3-17-2024/21 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3172024

Määruse kuupäev

20. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Temur Kuršubadze kaebus Tallinna Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonna hoiatuse tühistamiseks või

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Temur Kuršubadze

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2017. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

Temur Kuršubadze määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 7. juuli 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1165409 vabastati Temur Kuršubadze

(kaebaja) karistusseadustiku (KarS) § 74 alusel talle sama otsusega mõistetud vanglakaristuse

kandmisest tingimisi, allutades ta kolmeaastase katseaja jooksul KarS §s 75 nimetatud

käitumiskontrollile.

2. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond tegi 5. septembril 2017 kaebajale kirjaliku

hoiatuse KarS § 75 lg 1 p 3 rikkumise eest.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kriminaalhooldusosakonna 5. septembri 2017. a

hoiatuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 9. oktoobri 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et süüdlase

käitumist katseajal kontrollivad kriminaalhooldusametnik ja maakohus.

5. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuses

väitis kaebaja, et käitumiskontrolli tehakse kriminaalhoolduse käigus haldusmenetluses, mitte

kriminaalmenetluses. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille

lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Seetõttu on kaebuse läbivaatamine

halduskohtu pädevuses.

6. Tallina Ringkonnakohus jättis 22. novembri 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud pädevuse puudumise tõttu.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et KarS § 74 lg 4 alusel tehtud kirjalikul hoiatusel puudub isiku

3-17-2024

jaoks iseseisev regulatiivne toime, kuid see võib olla tähtis edaspidiste toimingute sooritamisel,

mida kriminaalhooldusametnik isiku suhtes teeb. Kriminaalhooldus kaasneb KarS § 74 alusel siis,

kui karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Karistusest tingimisi vabastamine on

põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Karistuse kohaldamine allub

kriminaalasja lahendamise pädevusega kohtu kontrollile. Kriminaalhooldustoimingute aluseks

olevad kaalutlused on karistusõiguslikud. Karistuse kohaldamise asjaoludele hinnangu andmine

halduskohtumenetluses oleks ebamõistlik ja võiks tekitada vastuolulisi lahendeid. Kaebaja saab oma

õigusi kaitsta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 alusel kriminaalhooldusametniku

algatatud menetluses või KrMS § 431 alusel kaebaja esitatava kaebusega algatatavas menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse

põhjendused on järgmised.

7.1.

Määruskaebuse lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, sest selles osales Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik. Kaebajale jäeti määruskaebust lahendav

kohtukoosseis teatamata, mistõttu tal polnud võimalik taandamisavaldust esitada.

7.2. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks on HKMS § 4 lg 1 alusel pädev

halduskohus. KrMS §st 427 ei tulene täitmiskohtuniku pädevust kontrollida kriminaalhoolduse

käigus tehtud otsuste ja toimingute õiguspärasust. Kriminaalmenetlusõiguses ei ole

menetlusreegleid selle kohta, kuidas lahendada kaebus, millega vaidlustatakse

kriminaalhooldusametniku haldusakt. KrMS § 431 lgs 1 sätestatud üldklausel ei ole vaadeldav

teistsuguse menetluskorrana HKMS § 4 lg 1 tähenduses (vrd Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a

otsus asjas nr 3318509, p 71).

7.3. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul on tegemist kohtulahendi täitmisel

tekkiva küsimusena KrMS § 431 mõttes.

7.4. Vaidlustatud otsus on diskretsiooniline haldusakt, mille puhul kehtivad kõik haldusmenetluse

nõuded. Vaidlusaluste küsimuste tihe seotus karistusõigusega ei välista halduskohtu pädevust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus ei rikkunud määruskaebuse lahendamisel menetlusnorme. Kaebuse tagastamise

peale esitatud määruskaebuse lahendas kolmeliikmeline koosseis. Määruskaebemenetluse eripära

tõttu ei kohaldu sellele kõik apellatsioonimenetluse nõuded. HKMS ei nõua, et määruskaebuse

lahendamisel ringkonnakohtus tuleb menetlusosalistele eelnevalt teatada asja lahendava kohtu

koosseis (vt halduskolleegiumi 18. mai 2015. a määrus asjas nr 331615, pd 8 ja 9). Samuti ei keela

seadus kaasata ringkonnakohtus haldusasja lahendamisel kohtukoosseisu teiste kolleegiumide

kohtunikke.

9. Kaebaja vaidlustab kriminaalhooldusametniku hoiatuse. KarS § 74 lg 4 järgi on

kriminaalhooldusametnikul õigus hoiatada kirjalikult süüdlast, kes ei järgi katseajal kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi. Vaidlustatud hoiatus on seega tehtud kriminaalhoolduse ülesande

täitmisel. Riigikohus on märkinud, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks

halduskohus erandlikult sekkuma kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud mõne üksikküsimuse

lahendamisse vaid põhjusel, et vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik (Riigikohtu erikogu 20. aprilli

2018. a määrus asjas nr 318170, p 10).

2(3)

3-17-2024

Praegusel juhul on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Kuna

sellise vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse

lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohtulahendi täitmisest tekkinud küsimused lahendab

KrMS § 432 lgs 1 ette nähtud korda järgides maakohus (vt erikogu määrus asjas nr 318170

pd 1112).

10. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kautsjon riigituludesse (HKMS § 107 lg 4

kolmas lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)