3-16-2100/58 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2100

Haldusasi

XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

tegevusetuse peale Postitalu tn 3 kinnistul abihoone

ehitamise üle riikliku järelevalve tegemisel

Menetlusosalised

Kaebajad – XX (ik XXXXXXXXXXX) ja YY (ik

XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Tuulikki

Laesson

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva

Vanamb

Kolmas isik – AA (ik XXXXXXXXXXX), volitatud

esindaja v.adv Priit Raudsepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 13.06.2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX ja YY apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt Postitalu tn 3 abihoone lammutamise

otsustamise kohta kaalutluste esitamata jätmine. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Tagastada enamtasutud riigilõiv 60 eurot (22.12.2016 tasutud 30 eurot ja 22.02.2017

tasutud 30 eurot) OÜ Laesson & Partnerid (rk 10847861) pangakontole nr

EE472200221018606327 (Swedbank AS).

4. Mõista Tallinna linnalt XX ja YY esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks

3170 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend) eurot ja 93 senti.

5. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2018.

3-16-2100

2(12)

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX-le ja YY-le kuulub Tallinnas Haabersti linnaosas Taludevahe tn 44 kinnistu, mis piirneb

AA-le kuuluva Postitalu tn 3 kinnistuga. Kõnealusel alal on Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2008

korraldusega nr 1848 kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise

kvartali ja lähiala detailplaneering, mille kohaselt on Taludevahe tn 44 ja Postitalu tn 3

kinnistutele lubatud ehitada üks hoone.

2. Seoses ehitustegevusega Postitalu tn 3 kinnistul (olemasoleva elamu laiendamine, seni

kinnistul paiknenud abihoone lammutamine ja selle asemele uue abihoone ehitamine)

pöördusid XX ja YY 23.09.2016, 25.09.2016, 05.10.2016, 10.10.2016 ja korduvalt ka hiljem

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poole, taotledes riikliku järelevalvemenetluse

läbiviimist.

3. TLPA palus 26.09.2016 kutses AA-l tulla 03.10.2016 ehitusosakonda Postitalu tn 3

kinnistul toimuvate ehitustööde kohta selgitusi andma. AA esitas 06.10.2016 TLPA-le

ehitusteatise koos Postitalu tn 3 üksikelamu ümberehitamise ning abihoone püstitamise

ehitusprojektiga. TLPA korraldas 07.10.2016 Postitalu tn 3 kinnistul paikvaatluse, millel

tuvastati, et kinnistule on püstitatud abihoone mõõtudega 5,4 m × 5,4 m. AA edastas 07.10.2016

TLPA-le kinnituse, et peatab abihoone ehitustööd.

4. TLPA teavitas 12.10.2016 kirjaga XX ja YY, et ametile on esitatud ehitusteatis ja

ehitusprojekt Postitalu tn 3 kinnistul üksikelamu ümberehitamiseks ja majandushoone

rajamiseks, ning andis neile võimaluse esitada ehitusprojektile vastuväited hiljemalt

24.10.2016.

5. TLPA selgitas 19.10.2016 vastuses kaebajate taotlustele, et on Postitalu tn 3 kinnistul

korraldanud paikvaatluse ning kinnistu omanik on ametile kinnitanud, et peatab ehitustööd.

TLPA märkis, et abihoone vastavus nõuetele selgub ehitusteatise menetluses.

6. XX ja YY esitasid 19.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleti TLPA

viivituse tuvastamist Postitalu tn 3 kinnistul abihoone ehitamise üle riikliku järelevalve

teostamisel ning järelevalvemenetluse toimetamiseks kohustamist.

1)

Et säilitada elamugruppide sisemisi haljastusvööndeid, ei võimaldanud 1995. aastal

kehtestatud ega ka praegu kehtiv detailplaneering püstitada kinnistutele abihooneid. Kehtivas

detailplaneeringus on abihoone kajastatud õigusliku aluseta ehitatud hoonena. 1999. aasta

ehitusprojektist ega ehitusloast ei tulenenud õigust ehitada Postitalu tn 3 kinnistule abihoonet.

Postitalu tn 3 kinnistule ehitatud 30 m2 suurune abihoone lõhub haljastusvööndit ning rikub

detailplaneeringualal kehtestatud haljastustingimusi. Vastustaja tegi kolmandale isikule

ettepaneku taotleda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Riikliku järelevalve

menetluses ei saa teha otsuseid, mis on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.

3-16-2100

3(12)

2)

Ebaseadusliku abihoonega, mille kõrgus sarnaneb piirkonnas asuvate elamute kõrgusega,

kaasneb kaebajatele püsiv negatiivne mõju, mis väljendub lisaks haljastusvööndi lõhkumisele

ka kaebajate elamu akendest avaneva vaate piiramises ja nende kinnisvara väärtuse

vähenemises. Negatiivseid mõjusid on võimalik kõrvaldada vaid ehitise lammutamisega.

Arvestades, et vastustaja pole kolmandale isikule esitanud muid nõudeid peale selle, et

abihoone ehitusprojektile tuleb saada TLPA-lt kooskõlastus, võib järeldada, et vastustaja ei

kavatse kolmandale isikule lammutamisettekirjutust teha.

3)

Pole välistatud, et lisaks õigusvastase abihoone ehitamisele on kolmas isik ületanud ka

detailplaneeringuga kehtestatud maksimaalse ehitusaluse pinna ja täisehitusprotsendi näitajaid.

Elamu seinast eralduvate katuseräästaste ulatust arvestades võib Postitalu tn 3 elamu

ehitisealune pind ületada 200 m2, mis on detailplaneeringu kohaselt maksimaalne lubatud

ehitisealune pind. Kuna kinnistu täisehitusprotsent on juba elamuga täidetud, on täiendav

hoonestus lubamatu. Vastustaja ei ole seda asjaolu hoolimata kaebajate vastavast taotlusest

kontrollinud.

7. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastustaja ei ole ehitusjärelevalve tegemisega viivitanud. Vastustaja saatis 26.09.2016

kolmandale isikule kutse ilmuda ametisse selgitusi andma. Kolmas isik kinnitas, et peatab

ehitustööd ning kaebajaid teavitati 12.10.2016 sellest, et kolmas isik esitab TLPA-le

ehitusteatise ja ehitusprojekti. TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.11.2016 istungil

otsustati, et Postitalu tn 3 kinnistu osas tuleb esitada taotlus detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks. 24.11.2016 kirjas selgitas TLPA, et abihoone püstitamine on võimalik, kui

Postitalu tn 3 kinnistu omanik esitab kehtiva detailplaneeringu, mis lubab kinnistule vaid ühe

hoone püstitamist, osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse. Postitalu tn 3 kinnistul toimusid

paikvaatlused 07.10.2016, 15.03.2017, 22.03.2017, 28.06.2017 ja 20.09.2017. 15.03.2017

paikvaatlusel tuvastati, et vaatamata AA kinnitusele abihoone ehitustööd peatada ja abihoone

konserveerida, on toimunud ehitustööd. Lisatud oli soojustusmaterjali ja laudist, mistõttu

otsustas TLPA 16.03.2017 ettekirjutusega nr 1712899/0018 peatada abihoone ehitustööd,

lubades ehitustööde jätkamise pärast seda, kui abihoone püstitamise ehitusprojekt on

kooskõlastatud TLPA-s. Postitalu tn 3 abihoone osas jätkub ehitusjärelevalve seni, kuni selgub,

kas abihoone seadustamine on võimalik või mitte. AA esitas 30.01.2017 TLPA-le taotluse

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2017

otsusega nr 24 otsustati Tallinna Linnavolikogule esitada otsuse eelnõu, mille eesmärgiks on

Postitalu tn 3 kinnistu osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Seoses kohalike

omavalitsuste valimisega langes eelnõu Tallinna Linnavolikogu tööplaanist välja.

2) Praegusel juhul ei esine ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg-st 3 tulenevaid aluseid

ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Kolmandal isikul on võimalik detailplaneeringu osalise

kehtetuks tunnistamise kaudu abihoone seadustada. Abihoone ehitamine Postitalu tn 3 kinnistul

pole vastuolus 20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

3) Kaebajate nõue algatada järelevalvemenetlus Postitalu tn 3 elamu suhtes jääb vastustajale

arusaamatuks. Kolmas isik on esitanud üksikelamu kohta ehitusteatise ja kasutusteatise. TLPA

ametnik mõõtis 15.03.2017 toimunud paikvaatlusel hoone pikkuse ja laiuse. Saadud tulemuste

põhjal ei ületa elamu ehitisealune pind detailplaneeringuga lubatud pindala (200 m2).

8. AA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Abihoone on Postitalu tn 3 kinnistul olnud alates 1999. aastast. Selle asukoht oli ette

nähtud linna poolt kinnitatud ehitusprojektis. Kolmas isik soetas kinnistu 2016. aastal ning asus

lagunevat abihoonet uuendama. 2016. aasta novembris abihoone ehitus peatati. Uus abihoone

on rajatud samale asukohale, kus asus varasem hoone. Võrreldes algse projektiga on katus 75

3-16-2100

4(12)

cm võrra madalamal. Abihoone ja elamu pind kokku ei ületa lubatud täisehitusprotsenti.

Abihoone asub kaebajate majast 17 m kaugusel ja krundi piirist 10 m kaugusel.

2)

Kaebajate väide haljasvööndi lõhkumise kohta on põhjendamatu. Abihoone ei muuda

detailplaneeringus ette nähtud terviklahendust, s.o elamugruppide sisemist omavahel

ühendatud haljasvööndit.

9. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Õigusaktides ei ole sätestatud nõuet, et haldusorgan peaks järelevalvemenetluse

algatamise kohta vormistama eraldi dokumendi. Järelevalvemenetlus võib alata ka esimese

menetlustoimingu tegemisega. Praegusel juhul algas riikliku järelevalve menetlus 26.09.2016

kirjaga, millega TLPA esitas kolmandale isikule kutse ilmuda ehitusosakonda selgitusi andma.

See, et vastustaja korraldas paikvaatluse alles 07.10.2016 ning vastas kaebajate avaldustele

19.10.2016, ei muuda järelevalvemenetluse algatamise hetke. Ehkki vastustaja tegi kolmandale

isikule ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks alles 2017. aasta märtsis, ei ole vastustaja

järelevalvemenetluses õigusvastaselt viivitanud. Ettekirjutuse tegemise eesmärgiks on peatada

korrarikkumine. Ükski õigusakt ei kohusta tegema ehitustööde peatamise ettekirjutust, kui isik

kinnitab, et peatab ehitustööd. Ettekirjutuse tegemise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse

alusel. Haldusorganil on suur kaalutlusruum ka järelevalvemenetluses tehtavate toimingute üle.

Vastustaja tegi kolmandale isikule ettekirjutuse 16.03.2017, kui pärast järjekordset paikvaatlust

selgus, et kolmas isik ei ole pidanud kinni lubadusest peatada ehitustegevus.

2)

Ehitusjärelevalve tegemisele ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, mistõttu tuleb lähtuda

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-st 2. Praegusel juhul ei ole vastustaja olnud 26.09.2016

algatatud menetluses tegevusetu. Järelevalvemenetlus jätkub seni, kuni selgub, kas

ebaseadusliku abihoone seadustamine on võimalik. Kolmas isik on vastustajale esitanud

ehitusteatisi

ja ehitusprojekte ning taotluse detailplaneeringu osaliseks

kehtetuks

tunnistamiseks. Ehkki järelevalvemenetlus on kestnud üle aasta, ei nähtu ebamõistlikke

viivitusi, mida saaks pidada õigusvastaseks.

3)

Õige ei ole kaebajate arusaam, et ehitusjärelevalve tegemisel pole lubatud otsida

lahendusi, mis võimaldaksid seadustada ebaseaduslikku ehitustegevust. Ehitusjärelevalve peab

tagama nii naabrite kui ka ebaseadusliku ehitise omaniku õiguste kaitse. Seetõttu on

proportsionaalne ja eesmärgipärane, kui esmalt uuritakse võimalusi olemasoleva olukorra

seadustamiseks ning alles seadustamise võimatuse korral tehakse lammutamisettekirjutus.

Kaebajad ei ole tõendanud, et esineksid EhS § 132 lg-s 3 nimetatud asjaolud, millisel juhul

tuleks teha lammutamisettekirjutus.

4)

Kolmas isik esitas ehitusteatise ning vastustaja luges ehitamise teavitatuks. Seejärel esitas

kolmas isik kasutusteatise, mille menetlus on hetkel pooleli. Kasutusteatise menetluses tuleb

EhS § 48 lg 5 p 2 kohaselt selgitada välja ehitise vastavus nõuetele. Vastustaja saab kontrolli

tulemusel esitada täiendavaid nõudeid (EhS § 48 lg 6). Poleks mõistlik ega kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega, kui vastustaja peaks kasutusteatise menetlusega paralleelselt

toimetama ehitusjärelevalve menetlust, kuna kontrollitavad asjaolud on samad.

5)

Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas rikub nende õigusi Postitalu tn 3 elamu

rekonstrueerimis- või ümberehitustegevus. Samuti ei ole kaebajad tõendanud, et kolmanda

isiku ehitusprojektis kajastatud ehitiste mõõdud oleksid väärad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. XX ja YY paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

3-16-2100

5(12)

1)

Halduskohus ei kontrollinud, kas vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt.

Halduskohus ei hinnanud, kas vastustaja kaalus või pidi kaaluma abihoone täielikku või osalist

lammutamist või teise kohta paigutamist. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustaja tegutses

õiguspäraselt, kui asus esmalt välja selgitama ehitise seadustamise võimalikkust. Vastustaja ja

halduskohus on eelistanud kolmanda isiku kui ebaseadusliku ehitaja õigusi kaebajate õigustele

ja huvidele. Halduskohus jättis hindamata kaebajate väite, et ebaseadusliku ehitamisega

kaasneb neile püsiv negatiivne mõju. Postitalu tn 3 varasemalt paiknenud ca 2 m kõrguse ja 12

m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihoone suhtes ei olnud kaebajatel pretensioone. Vastustaja

oleks pidanud kaaluma abihoone osalist lammutamist. Kui kolmas isik oleks abihoone rajanud

üksikelamu külge, oleks see kaebajate õigusi vähem riivanud, kuna vaated kinnistute sisesele

rohekoridorile oleks säilinud.

2)

Halduskohus jättis arvestamata riikliku järelevalvemenetluse kohta käivad korrakaitse-

seaduse (KorS) sätted, sh KorS üldpõhimõtted. Halduskohus ei võtnud arvesse seda, et esimese

paikvaatluse tegi TLPA ametnik alles 14 päeva pärast kaebajate 23.09.2016 taotlust. Arvestades

abihoone ehitamise lihtsust ja kiirust, jõuab selle ajaga abihoone sisuliselt valmis ehitada.

Seetõttu oleks vastustaja pidanud paikvaatluse varem korraldama. 26.09.2016 kirjaga TLPA

sisuliselt kiitis heaks ebaseadusliku ehitustegevuse Postitalu tn 3 kinnistul vähemalt kuni

03.10.2016. Seejuures oli vastustaja teadlik, et selle aja jooksul jätkus ebaseaduslik

ehitustegevus, kuivõrd kaebajad andsid sellest vastustajale korduvalt teada. Kaebajate

avaldustest pidi vastustajal tekkima kahtlus ohu olemasolust, mille tuvastamisel oleks tulnud

rakendada kohaseid meetmeid korrarikkumise lõpetamiseks. EhS seletuskirja kohaselt on oht

selle seaduse kontekstis eelkõige erinevate nõuete rikkumine või subjektiivsete õiguste

kahjustamine. Praeguse vaidluse seisukohast ei ole oluline üksnes see, millal vastustaja

järelevalvemenetluse algatas, vaid vastustaja tegevus tervikuna. Pelgalt sellest, et vastustaja tegi

paikvaatluse ning menetles kolmanda isiku poolt tagantjärele esitatud ehitisteatisi, ei saa

järeldada, et tegemist oli riikliku järelevalvemenetluse toimetamisega. Halduskohus ei

hinnanud, kas vastustaja poolt eesmärgipäraste järelevalvemeetmete (ehitustegevuse

viivitamatu peatamine) kohaldamata jätmine oli kaalutletud ja põhjendatud või oli tegu

vastustaja meelevaldse ja ebaratsionaalse otsusega. Vastustaja tegevust ei saa pidada

ebaseadusliku ehitustegevuse tõkestamiseks. Isegi kui nõustuda halduskohtuga, et ükski

õigusakt ei kohustanud vastustajat tegema kolmandale isikule ettekirjutust, pidi vastustaja

tagama ehitustööde peatamise. Vastustaja seda kohustust ei täitnud ning kolmas isik jätkas

ebaseaduslikku ehitamist. Olukord, kus vastustaja aktsepteerib ehitusjärelevalvemenetluse ajal

ebaseaduslikku ehitamist, ei saa olla õiguspärane.

