1-16-11130/70 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

18. juuni 2018

Kohtuasja number

1-16-11130

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Süüdimõistetu M.D. (isikukood XXX) taotlus tegutsemiskeelu

täitmisele pööramisest loobumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. mai 2018. a määrus

Määruskaebuse esitaja

M.D.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a otsusega, mis jõustus 8. mail 2018, tunnistati M.D.süüdi ja

teda

karistati

karistusseadustiku

(KarS)

§

lg

1,

§

lg

ja

§ 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel

jäeti vangistus tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 49 alusel kohaldati

M.D. suhtes lisakaristusena juristina töötamise keeldu üheks aastaks alates kohtuotsuse

jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M.D. lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 6 kuuks.

2. 17. mail 2018 esitas M.D. Viru Maakohtule taotluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

420 lg 2 kohaldamiseks.

Süüdimõistetu palus jätta talle KarS § 49 alusel mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramata.

M.D. põhjendas taotlust sellega, et lisakaristuse täitmisele pööramisel satub ta väga raskesse

olukorda. Ta peab tasuma menetluskulud, eluasemelaenu ja -kindlustust, kuid sissetulekuta ei saa

ta seda teha. Mees annab raha ainult enda söögi jaoks. Peale selle on süüdimõistetul 4 kassi ja 2

koera, kes tahavad süüa. M.D. väitel on ta eluaeg teinud juristitööd ja osalise töövõime tõttu ta

igat tööd teha ei saa. Kohtuasi on hävitanud süüdimõistetu tervise.

3. Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrusega jäeti M.D. taotlus rahuldamata.

2(4)

Kohus märkis, et KrMS § 420 lg 2 seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja

täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule ja

tema perekonnaliikmetele. Tõendamiskoormis on süüdlasel. Kohus möönis, et aastane juristina

tegutsemise keeld võib mõjutada M.D. majanduslikku toimetulekut, kuid üksnes taotluses

kirjeldatud majanduslike raskuste ilmnemine lisakaristuse kohaldamisel ei ole piisav põhjus

lisakaristuse täitmisele pööramiseks loobumiseks. Süüdimõistetul on võimalik otsida endale mõni

muu töökoht. Osaline töövõime võib küll piirata võimalusi tööturul, kuid see ei tähenda, et

juristina töötamise keelu korral puudub igasugune võimalus sobiv töökoht leida.

Süüdimõistmisega

kaasnevatele

võimalikele

ebasoodsatele

tagajärgedele

oleks

M.D. pidanud mõtlema enne kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et lisakaristus ei täida

mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Süüdimõistetu

kuritegude iseloomust tulenevalt on tema suhtes vaja kohaldada juristina töötamise keeldu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.D. , kes palub maakohtu määruse tühistada

ja rahuldada tema taotlus tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks.

M.D. märgib, et ta ei saa tervislikel põhjustel kummardada ega raskusi tõsta. Töövõimetustoetuse

suurus on 240 eurot, kuid kulud on sellest suuremad. M.D. vajab enda sõnul ka erinevaid

ravimeid. Samuti on M.D. väitel kohustused äriühingute, eraisikute ees ning tal on mitmeid

pooleliolevaid kohtuasju. Kaebaja märgib, et ta ei ole kaks ja pool aastat seadust rikkunud ning

teda ei kõrvaldatud juristi töölt kohtumenetluse ajaks. M.D. on enda sõnul töötanud juristina 34

aastat ning seetõttu on praktiliselt võimatu leida muud tööd. Samuti palub M.D. arvestada tema

vanusega – ta saab peagi 57-aastaseks. Samuti on tervis väga halb ning väikelinnas on

teenimisvõimalused olematud. Lisakaristus paneb tema ja ta perekonna väga raskesse olukorda.

Lisaks on temalt ära võetud juhtimisõigus kuueks kuuks, mille tagasisaamiseks tuleb teha

lisakulutusi. Kaebaja hinnangul ei olnud kohtunik taotluse läbivaatamisel objektiivne, kuna ta tegi

samas kohtuasjas ka süüdimõistva kohtuotsuse. M.D. väidab sedagi, et uurimine tema suhtes oli

ebaobjektiivne ja tegelikult ta võltsimist toime ei pannud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KrMS § 420 lg 2 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik lükata

süüdimõistetu taotlusel oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või

ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest

loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema

perekonnaliikmetele.

6. Kolleegium leiab, et KrMS § 420 lg 2 kohaldamine eeldab selliste uute asjaolude ilmnemist, mis

ei olnud kohtule lisakaristust mõistes teada ja millega ta ei saanud kohtuotsuse tegemisel

arvestada. Vastasel korral avaks KrMS 420 lg-s 2 sätestatu sisuliselt tee jõustunud kohtuotsuse

osaliseks vaidlustamiseks. Need asjaolud, millele tuginedes M.D. taotleb praegu tegutsemiskeelu

täitmisele pööramata jätmist – s.o majanduslikud raskused ja alternatiivse töö leidmise keerukus

– esitas ta kohtule juba kriminaalasja lahendamisel (vt nt KoTo, kd 1, tl 188). Kohtud leidsid, et

M.D. osutatu ei muuda aastast juristina tegutsemise keeldu ebaproportsionaalseks. Praeguses

menetluses pole alust hakata jõustunud kohtuotsust selles osas korrigeerima. M.D. ei ole esitanud

kohtule selliseid uusi asjaolusid, mis võiksid anda alust KrMS § 420 lg 2 kohaldamiseks.

7. Isegi juhul, kui eelmises punktis märgitu kõrvale jätta, ei annaks süüdimõistetu taotluses ja

määruskaebuses märgitu alust loobuda tema suhtes kohaldatud juristina tegutsemise keelu

3(4)

täitmisele pööramisest ega seda edasi lükata. M.D. tunnistati mh süüdi õigusteenuse osutamise

käigus toime pandud dokumendi võltsimises ja selle võltsitud dokumendi kasutamises. Seejuures

oli kõnealune võltsimine toime pandud eeskätt just õigusteenuse saaja (kliendi) huve kahjustades:

selle asemel, et kõrvaldada oma kliendi huvides Euroopa Inimõiguste Kohtule koostatud kaebuses

inimõiguste kohtu osutatud puudused, võltsis M.D. Euroopa Inimõiguste Kohtu vastust, jätmaks

kliendile muljet, et tema kaebus on lõplikult tagasi lükatud. Sedavõrd jultunud rikkumise puhul –

mida

süüdimõistetu

pealegi

ise

eitab

–

räägib

M.D. le kohaldatud juristina töötamise keelu täitmisele pööramata jätmise vastu kaalukas avalik

huvi. See seisneb eeskätt vajaduses kaitsta õigusteenuse tarbijaid ebaausa ja ebausaldusväärse

teenusepakkuja eest, samuti võimalikke tööandjaid juristina usaldust mittevääriva isiku palkamise

eest. Samuti räägib tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumise vastu avaliku usalduse

kaitsmise vajadus üldisemalt.

8. M.D. l väidetavalt tekkivad majanduslikud raskused – mille kinnituseks pole süüdimõistetu küll

tõendeid esitanud – on tema kuriteo paratamatu tagajärg ega kaalu üles avalikku huvi keelata tal

mõnda aega juristina tegutseda. M.D. on ühe argumendina välja toonud enda halva tervisliku

seisundi. Samas ei ole ta esitanud ühtki tõendit, millest tuleneks, et tal on võimalik töötada vaid

juristi ametikohal. Kohtutoimikus on Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi peaspetsialisti otsus,

mille kohaselt on M.D. l tuvastatud osaline töövõimetus (50%) alates 31. oktoobrist 2015 kuni 31.

oktoobrini 2017, põhjuseks üldhaigestumine (KoTo, kd 2, tl 47). Tõendeid väidetavate

liikumisprobleemide ning raske tervisliku seisundi kohta kohtuotsuse jõustumise järgsel perioodil

ei leidu. Taotlusele lisatud töövõimekaardi koopiast nähtub vaid see, et M.D. l on osaline

töövõime, kaart on kehtiv kuni 12. septembrini 2020 (KoTo, kd 3, tl 46). Kolleegium märgib, et

M.D. l osaline töövõimetus ei välista töö leidmist mõnes muus valdkonnas. Juristitöö pole

ainukene, mis ei eelda suurt füüsilist koormust. Mõistetavalt võib süüdimõistetu sissetulek mitte-

erialast tööd tehes langeda, kuid see ei ole asjaolu, mis annaks alust lisakaristuse täitmisele

pööramisest loobuda.

9. Määruskaebuse esitaja tugineb lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumist taotledes ka sellele,

et tal on käsil mitmed pooleliolevad kohtuasjad ja kohustused klientide ees. Seoses sellega märgib

kolleegium, et juristina tegutsemise keelu täitmisele pööramisest loobumine ei tagaks M.D. le

automaatselt veel võimalust jätkata klientide kaitsmist või esindamist kohtumenetlustes. Näiteks

KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt saab isik, kes ei ole advokaat, olla kriminaalasjas kaitsja vaid

menetleja loal. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks tõenäoliselt põhjendatud lubada kaitsjana

menetlusse isikut, kellel on kehtiv karistatus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku

kuriteo eest.

10. Erinevalt määruskaebuse esitajast ei näe ringkonnakohus midagi ebaseaduslikku selles, et

M.D. taotluse lahendas maakohtus sama kohtunik, kes varem tegi käesolevas kriminaalasjas ka

kohtuotsuse. Asjaolu, et kohtunik on varem teinud samas kriminaalasjas kohtuotsuse, ei ole KrMS

§ 49 kohaselt tema taandamise alus selle kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise

menetluses, sh KrMS § 420 lg-s 2 sätestatud küsimuse lahendamisel.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määruse muutmata ja M.D. määruskaebuse

rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

4(4)