3-18-373/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-373

Haldusasi

V.K. kaebus Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-1,

08.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-2 ja 08.12.2017 käskkirja nr

6-4/372-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.K.

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.K. kaebus rahuldamata.

2. Jätta riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kaebaja on menetlusabi korras

vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende enda

kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. juulil 2018.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 04.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/372-1 (tl 15-16) kinnipeetav

V.K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldi lukustatud kambrisse paigutamist,

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise

keelamist.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt avastas K4 osakonna inspektor-kontaktisik M.L. 04.12.2017

kella 12:50 paiku, et K4 osakonna kabinetist nr 238 on arvutilaua sahtlist kaduma läinud kolme

punase „Philip Morris“ suitsupaki sisu (60 sigaretti). Suitsupakid kuulusid kinnipeetav V.K.ile,

3-18-373

2(11)

kes käimasolevas kohtumenetluses kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu võis need osta. Kuna

vanglas puudus aga õigus suitsetada, võeti sigaretid kinnipeetava kapist ära ja need olid

inspektor-kontaktisiku kabinetis hoiul. Läbiotsimise tulemusena leiti kambri K 406 (kus

paiknes ka kinnipeetav V.K.) läbiotsimisel 9 punast „Philip Morris“ sigaretti. Videosalvestise

vaatlusest ilmnes, et inspektor-kontaktisik M.L. lahkus K4 osakonna kabinetist nr 238 kell

11:20:50. Kell 11:21:02 tõusid K4 osakonna päevaruumi laua tagant püsti kinnipeetav V.K. ja

kinnipeetav V.I. ning liiguvad nurga taha K4 osakonna kabineti nr 238 poole. Samal ajal tehakse

lahti K4 osakonna duširuumi uks. Eelnevalt liikusid sinnapoole kinnipeetavad V.K. ja V.I., kuid

duširuumi minekul neil pesemisasju kaasa polnud, sest eelnevalt olid nad mänginud laua taga

kabet/malet. Kaamerast paistab, et duširuumi uks püsib lahti kella 11:21:41-ni. Samal ajal

liiguvad kinnipeetavad V.K. ja V.I. kabineti nr 238 poolt kambrite poole. Veidi aega hiljem kell

11:29:20 liiguvad mööda päevaruumi K4 osakonna kabineti nr 238 poole kinnipeetavad V.K.,

V.I. ja kinnipeetav J.S.. Samal ajal tehakse K4 osakonna duširuumi uks tehakse lahti (11:29:30)

ja püsib lahti kuni kella 11:30:00, ning nurga tagant K4 osakonna kabineti nr 238 poolt tuleb

V.K. kell 11:29:56 ning talle järgnevad kell 11:30:04 kinnipeetav V.I. ja J.S.. V.K. siseneb kell

11:30:17 kambrisse K319 (kambris paiknevad J.S. ja V.I.) ning veidi aega hiljem 11:30:26

siseneb kambrisse kinnipeetav V.I. ja järgneb kinnipeetav J.S.. Seejärel jääb V.I. aeg ajalt ukse

peale piiluma.

Käskkirja kohaselt ohustab kinnipeetav V.K.i käitumine – inspektor-kontaktisiku kabinetis

omavoliline käimine ning sealt sigarettide võtmine – otseselt vangla julgeolekut.

Viru Vangla jättis 29.01.2018 vaideotsusega (tl 26) käskkirja nr 6-4/372-1 peale esitatud vaide

rahuldamata.

2. Viru Vangla 08.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/372-2 (tl 13-14) täiendati Viru Vangla

04.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-1 „Kinnipeetav V.K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine“, mille alusel kohaldati täiendavalt ohjeldusmeetmena käeraudade paigaldamist.

Käskkirja kohaselt nägi 08.12.2017 kella 14:50 paiku JVO vanemvalvur R.J. valvekaamerast,

et kambris P203 paiknev kinnipeetav V.K. urgitseb pistikupesa kallal ja midagi sähvatas. Koos

valvur A.B. läksid nad kambri juurde ja avasid kambri ukse. Kinnipeetav oli WC-s.

Kinnipeetavale anti korraldus kambrist välja tulla, et kambris saaks läbiotsimist teostada.

Kinnipeetav ärritus korralduse peale, kõnetas ametnikku venekeelse ebatsensuurse väljendiga

ja hakkas järsult R.J. poole liikuma. Ametnik sulges koheselt kambriukse, tundes ennast

kinnipeetava käitumisest ohustatuna. Koos appi läinud ametnikega teostati kambris

läbiotsimine, mille käigus avastati tule tegemiseks kohandatud traadijupid ja poolikud

žiletiterad ning sigaretijagu lahtist tubakat. Käskkirja kohaselt on ohjeldusmeetmete kasutamise

eesmärgiks ennetada võimalikke vanglaametnike suhtes kavandatavaid ründeid.

Viru Vangla jättis 05.02.2018 vaideotsusega (tl 32) käskkirja nr 6-4/372-2 peale esitatud vaide

rahuldamata.

3. Viru Vangla 08.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/372-3 (tl 17-18) täiendati Viru Vangla

04.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-1 „Kinnipeetav V.K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine“, mille alusel keelati julgeolekuabinõuna isiklike asjade kasutamine.

Käskkirja kohaselt avaldas 08.12.2017 kella 17:05 paiku kambris P203 paiknev kinnipeetav

V.K. soovi helistada, kuna oli kirjutanud avalduse helistamiseks. Vanemvalvur selgitas

kinnipeetavale, et viimane ei saa sel päeval koju helistada, ning näitas kinnipeetavale ka üksuse

juhi poolt kirjutatud vastust tema taotlusele. Peale seda haaras kinnipeetav topsiku fekaalidega

ja viskas ametniku suunas, tabades teda rinna- ja kubemepiirkonda. Ametnik tundis ennast

3-18-373

3(11)

kinnipeetava tegevusest solvatuna. Kinnipeetava kambrist tuli eemaldada kõik anumad, mille

sisse on võimalik koguda vedelikke millega ametnikke visata.

Viru Vangla jättis 05.02.2018 vaideotsusega (tl 37) käskkirja nr 6-4/372-3 peale esitatud vaide

rahuldamata.

4. V.K. esitas 15.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5, tõlge tl 8) Viru Vangla

käskkirjade nr 6-4/372-1, 6-4/372-2 ja 6-4/372-3 tühistamiseks.

Kohus rahuldas 16.03.2018 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta

menetluskulude tasumisest, ning võttis kaebuse menetlusse.

Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 12.04.2018 ja täiendava kirjaliku seisukoha

26.04.2018. Kaebaja on esitanud vastuväited kaebaja seisukohtadele 28.03.2018 ja 30.04.2018.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.

5.1. Viru Vangla ametnikud keeldusid täitmast 11.09.2017 Tartu Halduskohtu määrust asjas nr

3-17-1449 ja 18.10.2017 kohtumäärust asjas nr 3-17-1999, mille alusel lubati kaebajal vanglas

suitsetada. Vanglaametnikud K.L. ja M.L. venitasid tahtlikult sigarettide müümise protsessi,

seejärel keelasid alusetult suitsetada väidetavalt Riigikohtu 20.11.2017 otsuse asjas nr 3-17-33

alusel. Ametnikud provotseerisid kaebajat, näidates sigarette ja teatades, et neid suitsetada ei

tohi. K.L. paigutas kaebaja K-4 sektorisse, kus M.L. jätkas sigarettide näitamist kaebajat

mõnitades. Sigarettide kadumine ei rikkunud vangla julgeolekut sel määral, et isoleerida

kaebaja lukustatavasse kambrisse. Ametnike käitumine rikkus tunduvalt rohkem vangla

julgeolekut.

5.2. R.J. andis 08.12.2017 korralduse kambrist väljuda, seistes ise kambriuksel. Kaebaja täitis

tema korralduse ja läks ukse suunas, kus seisis R.J.. Kambrist väljumiseks tuleb minna ainult

ukse suunas, muid väljapääse pole. Ootamatult lõi R.J. ukse kinni. Kaebaja ei saanud üldse

tema tegevusest aru, seejärel sai teada, et väidetavalt tahtis kaebaja teda rünnata. Kaebaja täitis

ametniku korraldust ja väljus kambrist ukse suunas, kus seisis ametnik. Kaebaja ei kavatsenud

ega tahtnud kedagi rünnata ega saa aru, millisest rünnakust jutt käib. Alates 08.12.2017

kohaldatakse käeraudu.

5.3. Selle eest, et kaebaja valas valvuri topsikust üle, kohaldatakse isiklike asjade äravõtmist.

See meede ei vasta seaduse eesmärgile (VangS § 69 lg 1, lg 2 p 2). Kaebaja ei tekitanud kahju

oma tervisele ega tahtnud sooritada enesetappu.

5.4. Pidev hoidmine üksiktingimustes eraldi lukustatud kambris kahjustab kaebaja psüühilist

tervist.

5.5. Vaidlustatud käskkirjad on tühised vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-tele

1 ja 2. A.A., A.K. ja J.K. ei olnud õigust teha otsust VangS § 69 lg 1, lg 2 p 1-5 alusel (VangS

§ 1321 lg 1, lg 2 ja VSkE § 14 alusel). VangS § 69 lg 1, lg 2 p 1-5 alusel võib otsuseid teha

VSkE §-s 12 nimetatud isik, st üksuse juht.

6. Vastustaja esitab järgmised seisukohad.

6.1. Käskkirjad nr 6-4/372-1, 6-4/372-2 ja 6-4/372-3 kehtisid kuni 08.03.2018, kui kaebaja

suhtes anti uus käskkiri, nr 6-4/372-4, millega otsustati jätkata julgeolekuabinõude kohaldamist.

Viimati nimetatud käskkiri tunnistati 15.03.2018 käskkirjaga nr 6-4/92-1 kehtetuks.

Vaidlustatud käskkirjad nr 6-4/372-1, 6-4/372-2 ja 6-4/372-3 on kehtivuse kaotanud ning neil

3-18-373

4(11)

puudub mõju isiku õigustele. Isegi haldusakti tühistamise korral ei saaks see muutunud

asjaolude tõttu enam mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. Käesoleval juhul ei ole võimalik

minna üle ka tuvastamiskaebusele, kuna 01.01.2018 jõustunud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 sätestatu kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul,

kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Hüvitamiskaebust kaebaja vanglale

esitanud ei ole ning hüvitamisnõude osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus

(vangistusseadus (VangS) § 11 lg 8).

6.2. Haldusasja sisulise menetlemise korral jääb vastustaja täielikult vaidlustatud käskkirjade

ja nende peale esitatud vaiete lahendamisel tehtud vaideotsuste seisukohtade juurde ning lisab

vastuseks kaebuse väidetele järgmist.

6.2.1. VangS 69 lg 1 kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetava

suhtes, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid,

kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes

on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Samuti raske õigusrikkumise ära

hoidmiseks. Arvestades seaduse mõtet ja eesmärki, tuleb täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisel tugineda VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustele. VangS § 66 lg-st 1 tuleneb

vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas

viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute

julgeoleku tagamise.

6.2.2.. VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla

julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Tegemist on

ennetava meetmega. Kaebaja käitumine ohustas vangla julgeolekut, mis võis mõjutada teisi

kinnipeetavaid analoogsetele rikkumistele.

6.2.3. Kaebaja on oma tegevusega korduvalt seadnud ohtu vangla julgeoleku, mistõttu on ka

varasemalt tema suhtes kohaldatud VangS § 69 sätestatut, lisaks on 07.04.2018 kinnipeetav

käitunud selliselt, et tema suhtes on taas vajalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

Vaidlustatud käskkirjade aluseks olnud ettekannetest nähtub kaebaja vanglat ohustav

käitumine.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja on vaidlustanud kolm käskkirja, millega on tema suhtes kohaldatud täiendavaid

julgeolekumeetmeid VangS § 69 alusel. Asjas on vaidlus kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks antud käskkirjade õiguspärasuse üle. Kohus on võtnud

menetlusse kaebuse tühistamisnõuete osas, märkides 16.03.2018 kohtumääruses, et

tühistamiskaebusega on hõlmatud ka kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded.

8. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

vaidlustatud käskkirjade õiguslik mõju on lõppenud. Vastustaja selgituste kohaselt kehtisid

vaidlustatud käskkirjad kuni 08.03.2018, mil vastustaja otsustas käskkirjaga nr 6-4/372-4

jätkata julgeolekuabinõude kohaldamist. Viimati nimetatud käskkiri tunnistati Viru Vangla

15.03.2018 käskkirjaga nr 6-4/92-1 kehtetuks.

Riigikohtu halduskolleegium on 19.05.2018 otsuses asjas nr 3-3-1-10-17 (p 13) selgitanud, et

tühistamiskaebuse esitamine ja kohtu poolt sellise haldusakti tühistamine on põhjendatud, kui

kohtu hinnangul võib kehtivuse kaotanud haldusaktil olla ikka veel mõju ja praktiline tähendus.

Ka kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja

praktiline tähendus ei pruugi viidatud lahendi kohaselt vaatamata kehtivuse lõppemisele olla

täielikult ammendunud. Seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja

3-18-373

5(11)

lõppemist. Kohus peab seda seisukohta kohaldatavaks ka praeguses asjas ja lahendab kaebuse

sisuliselt.

9. Kaebaja on täiendavates kirjalikes seisukohtades väitnud, et kõik vaidlustatud

käskkirjad on antud selleks mittepädeva ametniku poolt ja seetõttu tühised HMS § 63 lg 2

tähenduses. Kohus saab haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel (HKMS

§ 41 lg 4 ls 1).

Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-1 on allkirjastanud peaspetsialist-korrapidaja A.

A.. 08.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-2 on allkirjastanud peaspetsialist-korrapidaja A.K..

08.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-3 on allkirjastanud JVO peaspetsialist-korrapidaja J.K.

9.1. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus.

Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv

vanglateenistuse ametnik. See seaduse säte ei määratle täpsemalt, millistel vanglateenistuse

ametnikel

on

tavapäraselt

pädevus

täiendavaid

julgeolekuabinõusid

kohaldada.

Vangistusseaduse alusel kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12 lg 1 järgi on § 69 lõike 4 esimese lause alusel otsuse tegemise

pädevus üksuse juhil. Sarnaselt tuleneb VangS §-st 103, et vahistatud suhtes on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise pädevus vanglateenistuse ametnikel, kelleks VSkE § 12 lg-st

1 järgi on üksuse juht. Korrapidajal on VSkE § 14 järgi pädevus teha otsus VangS § 63 lõike 4

alusel (distsipliinirikkuja eraldi kambrisse paigutamine enne distsiplinaarmenetluse

lõpetamist).

9.2. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse

ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik (HMS § 8 lg 1). Haldusorganisiseselt

määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või

määruses ei ole sätestatud teisiti (lg 2). Seega on seadusandja pidanud oluliseks eristada nn sise-

ja välispädevust.

9.3. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et Viru Vangla on pädev haldusorgan, kellel on

seadusest tulenev õigus kohaldada vanglas kinni peetavatele isikutele täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Vaidlustatud käskkirjad on andnud Viru Vangla ametnikud. VangS § 69

lg 4 omistab pädevuse vanglateenistusele. VangS § 1051 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse

ülesanne vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse

käitumiskontrolli korraldamine.

9.4. Õige on kaebaja väide, et VSkE § 12 lg-s 1 ja §-s 14 sätestatu ei näe ette, et täiendavaid

julgeolekuabinõusid võiks kohaldada peaspetsialist-korrapidaja. Küsimus on seega selles, kas

sisepädevust sätestava normi eiramine toob kaasa vaidlustatud käskkirjade tühisuse.

9.5. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan

(Riigikohtu 24.04.2018 määrus asjas nr 3-17-725, p 20). Kohtupraktika on järjekindel selles, et

sisepädevuse (HMS § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust.

Näiteks ei ole viidatud lahendis asjas nr 3-17-725 peetud tühisust kaasatoovaks sisepädevuse

rikkumiseks, kui haldusakti allkirjastab vallaametnik, kellel puudub selleks valla antud volitus,

kuid vallal haldusorganina on sellise haldusakti andmiseks (välis)pädevus olemas.

Haldusakti tühisuse saavad kaasa tuua seaduses sätestatud ilmselged puudused (Riigikohtu

07.03.2003. a määrus asjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Kohtu hinnangul pole praegusel juhul

ilmnenud selliseid ilmselgeid puudusi, mis muudaks haldusakti tühiseks.

9.6. Eelnevalt viidatud kohtupraktika järgi on sisepädevuse rikkumise puhul tegemist

menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas

3-18-373

6(11)

asja otsustamist. Kohus hindab menetlusnormide järgimist ja selle mõju järgnevalt vaidlustatud

käskkirjade õiguspärasust tervikuna analüüsides.

10. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale,

kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab

oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule, samuti raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

11. VangS § 69 lg-st 2 tulenevalt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud:

kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); isiklike riiete

kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3);

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4); ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5).

Ohjeldusmeetmetena on muuhulgas kasutatavad käerauad (Vangs § 701 lg 1 p 1). Kaebaja

suhtes kohaldatud abinõud on selles sättes loetletud, seega oli tegemist seadusega lubatavate

abinõudega.

12. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete,

sealhulgas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mille

kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla

sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (Riigikohtu 25.09.2006 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid

sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv

oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise

toimepanemist. Tegemist on eelkõige ennetuslikku laadi meetmega, mille kohaldamine võib

olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast

(L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2014, lk 167).

Kohtupraktika kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse

meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb HMS § 4 lg 2 kohaselt teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes

kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme

valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust

(Riigikohtu 19.05.2017 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-10-17, p 16 ja seal viidatud praktika).

Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ja vanglal on julgeoleku

tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum.

Kohtupraktika on tunnustanud vangla olulist kaalumisruumi täiendavate julgeolekuabinõude

kehtestamisel ja valikul, samuti nentinud, et vanglaametnikel on vajalik kogemus ohtude

märkamisel ja nende tõsiduse hindamisel (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17

(p 16); 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14)).

13. Viru Vangla 04.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/372-1 (tl 15-16) kohaldati kaebaja suhtes

järgmisi julgeolekuabinõusid:

1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava

üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega (VangS § 69 lg 2 p 4);

2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, piiratakse kinnipeetava

käimist taasühiskonnastavates tegevustes (VangS § 69 lg 2 p 1);

3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise

keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära (VangS

§ 69 lg 2 p 3).

3-18-373

7(11)

13.1. Käskkirja andmise aluseks oleva ettekande (tl 68) sisu on kajastatud käskkirjas (vt

kirjeldus käesoleva otsuse punkt 1). Käskkirjas ja selle aluseks olevas ettekandes kirjeldatud

tegevus seisneb kokkuvõtlikult selles, et kaebaja sisenes omavoliliselt vanglaametniku kabinetti

ja võttis seal hoitavad sigaretid, kasutades selleks veel kahe kinnipeetava abi. Ettekandes ja

käskkirjas kirjeldatud liikumisi kinnitab ka kohtule esitatud turvakaamera salvestis, mille on

kohtule edastanud Politsei- ja Piirivalveamet (tl 84-85). Põhimõtteliselt ei ole sellist tegevust

eitanud ka kaebaja ise, kuid ta märgib, et tema käitumise põhjustas asjaolu, et vanglateenistus

pole talle õigusvastaselt kätte andnud sigarette, mida tal oli lubatud omandada esialgse

õiguskaitse korras kohtumääruse alusel (haldusasjad nr 3-17-1449 ja nr 3-17-1999). Kaebaja

väidab seoses sigarettide mittelubamisega vanglaametnike provotseerivat ja mõnitavat

käitumist kaebaja suhtes. Kaebaja on seisukohal, et tema tegevus ei ohustanud vangla

julgeolekut, kuid seda võis tema arvates teha hoopis ametnike käitumine.

13.2. Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamist ning

liikumis-, suhtlemis- ja kehakultuuriga tegelemise piiranguid põhjendades märkinud, et selline

tegevus nagu inspektor-kontaktisiku kabinetis omavoliline käimine ning sealt sigarettide

võtmine ohustab otseselt vangla julgeolekut. Taoline käitumisviis pole vanglateenistuse poolt

vangistuse üldisi eesmärke järgides aktsepteeritav. Kinnipeetav võib vangla hinnangul oma

käitumisega mõjutada ka teisi kinnipeetavaid samalaadsetele rikkumistele. Selle ennetamiseks

on vastustaja pidanud vajalikuks isoleerida kaebaja teistest kinnipeetavatest suletud osakonda,

kus tema suhtes saab kohaldada paremat järelevalvet. Täiendava julgeolekuabinõuna on

vajalikuks peetud kaebaja suhtes rakendada ka kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis

seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna

saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning

selle vajaduse tingib ka lukustatud kambri eripära. Toimunud intsident näitab käskkirja

kohaselt, et kinnipeetava käitumine on äärmiselt negatiivne ja ettearvamatu ning ta ei austa

vanglas kehtivaid norme ja reegleid.

13.3. Kaebaja ei eita käskkirjas märgitud tegevuse toimumist. Kaebaja on selle käskkirja peale

esitatud vaides märkinud, et on kätte saadud sigaretid ära suitsetanud. Samas õigustab ta oma

tegevust vangla provotseeriva käitumisega – kuigi viidatud halduskohtu määruste alus oli

kaebajal võimaldatud esialgse õiguskaitse korras soetada sigarette, oli endiselt kehtiv

suitsetamiskeeld Viru Vanglas, mistõttu ei antud kaebajale sigarette kätte ega lubatud neid

suitsetada.

Esialgse õiguskaitse määrus jõustub ja on üldreeglina täitmiseks kohustuslik selle

teatavakstegemisel (HKMS § 252 lg 3) ning määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus

määrata trahvi HKMS §-s 248 sätestatud korras (HKMS § 254 lg 1). Kaebaja ei ole

kohtuinfosüsteemi andmetel sellist trahvimise taotlust kohtule esitanud. Kohus peab ka

vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on 06.12.2017 ja 15.02.2018 määrustega

kaebajale sigarettide ostmist võimaldanud esialgse õiguskaitse määrused tühistanud. Kohus ei

pea põhjendatuks kaebaja väidet vastustaja ametnike provotseerivast käitumisest – isegi kui

niisugune käitumine kaebaja hinnangul aset leidis, ei saanud see kuidagi õigustada

vanglaametniku kabinetti omavolilist sisenemist ega sealt sigarettide võtmist.

13.4. Kohtu hinnangul on vastustaja piisava põhjalikkusega välja toonud kaalutlused, mis

tingisid kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamise, st vajaduse ennetada ohtu vangla

julgeolekule. Vastustaja on põhjendatult välja toonud ka vajaduse piirata suhtlust teiste

kinnipeetavatega, et ära hoida samalaadseid tegusid. See põhjendus on asjakohane muuhulgas

ka arvestades vanglas kujunenud olukorda, kus suitsetamistarvete omamise ja suitsetamise

keeld vanglas oli kaasa toonud rohkete kaebuste ja esialgse õiguskaitse taotluste esitamise,

millest viimased kohus ka mõne kinnipeetav puhul rahuldas.

3-18-373

8(11)

13.5. Vaidlustatud käskkiri on kohtu hinnangul sisuliselt õiguspärane ning selle andmisel ei ole

rikutud kaalutlusreegleid. Vastustaja on selgitanud vajadust tagada vangla julgeolek ja

õigusrikkumiste ärahoidmine. Kohtupraktika on rõhutanud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte aga karistaval, eesmärgil (20.04.2011 otsus

asjas nr 3-3-1-94-10). Seejuures ei pea oht julgeolekule või isikutele olema realiseerunud ning

õigushüve kahjustamine ei pea olema veel aset leidnud (Riigikohtu viidatud otsus asjas nr 3-3-

1-10-17, p 17). Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga ei ole kaebajat kirjeldatud

tegude eest karistatud, vaid vastustaja on kohaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid

eesmärgipäraselt.

14. Viru Vangla 08.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/372-2 (tl 13-14) täiendati Viru Vangla

04.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-1 ning kohaldati kaebaja suhtes täiendavalt ohjeldusmeetmena

käeraudade paigaldamist taha asetatud kätele enne kambrisse sisenemist ning saatmisel VangS

§ 69 lg 2 p 5 alusel (vt käesoleva otsuse p 2).

14.1. Käeraudade kohaldamise tingis kujunenud olukord, kus valvuri 08.12.2017 ettekandest

(tl 67) tulenevalt tajus ta 08.12.2017 vahejuhtumis endale suunatud rünnet ning tundis ennast

ohustatuna. Intsidendi juures viibinud valvur A.B. on oma allkirjaga kinnitanud, et ettekanne

on koostatud toimunud intsidendi kohta.

14.2. Käskkirja kohaselt on ohjeldusmeetmete kasutamise eesmärgiks ennetada võimalikke

vanglaametnike suhtes kavandatavaid ründeid. Ohjeldusmeetme kasutamise tingis peamiselt

08.12.2017 aset leidnud intsident, kuid vastustaja asus seisukohale, et arvestama peab ka

kinnipeetava eelnevat käitumist, millele tuginedes saab olla veendunud, et ta on võimeline

toime panema füüsilisi ründeid nii ametnike kui ka kaaskinnipeetavate suhtes. Vastustaja on

seejuures arvesse võtnud 15.09.2017 aset leidnud intsidenti, kus kinnipeetav viskas ametniku

ja kinnipeetavast toidujagaja suunas morssi, ning 31.08.2017 juhtumit, kus ta ohustas enda

käitumisega vanglaametnikku, takistades ametnikul maast sigaretipakki võtmast.

14.3. Kaebaja väitel ei olnud tal kavatsust valvurit rünnata, vaid ta liikus ukse (ja seega ka

valvuri) suunas, et täita korraldust kambrist väljumiseks. Vaides käskkirja nr 6-4/372-2

vaidlustamiseks on kaebaja selgitanud, et juhtum toimus olukorras, kus ta viibis parajasti

tualetis ning valvur avas tualeti ukse. Kui kaebaja hakkas kambri ukse poole liikuma, hakkas

valvur kaebaja väitel ust tema ees sulgema. Tegemist on sündmustega, mille käiku täpselt

rekonstrueerida on äärmiselt keerukas olukorras, kus vestlust pole dokumenteeritud. Vastustaja

väitel pole säilinud ka turvakaamera salvestist.

Kohtu hinnangul tuleb pidada valvuri ettekandes esitatut, sh et kaebaja käitumise tõttu tundis

valvur ennast ohustatuna, usutavaks. Nagu kohus ka juba eelnevalt märkis, ei ole täiendavate

julgeolekuabinõude eesmärk reageerida juba saabunud tagajärjele, vaid seda ära hoida. Selliselt

toimis vanglateenistus ka vaidlustatud käskkirja andes, tuginedes valvuri ettekandele, mis

kajastas teda ohustavat kaebaja käitumist. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud käskkirjas

õiguspärased kaalutlused, st on ära näidanud vajaduse välistada rünnakud vanglaametnike

vastu. Seejuures on asjakohased ka viited varasematele juhtumitele. Teostades kaalutlusõigust

täiendavate julgeolekuabinõude vajalikkuse ning abinõu valiku üle, peab abinõu kohaldaja

muuhulgas hindama ka isikust lähtuva ohu tõsidust ning selle realiseerumise tõenäosust.

Tegemist on prognoosotsusega, mille puhul hinnatakse asjaolusid kogumis, sh on asjakohane

võtta arvesse isiku käitumist minevikus.

14.4. Kaebaja leiab, et rikutud on ka erivahendite kasutamise korda. Viidates Riigikohtu

lahendile asjas nr 3-3-1-10-12 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile asjas Julin vs Eesti nr

18656/10, leiab kaebaja, et iga kord peale ohjeldusmeetmete kasutamist on vanglaametnikud

kohustatud kutsuma arsti. Kohus leiab, et siseriiklikust õigusest ega kaebaja viidatud lahenditest

ei tulene, et käeraudade paigaldamisel enne vanglaametnike kambrisse sisenemist ning

3-18-373

9(11)

saatmisel tuleks igakordselt kutsuda hinnangut andma arst. Tegemist ei ole pideva

pikemaajalise käeraudades hoidmisega. Kui käeraudade paigaldamine või nende kandmine

tekitab vigastusi või ebamugavust, on isikul õigus pöörduda arsti poole. Praegusel juhul ei ole

haldusasja dokumentidest ilmnenud selliste probleemide olemasolu. Seega ei saa käskkirja nr

6-4/372-2 alusel täiendava julgeolekuabinõu kohaldamist pidada õigusvastaseks ka põhjusel, et

kontrollimiseks pole kutsutud arsti.

15. Viru Vangla 08.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/372-3 keelati julgeolekuabinõuna kaebajal

isiklike asjade kasutamine (vt otsuse p 3). Selle abinõu tingis vahejuhtum 08.12.2017, mil

kaebaja viskas valvuri suunas väljaheidetega täidetud topsi ning selle sisu tabas valvurit

(kirjeldus otsuse punktis 3). Käskkirja kohaselt seisneb isiklike esemete kasutamise keelamine

selles, et kinnipeetavalt võetakse kambrist ära kõik esemed, mis ei ole küll vanglas keelatud

esemed, kuid millega on võimalik kahjustada vangla vara või rünnata ametnikke ning

kaaskinnipeetavaid. Käskkirja andmise ajendanud juhtumi kohta kirjutatud ettekandes (tl 70)

märkis valvur, et tundis ennast kinnipeetava teguviisist solvatuna.

15.1. Tuginedes valvuri ettekandele, pidas vastustaja vajalikuks kinnipeetava kambrist

eemaldada kõik anumad, mille sisse on võimalik koguda vedelikke, millega ametnikke visata.

Vangla peab käskkirja põhjenduste kohaselt tagama julgeoleku ja turvalisuse ning takistama

kinnipeetavate poolt õigusrikkumiste toimepanemist. Asjaolude väljaselgitamiseks ja selleks,

et vältida uute taoliste rikkumiste toimepanemist, on tarvilik otstarbekuse printsiibist lähtuvalt

kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike esemete, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust,

lõhkuda vangla vara, rünnata vanglaametnikke või kaaskinnipeetavaid, kasutamine keelata.

15.2. Kaebaja ei eita eelnevalt kirjeldatud käitumist. Vaides vanglale on kaebaja märkinud, et

temalt isiklike asjade äravõtmine ei tee vanglat turvaliseks ega saa takistada olukorra kordumist,

kui ta tahaks reaalselt seda teha. Kaebaja märkis, et ei tahtnud kasutada inimese suhtes

vägivalda, et teda veenda ning sundida mõtlema teisiti, vaid ta valis humaanse karistusviisi,

nimetades ise seda profülaktikaks (tõlge tl 43-44).

15.3. Kaebaja on seisukohal, et VangS § 69 lg 1 lg 2 p 2 kohaldamine ei vastanud selle normi

eesmärgile – kaebaja ei tekitanud kahju enda tervisele ega tahtnud sooritada enesetappu.

Kaebaja leiab ekslikult, et isiklike esemete kasutamise keelamine selle sätte alusel oleks lubatav

vaid isiku enda kahjustamise vältimiseks või suitsiidikavatsuse korral. Ka seda abinõu võib

kohaldada kõikidel VangS § 69 lg-s 1 loetletud eesmärkidel, muuhulgas, et ära hoida

vanglaametnikele suunatud rünnakuid (tagada teiste isikute ja vangla julgeolek).

15.4. Nagu kohus on eelnevalt juba märkinud, tunnustab kohtupraktika vanglateenistuse

kogemusel põhinevat suutlikkust ära tunda ohuolukordi ning hinnata võimalust erinevate

esemetega kahju tekitada või teisi isikuid rünnata. Kõnealuse käskkirja andmise tingis juba

toimunud rünnak vanglaametniku vastu kaebajal kambris olnud käepärast tarbeeset kasutades.

Sel taustal hindab kohus vastustaja kaalutlusi – piirata kaebaja võimalust isiklike esemetega

rünnata isikuid ja ohustada vangla julgeolekut – asjakohaseks ning õiguspäraseks.

16. Kuigi kohus hindab kohtumenetluses iga vaidlustatud käskkirja üksikuna ja on eelnevalt

võtnud seisukoha neist igaühe sisulise õiguspärasuse osas, märgib kohus kokkuvõtvalt kõigi

kolme käskkirja osas veel järgmist. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei viida

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse kiireloomulisust arvestades eelnevalt

läbi väga põhjalikku ja rohkeid menetlustoiminguid sisaldavat uurimist. Kui abinõude

kohaldamise eesmärgiks oli oht olukorra destabiliseerumisele, piisab sellisest ohust

teadasaamisest. Selliste abinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel,

milles haldusorgan annab hinnangu ohule ja tagajärgede saabumisele piiratud teabe põhjal

(Riigikohtu 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Kohtupraktikas on peetud

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavaks, et vanglal on tekkinud põhjendatud

3-18-373

10(11)

kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12).

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid

(Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-88-14, p 16).

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse VangS § 69 lg-s 1 nimetatud

asjaolude äralangemisel (VangS § 69 lg 3). Kõikides vaidlustatud käskkirjades on märgitud, et

asjaolud on ära langenud siis, kui vangla on veendunud, et kinnipeetav suudab ilma täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseta käituda selliselt, et ta ei seaks ohtu vanglas viibivate isikute

elu ja tervist. Igas käskkirjas on ka ette nähtud, et üksuse juhil tuleb teha ettepanek kinnipeetava

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusest hiljemalt kolme

kuu möödudes käskkirja tutvustamisest (tl 14-15, 16, 17p). Seega ei toimu täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine piiramatu aja jooksul ning kinnipeetaval on oma käitumisega

võimalik tõestada nende jätkuva kohaldamise vajaduse äralangemist.

17. Eelnevat arvestades peab kohus kõiki kolme vaidlustatud käskkirja sisuliselt

õiguspäraseks.

18. Kohus on kõigi kolme vaidlustatud käskkirja puhul arvamusel, et ei esine vormi- ega

menetlusnormide rikkumist, mis võiks kaasa tuua nende tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse

seaduse § 3 lg 3 p 1). Kõik käskkirjad vastavad haldusakti õiguspärasuse eeldustele vastavalt

HMS §-le 54. Haldusaktid sisaldavad nende andmise õiguslikku ja faktilist alust ning

kaalutlusotsuse tegemisel aluseks olnud kaalutlusi. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise põhjenduste mahtu hinnates tuleb arvestada ka sellega, et abinõusid kohaldatakse

nende eesmärgist lähtuvalt kiireloomuliselt (kõik vaidlustatud käskkirjad on antud nende

andmist ajendanud juhtumiga samal päeval).

18.1. Viru Vangla 08.12.2017 käskkirjas nr 6-4/372-3 „Viru Vangla 04.12.2017 kk nr 6-4/372-

1 „Kinnipeetav V.K.´i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ täiendamine“ on

ekslikult märgitud käskkirja asjaolude kirjelduse kolmandas lõigus (tl 17): „Viru Vangla on

andnud kinnipeetav A.K.´ule enne haldusakti välja andmist võimaluse enda poolsete

vastuväidete andmiseks.“ Ebaõige nime märkimine haldusakti asjaolude kirjelduses on kohtu

hinnangul selline vormiviga, mis ei saanud mõjutada haldusakti resolutsiooni. Käskkirjadest nr

6-4/372-1 ja nr 6-4/372-2 ilmneb, et V.K.ile on antud võimalus enne käskkirjade andmist anda

selgitusi, mida ta ei kasutanud („Kinnipeetav andis teada, et tema kirjutab selgitused alles P-

majas“). Seega ei saa vastustajale ette heita ka ärakuulamisnõude rikkumist.

18.2. Kohus leidis käesoleva otsuse p-s 9 järeldusele, et rikutud on VSkE § 12 lg-st 1 ja §-st 14

tulenevalt sisepädevuse normi, st et vangistusõiguse normid ei ole ette näinud, et täiendavaid

julgeolekumeetmeid võiks kohaldada peaspetsialist-korrapidaja. Kohus ei pidanud seda

ilmselgeks pädevuse rikkumiseks, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirjade tühisuse.

Sisepädevuse rikkumine ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul menetlusviga, mis oleks viinud

ühegi vaidlustatud käskkirja puhul ebaõigele lõppjäreldusele. Kaebaja käitumist on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise kontekstis hinnanud ja vastavad kaalutlused teostanud

vanglateenistuse ametnikud, kes igapäevaselt teenivad vanglateenistuse põhiülesandena

vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale

käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Pole alust arvata, et vanglateenistuse kui

terviku praktikas väärtushinnangud sedavõrd erineksid, et sisepädevuse rikkumine

vanglateenistuse sees võinuks otsustust mõjutada sellisel määral, et viia teistsugusele

lõppjäreldusele. Käskkirjade õiguspärasust on hinnatud vaidemenetluses ning kõik

vaideotsused (tl 26-27, 32-33, 37-38) on allkirjastanud vangla direktor, st kõrgeim

vanglateenistuse ametnik.

19. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

3-18-373

11(11)

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus on kaebaja menetlusabi korras vabastanud, jääb

riigi kanda.

Muude menetluskulude kandmist asjas pole ilmnenud. Kui pooltel on siiski kulusid tekkinud,

jäävad need vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 ja § 109 lg 1 ls-le 4 nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud ja täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019.a

otsusega.

Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019.a otsus

Resolutsioon

1. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 07.12.2018. a vastus koos lisadega.

2. Jätta V.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.06.2018. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta V.K.i menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.