2-17-18805/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18805

Tsiviilasi

MSM OÜ avaldus Osaühingu Artesio pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2018 määrus menetluse

lõpetamise ja ajutise pankrotihalduri määramata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MSM OÜ määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja MSM OÜ (registrikood 11372058),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik Osaühing Artesio (registrikood

10977109), lepinguline esindaja Marge Juur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.03.2018 määrus jätta muutmata.

2. Jätta MSM OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

4. Rahuldada osaliselt osaühingu Artesio

avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks ning mõista MSM OÜ-lt Osaühingu Artesio kasuks välja

menetluskulu (s.o õigusabikulu)

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb MSM OÜ-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates

kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

PankrS § 5 lg 2 ja § 15 lg 5 kohaselt ei saa ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale

esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. MSM OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 15.12.2017 avalduse Osaühingu Artesio

(puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Avalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 30.07.2015 töövõtulepingu nr

150713 (leping) Viimsi vallas, Laiamäe teel võlgnikule kuuluvatel kinnistutel vee,

kanalisatsiooni, gaasi- ja sadeveetorustike ehituseks ning side, elektri,

tänavavalgustuse, kraavide ja tee ehituseks. Võlausaldaja esitas tööde eest võlgnikule

arved nr 201537 ja nr 201564, millel on garantiiaegne tagatis vastavalt 5784 eurot ja

3492 eurot. Lepingu p 12.4 järgi on garantiiperioodi kohustuste tagamiseks töövõtja

kohustatud esitama tellijale enne tööde lõplikku üleandmise-vastuvõtmise akti

koostamist tellija aktsepteeritud finantsasutuse garantiikirja, mis vastab 10% tööde

maksumusest. Nõuetekohase garantiikirja esitamine on eelduseks töövõtjale viimase

arve tasumiseks. Eelnimetatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel jääb garantii

summa kuni garantiidokumentide nõuetekohase esitamiseni või kuni garantiiperioodi

lõpuni tellija deposiiti. Tellija võib nimetatud summat kasutada garantiiperioodi tööde

tegemiseks, kui töövõtja keeldub nende teostamisest või ei tee neid vastavalt lepingus

kokkulepitule. Deponeeritud summalt intressi ega viivist ei arvestata. Võlausaldaja

esitas garantiikirja 02.02.2017. Vastavalt lepingu p-le 4.1 pidi võlausaldaja

garantiiaegse tagatise tasumine toimuma 21 päeva jooksul garantiikirja saamisest.

3. Võlausaldaja nõue on selge. 04.12.2017 tasus võlgnik 5000 eurot, seega on põhivõla

suurus 4276 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnik ei ole garantiiraha tagastanud.

Võlgnik avaldas 21.11.2017 e-kirjas, et tal on kohustusi vähemalt 450 000 eurot,

mistõttu ei saa olla vaidlust selles, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vaidlust ei saa

olla selles, et võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ning võlgnik on

garantiiraha tagastamise kohustust rikkunud. Kuna võlgnik ei tagastanud garantiiraha

ka 30 päeva jooksul pärast garantiikirja esitamist 02.02.2017, siis esitas võlausaldaja

võlgnikule 09.11.2017 pankrotihoiatuse, mille kättesaamist kinnitas võlgniku juhatuse

liige elektrooniliselt 20.11.2017. Lepingu p 7.3 järgi on töövõtjal õigus tasumisega

viivitamisel tellijalt sisse nõuda viivist 0,1% tasumata summast päevas vastavalt

lepingu p-le 4.3 Viivis kokku on 2672,15 eurot.

4. Vastuväiteid ja/või pretensioone teostatud tööde kohta esitatud ei ole. 23.02.2017

vastuvõtuakti kohaselt on võlausaldaja kõik tööd teostanud korrektselt ning vastavalt

lepingule. Eeltoodud asjaolu tõendab ka võlgniku käitumine ja tegevus, kus võlgnik on

osaliselt tasunud võlausaldajale tehtud tööde eest. Võlausaldaja ülesandeks ei olnud

võlgnikule esitatud ettekirjutuses nimetatud tööd. Võlgniku püsivat maksejõuetust ei

välista võlgniku paljasõnalised väited ja hinnangud oma vara väärtuse kohta. Võlgniku

majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks tuleb määrata ajutine pankrotihaldur.

5. Võlgniku vastuväidete kohaselt sätestab poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.

muuhulgas, et tasumine tööde eest toimub, kui töövõtja on vastava töö osa üle andnud

ja tellija on kohaselt tehtud töö osa vastu võtnud. Võlgnik ei ole tellijana tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, sest tööd olid puudustega ja tuli

parandada. Üheks lepinguliseks tööks oli tee ehitus. Tee puudustega ja ebakvaliteetse

ehitamise tõttu tegi Viimsi Vallavalitsus 01.11.2017 võlgnikule ettekirjutuse nr

1712899/00455, millest nähtub, et Laiamäe tee ehituse lahendus ei vasta projektile,

osad tööd on teostamata ning tuvastati rida puudusi. Võlausaldaja ei ole tänaseni

puuduseid töödes kõrvaldanud. Seega eeldab võlausaldaja nõude kindlakstegemine

asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamidest. Võlgnikul on õigus ja alus raha maksmisest

keeldumiseks. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole muutunud sissenõutavaks ning

nõue ei ole selge. Võlausaldaja ei ole tõendanud võlgniku maksejõuetust ning võlgnik

ei ole maksejõuetu. Võlgnikul ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi, võlgnikul on

varasid kokku 917 898,52 eurot ja kohustusi 720 512 eurot. Omakapital on kokku 197

386,52 eurot. Selline olukord ei viita püsivale maksejõuetusele. Võlgniku

laenukohustused (nii lühi- kui pikaajalised) ei ole muutunud veel sissenõutavaks.

Võlgniku omandis on kinnisasjad, mille bilansiline väärtus on 508 449,05 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

6. Harju Maakohus jättis 08.03.2018 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata

ning lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis

avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 590,40 eurot ning viivise

menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlesid võlausaldaja ja võlgnik selle üle,

kas võlgnik on tellijana tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, s.t tööd

vastu võtnud; kas võlgnikul on õigus raha maksmisest keelduda, kuna võlausaldaja ei

ole puuduseid töödes kõrvaldanud; ning kas võlausaldaja nõue võlgniku vastu on

muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et

pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud

eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses

ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel,

kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse

hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 7 alusel, kui kohus

ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja

menetlus lõpeb.

8. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning

nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike

hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa

pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada

hagimenetluses. Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja

selgust PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel.

Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine on võimalik vaid

olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited.

9. Kuigi võlausaldaja nõude suurus võib ületada PankrS § 15 lg 3 p-s 3 märgitud nõude

suurust, ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine

põhjendatud. Kuna võlgnik on võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud, ei

pea kohus vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust. Kuna kohus võlgnikule

ajutist haldurit ei nimeta, lõpeb pankrotiavalduse menetlus.

10. Avaldaja esitas 19.02.2018, s.o pärast 16.02.2018 toimunud eelistungit, kus kohus

teatas asjas määruse teatavaks tegemise aja, oma seisukoha, menetluskulud ja

vastuväited võlgniku menetluskuludele ning 6 uut tõendit. Võlausaldaja ei põhistanud

mõjuvat põhjust hilinenud avalduste ja taotluste esitamiseks. Võlgnik ei ole andnud

nõusolekut tähtaja pikendamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 64 lg 1)

ega nõustu avalduste, taotluste ja tõendite hilinenud esitamise ja vastuvõtmisega.

TsMS § 331 lg 1 ja § 330 lg 1 alusel jäävad võlausaldaja seisukoht koos esitatud

tõenditega tähelepanuta.

11. Menetluskulud kannab PankrS § 15 lg 6 järgi avalduse esitaja. Võlgniku

menetluskulude nimekirja järgi on võlgnikule osutatud õigusabi 5,75 tundi, ning

võlgniku menetluskuludeks on tasu õigusabi eest 690 eurot (ilma käibemaksuta).

Esindaja ühe töötunni hinnaks on 120 eurot.

12. Põhjendatud menetluskuluks on konsultatsiooni ning võlgniku vastuse koostamise aeg

kokku 3,5 tundi (konsultatsioon 1 h + vastuse koostamine 2,5 h), võlausaldaja

08.02.2018 menetlusdokumendiga (pikkus ca 0,5 lehekülge), millele oli lisatud 1

tõend, läbitöötamise aeg 0,17 tundi (10 minutit), eelistungi ettevalmistamise aeg 0,5

tundi ja eelistungil osalemise aeg 0,75 tundi, seega kokku 4,92 tundi ning avaldajal

tuleb võlgnikule hüvitada menetluskulud 590,40 eurot (4,92 tundi x 120 eurot/tund)

ning TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle

täitmiseni.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu

määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega määrata ajutine pankrotihaldur

ning rahuldada esitatud avaldus. Avaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda.

14. Määruskaebuse kohaselt on ekslik maakohtu seisukoht, et vaidlusaluses asjas

pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja

tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik

hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Avaldaja nõue on selge, tõendatud ning

muutunud sissenõutavaks. Väidetavad puudused töödes ei ole tõendatud ning isegi,

kui need oleksid, siis oleks puudutatud isikul võimalik puuduste kõrvaldamata jätmisel

realiseerida garantiikiri. Tehtud tööde garantiiperiood lõppes 01.02.2018, mistõttu ei

ole enam võimalik avaldaja vastu nõudeid esitada. Puudutatud isik ei ole alates tööde

lõpetamisest 31.05.2016 ja tööde vastuvõtmisest 23.02.2017 tööde või esitatud arvete

kohta ühtegi pretensiooni esitanud. Puudutatud isik tunnistas oma kohustust ja tasus

5000 eurot 04.12.2017.

15. Maakohus jättis arvestamata ja kontrollimata võlausaldaja esitatud täiendavad

seisukohad koos uute tõenditega, mille kohaselt on võlgnikul seisuga 16.02.2018

jäänud alles kaks kinnisasja, mille väärtus on sisuliselt olematu. Võlgnik on

maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri määramiseks on alus juba ainuüksi seetõttu, et

võlgniku vara on vähem kui kahe nädalaga vähenenud ca pool miljonit eurot. Kuna

võlgnik tegeleb kolmandale isikule võõrandatud kinnisasjade müügiga edasi, siis on

põhjendatud asuda seisukohale, et võlgnik peidab oma vara. Seetõttu on täidetud

PankS § 10 lg 2 p-s 3 märgitud maksejõuetuse põhistamise eeldus. Kinnisasjade

võõrandamisel tegi võlgnik tehingu oma lähikondlasega, mistõttu võivad esineda

alused nimetatud tehingu tagasi võitmiseks.

16. Maakohus leidis ekslikult, et võlgniku menetluskulud olid põhjendatud.

Menetluskulude hindamisel tuleb lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt

kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund.

Seda koos kliendi kohtumistega, dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega,

seisukoha kujundamisega jne. Kuna vastuväited pankrotiavaldusele on sisult 3

lehekülge ning väited on üldsõnalised, siis oleks vastuväidete koostamise põhjendatud

ajakulu kuni 2 tundi. Seda koos pankrotiavaldusega tutvumisega jms. Kuna võlgniku

esindaja ei ole vandeadvokaat, siis on võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määr

ebamõistlikult kõrge, mistõttu tuleks seda vähendada mõistliku ja põhjendatud

suuruseni.

Menetluse edasine käik

17. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

18. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et arvestades võlausaldaja

nõude alust ning võlgniku vastuväidete sisu, eeldab võlausaldaja nõude olemasolu

kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis

väljub pankrotimenetluse raamest. Pankrotiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud

leping (tl 12-16), mille alusel leiab avaldaja, et tal on õigus nõuda võlgnikult viimasele

esitatud arvete tasumist. Võlgnik tugines oma vastuväidetes muuhulgas lepingu p-le

4.1, mille järgi finantseerib tellija (võlgnik) tööde teostamist vastavalt tegelikult

teostatud tööde osade kohaselt tingimusel, et töövõtja on vastava töö osa üle andnud ja

tellija on kohaselt tehtud töö vastu võtnud. Võlgniku vastuväidete kohaselt teostas

avaldaja tööd puudustega, mistõttu ei ole võlgnik töid aktsepteerinud. Avaldaja

esitatud 23.02.2017 vastuvõtuakti (tl 62-63) ei ole võlgniku (tellija) esindaja

allkirjastanud.

21. Kuna poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas tööd on korrektselt teostatud ning kas

tellija on tööd vastu võtnud, mis on tööde eest tasumise alus, leiab kolleegium, et

praegusel juhul on põhjendatud nõude lahendamine hagimenetluses, kus pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid või vastuväiteid põhjendada. Seega ei ole

pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses.

22. Kolleegium leiab, et praegusel juhul esineb pankrotiavalduse menetlusse võtmata

jätmise alus ka PankrS § 14 lg 1 p 2 järgi, kuna võlausaldaja ei ole pankrotiavalduses

põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlausaldaja ei ole põhistanud asjaolu, et

võlgnikule kuuluvate kinnisasjade väärtus ei kataks võlausaldaja nõuet või et võlgnik

oleks püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on tegutsev ettevõte (põhitegevuseks kinnisasjade

müük) ning on suure tõenäosusega võimeline oma majandustegevust korraldama

selliselt, et tal on võlausaldaja nõude olemasolul võimalik see võlg tasuda. Ainuüksi

võlgniku väidetavad täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust

(vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-120-02, p 7). Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka

ajutise halduri määramine on seotud kuludega, mille kandmine kummagi

menetlusosalise poolt ei oleks praeguste asjaolude alusel mõistlik kulu.

23. Arvestades eeltoodut, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ka asjaolu, et

maakohus ei ole andnud hinnangut võlausaldaja esitatud lisatõenditele. Esitatud

tõendid näitavad, et võlgniku omandis on kinnisasjad, kuid ei tõenda võlgniku vara

väärtust ning seeläbi ei ole võimalik tõendada võlgniku püsivat maksejõuetust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Seega jäävad maakohtu menetluskulud võlausaldaja kanda.

Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, vähendades võlausaldaja

lepingulise esindaja tasu mõistlikus määras. Menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei

ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel diskretsiooni ületanud, mistõttu jääb maakohtu määratud võlgniku

menetluskulude suurus muutmata.

25. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Võlgniku menetluskulude nimekirja

kohaselt on võlgniku lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtu menetluses olnud 720

eurot (6 tundi õigusabi, tunnihinnaga 120 eurot). Nimekirja kohaselt kulus võlgniku

lepingulisel esindajal maakohtu määruse läbitöötamiseks 1,5 tundi, määruskaebuse

läbitöötamiseks, kompromissi aruteluks ning õigusliku seisukoha kujundamiseks 2

tundi, määruskaebusele vastuse koostamisele 2,5 tundi.

26. Avaldaja leidis, et võlgniku menetluskulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud.

27. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku menetluskulude avaldus tuleb rahuldada

osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu, keerukust ning võlgniku vastuse sisu, leiab

kolleegium, et õigusabi osutamine 6 tundi on mõnevõrra ülepaisutatud aeg. Maakohtu

määrusega tutvumisele ei saanud kogemustega esindajal kuluda enam kui 0,5 tundi,

mistõttu tuleb selles osas kulu vähendada. Määruskaebuse läbitöötamisele, õigusliku

seisukoha kujundamisele ja kaebusele vastuse koostamise aeg kokku 4,5 tundi on

olnud võlgniku esindaja toiminguid arvestades põhjendatud ja mõistlik aeg. Seega on

kokku põhjendatud õigusabile kulunud aeg 5 tundi. Võlgniku esindaja tunnitasu 120

eurot (ilma käibemaksuta), võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud

õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Seega tuleb

menetluskulu 600 eurot (5x120) avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Vastavalt

võlgniku taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määruses märkida, et

menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar