3-17-990/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-990

Haldusasi

PATEM OÜ kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 23.02.2017

järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 16-2/16-1218-023

ja

07.04.2017

vaideotsuse

nr

16-2/16-1218-026

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks

jätkata

riiklikku järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel

levitamise ja kasutamise osas

Menetlusosalised

Kaebaja – PATEM OÜ, volitatud esindaja Almar Sehver ja

seaduslik esindaja juhatuse liige Jüri Murel

Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad

Margit Tammistu ja Valmond Mikli

Kolmas isik – GENOKE Trading OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Katrin Prükk, Tauno Kais ja Viljar Sedrik

Asja läbivaatamine

28.05.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PATEM OÜ kaebus. Tühistada Tehnilise Järelevalve Ameti 23.02.2017

järelevalvemenetluse lõpetamise teade nr 16-2/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsus

nr 16-2/16-1218-026 ning kohustada Tehnilise Järelevalve Ametit jätkama riiklikku

järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja kasutamise osas.

2. Mõista Tehnilise Järelevalve Ametilt PATEM OÜ kasuks välja menetluskulu

1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot. GENOKE Trading OÜ menetluskulud

jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.07.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

3-17-990

2(13)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PATEM OÜ (kaebaja) esitas 29.07.2016 Tehnilise Järelevalve Ametile (vastustaja)

taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks tuletõkkevärvi Protherm Steel turustamise osas

Eestis. Selle toime reaktiivse tuletõkkevärvina ei ole nõuetekohaselt tõendatud, seega ei tohiks

seda Eestis reaktiivse tuletõkkevärvina kasutada. Reaktiivse tuletõkkevärvi suhtes kehtib

standard EN 13381-8, kuid IFC Certification Ltd (IFC) on 02.03.2015 väljastanud sertifikaadi

nr IFCC1126 Protherm Steeli vastavuse kohta standardi EN 13381-4 nõuetele, mis on

mõeldud passiivse tuletõkkevärvi jaoks. Varasemalt kehtis passiivsetele ja reaktiivsetele

tuletõkkevärvidele ühine standard ENV 13381-4, kuid alates 2010. a on need eraldatud

standardeiks EN 13381-4 ja EN 13381-8. Standardite eraldamise tulemusena on toimunud ka

sisulised muutused reaktiivsete tuletõkkevärvide testimisel ja hindamisel. Seega ei pruugi

nimetatud toode omada deklareeritud tulepüsivust ning hooned ja rajatised ei vasta sobimatu

toote kasutamise tõttu kehtestatud nõuetele.

2. Vastustaja lõpetas 23.02.2017 teatega nr 16-2/16-1218-023 järelevalvemenetluse

GENOKE Trading OÜ (kolmas isik) suhtes, kuna tema poolt turustatav tuletõkkevärv

Protherm Steel omab kehtivat vastavussertifikaati ja tema toote nõuetele vastavus on

kontrollitud ulatuses tõestatud. Põhjendused:

2.1. Tuletõkkevärvile esitatavad nõuded tulevad majandus- ja kommunikatsiooniministri

26.07.2013 määrusest nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende

nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (määrus nr 49), mille § 6 kohaselt toimub tuletõkkevärvi

vastavushindamine toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt.

Sellisel juhul tuleb tootja poolt teostada tehase tootmisohje ja tehases võetud proovide

katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile. Lisaks sellele peab teavitatud

sertifitseerimisasutus andma välja toote toimivuse püsivuse sertifikaadi ning viima läbi

tootmisohje pidevat järelevalvet ja hindamist. Tootja J.F. Amonn S.p.A. (Amonn)

tuletõkkevärvi Protherm Steel puhul on vastavaid sõltumatu osapoole ülesandeid täitev

sertifitseerimisasutus IFC. Vastustaja küsis selgitusi levitajaks olevalt kolmandalt isikult ja

tootjalt Amonnilt ning kohtus mõlemaga korduvalt. Lisaks pöörduti sertifikaadi väljastanud

IFC ja Ühendkuningriigi akrediteerimiskeskuse United Kingdom Accreditation Service

(UKAS) poole.

2.2. Vastustajale esitati IFC sertifikaat nr IFCC1126 (välja antud 02.03.2015, kehtib kuni

01.03.2020), selle alusdokumendid (Tšehhi Vabariigi akrediteeritud katselabori Technicky a

Zkusebni Ustav Stavebni Praha S.P. (TZUS) tulepüsivuse klassifitseerimisprotokoll

nr PKO-14-034/AO 204 (välja antud 26.03.2014, kehtib kuni 31.03.2019) ja tulepüsivuse

hinnang nr U-013/09/AO 204 (välja antud 21.04.2009, kehtib kuni 31.03.2019)) ning

asjaosaliste selgitused. Neist nähtub, et Protherm Steeli toimivus on kindlaks määratud

tuginedes eelstandardile ENV 13381-4 “Test methods for determining the contribution to the

fire resistance of structural members. Part 4: Applied protection to steel members” ja

standardile EN 13501-2+A1 „Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon.

Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, välja arvatud ventilatsioonisüsteemid“. IFC

ja Amonni selgituste kohaselt hõlmas eelstandard ENV 13381-4 katsemetoodikat nii

reaktiivsetele kui ka passiivsetele tuletõkkevärvidele. 2013. a on standard jagunenud kaheks

EN 13381-4 „Test methods for determining the contribution to the fire resistance of structural

3-17-990

3(13)

members. Part 4: Applied passive protection to steel members“ (passiivsed tuletõkkevärvid) ja

EN 13381-8 „Test methods for determining the contribution to the fire resistance of structural

members. Part 8: Applied reactive protection to steel members“ (reaktiivsed tuletõkkevärvid).

IFC selgitas, et sertifikaadil on kirjaviga ja standardi ENV 13381-4 eesliitest on ekslikult välja

jäänud täht „V“. IFC tegi sertifikaati paranduse (muutus nr 4, 03.02.2017), asendades eksliku

viite toote tüübikatsetel aluseks võetud katsestandardile EN 13381-4:2013 standardiga ENV

13381-4, mida ka katsetamisel kasutati.

