Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-2208/17 AI generated

3-17-2208/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-2208/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav M. K. esitas 29. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kohustada vanglat ennistama kahju hüvitise nõude menetlus. Kaebuse kohaselt esitas K. 21. augustil 2017 vanglale kahju hüvitise nõude. 6. oktoobril 2017 andis vangla oma kirjaga nr 1-13/165-2 kahju hüvitamise nõudes esinenud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 19. oktoober 2017. Põhjus, miks kaebaja ei saanud puuduste kõrvaldamise avaldust esitada, oli see, et kontaktisik Erge Viiklaid ei tulnud kaebaja juurde, kuigi ta seda lubas.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2208/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: M. K. esitas 21. novembril 2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et soovib temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse menetlemist ning selle rahuldamist. Kaebaja rõhutas, et Tartu Vangla tegevuse tõttu ei saanud ta 20. augustil 2017 kasutada arvutit ega minna jalutama, millega on rikutud kaebaja inimväärikust. Ühtlasi märkis kaebaja, et taotleb vanglalt 300 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Keywords

AI generated
communication with defense counsel personal contact rights irregular notification defect of consent leave on personal grounds third-party claim procedure in attachment
AI generated
3-17-1715/22
XXX esitas 16.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 21.07.2017 vastuse nr 6- 24/4964-2 ja 09.08.2017 vaideotsuse nr 1-11/453-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale hele peakate. Kaebuses on esitatud riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
3-19-836/15
august 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-836 Haldusasi XY kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – XY Vastustaja – Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Tagastada Tartu Vanglale ekslikult esitatud asjassepuutumatu tõend (kinnipeetav A.K. taotlus; tl 33).
3-17-1716/12
H. M. esitas 17. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus. Kaebaja selgitas, et vangla ei võimalda kaebajal kohtuda tema esindaja ja elukaaslase M. R.-ga. Seejuures märkis kaebaja, et tegi Tartu Vanglale järjekordse taotluse esindajaga kohtumiseks 17. augustil 2017, kontaktisik Anton Lütter kinnitas taotluse, kuid
3-25-3025/11
Tartu Halduskohtusse laekus 13.09.2025 X kaebus Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et: 1) vangla arvutis puudub võimalus tutvuda Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelse tõlgiga (kahjunõue nr 1-9/3-25/47-7); 2) vangla keeldus kaebaja ja kaebaja kaitsjale e-kirja saatmisest (kahjunõue nr 1-9/3- 25/63-2); 3) vangla ei võimaldanud kaebajal vaadata tema isiklikust telefonist lähedaste kontakte, mistõttu ei saanud ta lähedastega ühendust võtta ja ei vastanud kaebaja taotlusele ühe kuu jooksul. Kaebaja arvab, et eelpoolnimetatud tegevusega põhjustas vangla talle kannatusi, mis ei kaasa paratamatult vangistusega. Kaebaja taotles kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist ja haldusasja arutamist kohtuistungil. Muu hulgas palus kaebaja tasuta 3-25-3025 2 riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluse ajaks. Ühtlasi teatas kaebaja ei ole nõus lihtmenetlusega.
3-15-348/5
Kinnipeetav A.M. esitas 09.02.2015 Tartu Halduskohtule taotluse, milles märgib, et ta pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel ja tal on läbitud kohtueelne menetlus, kuid vangla ei soovi läbi vaadata kahju hüvitamise hagisid. Taotluses palub A. M. vabastada end riigilõivu tasumisest ning palub anda kaitsja. Taotlusele oli lisatud Tartu Vangla direktorile adresseeritud ning Tartu Vanglas 18.03.2014 ja 24.03.2014 registreeritud kaebaja venekeelsed kahju hüvitamise nõuded numbritega 1-13/545-1, 1-13/552-1, 1-13/555-1, 1-13/556-1, 1-13/557-1, 1-13/602-1 ning Tartu Vangla 05.06.2014 vastus nr 1-13/49-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2208 Määruse kuupäev

18. juuni 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi

M. K. (K.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses jalutuskäigu ja arvuti kasutamise võimalusest ilma jätmisega RESOLUTSIOON

1. Tagastada M. K. kaebus.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri M. K.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav M. K. esitas 29. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kohustada vanglat ennistama kahju hüvitise nõude menetlus. Kaebuse kohaselt esitas

M. K. 21. augustil 2017 vanglale kahju hüvitise nõude. 6. oktoobril 2017 andis vangla oma kirjaga nr 1-13/165-2 kahju hüvitamise nõudes esinenud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 19. oktoober 2017. Põhjus, miks kaebaja ei saanud puuduste kõrvaldamise avaldust esitada, oli see, et kontaktisik Erge Viiklaid ei tulnud kaebaja juurde, kuigi ta seda lubas.

2. Tartu Halduskohus jättis 16. novembri 2017. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. M. K. esitas 21. novembril 2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et soovib temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse menetlemist ning selle rahuldamist. Kaebaja rõhutas, et Tartu Vangla tegevuse tõttu ei saanud ta 20. augustil 2017 kasutada arvutit ega minna jalutama, millega on rikutud kaebaja inimväärikust. Ühtlasi märkis kaebaja, et taotleb vanglalt 300 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 7. detsembri 2017. a määrusega rahuldamata M. K. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja seitse päeva arvates kohtumääruse p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2).

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. jaanuari 2018. a määrusega M. K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

6. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 28. mai 2018. a määrusega M. K. määruskaebuse.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 teine lause sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti M. K. riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 2 kohustati teda kaebuselt tasuma riigilõivu summas

15 eurot. Määruse resolutsiooni p 1 jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 28. mai 2018. a määruse tegemisega. Riigilõiv tuli tasuda seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Seega riigilõivu tasumise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 29. mail 2018 ning möödus 4. juunil 2018, mis oli ka viimane päev riigilõivu tasumiseks. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole M. K. kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega täiendavat tähtaega palunud. Ka Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud.

9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik