1-16-10888/62 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

11610888

Otsuse kuupäev

18. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma

Kohtuasi

Teet Järveti süüdistuses KarS § 4023 lg 1, § 344 lg 1 – § 22 lg 2,

§ 345 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teet Järveti kaitsja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindajad juhtiv riigiprokurör StevenHristo

Evestus ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Triinu Olev

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017. a otsus muutmata ja kaitsja kassatsioon

rahuldamata.

2. Taotlus valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi

vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Teet Järvet anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 4023 lg 1, § 344 lg 1 – § 22

lg 2, § 345 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi. Kohtu alla anti ka A süüdistatuna KarS § 4023 lg 1

järgi ning B süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

2. Süüdistuse kohaselt sõlmiti 5. novembril 2014 IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse ja X1 OÜ vahel

hankeleping kutsehariduskeskuse rekonstrueerimiseks. Tellija ehk IdaVirumaa Kutsehariduskeskus

võttis objekti omanikujärelevalve tegijaks X2 OÜ, mille tegevusalaks on majandustegevuse registri

andmetel üldehitusliku omanikujärelevalve tegemine. X2 OÜ üks osanikest ja ainus juhatuse liige

oli alates 5. juunist 2014 T. Järvet, kes oli seega eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses

tegutsemiseks pädev isik. Samuti oli osaühingu nimel pädev tegutsema A.

3. KarS § 4023 lg 1 alusel esitati T. Järvetile ja A-le kokkuvõtlikult süüdistus selles, et ajavahemikus

12. jaanuarist kuni 5. märtsini 2015 küsisid nad ehitaja X1 OÜ juhatuse liikmelt C-lt ja ehitusjuhilt

1-16-10888

D-lt 50 000 eurot, lubades vastutasuks, et omanikujärelevalve ei järgi kutsehariduskeskuse objektil

ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja ehitaja saab objektil teha töid ilma omanikujärelevalve

takistusteta. Rahasumma eest lubati konsultatsiooni korras kooskõlastada ja kinnitada X1 OÜ poolt

iga kuu esitatavad tehtud tööde aktid, mis on aluseks tellijalt raha saamisel. Sealjuures polnud

oluline, kas neid ehitustöid reaalselt tehakse või mitte. Altkäemaksuga nõustumisel olid T. Järvet ja

A- omanikujärelevalve esindajatena valmis kuritarvitama ehitusseaduse (EhS) § 30 lg 2 pdest 1–3,

lg 5 pdest 2, 6, 7 ja lgtest 6–8 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2011. a

määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (edaspidi kord) § 3 lgst 1 ja § 5 lg 2

pdest 7, 8, 13 ja 14 tulenevat omanikujärelevalve pädevust ja ülesandeid.

4. Altkäemaksu võtmise korraldamiseks lubas A 16. veebruaril 2015 C-le, et vormistatakse

konsultatsioonileping. Samal päeval saatis T. Järvet elektronposti teel E-le nõustamislepingu

nr YYYY-YY projekti ja juhendas, mida märkida X1 OÜle saadetava lepingu juurde kuuluva ekirja

sisuks ja milline arve edastada. E saatis enda e-postilt allkirjastamata nõustamislepingu summas

50 000 eurot (lisaks käibemaks, poolteks X1 OÜ ja X3 OÜ) X1 OÜ juhatuse liikme C eposti

aadressile. 17. veebruaril 2015 saatis E C-le ekirja teel ka arve X3 OÜ nimelt X1 OÜle summas

30 000 eurot. Arve sisuks ei olnud tegelikult nõustamine, vaid see oli üks osa altkäemaksu summast.

20. veebruari 2015. a telefonivestluses ja 5. märtsi 2015. a kohtumisel kinnitas T. Järvet C-le

altkäemaksu summat 50 000 eurot ja selgitas, et ehitaja X1 OÜl ei teki selle maksmisel probleeme

kutsehariduskeskuse ehitusobjektil ja omanikujärelevalve allkirjastab tehtud tööde aktid ilma

takistusteta. Eelmärgitud arve võltsimisele ja selle kasutamisele kihutamises esitati T. Järvetile

süüdistus KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi.

5. KarS § 184 lg 2 p 1 alusel esitati T. Järvetile ja B-le süüdistus selles, et nad omandasid enne

5. märtsi 2015 suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ja hašišit, mida valdasid seejärel enda

ühises elukohas.

6. A suhtes lõpetas maakohus kriminaalmenetluse prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

Maakohtu otsus

7. Harju Maakohtu 6. juuli 2017. a otsusega tunnistati T. Järvet süüdi ja teda karistati KarS § 4023

lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 184 lg 1 alusel üheaastase vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2, § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1

alusel mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks

3 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta ja

6 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldati T. Järvetile lisakaristuseks

ettevõtluskeeldu 3 aastaks. B mõisteti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Maakohtu põhjendused on

lühidalt järgmised.

8. Tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmiti 5. novembril 2014 IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse ja

X1 OÜ vahel hankeleping, mille objektiks olid Jõhvis asuva kutsehariduskeskuse

rekonstrueerimistööd. Riigihangete registrist nähtuvalt asus objektil järelevalvet tegema X2 OÜ,

mille üks osanikest ja ainus juhatuse liige on alates 5. juunist 2014 T. Järvet. Tõendid

(ehituskoosolekute protokollid, ehitustööde päevikute väljavõtted, tunnistajate ütlused) kinnitavad,

et X2 OÜ esindajad T. Järvet ja suulise volituse alusel A tegid sellel objektil omanikujärelevalvet.

EhS § 41 lg 1 kohaselt on ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal on

õigussuhe vastutava spetsialistiga. Majandustegevuse registri väljavõtte kohaselt on alates

4. aprillist 2013 X2 OÜ üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve eest vastutavaks isikuks

F. Tema ülekuulamisel selgus, et ta ei ole sellest teadlik ja T. Järvetiga ta kohtunud ei ole.

2(11)

1-16-10888

9. T. Järvetil ei olnud pädevust omanikujärelevalve valdkonnas, sest tal ei ole nõuetekohast haridust

ja kogemust. See ei ole aga samastatav pädevusega KarS § 4023 tähenduses. Majandustegevus on

iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt

keelatud. Pädeva isikuga on tegemist juhul, kui ta tegutseb eraõigusliku isiku nimel tema

majandustegevuse huvides. Õiguskirjanduses väljendatu kohaselt võib see olla nii juhtivtöötaja,

teenistuja, ametnik, volinik või esindaja. T. Järveti pädevus tuleneb sellest, et ta on X2 OÜ juhatuse

liige.

10. Süüdistuse sisuks olev altkäemaksu küsimine on tõendatud A, D, G ja C ütlustega, lisaks ka

jälitustoimingu protokollidega. Omanikujärelevalve esindajad lubasid altkäemaksu saamise korral

teha järelevalvet ehitaja huvidest lähtuvalt. A tegi eeltöö, siis asus raha küsima T. Järvet. Viimane lõi

ka eeldused raha liikumiseks E ettevõtte X3 OÜ kaudu. Tegelikult konsultatsiooniteenust ei

pakutud. Ehituskoosolekutel seda teemat ei arutatud, vaid otsiti ehitajaga kontakti eraviisiliselt.

X2 OÜl ei olnud võimekust sellist konsultatsiooniteenust osutada, sest ainus ehituspädevusega isik,

s.o F ei olnud ettevõttega tegelikult seotud. Ka E-l, kelle ettevõtte kaudu leping oleks sõlmitud, ei

olnud ülevaadet teenuse sisust.

11. Tõendatud on, et T. Järvet kihutas E dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi

kasutamisele. Arve on dokument. Riigikohus on asjas nr 3119616 käsitanud KarS § 345 lg 1

tähenduses dokumentidena ka hinnapakkumisi. Koosmõjus hilisema tasumisega tõendab see tehingu

aset leidmist arve esitaja ja maksja vahel. T. Järvet palus 16. veebruaril 2015 E-l teha arve, mida E

X3 OÜ nimelt tegi. E ütluste kohaselt ei olnud tal teavet tehingu sisu kohta.

12. 5. märtsi 2015. a läbiotsimisel leiti T. Järveti ja B ühisest elukohast kanepit – kabineti

kummutisahtlis asunud Prada prillitoosis oli kolm Minigripi kilekotti puruga.

Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt selgitas T. Järvet, et seal sees on kanep. Usutav ei ole, et ta vaid

kordas politseiametniku väidet. Läbiotsimise protokolli kirjutas T. Järvet, et tal ei ole märkuseid.

Läbiotsimist toimetati piisavalt pikalt (mitu tundi), mille jooksul oli süüdistataval võimalus

analüüsida politseiametniku seisukoha kordamise tagajärgi. Ei ole tõendatud, et narkootilise aine

oleks sinna jätnud mõni teine korteris viibinud isikutest. On ebausutav, et aine jättis korterisse

eelmine üürnik ja uued üürnikud ei ole nelja aasta jooksul seda leidnud.

13. Ei ole aga tõendatud, et B oleks olnud teadlik narkootilise aine olemasolust. KrMS § 7 lg 3

alusel tõlgendatakse kahtlused süüdistatava kasuks ja B tuleb õigeks mõista.

14. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldas maakohus T. Järveti suhtes KarS § 491 lg 1

alusel lisaks põhikaristusele lisakaristusena ettevõtluskeeldu. T. Järvet tegi omanikujärelevalvet,

kuigi tal endal ei olnud sellekohast pädevust ja äriühingul õigussuhet vajaliku pädeva spetsialistiga.

