2-17-3693/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-3693

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots

Tsiviilasi

TKehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS-i (pankrotis)

vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus hagi läbivaatamata

jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TKehitus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TKehitus OÜ (registrikood 12851230),

lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

Kostja RIITO Ehituse AS-i (pankrotis, registrikood

11903308) pankrotihaldur Peeter Sepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus menetluskulude jaotuse osas ja

teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada TKehitus OÜ määruskaebus.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. TKehitus OÜ (hageja) esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule hagi RIITO Ehituse AS-i vastu

võla saamiseks.

2. Harju Maakohtu 12.04.2018 määrusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-18-2583 välja RIITO

Ehituse AS-i pankrot.

3. Maakohus jättis 16.04.2018 määrusega hagi läbivaatamata pankrotiseaduse (PankrS) § 43

lg 2 alusel ja menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel.

Määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162

lg 4 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja

kanda olukorras, kus kostja põhjustas kohtumenetluse ja venitas teadlikult menetlust. Hagejal

puudub suure tõenäosusega võimalus pankrotimenetluses oma nõue rahuldada, kuna

ettevõttest on kõik vara välja viidud.

Edasine menetluse käik

5. Kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

6. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega

kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas,

millega kohus jättis hagi läbi vaatamata. Kohtumäärus on selles osas jõustunud.

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus

määras kindlaks menetluskulude jaotuse selliselt, et jättis menetluskulud hageja kanda.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega jätab

menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg

2 alusel rahuldada.

9. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada reeglina põhimõttega, et menetluskulud kannab

kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool. Sellest reeglist võib kohus TsMS § 162 lg

4 alusel teha erandi, jättes menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-154-09 p-s 14

selgitanud, et menetluskulude määramisel tuleb arvestada, kas hagi läbi vaatamata jätmist võis

mõjutada asjaolu, mida hageja mõjutada ei saanud.

10. Praegusel juhul kuulutati tsiviilasjas nr 2-18-2583 välja RIITO Ehituse AS-i pankrot ning

hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks

on PankrS § 43 lg-st 2 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne

pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille

kohta ei ole veel otsust tehtud. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kalduda

kõrvale üldreeglist, mille alusel jäävad menetluskulud hagist loobumisel hageja kanda TsMS §

168 lg 2 alusel. Hageja esitas hagiavalduse 08.03.2017 ning kostja pankrot kuulutati välja

12.04.2018 kostja poolt 16.02.2018 esitatud avalduse alusel. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja võis olla hagi esitamisel juba teadlik kostja

maksejõuetusest. Kuivõrd hageja ei pea vastutama kostja maksejõuetuks muutumise riskist

tulenevate negatiivsete tagajärgede eest, siis võiks menetluskulude hageja kanda jätmine

seostuda äärmiselt ebaõiglase või ebamõistliku tulemusega TsMS § 162 lg 4 mõttes. Seega oli

tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud.

11. Kuivõrd hageja ei saanud käesolevas asjas enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist

mõjutada, siis peab kohus seda menetluskulude määramisel arvestama. Sellises olukorras

kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on ringkonnakohtu arvates äärmiselt ebaõiglane.

12. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning poolte menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak Ele Liiv

Indrek Soots