2.3. Paljasõnaline on kaebaja väide, et varasema eelstandardi (ENV 13381-4) alusel tootele

antud hinnang ei ole kehtiv ja et standardites on toimunud olulised muudatused, mis

varasemate tootele antud hinnangute kehtetuse kaasa toovad. Ehitustoodete tulepüsivusalase

toimivuse kindlaksmääramise ühtlustatud reeglid Euroopa Liidus on sätestatud asjakohaste

Euroopa standarditega. Tuletõkke värvide puhul tuleb lähtuda standardist EN 13501-2, mille

sissejuhatuse kohaselt on selle Euroopa standardi eesmärk määratleda ehitustoodete ja -

elementide tulepüsivuse klassifitseerimise harmoneeritud protseduurid. Standardi käsitlusala

punkt c kohaselt kuuluvad standardi käsitlusalasse ka tulekaitsevärvid, viimistluskihid ja

ekraanid. Toote tulepüsivuse klassifikatsioonini jõudmiseks on vaja eelnevalt teha katsetused

asjakohase katsestandardi kohaselt ja seejärel viia läbi katsetulemuste hindamine

klassifitseerimisstandardi (antud juhul EN 13501-2) järgi. Klassifitseerimisstandard sätestab

kogu protsessi reeglistiku ja toob välja asjakohase katsestandardi. Seega ei saa tulepüsivust

käsitleda ainult katsestandardi kontekstis, vaid tegemist on standardite süsteemiga, millega on

reguleeritud toote tulepüsivuse määratlemine. IFC sertifikaadi ja selle alusdokumentide

väljaandmisel

kasutati

sellel

ajal

kehtinud

klassifitseerimisstandardit

EN

13501-

2:2007+A1:2009, kus viidatakse kohalduva katsemeetodina eelstandardile ENV 13381-4

(EN 13501-2:2007+A1:2009 p 7.4.3). Hetkel kehtivas standardis EVS-EN 13501-2:2016

(jõustunud 22.06.2016) viidatakse katsemeetoditena uutele standarditele EN 13381-4 ja

EN 13381-8 (EN 13501-2:2016 p 7.4.3). Need nõuded kohalduvad tuletõkkevärvide nõuetele

vastavuse tõendamisele alates 22.06.2016 ega oma tagasiulatuvat mõju. Seetõttu ei ole

asjakohane väita, et eelstandardi ENV 13381-4 kohased katsetulemused oleks oma kehtivuse

kaotanud. IFC sertifikaat nr IFCC1126 on välja antud 02.03.2015, kui kehtis veel

klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007+A1:2009.

2.4. Sertifikaat ja selle alusdokumendid on välja antud selleks pädevate asutuste poolt ja

nende pädevus on tõendatud asjakohase akrediteeringu olemasoluga.

3. Vastustaja jättis 07.04.2017 vaideotsusega nr 16-2/16-1218-026 kaebaja vaide

rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Reaktiivne tuletõkkevärv ei oma tootestandardit. Enne 01.05.2013 viidi toote katsetusi

läbi eelstandardi ENV 13381-4:2002 metoodikat järgides. Alates 01.05.2013 rakendatakse

reaktiivsetele

tuletõkkevärvidele

katsestandardit

EN 13381-8

ja

passiivsetele

tuletõkkevärvidele katsestandardit EN 133381-4.

3.2. Kaebaja viide ebaausale konkurentsile on käsitletav toote nõuetele vastavuse seaduse

(TNVS) § 7 lg-s 3 kirjeldatud asjaoluna, mis ei anna alust toote levitamist piirata. Ei ole

tõendatud, et Protherm Steel ei toimi või ei täida reaktiivsele tuletõkkevärvile seatud sisulisi

nõudeid (on ohtlik). Protherm Steel on Eesti turul juba pikemat aega ja selle toimivusele ei ole

pretensioone esitatud. Ei ole alust pidada Protherm Steeli ohtlikuks, mistõttu puudub põhjus

toote levitamist TNVS § 56 lg 2 alusel piirata.

3.3. Dokumendipuuduse korral on asjakohane käsitleda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

09.03.2011 määruses nr 305/2011, millega sätestatakse

ehitustoodete ühtlustatud

turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (määrus

3-17-990

4(13)

nr 305/2011), art 59 lg 1 alapunktis e ja lg-s 2 mainitud dokumendipuuduse kõrvaldamata

jätmise tagajärgi. Protherm Steeli dokumentides esinenud ekslik viide on kõrvaldatud. Toote

nõuetele vastavust tõendatakse määruse nr 49 § 6 kohaselt toote sertifikaadiga. Protherm

Steelile on IFC poolt välja antud sertifikaat, mis tugineb TZUS klassifitseerimise raportile.

Mõlemad asutused omavad akrediteeringut. UKAS kinnitas 01.09.2016, et IFC omab kehtivat

akrediteeringut. Samuti asus UKAS seisukohale, et IFC poolt väljastatud sertifikaat Protherm

Steelile on kehtiv ja vastab nõuetele. Neil asjaoludel lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse,

sest Protherm Steeli vastavus nõuetele on kontrollitud ulatuses tõendatud. Puudub mõistlik

põhjus

kahelda

IFC

väljastatud

sertifikaatide

kehtivuses.

Seega

puudub

alus

järelevalvemenetluse uuendamiseks või uue järelevalvemenetluse algatamiseks. Toote suhtes,

mis on olnud pikemat aega Eesti turul, ei ole alust eeldada, et toote katsestandardi

kehtestamise tõttu muutuks toode automaatselt ohtlikuks. Tootest lähtuva ohu puudumisel

puudub turujärelevalve asutusel alus kehtestada toote levitamisele piiranguid.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.02.2017 teate ja

07.04.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkata riiklikku

järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja kasutamise osas.

Põhjendused:

4.1. Kaebaja turustab Eestis teiste tootjate reaktiivseid tuletõkkevärve, mis vastavad

kehtivatele Euroopa Liidu ja Eesti nõuetele. Mittenõuetekohase reaktiivse tuletõkkevärvi

Protherm Steel turustamine rikub kaebaja õigust ettevõtlusele ja ausale konkurentsile. Samuti

kätkeb Protherm Steeli kasutamine hoonete tulekahju korral ohtu inimeste elule ja tervisele.

Reaktiivse tuletõkkevärvi eesmärgiks on tulekahju korral kaitsta hoone metallkonstruktsioone

tule eest – kokkupuutel tulega värv paisub ning seeläbi hoitakse ära või lükatakse edasi

metallkonstruktsioonide kuumenemine üle kriitilise temperatuuri ja hoone kokkuvarisemine.

Tegemist on hoonete tuleohutuse seisukohalt olulise tulekaitsetootega, mille alusel määratakse

ka hoone tulepüsivusklass ja aeg – sellest lähtutakse tulekahju korral hoonest inimeste

evakueerimisel ja tulekustutustööde korraldamisel. Passiivsed tuletõkked ei reageeri tulele.

4.2. Eelstandard

ENV

13381-4:2002

tühistati

01.05.2013

ja

asendati

standardiga

EN 13381-4:2013 (passiivsed tuletõkked). Seega alates 01.05.2013 kehtivad üksnes

standardid EN 13381-4 (passiivsed tuletõkked metallkonstruktsioonidele) ja EN 13381-8

(reaktiivsed tuletõkked metallkonstruktsioonidele). Asjaolu, et sertifikaati väljastamise ajal

kehtinud standardis EN 13501-2:2007+A1:2009 (ja ka EVS 13501-2:2007+A1:2009) sisaldus

viide eelstandardile EVS 13381-4, ei anna õigust tugineda kehtivuse kaotanud standardile, see

ei pikenda kehtetu standardi kehtivusaega ega anna õigust sellele tugineda pärast selle

kehtivuse lõppemist. Viide eelstandardile on klassifitseerimisstandardis dateerimata, mis

TNVS § 42 lg 2 järgi tähendab, et tuleb arvestada standardi hilisemaid muudatusi – antud

juhul eelstandardi tühistamist ja selle asendamist uue asjakohase standardiga.

4.3. Antud juhul on dokumendipuudus ilmne ja Protherm Steel toote omadusi ei saa lugeda

tõendatuks. Isegi sõltumata sertifikaadi kehtivusest on vastustaja pädevuses kontrollida, et

reaktiivse tuletõkkevärvi toimivus oleks tõendatud asjakohase standardi alusel. Kaebaja esitas

piisavad tõendid selle kohta, et standardite uuendamise käigus on märkimisväärselt muutunud

nõuded reaktiivsetele tuletõkkevärvidele ja et standardi muutmise peamiseks ajendiks oligi

see, et algse eelstandardi alusel ei suudetud tagada soovitud tuletõkketoimet metallprofiilidel.

Juba see on piisavalt kaalukas, et vastustajal oleks olnud alus läbi viia vajalikud

menetlustoimingud, et lisaks dokumentatsiooni puudustele kontrollida Protherm Steel

võimalikku ohtlikkust. Vaideotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel luges vastustaja

Protherm Steeli tootesertifikaadi kehtivaks, mille alusel hindas, et Protherm Steel toote

3-17-990

5(13)

toimivus on reaktiivse tuletõkkevärvina tõendatud, ja mille alusel määras kindlaks, et toode on

ohutu.

4.4. Kuna tuletõkkevärvide osas puudub Euroopa ühtlustatud standard ja Protherm Steeli

kohta ei ole ka Euroopa tehnilist hinnangut, kuulub Protherm Steel toote nõuetele vastavuse ja

turustamise küsimus üksnes Eesti siseriikliku õiguse reguleerimisalasse. Toote ohutuse

eeldused antud juhul ei kehti, sest tegemist ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud standardiga

hõlmatud tootega (TNVS § 6 lg 1 p 1). Kuna Protherm Steeli tootesertifikaat mainib piiravalt,

et see on väljastatud üksnes toote Eestis turustamiseks, siis ei kohaldu ka päritolumaa nõuetele

vastavusest tulenev ohutuse eeldus (TNVS § 6 lg 1 p 2). Sellest tulenevalt tuleb toote ohutust

hinnata TNVS § 6 lg 3 p-de 1-6 kohaselt. Metallkonstruktsioonide kaitsmiseks mõeldud

tuletõkketooteid käsitlevad Euroopa tehnilise hinnangu juhised ETAG 018-1, tuletõkketooted,

üldosa (aprill 2013) ja ETAG 018-2, metallkonstruktsioonide reaktiivsed tuletõkketooted

(2011).

4.5. ENV 13381-4 oli eelstandard, mis on standardiorganisatsiooni poolt ajutiselt vastu võetud

standardi projekt eesmärgiga saada rakendamise käigus vajalikke kogemusi standardi

koostamiseks. Standardi ENV 13381-4 alusel saadud rakendamiskogemuse alusel kehtestati

alates 2010. a eraldi standardid passiivsetele ja reaktiivsetele tuletõkkevärvidele, mis alates

01.05.2013 muutusid ainsaks kehtivaks standardiks. Seega ka oma olemusest tulenevalt ei ole

õigustatud, et pärast eelstandardi tühistamist võiks sellele tugineda tuletõkkevärvi reaktiivse

toime tõendamiseks, kui kehtib juba spetsiaalne rakenduskogemuse alusel väljatöötatud

standard EN 13381-8. Antud standardite eraldamise tulemusena on toimunud ka sisulised

muutused reaktiivsete tuletõkkevärvide testimisel ja hindamisel – ETAG 018-2 lisa G näeb

ette lisatestide sooritamise ja hinnangute andmise vajaduse selleks, et oleks võimalik

(osaliselt) tugineda vana, tänaseks kehtetu standardi ENV 13381-4 alusel tehtud testidele.

Kuid ka sellisel juhul saab tootesertifikaati väljastada vaid kehtiva standardi EN13381-8

alusel. Seega Eestis kehtivate standardite alusel on reaktiivse tuletõkkevärvi toimet võimalik

tõendada üksnes EN 13381-8 standardi alusel.

4.6. Protherm Steeli turustatakse Eestis reaktiivse tuletõkkevärvina. Tootja ja toote levitaja

kohustuseks on tõendada, et tootel on vastav toime. Toote nõuetele vastavust ei saa tõendada

teist liiki (passiivse tuletõkke) toote katsestandardi EN 13381-4 alusel. Puuduvad ka sätted,

mille kohaselt saaks toote omadusi tõendada kehtetu eelstandardi ENV 13381-4 alusel või

selle kehtivust oleks teatavatel tingimustel pikendatud. Vastustaja on tuginenud paljasõnaliselt

Ühendkuningriigi sertifitseerimisasutuse väljastatud sertifikaadi kehtivusele. Sellises

olukorras

tekib

küsimus

riikliku

järelevalve

eesmärgis.

Ühendkuningriigi

sertifitseerimisasutus ei saanud sertifikaati väljastada kehtetu standardi alusel ja samal ajal

kinnitada, et seda toodet võib turustada üksnes Eestis. Vastustaja oleks pidanud riikliku

järelevalve teostajana ise kontrollima Protherm Steeli sertifikaadi kehtivust ja seda, kas tootel

on kehtivatele nõuetele vastav toime.

4.7. Briti värvitootjate organisatsioon (British Coatings Federation; BCF) leidis 22.08.2016

ettepanekus, et IFC sertifikaat nr IFC1126 ei vasta nõuetele, ja tegi IFC-le ettepaneku vastav

tootesertifikaat vabatahtlikult tühistada. BCF 22.08.2016 kirjast ilmneb, et ENV 13381-4

metoodika ei olnud sobilik metallkonstruktsioonide reaktiivsete tuletõkkevärvide toimivuse

hindamiseks ning juba 2006. a otsustati see peatada ja alustada uue standardi väljatöötamist.

Kirjast ilmneb ka, et varasemad ENV 13381-4 alusel läbiviidud katsetused võivad olla

hindamise läbiviimisel sobilikud üksnes osaliselt, sest ETAG 18-2 lisa G näeb ette nõude

täiendavateks katsetusteks, et toote toimet saaks kinnitada kehtiva standardi EN 13381-8

alusel, mis juba alates 01.05.2013 on ainsaks võimalikuks aluseks tuletõkkevärvi reaktiivse

toime tõendamiseks. Kirjast nähtub, et reaktiivsete tuletõkkevärvide katsetused ENV 13381-4

3-17-990

6(13)

alusel on kehtetud kahel põhjusel: a) vajalikud on lisakatsetused ja b) hinnang tuleb anda

EN 13381-8 alusel. BCF osundab, et ENV 13381-4 alusel reaktiivse tuletõkkevärvi toime

määramine ei ole usaldusväärne, see põhjustab ebaausat konkurentsi ja ei taga ehitise ohutust.

4.8. Tootesertifikaadi oluliseks osaks on temale lisatud tehnilised kasutusandmed, millest

tuleneb, kui paks värvikiht tuleb kindla paksuse ja kujuga metallkonstruktsioonile kanda

selleks, et saavutada soovitud tulepüsivus – st ära hoida materjali liigne kuumenemine

soovitud aja jooksul. Kehtiva standardi alusel määratud materjali paksused on suuremad kui

kehtetu eelstandardi katsemetoodika alusel määratud tuletõkkevärvi paksused. Sellest tuleneb

ka sellise standardi alusel sertifitseeritud toote ohtlikkus, sest ENV 13381-4 alusel määratud

tuletõkkevärvi paksused ei taga metallkonstruktsioonide tulepüsivust ettenähtud aja jooksul.

Taolise sertifikaadi alusel kasutatud tuletõkketoodetega hooned võivad tulekahju korral kokku

variseda oluliselt varem.

4.9. Kaebaja ei ole määratlenud Protherm Steeli ohtlikkust tulenevalt sellest, et turul on

kättesaadavad teised konkureerivad tuletõkkevärvid (TNVS § 7 lg 3). Antud juhul on küsimus

reaktiivse tuletõkkevärvi nõuetele vastavuse minimaalsetes nõuetes, millele Protherm Steel ei

vasta, sest see on sertifitseeritud kehtetu standardi alusel. See ei taga toote toimet täna

kehtivatele nõuetele, mis peaksid kehtima võrdselt kõigile turuosalistele. Asjaolu, et toode on

olnud pikalt turul, ei muuda olukorda, sest tootestandardite uuendamise eesmärgiks ongi tõsta

toodete ohutust. Sellises olukorras ei saa varasem toote turustamine õigustada hetkel kehtivate

tootenõuete eiramist.

4.10. Vastustaja oleks pidanud kontrollima sisuliselt, kas Protherm Steeli toime reaktiivse

tuletõkkevärvina on Eestis kehtivate nõuete (st ennekõike toote sertifitseerimise standardi

EN 13381-8 järgi) kohaselt tõendatud. Kuna seda tehtud ei ole (sertifitseerimine kehtetu

standardi alusel), oleks vastustaja pidanud võtma tarvitusele meetmed, et keelata toote

levitamine ja kasutamine seniks, kui toote toime on tõendatud ja sertifitseeritud kehtiva

standardi alusel. TNVS lubab vastustajal võtta tarvitusele meetmed, kui toode võib olla ohtlik,

mitte ei pea tõsikindlalt tuvastama ja tõendama toote ohtlikkust.

4.11. Protherm Steel on ainus reaktiivne tuletõkkevärv Eesti turul, mille tootesertifikaat

põhineb

kehtetul

katsestandardil

ENV

13381-4.

Kui

võrrelda

Protherm

Steeli

kasutustingimusi

(sertifikaadis

arvutatud

värvi

paksused

soovitava

tulepüsivuse

saavutamiseks) reaktiivsete tuletõkkevärvidega, mille sertifikaadid on väljastatud kehtiva

standardi EN 13381-8 alusel, ilmneb, et Protherm Steeli värvi tuleks suletud

metallkonstruktsioonidele kanda mitmekordselt õhema kihina. Kuid selline erinevus ei tulene

mitte Protherm Steeli erilistest tooteomadustest, vaid üksnes asjaolust, et tema paksused on

arvestatud kehtetu standardi alusel, mis nägi ette teistsuguse metoodika vajaliku värvi paksuse

leidmiseks (arvestuslik) kui kehtiv standard (reaalsed tulekatsed). Seega on Protherm Steel

tuletõkkevärvi arvestuslikud paksused ekslikud ega taga reaalselt nõutavat tulepüsivust.

Samas on Protherm Steeli kasutamine odavam, kuna värvikulu on väiksem. Selle tulemusena

tõrjutakse turul kõrvale teised tooted, mille omadused vastavad kehtivatele nõuetele. See

riivab nii kaebaja ettevõtlusvabadust kui ka avalikke huve. Tegemist on ebaausa äritegevuse ja

kõlvatu konkurentsiga.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebaja ajab segamini toote nõudeid kehtestava standardi (tootestandardi) ja toote

katsetamiseks kehtestatud standardi (katsestandardi). Tuletõkkevärv on ehitustööde, millel

puudub ühtlustatud tehniline kirjeldus ehk tootestandard (määruse nr 305/2011 art 3 lg 2).

Olukorras, kus tootestandard puudub, on tootja valik, mille alusel ja milliseid toote

põhiomadusi ta kirjeldab. Oluline on, et tootja suudaks tõendada katsetulemuste

3-17-990

7(13)

usaldusväärsust, millele aitab kaasa kehtiva standardi järgimine. Muul juhul peab tootja

näitama, kuidas tulemused on saadud. Nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

27.06.2016 vastuses kaebaja selgitustaotlusele märgib, ei seata reaktiivsele tuletõkkevärvile

passiivsest tuletõkkevärvist erinevaid nõudeid. Määruse nr 49 § 6 sätestab üksnes nõude, et

tuletõkkevärvi vastavushindamine peab toimuma toimivuse püsivuse hindamise ja

kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi all

mõistetakse määruse nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme (määruse nr 49

§ 1 lg 3). Toote sertifitseerimine süsteemi 1 kohaselt tähendab, et ehitustoote sertifitseerimise

ja sellele järgneva järelevalve aluseks on järgmised protseduurid: tehase ja tehase tootmisohje

(kvaliteedijärelevalve süsteem) esmane ülevaatus, toote esmane tüübikatsetus, tootmisohje

järelevalve, hindamine ja tunnustamine. Tootesertifitseerimise põhirõhk on tehase ja tehase

tootmisohje pideval järelevalvel ja kvaliteedihindamisel. Tootmisohje korraline järelevalve

toimub vähemalt üks kord aastas. Toote esmane tüübikatsetus on vaid üks protseduuri osa,

mida hinnatakse toote sertifitseerimisel. Sertifitseerimise tulemusena väljastatakse toote

nõuetele vastavust tõendav tootesertifikaat. Tuletõkkevärvile Protherm Steel on akrediteeritud

sertifitseerimisasutus IFC väljastanud 02.03.2015 tootesertifikaadi nr IFCC1126 (versioon

nr 4). Sertifikaadist nähtuvalt rahuldab Protherm Steel IFCC skeemi SDP12 nõuded, mis

hõlmavad mh eelstandardi ENV 13381-4 kohaseid tootekatsetusi, tehase tootmisohje

inspekteerimist ja jätkuvat auditeerimist vastavalt süsteemile 1 ning tootmise käigus võetud

proovide testimist. Tootesertifikaat nr IFCC1126 kehtib kuni 01.03.2020.

5.2. Vastustaja viis Protherm Steeli suhtes läbi põhjaliku järelevalvemenetluse, mille käigus

küsiti

selgitusi

nii

Protherm

Steeli

tootjalt,

tootesertifikaadi

väljastanud

sertifitseerimisasutuselt ja viimase üle järelevalvet teostavalt akrediteerimisasutuselt.

Menetluse tulemusel selgus, et tootesertifikaadis oli kirjaviga, millest võis tekkida ekslik

arusaam, et Protherm Steeli toimivus tuletõkkevärvina on kindlaks määratud passiivsete

tuletõkkevärvide katsestandardi EN 13381-4 alusel. UKAS teatas 01.09.2016 vastustajale, et

IFC omab kehtivat akrediteeringut. Riiklikul turujärelevalveasutusel puudub pädevus teostada

järelevalvet liikmesriigi sertifitseerimisasutuse (IFC) tegevuse üle. Kehtivat akrediteeringut

omava sertifitseerimisasutuse väljastatud tootesertifikaat annab nii tootjale, tarbijatele kui

ametivõimudele kindluse, et asjaomane toode on nõuetekohane. Vastupidisel juhul kaotaks

toodete sertifitseerimine oma tähenduse. Seega kui sertifitseerimisasutuse üle järelevalvet

teostav UKAS kinnitab, et sertifitseerimisasutuse IFC akrediteering on kehtiv, siis puudub

vastustajal alus kahelda IFC väljastatud tootesertifikaat nr IFCC1126 kehtivuses ja

nõuetekohasuses. Järelevalvemenetluse tulemusel on vastustaja veendunud, et Protherm Steeli

toimivus reaktiivse tuletõkkena on tagatud, kuna sellele antud tulekindluse hinnang ja

tulekindluse klassifitseerimisprotokoll on kehtivad ning sertifitseerimisasutus IFC teeb tehase

tootmisohje pidevat järelevalvet ja hindamist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et IFC parandas

03.02.2017 tootesertifikaadis esinenud kirjavea, lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse.

5.3. Kaebaja seisukoht, et eelstandardi ENV 13381-4 alusel tootele antud hinnang ei ole

kehtiv, kuna vahepeal on kehtestatud katsestandardid, on väär. Ehitustoodete tulepüsivusalase

toimivuse kindlaksmääramise ühtlustatud reeglid Euroopa Liidus on sätestatud asjakohaste

Euroopa standarditega. Tuletõkkevärvide puhul tuleb lähtuda klassifitseerimisstandardist

EN 13501-2, mille sissejuhatuse kohaselt on selle Euroopa standardi eesmärk määratleda

ehitustoodete ja -elementide tulepüsivuse klassifitseerimise harmoneeritud protseduurid.

Kõnealuse standardi käsitlusala punkti c kohaselt kuuluvad standardi käsitlusalasse ka

tuletõkkevärvid,

viimistluskihid

ja

ekraanid.

Toote

tulepüsivuse

klassifikatsioonini

jõudmiseks on vaja eelnevalt teha katsetused asjakohase katsestandardi kohaselt ning seejärel

viia läbi katsetulemuste hindamine klassifitseerimisstandardi (antud juhul EN 13501-2) järgi.

Seejuures just klassifitseerimisstandard määrab kindlaks kogu protsessi reeglistiku ja toob

3-17-990

8(13)

välja asjakohase katsestandardi. Seega ei saa tulepüsivust käsitleda ainult katsestandardi

kontekstis, vaid tegemist on standardite süsteemiga, millega on reguleeritud toote tulepüsivuse

määratlemine.

5.4. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et kuna klassifitseerimisstandardis olev viide

eelstandardile on dateerimata, tuleb TNVS § 42 lg 2 alusel arvestada standardi hilisemaid

muudatusi – antud juhul eelstandardi tühistamist ja selle asendamist katsestandardiga. Kaebaja

jätab tähelepanuta asjaolu, et antud juhul ei ole eelstandardi puhul tegemist katsestandardi

varasema versiooniga, mistõttu TNVS § 42 lg 2 antud juhul ei kohaldu. Protherm Steeli

tootesertifikaadi nr IFCC1126 ja selle alusdokumentide väljaandmisel kasutati tol ajal

kehtinud klassifitseerimisstandardit EN 13501-2:2007+A1:2009, kus viidatakse kohalduva

katsemeetodina

eelstandardile

ENV

13381-4.

Eelstandard

ENV

13381-4

hõlmas

katsemetoodikat nii reaktiivsetele kui ka passiivsetele tuletõkkevärvidele. Täna kehtivas

klassifitseerimisstandardis EVS-EN 13501-2:2016 (jõustunud 22.06.2016) viidatakse

katsemeetoditena uutele katsestandarditele EN 13381-4 ja EN 13381-8. Need nõuded

kohalduvad tuletõkkevärvide nõuetele vastavuse tõendamisele alates 22.06.2016 ega oma

tagasiulatuvat mõju.

5.5. Asjakohatud on kaebaja viited Euroopa Tehnilise Hindamise Juhise ETAG 18-2 lisale G,

mis andis juhised kehtetu eelstandardi ENV 13381-4:2002 alusel teostatud katsetuste

tulemuste kasutamiseks katsestandardi EN 13381-8:2010 vastavuse hindamisel. Esiteks seda

juhist alates 01.07.2013 ei kohaldata. Teiseks oleks kaebaja viidatud juhis asjakohane siis, kui

tootja sooviks tuletõkkevärvile paigaldada CE-märgist. Samas ei ole tuletõkkevärvi nõuetele

vastavuse tõendamiseks kohustuslik tootele CE-märgist paigaldada ja tootja ei ole soovinud

seda teha.

6. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes vastustaja põhjendustega ja

esitades järgmised põhjendused:

6.1. Protherm Steel on kõrge kvaliteediga tuletõkkevärv, mis on seaduslikult Eesti turul juba

aastast 2001. See on edukalt läbinud nõuetekohase vastavushindamise ja omab kehtivat toote

toimivuse püsivuse sertifikaati, mille on väljastanud Euroopa Liidu NANDO nimekirja

kuuluv, vastavushindamisi tegev tunnustatud sertifitseerimisasutus IFC. Nii tootja kui ka

sertifitseerimisasutus teostavad toote üle pidevat järelevalvet ja hindamist. Värvi toimivusega

seoses pole kunagi probleeme esinenud. Protherm Steel vastab täielikult määrusega nr 49

kehtestatud nõuetele ja on nõuetekohaselt dokumenteeritud.

6.2. Kaebus on esitatud eesmärgiga Eestis edukas osutunud toode siinselt turult välja tõrjuda.

Kolmas isik ja Amonn on kandnud sellega seoses olulist kahju. Suurema osa Eestis

teostatavatest tuletõkketöödest teeb OÜ Tefire Group. See, kelle tuletõkkematerjale OÜ Tefire

Group kasutab, on turuliider. Aastaid kasutas OÜ Tefire Group tulekaitsevärvina peamiselt

Protherm Steeli. Teiste, sh Shwerwin-Williamsi toodete osakaal OÜ Tefire Group kasutatud

toodete hulgas ja eelnevast tulenevalt ka Eesti turul oli marginaalne. Protherm Steeli tarnis

OÜ-le Tefire Group kolmas isik, Shwerwin-Williamsi tooteid kaebaja. 2016. a suvel alustas

kaebaja avalikku kampaaniat Protherm Steeli vastu. Kaebaja külvatud segaduse tõttu on

Protherm Steeli müük Eestis vähenenud ca 80%. Sellest hoolimata ei ole kaebajast saanud OÜ

Tefire Group suurimat tuletõkkevärvide tarnijat. Nimelt on kolmas isik alates 2016. a

novembrist ka Shwerwin-Williamsi toodete ametlik esindaja Baltikumis. Seega oli kaebajal

nii kohtueelses menetluses kui on ka kohtumenetluses otsene huvi kolmandat isikut kui oma

konkurenti nõrgestada, näidata tema tegevust negatiivses valguses ja parandada sellega oma

turupositsiooni.

3-17-990

9(13)

6.3. Kaebaja ajab segamini toote nõudeid kehtestava standardi (tootestandardi) ja toote

katsetamiseks kehtestatud standardi (katsestandardi). Arvestades, millisel turul kaebaja

tegeleb, ei ole see teadmatusest tingitud eksitus. Tegemist on pahatahtlusega. Tänaseni on

Euroopas kasutusel eelstandardile ENV 13381-4 vastavad tulekaitsevärvid, sh Protherm Steel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 määruse järgi on kaebajal kaebeõigus praeguse

kaebuse esitamiseks ja vastustaja 23.02.2017 teadet järelevalvemenetluse lõpetamise kohta

tuleb käsitleda haldusaktina, mille peale saab esitada tühistamiskaebuse. Kohus lähtub asja

lahendamisel neist seisukohtadest.

8. Vaidluse all ei ole asjaolu, et IFC algses sertifikaadis nr IFC1126 oli viga – seal viidati

standardile EN 13381-4, kuigi tegelikult võeti katsete tegemisel aluseks standard ENV 13381-

4. Seda, et tegemist oli veaga, võib järeldada ka sertifikaadi teistel lehekülgedel viidatud

standardi numbrist ENV 13381-4.

9. Vaidluse all on asjaolu, kas standard ENV 13381-4 oli õige katsestandard, millele

tuginedes reaktiivsele tuletõkkevärvile Protherm Steel sertifikaat väljastada. Kaebaja esitatud

Euroopa Standardikomitee 01.03.2017 e-kirjast nähtub, et standard ENV 13381-4 tühistati

alates 01.05.2013 ja asendati standardiga EN 13381-4. Viimane käsitleb passiivseid

tuletõkkevärve. Reaktiivseid tuletõkkevärve käsitleb standard EN 13381-8. IFC väljastas

vaidlusaluse sertifikaadi 02.03.2015, seega ajal, mil standard ENV 13381-4 oli kehtetu ja

reaktiivsete tuletõkkevärvide kohta kehtis standard EN 13381-8.

10. Seda, kuidas tuleb käituda vana standardi kehtetuks tunnistamise ja uue standardiga

asendamise korral, õigusaktid ei reguleeri. Kohus tugineb asja lahendamisel mh tooteohutust

reguleerivate normide ja standardite kehtestamise eesmärkidele.

11. TNVS-i eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba

liikumine (§ 1 lg 1). Toodet, mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS

§ 5 lg 1). Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet

turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS § 5 lg 2). Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle

vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud

õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda (TNVS § 5 lg 3). TNVS-i alusel

kehtestatavad nõuded võivad lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti

võivad TNVS-i alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sh

tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse

tagamise vajadusest (TNVS § 5 lg 5).

12. Järelikult on toodetele nõuete seadmise eesmärgiks tagada toodete ohutus ja kaitsta

inimesi. Kaebaja selgitustest nähtub, et reaktiivsete tuletõkkevärvide eesmärgiks on tulekahju

korral lükata edasi ehitise konstruktsiooni kokkuvarisemist, et tagada inimeste ohutu väljapääs

põlevast ehitisest.

13. Toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab sellele kohalduva Euroopa Liidu

ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas või selle Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kus toode on turule lastud,

kui seda valdkonda ei ole reguleeritud toodet või tooteliiki käsitlevate Euroopa Liidu

ühtlustamise õigusaktidega ning juhul, kui need nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepinguga (TNVS § 6 lg 1). Kui toode vastab TMVS § 41 lg-s 1 nimetatud

3-17-990

10(13)

harmoneeritud standardi nõuetele, tuleb toote ohutust eeldada harmoneeritud standardiga

kaetud nõuete osas (TNVS § 6 lg 2).

14. Tuletõkkevärvide osas puuduvad ühtlustatud nõuded ja harmoneeritud standard. Seetõttu

tuleb toote ohutust hinnata, arvestades: 1) Eesti standardeiks ülevõetud Euroopa

standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid; 2) algupäraseid

Eesti standardeid; 3) Euroopa Komisjoni soovitusi, milles antakse juhiseid toote ohutuse

hindamiseks; 4) konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid; 5) teaduse ja tehnika

hetkeseisu; 6) tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes (TNVS § 6 lg 3).

15. Määruse nr 49 § 6 järgi toimub tuletõkkevärvi vastavushindamine toimivuse püsivuse

hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt, mille all mõistetakse sama määruse § 1 lg 3

kohaselt määruse nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme. Määruse

nr 305/2011 lisa V p 1.2 kohaselt hõlmab süsteem 1 järgmist: a) Tootja teostab: i) tehase

tootmisohje; ii) tootmisettevõttes võetud proovide tootjapoolse edasise katsetamise vastavalt

kindlaksmääratud katsetamisplaanile. b) Teavitatud toote sertifitseerimisasutus teeb otsuse

ehitustoote toimivuse püsivuse sertifikaadi väljaandmise, piiramise, peatamise või tühistamise

kohta sertifitseerimisasutuse läbi viidud järgmiste hindamiste ja kontrollimiste tulemuste

põhjal: i) ehitustoote toimivuse hindamine katsetuse (sh proovivõtt), arvutuse, tabelis esitatud

väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel; ii) tootmisettevõtte esmane ülevaatus ja tehase

tootmisohje esmane ülevaatus; iii) tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

16. Vastustaja selgituste kohaselt viidi vaidlusaluse toote katsetuste hindamine läbi

klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 järgi, mis sätestab kogu protsessi reeglistiku ja

toob välja asjakohase katsestandardi, ning klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007 viitas

katsestandardile

ENV

13381-4.

Vaidlusalune

sertifikaat

ega

Amonni

30.09.2015

vastavusdeklaratsioon klassifitseerimisstandardile EN 13501-2:2007 tuginemist ei kinnita.

Samuti pole esitatud nimetatud standardit, mistõttu puudub võimalus kontrollida, et see

kohustab järgima katsestandardit ENV 13381-4. Samas, isegi kui Protherm Steeli katsetusi

hinnati klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 alusel ja viimane kohustas katsetusi

tegema standardi ENV 13381-4 järgi, nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et toote ohutust

saab eeldada vaid juhul, kui järgitud on kehtivat standardit.

17. Vaatamata sellele, et TNVS § 4 lg 1 p 4 järgi on standardi järgimine üldiselt vabatahtlik,

ei tähenda see, et toote ohutust saab tõendada ükskõik millise standardi järgimisega.

Tõenduslikku väärtust saab omada ja usaldust tekitada vaid kehtiva standardi järgimine.

Standardi kehtetuks tunnistamine ei pea tooma kaasa standardi kehtivuse ajal väljastatud

sertifikaatide kehtetuks tunnistamist. Antud juhul aga väljastati Protherm Steelile sertifikaat

ajal, mil aluseks võetud standard oli juba kehtetuks tunnistatud. Selliselt väljastatud sertifikaat

ei saa juba algusest peale olla nõuetekohane tõend toote nõuetele vastavuse kohta, sest

nõuded, millele vastavust tõendatakse, ei kehti enam. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus

nõuetekohaselt väljastatud sertifikaat peab saama kehtida kuni selle kehtivusaja lõpuni.

18. Kuigi praegusel juhul ei ole tegemist harmoneeritud standardiga, sest selle kohta ei ole

avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas (TNVS § 41 lg 1), saab kohtu hinnangul lähtuda

analoogia korras TNVS § 41 lg-st 2. Viidatud norm sätestab, et kui harmoneeritud standardi

kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise

standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjaomasele tehnilisele normile. Kohtu

hinnangul puudub mõistlik põhjus käituda harmoneerimata standardi puhul teistsugusest

reeglist. Kui standard on mingil põhjusel (nt ebasobiv toote ohutust tõendama, tehnika arengu

tulemusena standardi muutmine vms) tunnistatud kehtetuks, siis ei saa sellele tuginemine olla

usaldusväärne tõend toote ohutuse kohta. Kui standardi kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ei

3-17-990

11(13)

ole selle jätkuva kasutamise vältimine, siis puuduks vajadus standardeid kehtetuks tunnistada.

Järelikult tuleb toote ohutuse tõendamisel lähtuda kehtivast standardist. Sarnaselt käitutakse

ka õigusnormide puhul. Kui õigusnorm on tunnistatud kehtetuks, kuid sellele tehtud viidet ei

ole mingil põhjusel parandatud, ei saa ebaõige viite jätkuva kehtimise korral lähtuda kehtetuks

tunnistatud normist, vaid kohaldada tuleb uut, vana asemel kehtestatud õigusnormi.

19. Järelikult

kui

klassifitseerimisstandardis

EN

13501-2:2007

oli

ebaõige

viide

katsestandardile ENV 13381-4, tulnuks pärast katsestandardi ENV 13381-4 kehtetuks

tunnistamist ja asendamist uue katsestandardiga lähtuda uuest katsestandardist vaatamata

asjaolule, et klassifitseerimisstandardisse jäi parandus õigeaegselt sisse viimata. Ei ole usutav,

et klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 järgne hindamisprotsess ei võimalda

paindlikku suhtumist ja vajadusel arvestada uue kehtestatud standardiga. Vastustaja tõi ise

välja, et tuletõkkevärvide sertifitseerimise aluseks on standardite süsteem. Kuna kõik

vaidlusalused standardid on vastu võetud sama standardiorganisatsiooni poolt, on järelikult ka

uute standardite kehtestamisel ja vanade kehtetuks tunnistamisel arvestatud nende

omavaheliste suhetega. Vastasel juhul puudunuks mõistlik põhjus tunnistada kehtetuks

standardit ENV 13381-4 ja kehtestada uut standardit EN 13381-8, mis mõlemad käsitlevad

reaktiivsete tuletõkkevärvide katsemeetodeid, kui see ei omaks standardi EN 13501-2:2007

muutmata jätmise tõttu mingit mõju reaktiivsete tuletõkkevärvide tegelikele katsetuste.

20. Toote ohutuse tõendamine kehtetu standardi ENV 13381-4 alusel on praegusel juhul

lubamatu ka seetõttu, et kaebaja esitatud tõendist nähtuvalt ei tõendanud kehtetu standard

piisavalt toote ohutust. BCF 22.08.2016 kirjast ja selle lisast nähtub, et standard ENV 13381-4

peatati 2006. a pärast seda, kui uuringute käigus selgus, et selles standardis dokumenteeritud

hindamismeetodid prognoosisid reaktiivvärvide korral taladele ja sammastele kaitsepaksusi,

mis ületasid enam kui kahekordselt tulekatsetustes terasosadele tegelikult pealekantud

paksusi. Lisaks sellele näitas see, et õõnesosade hindamismeetod, milles kasutatakse

tala/samba

hindamisandmetele

kohaldatud

korrektsioonitegurit,

andis

tulemuseks

mittekonservatiivseid paksusi – palju väiksemaid kui õõnesosade tulekatsetamise ajal

tegelikult vaja oleks olnud. Euroopa Standardikomitee kuulutas 2006. a standardi ENV

13381-4 sobimatuks reaktiivsete tulekaitsevärvide katsetamiseks ja hindamiseks selle kehva

prognoositavuse tõttu sedalaadi tulekaitseks.

21. Järelikult oli standard ENV 13381-4 ebasobiv reaktiivsete tuletõkkevärvide toime

tõendamisel ning sellele standardile tuginemine toote ohutuse tõendamisel ka pärast selle

standardi kehtetuks tunnistamist ja uue parandatud standardi kehtestamist ei saa olla

aktsepteeritav. Praegusel juhul eksisteerib põhjendatud kahtlus Protherm Steeli väidetavas

toimes tagada tulekahju korral ehitise konstruktsioonide püsivus nõutud ajaks, et vältida

ehitise kokkuvarisemist ja võimaldada inimestel ehitisest ohutult väljuda.

22. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja juhatuse liikme Jüri Mureli enda tehtud katsete

tulemused. Kuigi Jüri Murel on kantud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peetavasse riiklikult

tunnustatud ekspertide nimekirja korrosioonitõrje eksperdina, ei saa teda pidada eksperdina

erapooletuks, sest ta on seotuse tõttu kaebajaga isiklikult huvitatud praeguse asja lahendist.

23. Vana standardi ENV 13381-4 asendamine uuega nähtub mh ka Euroopa Komisjoni

03.05.2000 otsusest nr 2000/367/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ

ehitustoodete ja ehitiste ning nende osade liigitamise puhul tulekindlustoimivuse järgi.

Euroopa Liidu nõukogu 21.12.1988 direktiiv nr 89/106 (ehitustooteid puudutavate

liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) tunnistati määruse nr 305/2011

jõustumisel kehtetuks, seega otsusest nr 2000/367 praeguse asja lahendamisel otseselt lähtuda

ei saa. Küll aga näitab see, et standardi ENV 13381-4 asendamine otsustati juba oluliselt

3-17-990

12(13)

varem. Kui algses versioonis viidati otsuse nr 2000/367 p-s 3 “Kandetarindeid või ehitise osi

kaitsvad tooted ja süsteemid” tulekaitseümbriste, -voodrite- ja varjete puhul standarditele

EN 13501-2 ja ENV 13381-2 kuni 7, siis Euroopa Komisjoni 11.04.2011 otsusega

nr 2011/232/EL (millega muudetakse otsust 2000/367/EÜ, millega kehtestatakse ehitustoodete

ja ehitiste ning nende osade tulekindlustoimivuse järgi liigitamise süsteem) tehti viide juba

standarditele EN 13501-2 ja prEN1 13381-2 kuni 8. Muudatust on põhjendatud vajadusega

võtta arvesse asjaomaste uurimismeetodite tehnilist arengut ning lisada tulekindlad avatäited

(otsuse nr 2011/232 preambula p 1).

24. Kohus jätab tähelepanuta kolmanda isiku väited selle kohta, et kaebaja püüab teda

konkurendina halvustada ja tema turuosa hõivata. BCF 22.08.2016 kiri tõendab, et tegemist ei

ole kaebaja välja mõeldud probleemiga, vaid uuringute tulemusel selgunud probleemiga.

Probleem tuvastati juba 2006. a ja uued standardid avaldati 2010. a, seega on olnud piisavalt

aega, et Protherm Steeli tootmis- ja kontrollisüsteeme ümber kujundada. Sellega kaasnevad

täiendavad rahalised kulutused ei õigusta kehtetule standardile tuginemist. Vastustaja on

osundanud põhjendamatult suuremat kaalu kolmanda isiku ja tootja rahaliste vahendite

säästmise soovile võrreldes tarbijate huviga toote ohutuse vastu ja konkurentide huviga ausa ja

õiglase konkurentsiolukorra vastu. Standardi järgimine ja sertifikaadi väljastamine annavad

tarbijale kindlustunde, et toote toime on kontrollitud, toode on usaldusväärne ja ohutu ning

vastab kehtestatud nõuetele. Praegusel juhul leidis aga kinnitust, et toode ei täida ootusi ja

loob illusoorse kindlustunde, eksitades tarbijaid. Tegemist ei ole olukorraga, kus on olemas

sama liiki ohutum toode (TNVS § 7 lg 3), vaid vana standardi järgsed kontrollitulemused olid

ebatäpsed ega õigustanud tulemusi, millele toote toimivuse reklaamimisel tuginetakse.

Sellises olukorras ei ole toote ohutuse eeldamine võimalik. Ka see, et senisel kasutamisel ei

ole toode ohtlikuks osutunud, ei õigusta ilmnenud puuduste tähelepanuta jätmist. Vastustajal

tuleb toote ohutuse hindamisel arvestada mh teaduse ja tehnika hetkeseisu ning tarbijate

põhjendatud ootusi toote ohutuse suhtes (TNVS § 6 lg 3 p-d 5-6).

25. Vastustaja viited pädevuse puudumisele ei ole põhjendatud. Kuna Protherm Steeli

müüakse Eesti turul, vaidlusalune sertifikaat on väljastatud toote turustamiseks Eesti turul ja

tegemist on harmoneerimata valdkonnaga, on järelevalvepädevus Eesti järelevalveorganil,

antud juhul vastustajal (TNVS § 49 lg 1, § 50 lg 5 p 1, § 54 lg 1). UKAS kinnitab 01.09.2016

e-kirjas IFC akrediteeringut, mitte vaidlusaluse sertifikaadi kehtivust. Olukorras, kus

sertifikaat on väljastatud kehtetu standardi alusel, tuleb vastustajal hinnata toote ohutust ja

turule laskmise lubatavust. Praegusel juhul on kahtlused toote ohutuses põhjendatud, seega

puudub alus toote ohutust eeldada.

26. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 23.02.2017

järelevalvemenetluse lõpetamise teate ja 07.04.2017 vaideotsuse ning kohustab vastustajat

järelevalvemenetlusega jätkama. Kohtul puudub pädevus vastustajale ette kirjutada, millise

otsuse peab vastustaja menetluse tulemusena langetama. Menetluse jätkamisel tuleb aga

vastustajal hinnata Protherm Steeli ohutust sisuliselt, mitte sertifikaadi õiguspärasust ja toote

nõuetele vastavust eeldades.

27. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108

lg 1). Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1230 eurot, millest 30 eurot on

asjas tasutud riigilõiv (15 eurot kaebuse esitamisel ja 15 eurot määruskaebuse esitamisel) ning

1200 eurot esindajakulud. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista. Esindaja kulude tõendamiseks on esitatud AAA Patendibüroo OÜ

17.05.2017 arve nr 20170748 summas 1023 eurot (esindaja kulu 840 eurot, käibemaks

1 Standardi nimetuse ees olev tähis “pr” tähistab vastustaja sõnul “proovistandardit”.

3-17-990

13(13)

168 eurot, riigilõiv 15 eurot) ja selle tasumist kinnitav 26.05.2017 maksekorraldus ning

28.05.2018 arve nr 20180772 summas 432 eurot (esindaja kulu 360 eurot, käibemaks

72 eurot) ja selle tasumist kinnitav 30.05.2018 maksekorraldus. Kohtu hinnangul on esindaja

kulude kandmine tõendatud ja kulud on põhjendatud suuruses (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 108

lg 8 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 25.04.2019 KOHTUOTSUSEGA