Ta ei näe probleemi sellises tegevuses ega ka selles, et ta omanikujärelevalve tegijana soovis

ehitajalt raha saada. Tema tegu ja suhtumine toimepandusse annavad aluse arvata, et ta võib ebaausa

ettevõtlusega jätkata.

15. Kaitsjate tasutaotlused jättis maakohus läbi vaatamata, kuna need esitati pärast kohtu siirdumist

nõupidamistuppa.

Apellatsioonid

16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Järveti kaitsja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper,

kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja T. Järveti õigeksmõistmist. Apellatsiooni esitas ka B

kaitsja vandeadvokaat Kristel Valk, taotledes maakohtu otsuse tühistamist kaitsja tasutaotluse läbi

vaatamata jätmise osas.

3(11)

1-16-10888

Ringkonnakohtu otsus

17. Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt

kaitsjate tasutaotluste läbi vaatamata jätmise osas ja KrMS § 181 lg 1 alusel mõisteti riigilt B kasuks

välja õigusabi osutamisega tekkinud kulud. T. Järveti kaitsja tasu jäeti tema enda kanda.

Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja järelduse, et T. Järvetil ei

olnud juba ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisel kavatsust lepingu täitmiseks. Muus osas,

sh T. Järveti süüdimõistmises ja karistamises, jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu

põhjendused on järgmised.

18. Maakohus ei ole oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kuigi maakohtunik kuulas

ekslikult süüdistatava A ja ühe tunnistaja üle rahvakohtuniketa, kaasas ta seejärel rahvakohtunikud

ning A ja tunnistaja kuulati uuesti üle. KrMS § 339 lg 1 ps 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega oleks tegemist juhul, kui maakohtunik oleks KrMS § 18 lgs 1 sätestatut eirates

arutanud kriminaalasja ainuisikuliselt lõpuni. Kohtunikul ei olnud alust enda taandamiseks.

Nõustuda ei saa kaitsja väidetega menetlusõiguse väidetava rikkumise ja tõendite hindamise

puudulikkuse kohta.

19. KarS § 4023 lgs 1 ettenähtud eraõigusliku isiku majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku

staatuse annab T. Järvetile fakt, et ta oli alates 5. juunist 2014 X2 OÜ üks osanikest ja ainus juhatuse

liige. Majandustegevuse registri kohaselt tehti X2 OÜ omanikujärelevalve registreering 2008. aastal

ja see on kehtiv. Omanikujärelevalve leping IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimiseks

sõlmiti X2 OÜga 12. novembril 2014. T. Järvet tegi X2 OÜ esindajana rekonstrueerimistöödel

omanikujärelevalvet. T. Järveti kui omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesanded ja pädevus tulenevad

süüdistuses osutatud ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti sätetest. T. Järvet,

kuritarvitades oma pädevust, lubas ehitajal esitada tööde rahalisi akte suuremas mahus kui

tegelikkuses tehtud tööd ning lubas kinnitada ehitusmaterjalide asendusi, mis tooks ehitajale kaasa

väiksemad kulud, samuti jätta esitamata seadusest tulenevaid nõudeid. Tõenditest nähtub, et

omanikujärelevalve tegija käitumine pidi muutuma ehitaja jaoks soodsamaks ja omanikujärelevalve

pidi loobuma ehitajale takistuste tegemisest.

20. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et KarS § 4023 ei vasta määratletuspõhimõttele ja on seega

vastuolus põhiseadusega. KarS § 2 lgs 1 ja põhiseaduse (PS) § 23 lgs 1 sätestatud

määratletusnõudest tulenevalt peavad süüteokoosseisu tunnused olema normi adressaadile ja

seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega

avatav. Eraõigusliku isiku mõiste tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Majandustegevuse

mõiste on defineeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lgs 1 ja subjekti määratlus

on ära näidatud karistusseadustikus, tulenedes T. Järveti puhul juhatuse liikme staatusest.

21. Võltsitud arve sisaldas valeinformatsiooni ja andis X3 OÜle rahalise nõudeõiguse X1 OÜ vastu

summas 30 000 eurot. Seega on arve kohane õiguse omandamiseks KarS § 344 tähenduses. Oluline

ei ole, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati.

22. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et T. Järvet pani toime KarS § 184 lgs 1 sätestatud

kuriteo. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks vaid kõrvaldamata kahtlus isiku

süüdiolekus, kuid selliseid kahtlusi praeguses asjas ei ole.

23. Maakohus on karistuse mõistmisel põhjendatult arvestanud T. Järveti teopanust ja kuriteosse

suhtumist, samuti asjaolu, et kuritegu pandi toime grupis. Karistust kergendavaid asjaolusid ei

tuvastatud. KarS §s 491 sätestatud lisakaristuse eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik,

kes ei osale seal ausalt. Lisakaristuse kohaldamiseks annavad aluse T. Järveti käitumine äriühingu

4(11)

1-16-10888

juhatuse liikmena ja tema suhtumine toimepandusse. Ebaausa äritegevusega jätkamise tõenäosus on

suur, kui isik jätkuvalt leiab, et altkäemaksu küsimine on ettevõtluses õigustatud.

24. Kaitsjad esitasid tasutaotlused enne maakohtu siirdumist nõupidamistuppa, mistõttu tuleb need

läbi vaadata. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdistatava enda kanda. Seega ei pea T. Järveti kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu

hüvitama. Apellatsioonimenetluses tuleb lugeda T. Järveti kaitsjal kulunud mõistlikuks ajaks 3 tundi,

mille tasu tuleb hüvitada. Ringkonnakohus arvestas, et apellatsioon kattub osaliselt maakohtule

esitatud kirjalike teesidega ning ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse argumendid põhjendatud

vaid minimaalselt.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

25. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Järveti kaitsja vandeadvokaat KK. Sepper,

kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja T. Järveti õigeksmõistmist. Alternatiivselt

palub kaitsja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule ja/või tunnistada KarS § 4023

põhiseadusega vastuolus olevaks.

26. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsuse teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kuigi T. Järvetit

süüdistatakse mh ka esimese astme kuriteos, alustas kriminaalasja sisulist arutamist maakohtunik

ainuisikuliselt. Pärast C ja A ülekuulamist avastas maakohus rikkumise, kaasas rahvakohtunikud ja

alustas asja arutamist otsast peale, andes süüdistatava põhjendamatult teist korda kohtu alla.

Seejuures jätkas sama kohtunik kohtukoosseisus ka asja uuel arutamisel. Sellega on kohus rikkunud

kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtet, sest kohus oli enne asja arutamist osa tõenditega juba

tuttav.

27. Rikutud on kaitseõigust, sest kohus keeldus kaitsja mitme tõendi vastuvõtmisest. Rahuldamata

jäi kaitsja taotlus teha ehitusekspertiis tuvastamaks, kas ehitaja tegevuses esinesid puudused. Vastu

ei võetud kaitseaktis osutatud ekirja, mis kinnitanuks, et ehitaja pettis tellijalt välja 146 692 eurot

tööde eest, mida ei tehtud. Rahuldamata jäi kaitsja taotlus saada 9. märtsi 2015. a vaatlusprotokollis

nimetatud telefoni varundusfail nimega LTEA.xry, mille abil oleks saanud vaadelda T. Järveti, H ja

E vestluseid suhtlustarkvaras.

28. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. T. Järvet ei olnud

eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik KarS § 4023 lg 1

tähenduses, sest tal ei ole pädevust teha omanikujärelevalvet. Seda pädevust ei ole ka X2 OÜl.

Registrisse kantud vastutava isiku F-iga ettevõttel õigussuhet ei olnud. Seega ei saanud T. Järvet

omanikujärelevalve pädevust kuritarvitada. Kriminaalasja materjalides ei ole isegi lepingut, millest

võiks X2 OÜ pädevus formaalselt tekkida. Nõustuda ei saa kohtutega, et T. Järveti pädevus tuleneb

sellest, et ta on X2 OÜ juhatuse liige. Juhatuse liikme pädevuse rikkumist ei ole T. Järvetile

süüdistuses ette heidetud.

29. Ebaõige hinnang on antud A ütlustele, mida kassaator peab ebausaldusväärseks. Need on

vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Põhjendamatult on tõendikogumist välja jäetud

T. Järveti ütlused. Süüdistatava ütlused on olnud järjepidevad ja kooskõlas suhtlustarkvara Vider

väljatrükiga, mis kajastab T. Järveti ja A suhtlust. Nendest ja pealtkuulatud vestluste ning

telefonikõnede stenogrammidest nähtub, et läbirääkimisi peeti reaalsete teenuste osas ja

altkäemaksu küsimise soovi süüdistataval ei olnud.

30. Ebaõigesti on materiaalõigust kohaldatud T. Järveti süüditunnistamisel arve võltsimisele ja selle

kasutamisele kihutamises. Esiteks vastab arve poolte tegelikule kokkuleppele. Teiseks ei ole

5(11)

1-16-10888

osutatud arve kohane õiguste omandamiseks ega kohustustest vabanemiseks, sest see ei tekita

tsiviilõiguslikke kohustusi. Arve vastas lepingule, mille alusel see oli koostatud, ja lepingu

võltsimist ei ole ette heidetud. Arve adressaat pidi olema teadlik arve tegelikust sisust. Samuti ei ole

eluliselt usutav, et kui soovitakse võtta altkäemaksu, vormistatakse selle kohta arve, millega kaasneb

käibemaksukohustus ja lisaks raha ettevõttest väljaviimisel hiljem ka tulumaksukohustus.

31. Tõendamata on, et T. Järvet pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuigi aine

leiti T. Järveti üürikorterist, ei ole tõendeid selle kohta, et ta teadis narkootikumi olemasolust.

32. KarS § 4023 on põhiseadusega vastuolus, kuna ei vasta määratletuse põhimõttele. Lisaks pole

süüdistuses piisavalt avatud süüdistatava pädevust omanikujärelevalve alal ja selle kuritarvitamist,

millega on omakorda rikutud kaitseõigust. Kaitsja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele,

mille kohaselt peab karistusnorm olema selge ja määratletud. Kaitsja leiab, et erasektoris pädevuse

omamine ja kuritarvitamine KarS § 4023 kontekstis ei ole piisavalt defineeritud.

33. T. Järvetile mõistetud lisakaristus on liiga raske. Kohus ei ole põhjendanud, miks varem

karistamata isik võiks toime panna uue ettevõtlusalase kuriteo.

34. Ringkonnakohus on põhjendamatult vähendanud kaitsja ajakulu, mis kulus apellatsiooni

koostamisele. Ka tulnuks T. Järvetile hüvitada osa maakohtu menetluse kuludest, mis tekkisid

seoses maakohtu eksimusega kohtukoosseisu määramisel ja toimingute kordamisega.

Prokuratuuri vastus

35. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja esitatud kassatsiooni rahuldamata,

põhjendades oma seisukohta järgmiselt.

36. T. Järvet oli eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik KarS § 4023

tähenduses. T. Järvet, olles X2 OÜ ainus juhatuse liige ja osaledes IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse

väljakuulutatud hankel, oli teadlik, et X2 OÜ omab omanikujärelevalve tegemiseks vajalikku

registreeringut majandustegevuse registris ning ettevõtte vastutava spetsialistina on registris

registreeritud F. Majandustegevuse registri väljatrükkidest nähtuvalt on viimati T. Järvet nimetatud

tegevusala kinnitanud 30. jaanuaril 2015. Nii T. Järvet kui ka A täitsid IdaVirumaa

Kutsehariduskeskuse objektil faktiliselt X2 OÜ nimel omanikujärelevalve ülesandeid ja ehitaja ning

tellija esindajate silmis olid nad pädevad omanikujärelevalvet tegema.

37. Ringkonnakohus on hinnanud A ütluste usaldusväärsust, kõrvutades neid teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Tõendamiseseme seisukohalt olulisi ütlusi on andnud A, C ja D, mis on

kooskõlas mh jälitustoimingu protokollides kajastatuga. Ringkonnakohus on hinnanud ka T. Järveti

ütluseid ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et need ei ole usaldusväärsed.

38. Arve on dokument, mida on võimalik võltsida KarS § 344 tähenduses. See on kirjalik akt, mis

on mõeldud tõendama õiguskäibes juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle

väljaandja. X3 OÜ nimelt vormistatud arvel ei olnud tegelikku sisu ja selle eesmärk oli varjata

altkäemaksu küsimist. Võltsitud dokument oli kohane õiguste omandamiseks või kohustustest

vabanemiseks. Lepingule lisatud ja selle alusel esitatud arve andis X3 OÜle rahalise nõudeõiguse.

Oluline ei ole, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mitte. T. Järvet

tekitas tahtlikult E-l teotahtluse koostada võltsitud arve ja kasutada seda õiguse omandamiseks.

6(11)

1-16-10888

39. Samuti on tõendatud, et T. Järvet vähemalt kaudse tahtlusega valdas narkootilist ainet suures

koguses. Talle mõistetud karistus vastab tema süüle ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivseid

eesmärke.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

40. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ammendavalt kummutanud kaitsja väited

kriminaalmenetlusõiguse rikkumiste, tõendite hindamise ja KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo tõendatuse kohta. Samuti nõustub kolleegium maa- ja ringkonnakohtu põhjendustega

karistuse mõistmisel ega jaga kaitsja arvamust, et T. Järvetile karistuse mõistmisel on kohaldatud

ebaõigesti materiaalõigust. Kolleegium peatub järgnevalt kassatori seisukohal, et T. Järvet ei täitnud

KarS § 4023 lgs 1 sätestatud kuriteo koosseisu (I), ja seejärel vastab dokumendi võltsimist

puudutavatele väidetele (II). Kolmandaks käsitleb kolleegium kaitsja etteheiteid seoses maa- ja

ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamata jätmisega (III). Lõpuks võtab

kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja selgitab kaitsjatasu hüvitamise taotluse läbi

vaatamata jätmist (IV).

I

41. KarS § 4023 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses

tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu

soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema pädevuse

kuritarvitamise eest. KarS § 4023

lg 1 kehtib alates 1. jaanuarist 2015, kui erasektori

korruptsioonisüüteod lahutati ametialastest süütegudest ja sätestati eraldi kuritegudena

karistusseadustiku majandussüütegude peatükis. Altkäemaksu võtmine erasektoris oli karistatav ka

enne 1. jaanuari 2015 ja kvalifitseeritav KarS § 294 lg 1 järgi. KarS § 4023 sõnastamisel lähtuti

rahvusvahelistest kohustustest (karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (554 SE, XII koosseis) seletuskiri) ja selles kirjeldatud koosseisuga kaitstavateks

õigushüvedeks on kollektiivsete õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevus, majandusareng

ja vaba konkurents (vt EL Nõukogu 22. juuli 2003. a raamotsuse 2003/568/JSK

korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris preambuli punkt 9; Euroopa Nõukogu korruptsiooni

kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni preambul). Samuti kaitseb KarS § 4023 ka

eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe

kohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3118414, p 40;

13. mai 2015. a määrus asjas nr 3114115, pd 38–39).

42. Kuna T. Järvetil ega X2 OÜl ei olnud pädevust teha omanikujärelevalvet, sest osaühingul

puudus süüdistuses märgitud ajal EhS § 41 lgs 1 nimetatud õigussuhe vastutava spetsialistiga, ei

olnud kassaatori hinnangul T. Järvet eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks

pädev isik KarS § 4023 lg 1 mõttes.

43. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et alates 5. juunist 2014 oli T. Järvet X2 OÜ ainus juhatuse

liige. X2 OÜl oli majandustegevuse registris registreering omanikujärelevalve alal alates

2008. aastast. Vaidlust ei ole selles, et X2 OÜ on eraõiguslik isik ja tegutses majandustegevuses.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut. Seega on maa- ja ringkonnakohus põhjendatult järeldanud, et T. Järvet oli X2 OÜ

juhatuse liikmena eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti

tuvastasid kohtud, et 12. novembril 2014 sõlmiti X2 OÜ ja IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse vahel

leping, millega X2 OÜ võttis kohustuse teha omanikujärelevalvet kutsehariduskeskuse

rekonstrueerimistöödel. Kuigi õige on kassaatori märkus, et osutatud lepingut ei ole kohtule esitatud

7(11)

1-16-10888

(seda ei ole teinud ka kaitsja), on lepingu sõlmimise fakt tuvastatud muude kohtus uuritud

tõenditega. Omanikujärelevalve tegija kohustused tulenevad seadusest ja selle alusel kehtestatud

omanikujärelevalve tegemise korrast.

44. Erimeelsusi ei ole ka asjaolus, et T. Järvet ega A ei vastanud süüdistuses etteheidetud tegude

toimepanemise ajal kehtinud ehitusseaduses sätestatud vastutavale spetsialistile esitatavatele

nõuetele. 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse redaktsiooni § 30 lg 11

kohaselt võis omanikujärelevalvet teha isik, kes vastas sama seaduse §s

sätestatud nõuetele ja kes

ei olnud sama ehitist projekteerinud või seda ehitav isik. EhS § 41 kohaselt oli ettevõtjal lubatud

tegutseda ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, energiaauditite, omanikujärelevalve,

ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise ning energiamärgiste väljastamise tegevusalal, kui

tal oli vastavasisuline õigussuhe sama seaduse §s 47 nimetatud pädeva isikuga (vastutav spetsialist)

või kui füüsilisest isikust ettevõtja oli ise vastutav spetsialist. EhS § 47 lg 2 sätestas, et vastutaval

spetsialistil peab olema ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve,

energiaauditite, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või energiamärgiste väljastamise

tegevusalal iseseisvaks tegutsemiseks töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendavad talle

antud kutse kutseseaduse tähenduses ja kutsetunnistus. Nii EhS § 47 lg 1 pst 2 nähtuvalt kui ka

EhS § 30 lg 8 alusel kehtestatud korra § 3 lg 2 kohaselt juhib omanikujärelevalvet ja võtab

omanikujärelevalve nimel seisukohti EhS §s 47 sätestatud vastutav spetsialist. Kohtud tuvastasid, et

majandustegevuse registris oli X2 OÜ üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve eest vastutava

isikuna märgitud F, kuid tegelikult osaühingul temaga õigussuhet ei olnud. Seega ei olnud T. Järvetil

ja A-l õigust kutsehariduskeskuse objektil omanikujärelevalvet ilma vastutava spetsialistita teha ja

nende tegevus ei olnud nõuetele vastav. Erinevalt kassaatorist leiab kolleegium, nõustudes seega

maa- ja ringkonnakohtuga, et see asjaolu ei välista T. Järveti tegevuse kvalifitseerimist KarS § 4023

lg 1 järgi.

45. Kohtud tuvastasid, et T. Järvet lubas altkäemaksu saamise korral omanikujärelevalvet teha

ehitaja huvidest lähtuvalt. Täpsemalt andis T. Järvet mõista, et ehitajale jäetakse esitamata seadusest

tulenevad nõudmised, mis võivad takistada tööde õigeaegset valmimist. Samuti pidi T. Järvet

tuvastatud asjaolude kohaselt võimaldama ehitajal esitada tööde rahalisi akte tegelikult tehtud

töödest suuremas summas ja kinnitama ehitaja väljapakutavaid ehitusmaterjalide asendusi, mis

tooks ehitajale kaasa väiksemad kulud.

46. Kolleegium leiab, et T. Järvet on selliselt tegutsedes küsinud vara tema kui omanikujärelevalve

kohustuse võtnud äriühingu juhatuse liikme pädevuse kuritarvitamise eest, s.o pannud toime

KarS § 4023 lgs 1 sätestatud kuriteo. Nagu eespool punktis 43 märgitud, tuleneb osutatud kohustus

osaühingule Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega sõlmitud lepingust. Kuigi T. Järvetil endal ei

olnud ilma vastutava spetsialistita õigust omanikujärelevalvet teha, tuleneb juhatuse liikmeks

olekust tema pädevus omanikujärelevalve tegemist korraldada. Kolleegium selgitab, et ÄS § 180

lgst 1, mille kohaselt juhib osaühingut juhatus, tuleneb muu hulgas juhatuse kohustus korraldada

osaühingule võetud kohustuste täitmine. Osaühingu juhatajana oli T. Järvetil võimalik palgata

osaühingu nimel tegutsema vastutav spetsialist. On võimalik, et omanikujärelevalve kohustuse

võtnud ettevõttel omanikujärelevalve tegemise ajal õigussuhe vastutava spetsialistiga mingil

põhjusel lõpeb. Sellest ei saa aga järeldada ehitise omaniku ja omanikujärelevalve tegija vahelise

õigussuhte lõppemist ehk teisisõnu ei vabasta see ettevõtet lepinguga võetud omanikujärelevalve

kohustusest ja ettevõttel tuleb nõuetekohase omanikujärelevalve jätkamiseks palgata uus vastutav

spetsialist.

47. EhS § 30 lg 5 kohaselt oli omanikujärelevalve tegija ülesandeks muu hulgas kontrollida nõuetele

vastavate ehitustoodete kasutamist, teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu,

8(11)

1-16-10888

teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta

kokkulepitule (punktid 2 ja 6). EhS § 30 lg 6 sätestas, et omanikujärelevalve tegijal on õigus nõuda

ehitusettevõtjalt muu hulgas nõuetele ja ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde ümbertegemist,

ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist (punktid 4, 5, 7). Korra § 3 lg 1 nägi ette, et

omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles

sõltumatu muu hulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete

hankijatest ning valmistajatest. T. Järvet, olles X2 OÜ juhatajana pädev ja kohustatud korraldama

nõuetekohast omanikujärelevalvet ja viidatud kohustuste täitmist, lubas ehitajalt rahasumma eest

vastutasuks, et omanikujärelevalve tegija jätab eeltoodud kohustused täitmata ja lähtub vaid ehitaja

huvidest. Kuigi tulenevalt omanikujärelevalve olemusest rikkus T. Järvet sellega ka tellija huve,

heidetakse käesolevas kriminaalasjas T. Järvetile ette ebaausat tegutsemist ehitajalt raha nõudmises

vastutasuna nõuetekohase omanikujärelevalve tegemata jätmise eest kui ausat majandustegevust ja

vaba konkurentsi kahjustavat tegevust.

48. Tagajärjetuks jääb ka kaitsja taotlus alustada KarS § 4023 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlust. Kaitsja hinnangul on osutatud koosseis vastuolus määratletuspõhimõttega, kuna selles

sisalduvad mõisted ei ole piisavalt defineeritud. Kolleegium selgitab, et (karistus)normi sõnastamine

viisil, mis vajab tõlgendamist, ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2017. a otsus asjas nr 1165792/101, p 12). Riigikohtu praktika

kohaselt ei välista õigusselguse põhimõte määratlemata õigusmõistete kasutamist (nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3411910, p 40). Ka

Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et paljud seadused sisaldavad vältimatult suuremal või

vähemal määral ebamääraseid mõisteid, mille tõlgendamine ja sisustamine on praktika küsimus

(vt nt EIK 25. juuni 2009. a otsus asjas Liivik vs. Eesti, pd 93–94). KarS § 4023 koosseisu

tõlgendamisel on võimalik tuge otsida nii teistest seadustest kui ka kohtupraktikast. Nii on

praeguses asjas osaühingu juhatuse liige eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses

tegutsemiseks pädeva isikuna käsitatav ÄS § 180 lgle 1 tuginevalt. Kuna altkäemaksu võtmine

erasektoris oli karistatav ka enne 1. jaanuari 2015, saab sõltuvalt asjaoludest lähtuda muu hulgas ka

varasemast kohtupraktikast.

49. Eeltoodust tulenevalt nõustub kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtuga, et T. Järvet on

toime pannud KarS § 4023 lgs 1 sätestatud kuriteo.

II

50. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et

17. veebruari 2015. a kuupäeva kandev arve, mille E vormistas X3 Group OÜ nimelt ja adresseeris

X1 OÜle, on käsitatav KarS §des 344 ja 345 nimetatud dokumendina. Tegemist on kirjaliku aktiga,

mis sisaldab mõtteväljendust ja on mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3119616, p 21).

Kohtupraktikas on selgitatud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi

koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti

sisult ebaõigeid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus asjas

nr 3114011, p 13). Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et arve sisu ei vastanud tegelikkusele.

51. Arve võltsimisega kahjustatakse KarS §ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust

ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Arvega on võimalik tõendada õiguslikult olulisi

asjaolusid ja kohtupraktikas on arvet dokumendina KarS § 344 lg 1 tähenduses käsitatud

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3112014). Kuigi tsiviilõigused

ja -kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest, võib arve olla

9(11)

1-16-10888

kasutatav õiguse olemasolu tõendamisel. KarS § 344 koosseisu realiseerimiseks ei ole oluline, kas

võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või vabaneti kohustustest. Kohtud

tuvastasid, et kõnealuse arve eesmärk oli kinnitada X3 OÜ (näilikku) nõudeõigust X1 OÜ vastu ja

võimaldada ehitustöid tegeva X1 OÜ esindajatel tasuda äriühingu vahenditest varjatult

altkäemaksuna mõeldud rahasummat. Võltsimist ei välista kassaatori väide, et nii arve koostaja kui

ka arve adressaat olid teadlikud sellest, et arve sisaldas ebaõigeid andmeid.

III

52. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega jääb T. Järveti valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu täies

ulatuses tema enda kanda.

53. Lahendades taotlust T. Järveti kaitsjale apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud

tasu hüvitamiseks, leidis ringkonnakohus, et kuigi taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni

koostamisele 5 tundi ja 15 minutit, tuleb apellatsiooni koostamisele kulunud mõistlikuks ajakuluks

lugeda 3 tundi. Ringkonnakohus osutas, et apellatsioon kattub osaliselt maakohtule esitatud kaitsja

kirjalike teesidega ja et kaebuse argumendid on põhjendatud väikeses ulatuses. Nimelt jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse T. Järveti süüditunnistamises muutmata ja jättis põhjendustest

välja vaid järelduse, et T. Järvetil ei olnud juba ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisel kavatsust tööd

teha. Seejuures on ringkonnakohus tuginenud kohtupraktikas omaksvõetud põhimõttele valitud

kaitsja tasu mõistlikkuse hindamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et valitud kaitsjale

makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on

mõistliku suurusega. Kohtul on võimalus hinnata kaitsja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd

tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus väärteoasjas nr 3119911, p 11.2). Samuti on

praktikas maksvusele pääsenud arusaam, et valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu

mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kaebuse argumendid

põhjendatud ja millises mitte (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2017. a määrus asjas

nr 311717, p 12). Kassatsioonis esitatud väide, et tegelikult kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks

35 tundi ja 30 minutit, mitte ringkonnakohtule esitatud taotluses märgitud 5 tundi 15 minutit,

ringkonnakohtu põhjendusi kaitsjatasu mõistlikkuse osas ei kummuta.

IV

54. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni

rahuldamata.

55. T. Järveti kaitsja esitas 18. aprillil 2018 taotluse valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses

makstud tasu hüvitamiseks, mis on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 13.34. Riigikohtu

praktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb vastavalt KrMS § 189 lgle 2 ning § 306 lg 1 ple 14

taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a määrus asjas nr 3119016, p 14).

Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on kõnealuses kontekstis kohtu

nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel kindlaks määratud

tähtaeg. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata. Erandiks on näiteks

olukord, kus õigusabi tuleb osutada pärast KrMS § 352 lg 2 ps 2 nimetatud tähtaega, eeskätt

KrMS § 3601 alusel esitatud Riigikohtu küsimustele vastates, kui vastamise tähtaeg on KrMS § 352

lg 2 ps 2 sätestatud tähtajast hilisem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2013. a

10(11)

1-16-10888

määrus asjas nr 3118913, p 17). Kuna praeguses asjas määrati kassatsioonimenetluse poolte

seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtajaks 18. aprill 2018 kell 9.00 ja eespool

kirjeldatud erandlikku olukorda ei esine, tuleb taotlus valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses

makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Hannes Kiris, Paavo Randma

11(11)