3)

Halduskohus

sisustas

ebaõigesti

mõistliku

menetlusaja

mõiste.

Riiklikus

järelevalvemenetluses tuleb arvestada KorS §-s 8 sätestatud otstarbekuse põhimõttega.

Järelevalvemenetlus peab olema kiire ning tagama asjakohaste meetmete rakendamise kaudu

õigusvastase teo tõkestamise. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et viivitus

ehitusjärelevalvemenetluses saab eelkõige kahjustada kolmanda isiku huve.

4)

Halduskohus on sisuliselt nõustunud vastustajaga, et ebaseadusliku ehitamise korral ei

tulegi lammutamist kaaluda. Kolmas isik plaanib uue ehitusprojekti kohaselt abihoone galerii

abil näiliselt kavandada elamu osaks, kuigi abihoone ei ole elamuga funktsionaalselt seotud

ning sellel ei ole ka elamuga ühist siseruumi. Vastustaja on 18.12.2017 kirjas märkinud, et uus

ehitusprojekt vastab detailplaneeringule ning pärast ehitusprojekti kooskõlastamist tehakse

ettekirjutus ehitise ehitusprojektiga vastavusse viimiseks ning kasutusteatise esitamiseks ühe

aasta jooksul. Seega ei lõpe järelevalvemenetlus, mis halduskohtu hinnangul algas 26.09.2016,

enne 2018. aasta detsembrit. Selleks ajaks on järelevalvemenetlus kestnud enam kui kaks aastat,

mida ei saa pidada mõistlikuks kestuseks. Halduskohtu seisukoht, et järelevalvemenetlus

lõppeb abihoone ehitusprojekti kooskõlastamisel, on vastuolus materiaalõigusega ning

3-16-2100

6(12)

halduskohtu otsuses väljendatud teise seisukohaga, et kasutusteatise menetlus on samane

ehitusjärelevalve menetlusega.

5)

Halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti ning jättis olulised tõendid hindamata.

Halduskohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse – kaebajatel pole võimalik ehitusprojektis

esitatud andmeid kontrollida ning seega ei saa ka nõuda, et nad tõendaksid oma väiteid

abihoone suuruse kohta. Kolmas isik pole tõendanud oma väidet varasema abihoone kõrguse

kohta. Kaebajad on korduvalt esitanud taotlusi ehitisealuse pinna mõõtmiseks, kuid vastustaja

pole seda vajalikuks pidanud.

6)

Halduskohus jättis ebaõigesti lahendamata kaebajate alternatiivse kohustamisnõude. Kui

elamu ehitisealune pind ületab detailplaneeringuga lubatut, poleks abihoone ehitamine mingil

juhul lubatav.

7)

Piirkonna kinnistud on hoonestatud selliselt, et elamu asub tänava poolses küljes ning

tagaaed on jäetud hoonestamata. Postitalu tn 3 abihoone ei asu piirkonnas väljakujunenud

ehitusjoonel, lõhkudes kinnistute vahelise haljasvööndi ja ahendades naaberkinnistutelt

avanevat vaadet. Varasemalt Postitalu tn 3 kinnistul asunud väike madal kuur ei riivanud

kaebajate õigusi intensiivselt. Kolmanda isiku valitud küttelahenduse tõttu on abihoone põranda

absoluutkõrgus maapinnast tõusnud 69 cm võrra. See ei saa õigustada varasemaga võrreldes

oluliselt suurema abihoone ehitamist. Uus abihoone ei järgi ka detailplaneeringus kehtestatud

arhitektuurilisi nõudeid, sh katusekaldele esitatud nõudeid. Abihoone tõttu valgub kolmanda

isiku kinnistult kaebajate kinnistule üleliigne sadevesi.

11. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Halduskohus leidis õigesti, et järelevalvemenetlus algas esimese menetlustoimingu

tegemisega ehk 26.09.2016 kirjaga. Kõnealusest kirjast ei saa kuidagi järeldada, et vastustaja

kiitis heaks ehitustegevuse Postitalu tn 3 kinnistul. Vastupidi – selgituste andmiseks kutsumine

pidi kolmandale isikule andma selge signaali, et ebaseadusliku ehitise edasi ehitamine on tema

enda risk. Olukorras, kus ebaseadusliku ehitustegevuse objekt ei ole ühiskondlik või muu

olulise avaliku huviga hoone ega ehitis, millest lähtuks kõrgendatud oht isikute elule, tervisele

või varale, vaid väikesemahuline ühekordne abihoone, on mõistlik enne muude

menetlustoimingute tegemist kuulata ära ehitise omanik ning anda talle võimalus selgitusteks.

Praegusel juhul ei saanud riikliku järelevalve eesmärgiks olla süüteo tõkestamine.

Ehitusteatiseta ehitamine ei ole kuritegu ega väärtegu. Vastustaja tegi kolmandale isikule

ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks kohe pärast seda, kui selgus, et hoolimata oma

lubadusest ehitustegevus peatada oli ta seda siiski jätkanud.

2)

Halduskohus leidis õigesti, et ehitusjärelevalve peab tagama nii naabrite kui ka

ebaseaduslikult ehitanud isiku õiguste kaitse. Sellest põhimõttest lähtub ka EhS § 132 lg 3, mis

võimaldab nõuda vaid väga negatiivseid tagajärgi põhjustavate ehitiste lammutamist.

Seadusandja ei näe haldusorganile ette võimalust nõuda kõigi ebaseaduslike ehitiste

lammutamist.

3)

Rohekoridorid, mida vaidlusalune abihoone kaebajate väitel lõhub, ei kulge kehtiva

detailplaneeringu kohaselt üle Postitalu tn 3 kinnistu. Tiheda asustusega linnalises keskkonnas

ei saa isikud eeldada, et ümbritsevas linnaruumis ei toimu mingeid muutusi.

12. AA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

1)

Kaebajate väited ehitusjärelevalvega viivitamisest on alusetud. Kui selgus, et 2008. aasta

detailplaneering ei võimalda kinnistule täiendavaid hooneid ehitada, peatas kolmas isik

3-16-2100

7(12)

ehitustegevuse, nagu ta oli TLPA-le lubanud. Pärast 07.10.2016 paikvaatlust lisas kolmas isik

mõned tuuletõkkeplaadid, et linnud, vihm ja lumi ei pääseks abihoonesse, ning lõpetas

räästalaudiste paigaldamise, et kinnitada konserveerimiskile tormikindlalt. Kolmas isik lõpetas

konserveerimistööd 23.10.2016 ning teavitas sellest 28.10.2016 e-kirja teel TLPA-d.

2)

Kolmas isik on praeguseks teinud abihoone 75 cm võrra madalamaks. Kinnistul

varasemalt asunud abihoone katuse tipp oli 3,77 m kõrgusel maapinnast ning praegune kõrgus

on kuni 4,1 m. Seega ei ole kõrguste vahe märkimisväärne. Abihoone on kaebajate elamust 17

m kaugusel ning kinnistute vahel on 2,2 m kõrgune sirelihekk. Seetõttu ei saa abihoone

kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole mõistliku aja jooksul teinud riiklikku järelevalvet

Postitalu tn 3 kinnistul toimuva ehitustegevuse üle ning on järelevalvemeetmete valikul ja

rakendamisel teinud kaalutlusvigu. Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne

õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda

isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve (Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15). Ehitustegevuse üle

järelevalve teostamine kaitseb nii avalikke huve kui ka naabrite õigusi. Seega on kaebajatel

õigus nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetme

rakendamise kaalutlusvigadeta.

14. Vaidlust pole selles, et kolmas isik ehitas Postitalu tn 3 kinnistul 2016. aasta sügisel

abihoonet. Selle hoone ehitamiseks oleks kolmas isik pidanud enne ehitustegevuse alustamist

esitama vastustajale ehitusteatise, kuid polnud seda teinud. XX edastas 23.09.2016 TLPA-le e-

kirja (II kd, tl 103), milles teavitas võimalikust ebaseaduslikust ehitustegevusest Postitalu tn 3

kinnistul. Sellele järgneval tööpäeval, 26.09.2016 koostas TLPA Postitalu tn 3 kinnistu

omanikule kutse ilmuda ametisse selgitusi andma (II kd, tl 104). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et järelevalvemenetluse esimeseks menetlustoiminguks saab lugeda TLPA

26.09.2016 kirja. Kolmas isik esitas 06.10.2016 ehitusteatise ning vastustaja korraldas

07.10.2016 Postitalu tn 3 kinnistul vaatluse (I kd, tl 63-64p). Ringkonnakohus möönab, et

abihoone kui lihtne ja väikesemahuline hoone võib valmida väga kiiresti. Olukorras, kus

korrarikkumine leiab juba aset ehk eksisteerib vahetu oht KorS § 5 lg 5 mõttes, tuleb

korrakaitseorganil üldjuhul viivitamatult reageerida. Samas arvestades, et TLPA tehtav

järelevalve hõlmab suurt piirkonda ja paljusid ehitusobjekte, ei ole mõeldav, et ametnikud

jõuavad igal väiksemalgi objektil korraldada vaatluse ja teha vajadusel ettekirjutuse

ehitustegevuse peatamiseks mõne tööpäeva jooksul, arvates väidetavast ebaseaduslikust

ehitustegevusest teate saamisest. Järelevalve tegemisel tuleb haldusorganil muu hulgas

arvestada HMS § 5 lg-tes 2 ja 4 sätestatuga. XX kirjadest (I kd, tl 23-23p) ei nähtu, et abihoone

ehitamine oleks kujutanud olulist või kõrgendatud ohtu KorS § 5 mõttes. Oma õiguste

rikkumisena viitas kaebaja valguse varjamisele ning privaatsuse ja kinnistu väärtuse

vähenemisele. Asjaolusid arvestades ei saa pidada ebamõistlikuks esmalt kinnistu omanikult

selgituste küsimist. TLPA 26.09.2016 kirjast pole alust järeldada ehitustegevuse jätkamise

heakskiitmist. Kui kinnistu omanik (ehituse tellija) jätkab pärast järelevalvemenetluse

3-16-2100

8(12)

algatamist ehitustegevust, võtab ta endale teadlikult riski, et haldusorgan võib menetluse

tulemusena nõuda ehitise lammutamist.

15. Kohaliku omavalitsuse poolt ehitustegevuse üle tehtava järelevalve puhul saab eristada

eelkontrolli ehk loamenetlust, mis toimub ehitusseadustiku alusel koosmõjus haldusmenetluse

seadusega, ning järelkontrolli ehk riiklikku järelevalvet, millele kohaldub korrakaitseseadus

ehitusseadustikust tulenevate erisustega (ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri, lk 154).

Ringkonnakohus nimetab edaspidi neid järelevalvemenetlusi ühiselt ehitusjärelevalveks. Nagu

halduskohus on õigesti selgitanud, on kohalikul omavalitsusel ehitusjärelevalve menetluses

meetmete rakendamisel kaalutlusõigus. Seadusest ei tulene järelevalve tegijatele tingimusteta

kohustust vormistada ebaseadusliku ehitamise tuvastamisel ehitajale ettekirjutust ebaseadusliku

ehitustegevuse peatamiseks või lõpetamiseks. Praegusel juhul esitas kolmas isik 07.10.2016 (II

kd, tl 107-108) TLPA-le kirjaliku kinnituse, et peatab ehitustööd abihoone juures. Vastustaja

väitel ei olnud tal põhjust kahelda, et kolmas isik seda ka teeb. 15.03.2016 toimunud vaatlusel

siiski selgus, et kolmas isik oli pärast esmast vaatlust paigaldanud soojustust ning räästalaudise.

Tegemist oli võrdlemisi väheoluliste töödega, mida kolmas isik põhjendas vajadusega kaitsta

pooleliolevat ehitist ilmastiku mõjude eest (II kd, tl 180-184). Kõnealused tööd ei saanud

täiendavalt riivata kaebajate õigusi. TLPA tegi 16.03.2016 kolmandale isikule ettekirjutuse

ehitustegevuse peatamiseks (II kd, tl 116-117) ning korraldas pärast seda 22.03.2017,

28.06.2017 ja 20.09.2017 paikvaatlused (II kd, vastavalt tl 118-119p, 120-120p, 186-188), mille

käigus ei tuvastatud abihoone juures ehitustööde jätkamist.

16. EhS § 132 lg 3 kohaselt tuleb ehitis lammutada eelkõige juhul, kui see ei vasta ehitisele

esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (p 1)

või kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 2). Lammutamisettekirjutuse tegemise otsustab

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kohalik omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel

kaaluma ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu, ehitise lammutamise vajalikkust ning

ehitise omaniku ja naabrite huve. Muu hulgas võib arvestada asjaoluga, et ehitis püstitati

ebaseaduslikult (Riigikohtu 26.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p-d 10 ja 19). Kui kohalik

omavalitsus tuvastab ebaseadusliku ehitustegevuse ning naaberkinnistu omanik väidab, et ehitis

rikub tema subjektiivseid õigusi, tuleb kaaluda ehitise lammutamist või osalist lammutamist,

kuna see tagab üldjuhul kõige paremini naabri õiguste kaitse. Ebaseadusliku ehitise omanikul

ei ole õiguspärast ootust, et ehitis jääb püsima. Lammutamist ei saa aga nõuda sanktsioonina

või üldpreventiivsetel kaalutlustel, et ära hoida edaspidiseid sarnaseid rikkumisi (Riigikohtu

26.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 15).

17. Kaebajad on korduvalt väljendanud oma vastuseisu Postitalu tn 3 kinnistule abihoone

ehitamisele ning viidanud nii oma õiguste rikkumisele kui ka vastuolule detailplaneeringuga.

Seoses 02.01.2017 ehitusteatisele esitatud vaidega toimunud ärakuulamise protokolli (II kd, tl

82-82p) märgiti vaide esitajate (sh kaebajad) peamise nõudena see, et linn ei lubaks Postitalu tn

3 kinnistule rajada piirkonna miljööd oluliselt kahjustavat ja kehtiva detailplaneeringu

põhiolemust muutvat abihoonet. Kuna abihoone oli selleks ajaks pooleldi valmis, tähendanuks

kaebajate taotluse lahendamine poolelioleva ehitise lammutamise küsimuse otsustamist.

29.03.2017 vaideotsusest (II kd, tl 83-84) ega muudest asja materjalide juurde esitatud

dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajate taotluse sisuliselt lahendanud ehk

kaalunud lammutamisettekirjutuse tegemist. Vastustaja kirjadest selgub, et linn algatas

abihoone seadustamise menetluse, vaagides algul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamist, seejärel aga otsustas aktsepteerida ehitusprojekti muutmist. Vastustaja tegevusest

järeldub, et ta on eelistanud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud kolmanda isiku huve

kaebajate huvidele, esitamata põhjendusi, millest selguks huvide kaalumine. Isegi kui vastustaja

3-16-2100

9(12)

leidis, et abihoone lammutamine on välistatud, oleks ta pidanud kaebajatele vastava

motiveeritud otsuse teatavaks tegema. Selle asemel on kaebajad jäetud nende taotluse alusel

algatatud järelevalvemenetluse tulemuste suhtes teadmatusse. Kaebajate taotluse lahendamata

jätmine on õigusvastane.

18. Eelnevast siiski ei järeldu, et vastustaja oleks igal juhul pidanud tegema ettekirjutuse

abihoone

(osaliseks)

lammutamiseks.

Halduskohus

on

õigesti

leidnud,

et

enne

lammutamisettekirjutuse tegemist tuleb üldjuhul välja selgitada, kas ehitist on võimalik

seadustada. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on seadustamise üks eesmärke

halduse efektiivsus, eesmärgipärasus ja otstarbekus. Seadustamise menetluses tuleb järgida

riikliku järelevalve meetmeid. See tähendab, et esmalt tuleb välja selgitada võimalik nõuete

rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive (lk 161). Kuna

lammutamisettekirjutus on ehitanud isiku suhtes äärmiselt koormav meede, tuleb selle

tegemisele eelnevalt hoolikalt kaaluda, kas ei esine vähem koormavaid meetmeid, mida oleks

võimalik kasutada sama eesmärgi saavutamiseks. Lammutamisettekirjutuse tegemise

proportsionaalsuse huvides tuleb kaaluda, millised vastuolud loa tingimuste või muude avalik-

õiguslike normidega on nii olulised, et lammutamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede.

Leebemateks meetmeteks on osaline lammutamine ja seadustamine (samas, lk 165). Seega tuleb

haldusorganil alati esmalt kaaluda, kas lammutamisel on vähem koormavaid alternatiive.

19. Kaebajate väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

19.1. Ringkonnakohtule ei nähtu, et Postitalu tn 3 abihoonest lähtuks oluline või kõrgendatud

oht või sellega kaasneks kaebajate õigustele püsiv ning väga koormav negatiivne mõju. Vaate

mõningane piiramine ühes suunas ei ole käsitatav sellise mõjuna, mis õigustaks ehitise (osalist)

lammutamist. Kaebajad elavad tiheasustusalal, kus isik peab paratamatult leppima

elukeskkonnale vastava vaatega (Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Kaebajate

väide nende kinnistu väärtuse vähenemise kohta on paljasõnaline. Pole ka tõenäoline, et

Postitalu tn 3 ja Taludevahe tn 44 kinnistute vahelisest piirist, millel kasvab kõrge hekk,

vähemalt 10 m kaugusel asuv abihoone võiks tingida kaebajate kinnistu väärtuse vähenemise.

Ka privaatsuse riive ei saa sellistel asjaoludel olla märkimisväärne. On vähetõenäoline, et

Postitalu tn 3 kinnistule abihoone rajamise tõttu valguks naaberkinnistult kaebajate kinnistule

rohkelt sadevett. Kaebajate 30.05.2018 menetlusdokumendis sisalduv foto on tehtud

aprillikuus, mil lume sulamise tõttu on maapinna liigniiskus tavapärane. Liigvee olemasolu

kaebajate kinnistul ei tähenda seda, et vesi pärineb just naaberkinnistult.

19.2. Kaebajate väited detailplaneeringus ette nähtud nn rohekoridori või haljastusvööndi

lõhkumise kohta on ekslikud. Kehtiva detailplaneeringu (I kd, tl 10-21) seletuskirja p-s 3.3

viidatakse 1995. aasta detailplaneeringule (I kd, tl 132-141), mille seletuskirja p-s 3.2 on

märgitud, et elamugruppidesse on planeeritud omavahel ühendatud sisemised haljasvööndid.

Seletuskirja p-s 3.4 on täpsustatud, et elamugruppide sisesed haljasmaad on kavandatud

poolavalikeks ning elamukruntidel kujunevad haljastatud intiimtsoonid. 1995. aasta

detailplaneeringu põhijoonisel on näha kvartalisisene haljasala, mis kulgeb elamukruntide

vahel. Elamukruntide sisesed haljasalad ei ole põhijoonise kohaselt avaliku haljasvööndi osaks.

19.3. Kehtiv detailplaneering ei võimalda Postitalu tn 3 kinnistule ehitada rohkem kui ühe

hoone. Praeguseks on loobutud detailplaneeringu muutmise kavatsusest ning kolmas isik on

lasknud koostada ehitusprojekti, mille kohaselt ühendatakse abihoone elamuga galerii abil.

Sellise lahenduse realiseerumisel oleks tegemist ühe hoonega ja puuduks vastuolu

detailplaneeringuga. Ehitamisel tuleb mõistlikult arvestada naaberkinnistute omanike õiguste ja

huvidega. Sellest ei tulene aga kaebajatele õigust nõuda, et kolmanda isiku kinnistul paigutataks

ehitis just neile kõige meelepärasemal moel.

3-16-2100

10(12)

19.4. 08.12.2017 esitatud ehitusprojekti kohaselt on Postitalu tn 3 kinnistul elamu ja abihoone

ühendamise tulemusel moodustuva ehitise ehitisealune pindala kokku 196,7 m2, sh elamuplokk

153,7 m2, majandusplokk (praegune abihoone) 30,3 m2 ja galerii 12,7 m2. Ehitise ehitisealune

pindala jääb seega detailplaneeringus lubatu (200 m2) piiresse ning täisehitusprotsent on 19,9%.

Ehitustööd ei ole veel lõppenud ning kasutusteatise menetluses tuleb esitada ehitusjärgne

mõõdistus, millest selgub, kas hoonete tegelikud mõõtmed vastavad projektile. Vastavalt

majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 § 19 lg-le 6 ei võeta hoonealuse pinna

leidmisel arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi (p 1) ega kuni ühe meetri laiust

katuseräästast (p 9). 15.03.2017 paikvaatluse akti kohaselt tuvastati mõõdulindiga mõõtmisel,

et elamu räästa laius ilma vihmaveerenni arvestamata on 0,96 m. 07.10.2016 ja 15.03.2017

paikvaatlustel tehtud mõõtmiste põhjal ei ületa elamu koos sellega ühendatava abihoonega

projektis toodud ehitisealust pindala. Abihoone kõrgus (veidi üle 4 m) ei ületa

detailplaneeringus kehtestatud suurimat lubatud kõrgust (10 m). See, et majandusploki osa

katuse kalle erineb detailplaneeringus ette nähtust, ei riku kaebajate õigusi.

20. Kohtumenetluse ajal on asjaolud võrreldes kaebuse esitamise aegse olukorraga muutunud.

Toimikust nähtub, et vastustaja on 2017. aasta detsembris kooskõlastanud ehitusprojekti, mille

kohaselt liidetakse elamu poolelioleva abihoonega galerii abil (III kd, tl 55-56), et järgida

detailplaneeringus kehtestatud nõuet. Praeguseks on elamu laiendamist puudutav ehitustegevus

(abihoone ühendamine elamuga) loetud teavitatuks ning seega on tegemist formaalselt

õiguspärase ehitisega. Arvestades, et kaebajate taotlus ehitusjärelevalve algatamiseks oli

ajendatud loata/teavitamata ehitamisest, on vähemalt ebaseaduslikku ehitamist puudutavas osas

ehitusjärelevalve menetlus lõppenud. Kujunenud olukorras ei oleks lammutamisettekirjutuse

tegemiseks enam alust. See, et ehitamine loeti teavitatuks rohkem kui aasta pärast

ehitusjärelevalve menetluse algatamist, ei saanud otseselt kaebajate õigusi rikkuda.

Seadustamise menetluse kestus võib eelkõige riivata kolmanda isiku õigusi. Ehitise vastavus

nõuetele ja ehitusprojektile selgub kasutusteatise menetluses, mida ei ole põhjust pidada

26.09.2016 alanud järelevalvemenetluse jätkuks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kasutusteatise

menetlemisega paralleelselt oleks vajalik jätkata riikliku järelevalve menetlust. Seetõttu tuleb

kohustamisnõue jätta rahuldamata.

21. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Ehkki kaebajad on

taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist järelevalvemenetluse läbiviimisel, on kaebuse

laiemaks eesmärgiks vastustaja tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine ning see

hõlmab ka õigusvastase abihoone lammutamisele suunatud kaebajate taotluse lahendamata

jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue

otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks vastustaja poolt õigusvastase abihoone lammutamise

otsustamata (sellekohaste kaalutluste esitamata) jätmise. Muus osas jätab ringkonnakohus

asjaolude muutumise tõttu kaebuse rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg

4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

22.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotlesid kaebajad halduskohtus 7325,64 euro suuruse

menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv 120 eurot.

Toimikust nähtub, et kaebajad tasusid esimese astme menetluses riigilõivu järgmiselt: kaebuselt

koos esialgse õiguskaitse taotlusega 60 eurot (I kd, tl 44); 09.11.2016 määruskaebuselt 30 eurot

(I kd, tl 104); 22.12.2016 kaebuse täienduselt 30 eurot (I kd, tl 156); 22.02.2017 kaebuse

3-16-2100

11(12)

täienduselt 30 eurot (I kd, tl 232); 05.04.2017 määruskaebuselt kumbki 15 eurot ehk kokku 30

eurot (II kd, tl 29-29p). Seega tasusid kaebajad halduskohtule riigilõivu kokku 180 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et kaebuse täiendamisel (alternatiivsete) tuvastus-, kohustamis- ja

heastamisnõuetega polnud tulenevalt HKMS § 104 lg 1 teisest lausest vaja tasuda täiendavat

riigilõivu. Enamtasutud riigilõivu ei saa vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajatele

tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). Ringkonnakohus tagastab 60 eurot enamtasutud riigilõivu

vastavalt

HKMS

§

lg-le

OÜ

Laesson

&

Partnerid

pangakontole

nr

EE472200221018606327 (Swedbank AS). Esialgset õiguskaitset puudutava määruskaebusega

(esitatud 09.11.2016) seotud riigilõiv tuleb jätta kaebajate kanda, kuna ringkonnakohus jättis

vastava määruskaebuse rahuldamata.

Kaebajate õigusabikulud halduskohtus olid kokku 7325,64 eurot. Kulude kandmist kinnitavad

maksekorraldused (II kd, tl 196; III kd, tl 19). Kohtule esitatud arvete spetsifikatsioonidelt (II

kd, 193-195p; III kd, tl 18-18p) nähtub, et arvete summas ei kajastu kogu esindaja ajakulu (91

h 50 min), vaid seda on vähendatud (62 h 55 min). Sellest hoolimata on kaebajate esimese

kohtuastme õigusabikulud ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud. Kulusid on kergitanud

eelkõige see, et kaebajad on esitanud korduvaid kaebuse täiendusi, mis on sisult suuresti

kattuvad. Ringkonnakohus loeb kaebajate esimese kohtuastme põhjendatud õigusabikuludeks

4000 eurot. Arvestades, et arvetel on ajakulu juba vähendatud, loeb ringkonnakohus 09.11.2016

määruskaebuse esitamisega seotud kulud vähendusega hõlmatud kuludeks, mistõttu pole vajalik

vastavate kulude välja arvamine väljamõistetavate kulude hulgast.

Eelneva põhjal tuleb kaebajate esimese kohtuastme põhjendatud ja vajalikeks kuludeks lugeda

kokku 4090 eurot, sh õigusabikulud 4000 eurot ja riigilõiv 90 eurot.

22.2. Apellatsiooniastmes on kaebajate menetluskulu suuruseks 2251,86 eurot, sh riigilõiv 30

eurot ja õigusabikulud 2221,86 eurot. Enne 01.01.2018 jõustunud HKMS muudatusi kantud

õigusabikulude (31.12.2017 arve nr 1360 – III kd, tl 93-93p) kandmine on tõendatud (III kd, tl

107-109). Ringkonnakohus leiab, et kaebajate taotletud määras apellatsiooniastme

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.

22.3. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele tuvastusnõude osas ehk 50% ulatuses, tuleb

vastustajalt välja mõista pool kaebajate põhjendatud esimese ja teise kohtuastme

menetluskuludest, s.o 3170,93 eurot ((4090+2251,86)×0,5).

23. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda.

Kolmas isik taotleb 4541,28 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist, sh 3888,48 eurot

esimese kohtuastme menetluskulude ja 652,80 eurot apellatsiooniastme menetluskulude

katteks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus jättis kolmanda isiku esimese kohtuastme

kulud tema enda kanda. Kolmas isik ei vaidlustanud halduskohtu otsust menetluskulude osas.

Seega ei saa ringkonnakohus enam kolmanda isiku esimese kohtuastme kulusid kaebajatelt

välja mõista. Arvestades, et vaidlus on tõusetunud kolmanda isiku õigusvastasest tegevusest,

oleks äärmiselt ebaõiglane mõista kaebajatelt välja osa kolmanda isiku apellatsiooniastme

menetluskuludest. Seetõttu jätab ringkonnakohus kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108

lg 11 alusel tema enda kanda.

24. Vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-16-2100

12(12)

Parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2018 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 otsuses sisalduvad ilmsed ebatäpsused ning

asendada otsuse põhjendava osa p-s 15 kuupäev „15.03.2016“ kuupäevaga „15.03.2017“ ning

kuupäev „16.03.2016“ kuupäevaga „16.03.2017“.