejat, et rikkumise jätkumise või kordumise

korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 88 lõikes 7

sätestatule (TVK toimik, tl 20). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et olukorras, kus hagejale

oli juba tehtud ülekande eest hoiatus, ei olnud kostjal ei põhjust ega ka alust hageja

töölepingut sama teo tõttu lisaks veel üles öelda. Kostja oleks saanud töölepingu üles öelda

üksnes siis, kui hageja vaatamata hoiatusele oleks pannud korda sama rikkumise.

22. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks,

mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt

TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või

vastuolus tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt

saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul.

23. Kostja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil see oleks

pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu

ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st 3

tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette

teatada TLS § 97 lg 2 p 4 alusel vähemalt 90 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures 15

aastat. Kostja poolt hagejale 02.08.2017 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse kohaselt lõppes tööleping 31.07.2018. Seega ütles kostja töölepingu hageja üles

tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult

edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-11, p 17). Seega on kostja poolne töölepingu ülesütlemine

tühine ka ülesütlemise tagasiulatuvuse tõttu. Kohus leiab, et tööleping tuleb lugeda lõpetatuks

TLS § 107 lg 2 alusel alates 02.08.2017.

24. Järgmisena võtab kohus seisukoha hüvitise nõude osas. Hageja taotleb seoses töölepingu

lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel enda nelja keskmise kuupalga suurust hüvitist

summas 9 754,40 eurot. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul maksab

tööandja töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 sätestatud määras. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui

kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud

juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus

või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ja mõlema poole huve.

25. Seega võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Selleks, et sellest kõrvale kalduda ja hüvitist

suurendada, tuleb töötajal hüvitise suurendamist võimaldavad asjaolud kohtu ette tuua. H

Hageja leiab, et nõue nelja kalendrikuu keskmise töötasu hüvitise osas on põhjendatud

arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid. Eelkõige hageja väga pikka 15 aastast tööstaaži

kostja juures, lepingu õigusvastase ülesütlemise asjaolusid ja hageja väidetava rikkumise

järgselt kostjapoolt hageja suhtes töökohal tarvitatud vaimset ja emotsionaalset vägivalda.

Hageja selgitas täiendavalt 23.05.2018 toimunud istungil kohtule, et hageja nõuab 4 kuu eest

hüvitist TLS § 109 lg 1 2 lause alusel. See on kohtu diskretsioon muuta suurust. Juhul, kui

töötaja tööleping oleks lõppenud seaduslikul alusel, oleks tööandja pidanud 3 kuud ette

teatama aga arvestades ebaseaduslikkust ja viisi, kuidas see lõpetati päevapealt, on õigustatud

suurema hüvitise väljamõistmine (tl 45 pöördel).

26. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2

kohaldamise eelduseks. Riigikohus on märkinud, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS §

109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui

töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Hageja

palub TLS § 109 lg 1 kohaselt kostjalt välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise

hüvitamiseks nelja kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas 9 754,40 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmise töötasu suuruseks on 2 438,60 eurot (tl

45 pöördel). Kohus leiab, et arvestades hageja tööstaaži 15 aastat, varasemate töökohustuste

rikkumise mitte esinemist ning tööandja poolset käitumist on põhjendatud kostjalt välja

mõista TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks nelja kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku

summas 9 754,40 eurot.

27. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi täielikult. Kuivõrd kohus on tuvastanud,

et kostja erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel alates 02.08.2017 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109

lg 1 sätestatud hüvitise nelja kuu keskmise töötasu suuruses summas, so 9 754,40 eurot.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

29. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik