2-17-1192/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1192

Tsiviilasi

VKi

hagi

VKR

vastu

väljamõistetud

elatise

vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.10.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VKi apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

1057,50 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): VK (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxx x -xx, xxxxx xxxxxx)

Kostja (vastustaja): VKR (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxx x-xx, xxxxx xxxxxx), seaduslik esindaja JK ja

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 13.10.2017 otsus tühistada ja saata asi uueks menetlemiseks

samale esimese astme kohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Keelduda apellatsioonimenetluses poolte poolt esitatud uute tõendite asja juurde

võtmisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. VK (hageja) esitas 23.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse VKR (kostja) vastu

väljamõistetud elatise vähendamiseks.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja isa. Kostja elab koos emaga.

Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13190 muudeti Harju

Maakohtu 16.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-10513 hagejalt väljamõistetud

elatise suurust ja mõisteti hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks alates 01.12.2015

kuni 18.12.2016 143,30 eurot ning sealt edasi mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni või

elatise suuruse muutmiseni.

3. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsuse tegemist on hageja majanduslik

olukord muutnud. Hageja töötasu on vähenenud ning on halvenenud tervislik seisund.

Hageja ülalpeetavate arv ei ole muutunud, kuid hageja kaksikute ema ei saa enam

vanemahüvitist.

4. Hagiavalduses selgitas hageja, et alates septembrist 2016 on ta töötu. 2016. aasta jooksul

sai hageja töötasu kokku 3153,3 eurot, s.o keskmiselt 262,77 eurot kuus. Lisaks on

hageja elukaaslane IB kandnud hageja kontole Sotsiaalkindlustusametilt saadud

peretoetuse raha (200 eurot kuus kolme lapse peale) selleks, et hageja saaks tasuda

kohtuotsusega väljamõistetud elatist kostja emale. Hageja on küll xxxxxxxx OÜ osanik

ja juhatuse liige, kuid äriühing on kahjumis. Hetkel puuduvad äriühingul tellimused ja

töö andmise/raha teenimise võimalused.

5. 14.06.2017 menetlusdokumendis selgitas hageja, et tema varaline seis 26.05.2016

otsuse tegemise aja seisuga oli järgmine. Jaanuarist aprillini 2015 töötas hageja xxxxx

xxxxxx OÜ-s, kus sai töötasu umbes 400 eurot. Juunist augustini 2015 töötas hageja

OÜ-s xxxxxxx, kus tema töötasu oli umbes 800 eurot kuus. Alates novembrist 2015

kuni jaanuar 2016 töötas hageja OÜ-s xxxxxxxx miinimum töötasuga. Aprillist juulini

2016 töötas hageja ajutiselt xxxxxx xxxx OÜ-s (tema enda äriühing). Märts-aprill 2017

töötas hageja xxxxxx xxxxxx OÜ miinimum töötasuga, kus temaga lõpetati leping, kuna

ta ei saanud täiskoormusega tööd teha. Hageja konto väljavõttest nähtub, et 2015 aasta

jooksul sai hageja töötasu kokku 6735 eurot, s.o keskmiselt 561,25 eurot kuus (tl 115, I

kd) ja 2016. aastal 3759 eurot, s.o keskmiselt 313,25 eurot kuus (tl 117, I kd).

01.01.2017-31.05.2017 on hageja sissetulek olnud kokku 977,77 eurot. Seega on selgelt

näha, et hageja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud.

6. Muutunud on ka hageja tervislik seisund. Hagejal on diagnoositud xxxxxxxxxx, mis on

oma sisult xxxxxxxx (tl 122-125, I kd). Pideva peavalu tõttu on hageja sunnitud

regulaarselt ravimeid tarvitama, mis aga omakorda pidurdab hageja töövõimet (nõrkus,

väsimus, peapööritus). Xxxxxxx xxxxx OÜ lõpetas hagejaga töölepingu just nimelt

põhjusel, et hageja ei suutnud täiskoormusega tööd teha. Terviseprobleemid takistavad

ka uue töökoha leidmisel.

7. Miinimummääras elatise tasumisel osutuvad hageja teised lapsed varaliselt vähem

kindlustatuks. Tsiviilasja nr 2-15-13190 menetluse ajal oli hageja elukaaslane

lapsehoolduspuhkusel ja sai „emapalka.“ Kuid tänaseks on hageja pojad saanud 19

kuuseks ja nende ema vanemahüvitist enam ei saa. Samas puudub IBl võimalus tööle

minna, kuna kaksikud vajavad pidevat hoolt ja tähelepanud. Isegi, kui lapsed lähevad

lasteaeda, siis ka sellel juhul on emal justkui võimatu tööd leida, kuna lasteaias käies

haigestuvad lapsed pidevalt ja keegi peab nendega kodus olla. Sellist töötajat, kes seoses

lapse eest hoolitsemisega viibib pidevalt haiguslehel ei võta keegi tööle. Seetõttu on IB

samuti hageja ülalpidamisel.

8. Hageja praeguse perekonda kuulub ka IB tütar. Seega on peres 5 inimest. Hageja

perekonna igakuised minimaalsed ja vältimatud kulud on järgmised: toidukulud 600

eurot (120 eurot inimese kohta); transpordikulud 150 eurot (1 auto perekonna peale, s.o

30 eurot inimese kohta); eluasemekulud 200 eurot (2-toalise korteri kommunaalkulud

ca 150 eurot, elekter, televisioon); hügieenitarbed 100 eurot (20 eurot inimese kohta);

ravimid/vitamiinid 50 eurot (10 eurot inimese kohta); riided/jalatsid 100 eurot (20 eurot

inimese kohta); vaba aeg 100 eurot (20 eurot inimese kohta). Kulud kokku on 1300

eurot (s.o 260 eurot iga perekonnaliikme peale).

9. Kostja toob välja, et tema 2-liikmelise perekonna igakuised kulud on 1266 eurot (ehk

üks inimene 657 eurot). See on absurdne ja tõendamata väide.

10. Riigikohus on öelnud, et arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta

kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema

varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja seadusliku

esindaja pangakonto väljavõttest (tl 159-171, 141-143; I kd) nähtub, et tema varaline

seis on parem kui hagejal. Lisaks on kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel ainult üks

laps. Seega võib kostja seadusliku esindaja osa ühise lapse ülalpidamisel olla suurem.

Kostja ema sissetulek on piisavalt suur, et tagada kostja vajaduste rahuldamine juhul,

kui hageja maksab elatist 117,50 eurot kuus. Seega ei ole kostja huvid kahjustatud.

11. Lisaks palub hageja välja nõuda Maanteeametilt info selle kohta, kellele kuulub

sõiduauto xxxxxxxx, registrimärgiga xxx xxx ja kes on registreeritud selle kasutajaks

(tl 74). Kostja seaduslik esindaja väidab, et tema oli sunnitud perekonna sõiduki maha

müüma kulude vähendamise eesmärgil. Kuid hageja on näinud, et kostja ema

igapäevases kasutuses on uus xxxxxx xxxx. Sõiduk oli ostetud uuena Eestis ja xxxxxx

esinduses on sellise auto väärtus vähemalt 22 000 eurot (tl 75).

12. 25.01.2017 täpsustas hageja oma nõuet ning palub muuta tsiviilasjas nr 2-15-13190

väljamõistetud elatise suurust selliselt, et mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis alates

23.01.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui ülaltoodut nõuet ei rahuldata, siis

alternatiivselt palub hageja muuta tsiviilasjas nr 2-15-13190 väljamõistetud elatise

suurust ja välja mõista hagejalt elatis kostja ülalpidamiseks, alates 23.01.2017 kuni

kostja täisealiseks saamiseni kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses.

13. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja on poliitilise partei

liige, kuid selle vabatahtliku tegevuse tulemusena ei saa hageja mingit tulu. Hageja pere

kulud on küll suuremad kui tulud, kuid see ei tähenda, et hagejal on varjatud tulud nagu

ekslikult väidab kostja seaduslik esindaja. Juba pika perioodi jooksul aitavad hagejat ja

tema peret hageja vanemad. Hageja on sunnitud kasutama ka krediitkaarti, millega

suureneb tema laenutagastamise ja intressi maksmise kohustus. Maikuu eest tasus

hageja eest elatise tema elukaaslane (tl 126, I kd). Hageja konto on täituri poolt arestitud

ning võlg koos täituritasuga on ligi 1000 eurot, mis pidevalt suureneb ning hageja

varaline olukord halveneb veelgi.

Kostja vastuväited hagile

14. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15. Hageja esitatud elatise vähendamise nõue on pahatahtlik ja eksitav ning enamus hageja

esitatud asjaolusid on paljasõnaliselt, alusetud ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud,

et pärast tsiviilasja nr 2-15-13190 menetluse lõppemist on tema majanduslik olukord

muutunud halvemaks. Hageja majanduslik olukord on piisavalt hea kõikide laste

ülalpidamiseks ning hageja nooremad lapsed ei ole varaliselt vähem kindlustatud

võrreldes hageja teise lapsega. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut. Arusaamatu on, miks nõustub hageja alati

miinimumpalgaga tööga, teades enda kohustusi laste ees. Hageja varjab oma tegelikku

sissetulekut ja hagejal võib olla sissetulek, mis ei ole ametlik või mis laekub hagejale

sularaha tasumise teel. Hageja poolt esitatud 2015 ja 2017. aasta konto väljavõttest

nähtub sihikindel tegevus näidata oma sissetulekut väiksemana kui see on.

16. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-16 p-s 14 öelnud, et olukorras, kus ülalpidamist

andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine

ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada

tema elustandardiga. Kostja esitas tõendi selle kohta, et hageja on tegev poliitikas (tl 51,

80-85). Kostja esitas ka tõendid kinnisvaraportaalis hageja poolt avaldatud kuulutuse

kohta, kus on märgitud kostja telefoninumber täiendavate küsimuste korral ning mis

annab selget viidet kostja laiahaardelisest tegevusest kinnisvaraäris (tl 86-87). Seega

hageja elustandard on küllaltki kõrge. Lisaks on hageja jätnud märkimata, et tema teiste

laste ema saab igakuiselt riiklikke peretoetusi laste ülalpidamiseks.

17. Kohtu päringutest pankadele nähtub, et hagejal on Swedbank AS-s kolm kontot, millest

kaks on limiidikontod ja üks arvelduskonto. Samuti on näha, et hageja on 21.08.2017

saanud töötasu ettevõttelt xxxxxx xxxx OÜ summas 575,84 eurot. Limiidikontodelt on

näha, et hageja on teinud sularaha sissemakseid summas 900-1100 eurot.

18. Hageja on hagiavalduses märkinud, et xxxxxx xxxx OÜ on kahjumis ning et hetkel

puuduvad äriühingul tellimused ja töö andmise/raha teenimise võimalused. Kostja toob

välja, et antud ettevõttest on hageja rääkinud äriportaali artiklis. Antud artikkel oli

avaldatud internetiportaalis 18.07.2017 (http://xxxxxxxxxx/). Hageja on avaldanud, et

ettevõte töötab ning toob stabiilset sissetulekut, mis omakorda tõendab, et hageja

materiaalne olukord on täiesti korras. Hageja materiaalset olukorda tõendab ka see

asjaolu, et inforegistris on 2016. aasta eest näidatud käive summas 8582 eurot ja bilanss

summas 10219 eurot.

19. Hageja poolt välja toodud haiguse näol ei ole tegemist eluohtliku haigusega, vaid see

on võimalik arstliku järelevalve all välja ravida. Ka ei anna hageja poolt toodud haigus

võimaluse saada täielik või piiratud töövõimetus. Seega on hageja endiselt töövõimeline

isik, kes on suuteline hankima piisavat sissetulekut.

20. Kostja selgitas, et tema igakuised minimaalsed ja vältimatud kulud on: ühetoalise

korteri üür 250 eurot; kommunaalkulud 90 eurot; telefonilaen 35 eurot; Starmani

kaabeltelevisioon 23 eurot; elekter 13 eurot; toit 300 eurot; ravikulud 50 eurot, vaba aja

veetmine 200 eurot; riided, sh võimlemisriide, basseini varustus 100 eurot; lasteaiatasu

ja basseini maks 95 eurot; tantsud 35 eurot; võimlemine 40 eurot; ettevalmistavad

kursused kooliks 35 eurot; kokku 1266 eurot. Kostja seaduslik esindaja oli sunnitud

müüma maha enda kasutuses olnud sõiduki, kuna areneva lapse ülalpidamine on

aastatega järk-järgult suurenenud (tl 52).

Esimese astme kohtu otsus

21. Harju Maakohtu 13.10.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast tsiviilasjas nr 2-15-13190 tehtud lahendeid on

muutunud hageja majanduslik seis koos tervisliku seisundiga sellises määras, mis tooks

kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas

eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

23. Hagejalt on Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13190

elatis välja mõistetud. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja on võimeline alates

19.12.2016 kostjat üleval pidama miinimumelatise määras. Hageja ülalpeetavate arv ei

ole alates 26.05.2016 muutunud. Hageja on antud menetluse kestel kinnitanud, et kostja

igakuise ülalpidamise suuruseks on kahekordne miinimumelatis (I kd tl 109 pöördel).

Seega tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma

kostjale elatist väljamõistetud määras.

24. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt nt I kd tl

14, I kd tl 16, I kd tl 115, I kd tl 117, I kd tl 119). Samuti on hageja esitanud tõendi

tervisliku seisundi kohta (I kd tl 122-125), kuid hageja ei ole tõendanud enda töövõime

vähenemist. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust

olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida

nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema varalise

seisundi hindamisel võib arvestada mh tema elustandardiga. Hageja on xxxxxxxxxxxx

OÜ likvideerija, samuti xxxxxxxxxx korteriühistu juhatuse liige ning xxxxxxxx xxxx

OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (II kd tl 4-6). Seega on hageja võimeline tegelema

ettevõtlusega ning endale ja alaealistele lastele ülalpidamise teenimisega. Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik töövõimelise isikuna tasuda

kostjale elatist miinimummääras. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

on hageja tasunud esindajale menetluskuluna 680 eurot (I kd tl 196). Nimetatud raha

saanud hageja kohtumenetluseta kasutada kostja ülalpidamiseks. Samuti on hageja

menetluse kestel korduvalt kinnitanud, et kuigi tema nõue on elatise vähendamiseks ¼

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2017. aastal

117,50 euroni, siis kompromissi korral oleks hageja võimeline tasuma 156 eurot kuus

(vt nt I kd tl 72 pöördel, I kd tl 109 pöördel, I kd tl 113, I kd tl 185). Seega ei ole hageja

majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata.

25. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega.

Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale,

kuna hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et kostja igakuised vajadused oleksid

muutunud. Kohus leidis, et hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole

põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

26. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas taotluse uute tõendite

(töövõimetuslehed) vastuvõtmiseks.

27. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja poolt esitatud kõigi väidete ja tõendite kohta ega

seletanud, miks hageja poolt välja toodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust.

28. Võrreldes 26.05.2016 otsuse tegemise seisuga on muutunud hageja majanduslik ja

tervislik olukord. Maakohus ei ole põhjendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole hageja

tõendanud enda töövõime vähenemist. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja

analüüsimata, et xxxxxxxx xx xxxxx OÜ on 2005. aastal asutanud äriühing, mis ei ole

toonud mingit tulu ning mille tõttu on hageja sunnitud selle likvideerima. Hageja ei saa

likvideerijana tulu. Lisaks ei saa hageja KÜ xxxxxxxxx juhatuse liikmena mingit tasu.

Xxxxxxxx xxxx OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikmena olek ei tähenda automaatselt seda,

et hageja on võimeline ettevõtlusega tegelema. Äriühingute omamine ei ole toonud

hageja jaoks tulu olulise suurendamise, vaid vastupidi. Hageja ainuke tulu on tema

töötasu.

29. Lisaks ei ole maakohus arvestanud sellega, et hageja sissetulekud on vähenenud, mh on

hageja selle tõendamiseks esitanud oma konto väljavõtte. Maakohus ei ole arvestanud,

et hageja elustandard ei ole nii hea nagu kostja seaduslik esindaja püüdis kohtule esile

tuua. Hageja elustandard on alla keskmise, hageja kontod on arestitud ning hageja on

sunnitud kasutama krediitkaarti, millega suureneb tema laenutagastamise ja intressi

maksmise kohustus jms. Hageja elab koos oma elukaaslase ja kolme lastega hageja

vanematele kuuluvas kahetoalises korteris. Hagejal ei ole likviidset vara. Hageja konto

on kohtutäituri poolt arestitud ning võlg koos täituritasuga pidevalt suureneb, millega

hageja varaline olukord halveneb veelgi.

30. Maakohus ei ole arvestanud ka sellega, et hageja tervisliku seisundi halvenemine

mõjutab hageja varalist seisundit. Hagejal on diagnoositud xxxxxxxxxxxx, mis on oma

sisust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pideva peavalu tõttu on hageja sunnitud regulaarselt

ravimeid tarvitama, mis aga omakorda pidurdab hageja töövõimet (nõrkus, väsimus,

peapööritus). Hageja oli haiguslehel 2,5 kuud, kuni 01.11.2017. Tervisliku seisundi

halvenemise tõttu ei saa hageja ei saa leida endale täiskoormusega tööd. Tööandja

xxxxxxxxx OÜ lõpetas hagejaga töölepingu just nimelt põhjusel, et hageja ei suutnud

täiskoormusega tööd teha.

31. Hagejal on kolm last ning kui hageja tasub kostjale elatist miinimummääras, siis hageja

teised lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja.

32. Käesolevas asjas tuleb arvestada ka kostja seadusliku esindaja võimalustega kostjat ülal

pidada. Tulenevalt kostja seadusliku esindaja konto väljavõtetest on selge, et kostja

varaline seis on oluliselt parem kui hagejal ning ta on võimeline osalema lapse

ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja. Kostja seadusliku esindaja sissetulek on

piisavalt suur, et tagada kostja vajaduste rahuldamine isegi juhul, kui hageja maksab

elatist 117,50 euro ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja taotluse

Maanteeameti välja nõuda info selle kohta, kellele kuulub sõiduauto xxxxxxxxxx,

registrimärgiga xxx xxx.

33. Maakohus märgib, et hageja oleks saanud kasutada kostja ülalpidamiseks

menetluskuludeks tasutud summat 680 eurot. Hageja märgib, et menetluskuluna tasutud

summa ei ole piisav selleks, et pidada üleval kostjat pikema aja jooksul.

34. See, et hageja on menetluse kestel väitnud, et kompromissi korral oleks ta võimeline

tasuma 156 eurot kuus, ei tähenda, et tema majanduslik olukord on nii halb, kui ta soovib

välja näidata. 156 eurot on 1∕3 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

alammäärast ning sellest loogikast on lähtunud ka maakohus ja ringkonnakohus

tsiviilasjas nr 2-15-13190. Kompromissettepanek on lähtunud eeltoodust loogikast.

Kompromissettepanek oli tehtud eesmärgiga kiiremas korras asi lahendada.

Vastustaja seisukoht

35. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja esitas taotluse uute tõendite (fotomaterjal hagejast) vastuvõtmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasjas materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS

§ 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse oluliste normide rikkumiste

tõttu tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

37. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused

ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta,

kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele

tema väited või vastuväited tuginevad (vt RKTKo nr 3-2-1-66-08, p 18; nr 3-2-1-127-

09, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus andnud hinnangut kõikidele

hageja väidetele seoses hageja majandusliku ja tervisliku seisundi muutumisega.

38. Maakohus on küll välja toonud, et hageja on esitanud tõendid oma majandusliku

olukorra muutumise kohta, kuid maakohus ei ole neile hinnangut andnud (TsMS § 436

lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine) ega tuvastanud, kas ja kuidas hageja majanduslik olukord

muutunud on. Majandusliku olukorra muutumise hindamisel saab maakohus mh

tugineda hageja pangakonto väljavõtetele (tl 156-158, 172-176, I kd) ja Maksu- ja

Tolliameti teatisele (tl 180, I kd). Lisaks peab maakohus täiendavalt põhjendama oma

seisukohta hageja elustandardi kohta. Nimelt väidab hageja mh, et xxxxxxxx OÜ-lt ja

KÜ-lt xxxxxxxxx ei ole hageja tulu saanud ning ettevõtlusega tegelemine (xxxxxxx

xxxx OÜ) ei ole hageja tulu oluliselt suurendanud. Lisaks on hageja kontod arestitud.

39. Maakohus ei ole andnud hinnangut ka hageja väitele selle kohta, et miinimummääras

elatise tasumisel osutuvad hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks (TsMS §

436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine).

40. Hageja märgib, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsuse tegemist, millega

mõisteti hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks alates 01.12.2015 kuni 18.12.2016

143,30 eurot ning sealt edasi mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud kuupalga alammäärast, on hageja majanduslik olukord muutnud. Hageja

töötasu on vähenenud ning on halvenenud tervislik seisund. Samuti ei saa hageja

kaksikutest laste ema enam vanemahüvitist.

41. Ringkonnakohus märgib, et järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid

vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis

võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele

olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga

lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid

vajadusi rahuldatakse (RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Kuna laste ülalpidamise kohustus

on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel

arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12).

Arvestades eelnevat, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada ka hageja teiste

laste vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh hageja elukaaslase võimalused).

Ringkonnakohus on otsustanud, et elatis suureneb alates hageja teiste laste

pooleteistsaastaseks saamisel eeldusel, et siis saab kaksikute ema minna tööle, mis pole

aga osutunud võimalikuks.

42. Maakohus on välja toonud, et hageja on esitanud tõendi oma tervisliku seisundi kohta,

kuid ei ole tõendanud enda töövõime vähenemist. Ringkonnakohus nõustub, et hageja

poolt esitatud tõend oma tervisliku seisundi kohta ei tõendada otseselt, et hageja ei saa

täiskoormusega töötada. Lisaks ei ole hageja tõendanud seda, et xxxxxx xxxxxx OÜ

lõpetas temaga töölepingu põhjusel, et hageja ei saanud täiskoormusega tööd teha.

Kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud enda töövõime vähenemist, siis

tuleb asja uuel lahendamisel hagejale seda selgitada (TsMS § 392 lg 1 p 4 rikkumine)

ja teha ettepanek lisatõendite esitamiseks või vajadusel koguda ise lisatõendeid

(RKTKo nr 3-2-1-31-09, p 11).

43. Lisaks ei ole maakohus andnud hinnangut hageja väitele selle kohta, et kostja seaduslik

esindaja peaks osalema lapse ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja. Hageja on

sellega taotlenud kõrvalekaldumist vanemate võrdsetes osades ülalpidamise andmise

kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal

võrdsetes

osades,

kuid

erineva

varalise

seisundi

korral

võib

vanemate

ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (PKS § 105 lg 3). Vanemate erineva sissetuleku

ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate

sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-165-13,

p 16; nr 3-2-1-56-15, p 12). Eeltooduga seoses on hageja esitanud ka taotluse välja

nõuda Maanteeametilt info selle kohta, kellele kuulub sõiduauto xxxxxxxxx,

registrimärgiga xxx xxx. Maakohus ei ole hageja taotlust lahendanud. Ringkonnakohus

märgib, et vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt RKTKo

nr 3‑2‑1‑35‑17, p 21.2).

44. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ning lisaks ei

ole maakohus täitnud vajalikus määras selgitamiskohustust. Sellised rikkumised toovad

kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt RKTKo nr 3-2-1-54-16, p 13; nr 3-2-1-84-

15, p 12; nr 3-2-1-87-14, p 42). Elatise asjades on kohtul suurem uurimispõhimõte.

Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise

vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, kuivõrd selles menetluses ei ole kohus

seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid

koguda (RKTKo nr 3-2-1-21-15, p 11).

45. Mõlemad pooled on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid. Kuna asi

saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, tuleb apellatsioonimenetluses tõendite

vastuvõtmisest keelduda. Tõendid ei ole vajalikud apellatsioonimenetluses. Pooled

saavad tõendid esitada maakohtule asja uue arutamise käigus ning nende asjakohasust

ja lubatavust saab hinnata maakohus asja uue arutamise kontekstis. Kuna tõendid esitati

elektrooniliselt, siis neid füüsilist ei tagastata, vaid eemaldatakse toimikust.

46. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja

uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar