2-16-5707/68 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2018,Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5707

Tsiviilasi

Berwell Team OÜ ja Kallavere Puhkemaja OÜ

avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja 1 Berwell Team OÜ (registrikood 12598250;

asukoht Tallinna tn 16, Kuressaare, Saaremaa)

Avaldaja 2 Kallavere Puhkemaja OÜ (registrikood

12148268; Tallinna tn 16, Kuressaare, Saaremaa)

Avaldajate lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Anto Kasak ja Grete Lind (e-post: kasak@kasak.ee)

Puudutatud isik 1 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx),

volitatud esindaja xxx ja määratud esindaja riigi õigusabi

korras

advokaat

Kalev

Pihlak

(e-post

kalev.pihlak@kpp.ee)

Puudutatud isik 2 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx)

Puudutatud isik 3 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx)

Puudutatud isik 4 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx

Puudutatud

isik

Eesti

Vabariik

(Keskkonnaministeeriumi kaudu) Narva mnt 7a, Tallinn),

volitatud

esindaja

Maa-amet

(e-post

maaamet@maaamet.ee)

Puudutatud isik 6 Jõelähtme Vallavalitsus (asukoht

Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa; e-post

kantselei@joelahtme.ee)

Asja läbivaatamine

Ärakuulamine 27.02.2017, paikvaatlus 08.05.2017

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt neljanda alternatiivnõude osas.

2. Määrata, et registriossa nr xxx kantud kinnisasja asukohaga Harju maakond,

Xxxigakordsel omanikul on tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt xxx teelt

üle

kinnisasja,

mis

on

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx asukohaga Harju maakond, Xxx kinnisasja

keskelt ja üle kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx asukohaga Harju maakond, Xxx järgmistel

tingimustel:

2.1 määrata juurdepääs üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu

registriossa nr xxx ja registriossa nr xxx kantud kinnisasjade alates xx kuni Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud

kinnisasja piirini;

2.2 juurdepääsuteed võivad kasutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnistule pääsemiseks ja sealt

lahkumiseks: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa

nr

xxx

kantud

igakordsed

kinnistu

omanikud;

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud igakordsed

hoonestusõiguse omanikud; jalakäijad, kergliiklusvahendid ja sõiduautod

ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; kinnistu teenindamiseks ja

ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid (prügivedu, raskeveokid jne) igapäevaselt

ajavahemikul 6.00 kuni 23.00.

2.3 juurdepääsutee pikkus on ca 490 m ja laius 4 meetrit;

2.4 juurdepääs kulgeb vastavalt kohtumääruse lisaks oleval plaanil punaselt märgitud

alal;

2.5 kohustada valitseva kinnisasja omanikku (registriossa nr xxx) ehitama välja

juurdepääsu tee üle xxx kinnistu alates xxx kinnistul lõppevast teest kuni

registriossa nr xxx kantud kinnisasjani;

2.6 jätta kõik Xxx kinnistul seoses tee ehitamise, parandustööde, korrashoiu ja

hooldusega seotud kulud avaldajate kanda:

2.7 valitseva kinnisasja (registriosa nr xxx) igakordne omanik on kohustatud

juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr xxx)

igakordsele omanikule 14 eurot aastas alates juurdepääsu määrava määruse

jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava

kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb maksta osas, mis vastab jõustumisest

aasta lõpuni jäävale ajale ja see tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest;

2.8 valitseva kinnisasja (registriosa nr xxx) igakordne omanik on kohustatud

juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr xxx)

igakordsele omanikule 100,25 eurot aastas alates juurdepääsu määrava määruse

jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava

kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb maksta osas, mis vastab jõustumisest

aasta lõpuni jäävale ajale ja see tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest.

3. Tuvastada Eesti Vabariigi kohustus nõusoleku andmiseks märkuse kandmiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx

kolmandasse

jakku

esimesele

vabale

järjekohale

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr. xxx kantud kinnistule

juurdepääsuõiguse ja selle tingimuste kohta vastavalt käesolevas kohtuasjas

tehtavale kohtulahendile ning asendada Eesti Vabariigi nõusolek (tahteavaldus)

kohtulahendiga.

4. Tuvastada Xxx(isikukood xxx) kohustus nõusoleku andmiseks märkuse kandmiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx

kolmandasse

jakku

esimesele

vabale

järjekohale

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnistule

juurdepääsuõiguse ja selle tingimuste kohta vastavalt käesolevas kohtuasjas

tehtavale

kohtulahendile

ning

asendada

Xxx(isikukood

xxx)

nõusolek

(tahteavaldus) kohtulahendiga.

5. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Jätta puudutatud isiku 1 xxx riigi õigusabikulu riigi kanda.

7. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

8. Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsu skeem xxxkinnistule

(lisa 1).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Berwell Team OÜ (edaspidi avaldaja 1) on alates 22.04.2015 kinnistu asukohaga

Xxx(edaspidi Xxx) omanik. Xxxle on seatud hoonestusõigus Kallavere Puhkemaja OÜ

(edaspidi avaldaja 2) kasuks. Xxx on käesoleval ajal hoonestamata, kuid kinnistule on

väljastatud ehitusluba ning plaanitakse esimesel võimalusel alustada ehitustöid igapäevaselt

kasutatava hoone ehitamiseks. Xxxl puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele.

2. Avaldaja palub kohtul kaaluda järgmisi juurdepääsu variante:

2.1 üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Xxx. Ligipääs on tähistatud

hagiavalduse lisas 3.

2. 2 üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Xxxja üle Xxx kinnistu

(registriosa nr xxx), mille omanik on Xxx. Ligipääs on tähistatud hagiavalduse lisas 5 (I

alternatiiv).

2.3

üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Xxxja üle Xxx kinnistu, mille

omanik on Xxx. Ligipääs on tähistatud 17.08.2017 seisukohas (II alternatiiv).

2.4

üle Xxx(registriosa nr), mille omanik on Xxx, üle Xxx(registriosa nr xxx),

Xxx(registriosa nr xxx) ja Xxx(registriosa nr xxx) kinnistute, mis kõik kuuluvad Xxx. Ligipääs

on tähistatud hagiavalduse lisas 7 (alternatiiv III).

2.5

üle

Xxx

(registriosa

nr

xxx),

mille

omanikuks

on

Eesti

Vabariik

Keskkonnaministeeriumi kaudu, ja üle Xxxkinnistu (registriosa nr xxx), mille omanik on Xxx.

Ligipääs on tähistatud hagiavalduse lisas 12 (alternatiiv IV).

3. Avaldajad leiavad, et ligipääs avaldaja kinnistule on kõige mõistlikum ja vähemkulukam üle

Xxx kinnistu. Juurdepääsutee rajamine üle Xxx kinnistu on maakorralduslikult võimalik ning

ehitustehniliselt kõige lihtsamini teostatav lahendus, võrreldes paikvaatlusel teiste uuritud

võimalike ligipääsudega. Nimelt kasutataks avaldajate kinnistuni pääsemiseks juba

olemasolevat teed, Xxx kinnistule oleks vajalik teed rajada ca 5-6m ulatuses, kusjuures Xxx

kinnistult ei ole vajalik puid langetada. Võimalikud mahavõetavad puud jäävad avaldajate

kinnistule. Paikvaatlusel tuvastati avaldaja kinnistul soine pinnas, kuid nimetatu ei oma

juurdepääsu määramisel tähtsust, sest juurdepääsu asukoht avalikule teele ei sõltu avaldaja enda

kinnistu pinnasest.

4. Xxx kinnistul olevat teed kasutab nii Xxx kinnistu omanik ise kui ka naaberkinnistu Xxx

omanik. Juurdepääsutee rajamine üle Xxx kinnistu on ehitusmaksumuselt kõige soodsam viis,

sest Xxx kinnistul asub avaldaja kinnistule lähim juurdepääsutee. Teed on vajalik rajada 5-6m

ulatuses, samal ajal, kui üle teiste kinnistute tuleks teed rajada kordades pikemalt, sh tuleks

tõenäoliselt langetada puid, teha pinnasetöid. Juurdepääsu tee rajamine üle Xxx kinnistu

puudutab ainult ühe kinnistu omaniku huve, st avalikule teele jõudmiseks tuleb läbida ainult

üks kinnistu. Teiste teoreetiliste variantide puhul tuleks läbida vähemalt kahte kinnistut,

mistõttu oleks koormatud mitu kinnistut. Xxx kinnistul asuvad hooned tee lõpus (üle teiste

kinnistute juurdepääsu määramisel asuvad hooned juurdepääsule lähemal), mistõttu avaldaja

kinnistule suunduvad liiklusvahendid ei häiri oma võimaliku müraga vms viisil Xxx kinnistu

omanikku. Lisaks on oluline välja tuua, et võimaliku rajatava tee alla jääv maa-ala ei ole

kasutuses muudel eesmärkidel.

5. Avaldajad leiavad, et ehitustehniliselt ja maakorralduslikult on mõistlik rajada juurdepääsu

ka üle Xxx kinnistu p-s 2.3. märgitud viisil (II alternatiiv). Nimelt on kuni Xxx kinnistuni

olemas tee, puuduvad muud asjaolud, mis takistaksid Xxxni juurdepääsu rajamist (nt puud, aed

vms), juurdepääs asuks piisavalt kaugel Xxx ja Xxx kinnistu hoonetest, mistõttu ligipääs

kinnistutel tegevust ei häiriks. Avaldajad paluvad kohtul määrata, et Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu asukohaga Harju maakond,

Xxxigakordsel omanikul, igakordsel hoonestusõiguse omanikul ja neilt nõusoleku saanud

isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahenditega (v.a.

kinnistul ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid, kellel on õigus kasutada juurdepääsu

ajavahemikul 6.00-23.00) kohtu poolt määratud juurdepääsu. Avaldajad on märkinud

11.04.2016 resolutsiooni ka juurdepääsu tee võimalikud laiused, kuid avaldajad on nõus

juurdepääsu laiusega, mis vastab paikvaatlusel tuvastatud olemasolevate juurdepääsude

laiusele, so 2,9-3m. Avaldajad paluvad määrata iga-aastane tasu mõistlikus suuruses. Juhul,

kui kohus arvestab hüvitise määramisel koormatava kinnistu maamaksu ja korrashoiukulusid,

siis paluvad avaldajad hüvitis määrata proportsionaalselt.

Puudutatud isiku 1 Xxxe seisukoht

6. Puudutatud isik 1 leiab, et ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu,

arvestades varasemaid planeeringuid ning piirkonna tuleviku perspektiivi ja sellest tulenevat

puudutatud isikute õigustatud huvi. Põhjendatud on antud juhul juurdepääsu määramine üle

Xxx ja Xxxkinnistute. Jõleähtme Vallavolikogu 30.10.2007 otsusega nr 279 on kehtestatud

Xxxdetailplaneering. Otsuses on viidatud ka 14.08.2007 lepingule nr 248/07 ja sellest

tulenevalt arendaja Xxxkohustusele tagada detailplaneeringu järgsete teede väljaehitamine.

Seejuures on Xxxe volitatud esindajale Xxx) Jõelähtme valla poolt väidetud, et nimetatud

leping endiselt kehtib. Lepingu p 3.1.1 alusel on Xxxkohustatud detailplaneeringule vastavalt

projekteerima ja välja ehitama tolmuvabad mustkattega teed, kergliiklusteed ja juurdepääsuteed

koos haljastusega.

7. Kaarli kinnistu detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on ettenähtud rajada Xxxkinnistule

sõidutee Xxx teelt kuni Xxx kinnistuni. Lisaks on Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007 otsuse

nr 279 seletuskirjas selgitatud: „Maaüksusest lõigatakse välja juurdepääsutee krundid, mis

antakse üle vallale. Juurdepääsuteed on planeeritud selliselt, et tagatakse juurdepääsud

naaberkinnistutele”. Planeeritud teede transpordimaa laius 10 m. Ühendustee teemaast 4m

laiune riba kuulub Kaarli 1 kinnistu koosseisu. Siseteedel on jäetud võimalus juurdepääsudeks

naaberkinnistutele. Sõiduteed on ette nähtud asfalt-või muu tolmuvabakattega teeks.

Siseteedele planeeritakse avalik kasutus”. Lisaks nähtub Jõelähtme Vallavalitsuse joonistelt

Kaarli kinnistu detailplaneeringu juures, et Xxxkinnistule rajatava sõidutee jätkuna on

planeeritud juurdepääs ka avaldajate Xxx, varasema nimega Xxx, kinnistule. Jõelähtme

Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 23 algatati Xxx (praegune Xxx) kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamine, mille üheks ülesandeks oli lahendada juurdepääsud

planeeritavatele aladele kooskõlas kehtestatud Kaarli kinnistu detailplaneeringuga. Varasemaid

planeeringuid ja kavatsusi arvestades on selgelt kujunenud õigustatud ootus, et juurdepääsutee

Xxxle rajatakse üle Xxx ja Xxxkinnistute, ning juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu ei ole

kuidagi õigustatud.

8. XxxXxxkinnistu omanikuna peab olema arvestanud, et Xxxon ettenähtud juurdepääsuteeks

naaberkinnistutele. Samuti on eelduslikult ka Eesti Vabariigi poolt arvestatud, et Xxx kinnistule

tuleb avalikult kasutatav tee. Lisaks on antud juhul põhjendatud eelistada üksikisiku huvi oma

vähest omandit vabalt ja kitsendusteta vallata, kasutada ja käsutada riigi võimalikele huvidele

seoses ühe kasutult seisva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga.

9. Xxxe kavatsus on Xxx kinnistu pärandada oma tütrele, kellel oleks tõenäoliselt kõige

otstarbekam kinnistu jagada ning endale mittevajalikus ulatuses osade kaupa võõrandada. See

plaan oleks oluliselt häiritud, kui Xxx igakordse omaniku jaoks peaks hoidma alles praegust

pinnasteed, mida Xxxei ole rajanud püsivaks teeks. Kindlasti ei sobi kõnealune tee otstarbeks,

milleks avaldajad seda soovivad, ning puudub avaldajate nõutud 4,2-meetrine teelaius.

Puudutatud isik 1 hinnangul ei ole avaldajad tegutsenud ka oodatava heausksusega.

Juurdepääsu üle Xxx kinnistu asuti taotlema alles tükk aega pärast seda, kui oli juba planeeritud

juurdepääsutee ehitatavale hoonele üle Xxx kinnistu ning selle arvestusega ka ehitusluba kätte

saadud.

10. Kohus kuulas 08.05.2017 toimunud paikvaatlusel isiklikult ära Xxxe. Xxxavaldas kohtule,

et tegi tee enda jaoks. Ta on täiesti vastu sellele lahendusele. Tee segaks 100% tema tegemisi,

tal on enda plaanid. 4,2 m laiune tee rikub kinnistu ära.

Puudutatud isiku 2 Xxxseisukoht

11. Puudutatud isik 2 avaldas kohtule 27.02.2017 toimunud ärakuulamisel, et osaliselt üle tema

kinnistu juurdepääsu määramisel peab ta enda kinnistu pooleks lõikama. Sobib kas avaldajate

poolt eelistatud variant üle Xxx kinnistu või Xxx1. või 4. variant. Puudutatud isikul 2 on plaanis

kinnistule ehitada veel üks maja.

Puudutatud isiku 3 Xxxseisukoht

12. 27.02.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas Xxxkohtule, et tema on 2. variandile vastu. See

läheb puudutatud isiku 2 maja kõrvalt, õunapuu aiast läbi. Neljas variant on kõige mõistlikum,

nii nagu kunagi on mõeldud see teha. Peale seda peaks puudutatud isik 2. teed hooldama, et

avaldajate firma saaks sealt sõita.

Puudutatud isiku 4 Xxxseisukoht

13. Puudutatud isik 4 on nõus 1. või 4. variandiga. 3. variant ei sobi, sest seal müüakse maad ja

maja asub väga lähedal kinnistu piirile. Tee oleks väga keerulise kujuga ja läheks läbi võõraste

hoovide.

Puudutatud isik 5 Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) volitatud esindaja

Maa-ameti seisukoht

14. Maa-amet on 12.05.2016 seisukohal, et maakorralduslikult on kõige otstarbekam rajada

juurdepääs Xxxlt Xxx teele üle puudutatud isikule 1 kuuluva Xxx kinnistu. Selle lahenduse

kohaselt saaks suuremas osas kasutada Xxx kinnistul juba olemasolevat teed ja olemasolevalt

teelt tuleks rajada väike osa teed juurde. Juurdepääs üle Xxx kinnistu oleks kõige lühem Xxx

teeni. Selline lahendus koormaks kõige vähem puudutatud isikute huve. Xxx kinnistu on 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti kaardikeskusest nähtub, et Xxxkinnistul asub tee

ainult osaliselt ning seega tuleks selle lahenduse kohaselt rajada tee olemasolev tee lõpust kuni

riigi kinnistuni ja sealt omakorda üle riigi kinnistu Xxxni. Lisaks tuleks tee rajamiseks võtta

maha puid ning tegemist oleks esitatud lahendusest kõige pikema juurdepääsuteega.

Juurdepääsu tee kogupikkus oleks üle 250 meetri.

15. Maa-amet leiab kohtule 18.08.2017 esitatud seisukohas, et maakorralduslikult on kõige

otstarbekam rajada juurdepääs Xxxlt Xxx teele üle puudutatud isikule 1 kuuluva Xxx kinnistu.

Juurdepääs Xxx teele on kõige lühem üle Xxx kinnistu ja koormab kõige vähem puudutatud

isikute huve. Juurdepääs üle riigile kuuluva Xxx kinnistu lõunaserva ja puudutatud isikule 4

kuuluva Xxxkinnistu oleks kogupikkusega üle 250 meetri ning tooks kaasa vajaduse võtta maha

ka puid ja eemaldada osaliselt kiviaed. Tee on välja ehitamata ning seda tuleks hakata alles

rajama. Puudutatud isik 5 palub mitte määrata juurdepääsud ja servituuti Liblika kinnisasja

kasuks üle riigile kuuluva Xxx kinnistu. Puudutatud isik 5 on seisukohal, et juhul, kui kohus

määrab juurdepääsu üle riigile kuuluva Xxx kinnistu, tuleb juurdepääs määrata mitte Xxx

kinnisasja lõunapoolsest küljest,

vaid Xxx kinnisasja keskelt ehk kõne alla tuleb puudutatud isiku 4 poolt paikvaatluse käigus

pakutud teine lisavariant, s.o põhjapoolsem juurdepääs. Juurdepääsutee kogupikkus on

umbes 490 meetrit, millest on täiesti välja ehitamata ligikaudu 200 meetrit ning rajatav tee

poolitaks riigile kuuluva kinnisasja kaheks, mis võib mõjutada kinnisasja turuväärtust.

16. Teisalt aga võimaldab nimetatud juurdepääs riigil vajadusel tulevikus Xxx kinnisasja

hõlpsamini jagada selliselt, et juurdepäästee võimaldaks juurdepääsu mõlemale moodustatavale

kinnisasjale. Lõunapoolne juurdepääsutee seda ei võimaldaks. 28.03.2017 koostatud

hindamisaruande nr 7 kohaselt on servituuditasu lõunapoolse juurdepääsu eest 14 eurot aastas

(nii 4-meetrise kui ka 4,2-meetri laiuse servituudiala korral). Maa-amet koostas puudutatud

isiku 4 poolt paikvaatluse käigus pakutud teise lisavariandi ehk põhjapoolse juurdepääsutee

kohta 14.08.2017 hindamisaruande nr 7-1/17/13536 , mille kohaselt on 4 meetri laiuse

juurdepääsutee puhul servituuditasu 14 eurot aastas. Kui avaldaja vajab juurdepääsuteed

laiusega 4,2 meetrit, on aastaseks servituuditasuks 15 eurot. Juhul, kui kohus otsustab määrata

servituudi üle riigile kuuluva Xxx kinnisasja, peab RVS § 18 lõike 5 kohaselt riigivara valitseja

kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja

proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega kasutustasu

kujundamisel. Maa-ameti koostatud hindamisaruannetes on kasutustasude määramisel

arvestatud maamaksuga kasutusse antava maa-ala eest, kuid valitseva kinnisasja omanikul tuleb

tasuda kõik muud Xxx kinnisasjal lasuvad avalik-õiguslikud koormatised ja kõik muud Xxx

kinnisasjaga seoses tasumisele kuuluvad maksud ning teeniva kinnisasjaga seotud muud

maksed, lõivud ja ekspluateerimiskulud. Juurdepääsutee tuleb välja ehitada valitseva kinnisasja

omanikul ning kõik kulutused seoses tee ehitamise, parandustööde, korrahoidu ja hooldusega

peab kandma samuti valitseva kinnisasja omanik. Riigile kuuluv Xxx kinnisasi asub Maardu

aluskorra ehituskivi maardla alal. Juhul, kui maardla alal on kavas kaevandama hakata, siis

tehakse seda tõenäoliselt allmaakaevandamise meetodil. Seetõttu võib kitsendusteta riigimaa

osutuda vajalikuks, kui allmaakaevanduse tarbeks tekib tulevikus vajadus rajada maapealne

teenindusmaa.

Jõelähtme Vallavalitsuse sisukoht

17. Jõelähtme Vallavalitsus leiab, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatavate

kinnisasjade omanike huvidega. Käesoleval juhul oleks mõistlik juurdepääs tagada läbi Xxx

kinnistu, mille tulemusel saaks vältida elamumaa sihtotstarbega kinnistute läbimist ja suures

osas on võimalik kasutada juba olemasolevat teed. Juurdepääsu määramine suures osas mööda

maatulundusmaal olemasolevat ja kasutatavat teed on vähem koormavam, kui elamumaa

otstarbega kinnistutele, kus elatakse, uue juurdepääsu tee rajamine. Kusjuures Xxx kinnistul

kulgeks juurdepääsu tee vahetult elamu kõrvalt ning mõjutaks kõige otsesemalt privaatsust ja

kodupuutumatust. Xxx kinnistut läbiva juurdepääsu korral on puudutatud kõigest üks kinnistu

võrreldes alternatiivsete juurdepääsu võimalustega, kus puudutatud kinnistute ja isikute arv on

kaks kuni neli. Juurdepääsu rajamisel üle maatulundusmaa sihtotstarbega Xxx kinnistu on

võimalik suures osas kasutada juba ajalooliselt olemasolevat teed ning uue täiendava tee pikkus,

mis on vaja ehitada, jääks alla 10m. Samal ajal kui rajada juurdepääs üle Xxx maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistu, tuleks ehitamist vajav uus tee kordades pikem. See omakorda tähendaks

kordades suuremaid kulutusi tee rajamiseks võrreldes Xxx kinnistule rajatava uue tee

maksumusega. Samuti kaasneb tee rajamisega Xxx kinnistule võrreldes Xxx kinnistuga

kordades suurem kahju keskkonnale, sest tee ehitamisel tuleb langetada puid.

Menetluse käik

18. Kohus uuendas 15.09.2017 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse, tühistas lahendi

teatavaks tegemise aja 15.09.2017 ning andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade

esitamiseks. Kohus tühistas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 15.09.2017 ning

märkis ühtlasi, et teatab uue kohtulahendi teatavaks tegemise aja, siis kui asjas on välja

selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud.

19. Kohus kaasas 25.01.2018 määrusega käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikuna

Kaarli 1 kinnisasja asukohaga Kaarli, Kallavere küla, Jõelähtme vald, Harjumaa (registriosa nr

xxx omaniku xxx (isikukood xxx). Kohus andis puudutatud isikule Xxxtähtaja esitada

juurdepääsutee määramise viiside osas kohtule kirjalik seisukoht 20 päeva jooksul arvates

kohtumääruse kättetoimetamisest. Puudutatud isik Xxxsai 25.01.2018 kohtumääruse kätte

19.03.2018. Puudutatud isik Xxxkohtu poolt määratud tähtajaks enda seisukohta kohtule ei

esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

20. Kohus, tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning kaaludes kõigi

menetlusosaliste huve, korraldades 27.02.2017 avaldaja ja puudutatud isikute ärakuulamise

ning 08.05.2017 paikvaatluse, leiab, et avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada avaldajate

poolt kohtule 17.08.2017 menetlusdokumendis esitatud 4 alternatiivi osas. Kohus määrab

esmalt kindlaks juurdepääsu asukoha, seejärel juurdepääsu kasutamise tingimused ning lõpuks

tasu juurdepääsu kasutamise eest.

21. Avalduse õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1, mille kohaselt omanikul,

kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi

seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht,

kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab

juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada

koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohtu praktika kohaselt on avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu

otsused nr 3-2-1-41-08, p 20; 3-2-1-48-10, p 22 ja Riigikohtu määrus nr 3-2-1-170-12, p 9).

Lisaks ei tohi esineda olukorda, mille puhul nõude esitamine on välistatud lg-te 2 ja 3 kohaselt.

AÕS § 156 lg 2 alusel, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või

allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu

ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu

käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnisasja

omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või

kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus

ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3.

22. Kohtule esitatud kinnistusosakonna registrikaardist nähtuvalt kuulub avaldajale Xxx

kinnistu asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) (tl 9). Nimetatud kinnistule on seatud

hoonestusõigus Kallavere Puhkemaja OÜ (registrikood 12148268, edaspidi hoonestaja) kasuks

(tl 9). Kohus tuvastas 08.05.2017 toimunud paikvaatluse käigus, et Xxx kinnistult puudub

ligipääs oma kinnistult avalikult kasutatavale Xxx teele. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist

leidnud, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele oma kinnistult.

23. Kohus peab juurdepääsu määramisel kaaluma kõiki võimalikke variante ning valima

eelkõige sellise, mis puudutatud isikuid võimalikult vähe koormab. TsMS § 477 lg 5 sätestab,

et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit

vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-48-10, p-is 23 märkinud, et

vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise

teel. Riigikohus on märkinud, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed

jalgsi liikumiseks. Autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks

kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-58-05, p 22). Kuivõrd käesoleval ajal puuduvad kinnistul hooned ja

hoonestaja soovib kinnistul alustada esimesel võimalusel ehitustöid, siis on vajalik avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs liiklusvahendiga.

24. Avaldaja leiab, et kõige mõistlikum ja vähekulukam on juurdepääs avalikult kasutatavale

Xxx teele üle Xxx kinnistu, kuna juurdepääsu rajamine on maakorralduslikult võimalik ning

ehitustehniliselt kõige lihtsamini teostatav lahendus. Teed on vaja rajada ca 5-6m ulatuses ning

Xxx kinnistult ei ole vaja puid langetada. Võimalikud mahavõetavad puud jäävad avaldaja

kinnistule. Avaldajad märgivad ka, et avaldaja kinnistu soine pinnas ei oma juurdepääsu

määramisel tähtsust, sest juurdepääsu asukoht avalikule teele ei sõltu avaldaja enda pinnasest.

Puudutatud isik 1 vaidleb nimetatule vastu.

25. Kohus vaatles 08.05.2017 toimunud paikvaatlusel nimetatud kinnisasju ning veendus

vaatluse tulemusel järgmistes asjaoludes. Xxx kinnistul on kruusakattega tee, laiusega 2,9-3 m,

millel on võimalik liikuda nii jalgsi kui sõiduautoga. Tee rajamiseks tuleb avaldaja kinnistul

maha võtta puid, samuti tuvastas kohus avaldaja kinnistul soise pinnase. Xxx kinnistul on

muru/kruusakattega tee laiusega 2,3 m. Tee on läbitav sõiduautoga. Juurdepääsu saamiseks

tuleb müür lammutada, tee läheks kohe elumaja kõrvalt ning kinnistul tuleks maha võtta 1

kuusk, 1 elupuu, 6 viljapuud ja 3 tikripõõsast. Samuti tuleb võrkaed maha võtta. Kohus vaatles

avaldaja soovil ka lisavarianti Xxx kinnistul, mille kohta puudutatud isik 3 avaldas, et see maa

on mõeldud tema pojale ja poeg kavatseb sinna maja ehitada. Kohus tuvastas, et Xxx kinnistu

ja avaldaja kinnistu vahel on võsas tiik/märgala. Xxx5, Xxx3, Xxxja Xxxkinnistute osas on xxx

teel kruusakattega tee, mille sissesõidu laius on 4,5 m ja tee laius 3,10 m. Xxxosas kavatseb

puudutatud isik ehitada pojale maja. Xxx kinnistul tee puudub, pinnas on liivane, piiriks on

kiviaed ning puud tuleb maha võtta.

26. Kohus ei pea mõistlikuks juurdepääsu määramist avaldaja poolt pakutud viisil üle Xxx

kinnistu. Avaldaja, maa-amet ning Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohtades välja toodud

põhjendus, et nimetatud juurdepääs on kõige lühem, ei saa olla argumendiks juurdepääsu

määramisel. Ka ei nõustu kohus menetlusosaliste seisukohaga, et Xxx juurdepääs koormab

kõige vähem puudutatud isikute huve. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha kohaselt

tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise

teel (vt nt lahend nr 3-2-1-170-12, p 9). Huvide kaalumisel ei ole määrav, kui mitut kinnisasja

juurdepääsutee läbib. Xxxon tee rajamisele vastu, kuna see segab tema plaane. Ta kavatseb

kinnistu pärandada oma tütrele, kellel oleks tõenäoliselt kõige otstarbekam kinnistu jagada.

Paikvaatlusel tuvastatu kohaselt ei sobi kohtu hinnangul Xxx kinnistule viiv tee liiklemiseks

raskeveokitele. Avaldaja on 17.08.2017 seisukohas nõus juurdepääsu laiusega, mis vastab

paikvaatlusel tuvastatud olemasolevate juurdepääsude laiusele 2,9-3 m. Kohus möönab, et Xxx

kinnistu puudutab ainult ühe kinnistu omaniku huve, teiste variantide puhul tuleks läbida

vähemalt kahte kinnistut, kuid kohtu hinnangul riivaks juurdepääsu määramine üle Xxx

kinnistu põhjendamatult puudutatud isiku 1 huve. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et tegemist

oleks ajaloolise teega. Avaldajatele juurdepääsutee määramine üle puudutatud 1 kinnistu

kahjustab puudutatud 1 isiku huve, kuna piirab tema omandit vabalt kasutada ja käsutada.

27. Kohtu hinnangul ei ole vähe tähtis asjaolu, et avaldaja kinnistul on Xxx poolt minnes soine

pinnas. Avaldaja 1 leiab, et juurdepääsu asukoht ei sõltu avaldaja enda kinnistu pinnasest.

Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus peab olema juurdepääsu määramisel kindel, et ka juhul, kui

kohus määrab juurdepääsu üle Xxx kinnistu, et sealt edasi on avaldaja 1 kinnistul

maakorralduslikult üldse võimalik teed rajada. Avaldajad ei ole tõendanud, et pinnase

täitmisega on võimalik soisele pinnasele teed rajada. Samuti tuleb avaldaja kinnistul maha võtta

puid (avaldaja hinnangul võsa). Õiguskirjanduse kohaselt ei ole juurdepääsu maakorraldusliku

võimalikkuse eelduseks otseselt ühegi haldusaktiga määratud tingimused, st juurdepääsu õiguse

teostamise eelduseks ei ole (detail)planeeringu kehtestamine. Kõiki asjaolusid arvestades peab

olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi või, et tee rajamine sinna on võimalik.

Seega ei pea olema tegemist olemasoleva teega, vajadusel tuleb see rajada. (vt Asjaõigusseadus

I, kommenteeritud väljaanne, 2014, § 156 komm 3.1.4, lk 603). Kohus tuvastas ka paikvaatlusel,

et olemasolev tee on 2,9-3 m lai ja on läbitav jalgsi ja sõiduautodega. Kohtu hinnangul ei ole

olemasolev tee läbitav raskeveokitega ning juurdepääsu määrmaise korral üle Xxx kinnistu

tuleks teed ümber ehitada.

28. Riigikohtu korduvalt väljendatud arvamuse kohaselt tuleb vaidlus kinnisasjale

juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel. Huvide kaalumisel ei

ole määrav, kui mitut kinnisasja juurdepääsutee läbib. Olenevalt kinnisasja suurusest, tee ja

hoonete asukohast sellel ja teistest asjaoludest võib juurdepääs üle suurema arvu kinnisasjade

olla nende omanikel vähem koormavam, kui juurdepääs üle väiksema arvu kinnisasjade nende

omanikele (vt Riigikohtu määrused nr 3-2-145-04, p 16 ja 3-2-1-170-12, p 4 ja 9). Kohus

arvestab käesoleva vaidluse lahendamisel kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive. Kohus

leiab, et kõige vähem koormavam ja mõistlikum juurdepääs on määrata avaldajale juurdepääs

neljanda alternatiivi järgi. Kohus märgib ka, et riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lg-te 1 ja 2

järgi ei eelda juurdepääsu määramise nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas

juba paikneks tee. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (vt

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 31 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 50).

Seega ei saa avaldaja tugineda vastuväidetele, et tee ei ole valmis või kohane.

29. Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007

otsusega nr 279 on kehtestatud Xxxdetailplaneering (tl 69, II kd). Nimetatud otsuses on viidatud

14.08.2007 lepingule nr 248/07. Lepingu nr DP-248/07 kohaselt kohustub arendaja (Xxx)

projekteerima ja välja ehitama tolmuvabad mustkattega teed, kergliiklusteed ja juurdepääsud

koos haljastuseega vastavalt projektile (tl 70-71, II kd). Leping on käesoleval ajal

kehtiv.Xxxkinnistu

detailplaneeringu

põhijooniselt

nähtuvalt

on

ettenähtud

rajada

Xxxkinnistule sõidutee Xxx teelt kuni Xxx kinnistuni. Jõelähtme Vallavalitsuse jooniselt

nähtuvalt, mis on Xxxkinnistu detailplaneeringu juures, on Xxxkinnistule rajatava sõidutee

jätkuna planeeritud juurdepääs ka avaldajate kinnistule (tl 79, II kd). Jõelähtme Vallavalitsuse

17.01.2008 korraldusega nr 23 algatati Xxx (praegune Xxx) kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamine, mille üheks ülesandeks oli lahendada juurdepääsud

planeeritavatele

aladele

kooskõlas

kehtestatud

Xxxkinnistu

detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu olemasolul tuleb arvestada, et talumiskohustuse seisukohalt ei ole see

seadusjärgne kitsendus, samas võib siiski eeldada, et kui detailplaneeringus on konkreetses

kohas juurdepääs ette nähtud, siis on see ka maakorralduslikult parim võimalus

(Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 156 komm 3.1.4, lk 603).

30. Kohus nõustub puudutatud isiku 1 seisukohaga, et kui piirkonda on arvestatud lähitulevikus

veel hoonestust, ei ole puudutatud isik 1 hinnangul millegagi põhjendatud toetada lahendust,

mis lahendaks ainult ühe kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Xxxkinnistu omanik

on nõus juurdepääsu määramisega üle tema kinnistu. Samuti on ta kinnistu omanikuna

arvestanud, et Xxxon ettenähtud juurdepääsuks naaberkinnistutele. Xxxsihtotstarve on 100%

transpordimaa. Eelduslikult on ka Eesti Vabariik arvestanud, et Xxx kinnistule tuleb avalikult

kasutatav tee. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud eelistada üksikisiku ehk puudutatud

isiku 1 huvi oma omandit vabalt ja kitsendusteta vallata, kasutada ja käsutada riigi huvidele

seoses ühe seisva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Kohus leiab, et juurdepääsu

määramisel üle Xxx kinnistu tuleb seda teha Xxx kinnistu keskelt, so põhjapoolsem juurdepääs.

Juurdepääsu tee kogupikkuseks tuleb umbes 490 meetrit ning välja ehitamata on ligikaudu 200

meetrit. Kohtu hinnangul ei takista juurdepääsu määramist üle Xxx kinnistu ka kinnistu

paiknemine Maardu aluskorra ehituskivi maardla alal. Maa-amet ei ole esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et kaevandamine oleks tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on juurdepääsu

määramise eeldused täidetud ja avaldus tuleb selles osas rahuldada neljanda alternatiivi osas.

Kohus lisab kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsu skeemi Xxxle.

31. Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu asukoha. Kohus määrab kindlaks juurdepääsu

kasutamise tingimused. Kohus lähtub sellest, et avaldaja soov on ehitada kinnistule igapäevaselt

kasutatav hoone. Eeltoodut arvestades määrab kohus juurdepääsu kasutamise selliselt, et

avaldaja kinnisasja igakordsele omanik ja hoonestaja võivad kasutada registriossa nr xxx

kantud kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks registriossa nr xxx kantud igakordsed

kinnistu omanikud; registriossa nr xxx kantud igakordsed hoonestusõiguse omanikud;

jalakäijad, kergliiklusvahendid ja sõiduautod ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult;

kinnistu teenindamiseks ja ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid (prügivedu, raskeveokid jne)

igapäevaselt ajavahemikul 6.00 kuni 23.00. Juurdepääsute pikkuseks määrab kohus ca 490 m

ja laius 4 meetrit. Tulenevalt asjaolust, et kohtu poolt määrataval juurdepääsul ei ole lõpuni

välja ehitatud teed, tuleb kohustada valitseva kinnisasja omanikku (registriossa nr xxx)

ehitama välja juurdepääsu tee üle Xxx kinnistu alates Xxxkinnistul lõppevast teest kuni

registriossa nr xxx kantud kinnisasjani.

32. Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu kasutamise. Järgnevalt määrab kohus

kindlaks juurdepääsu eest makstava tasu suuruse. AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb

juurdepääsu tasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute 4 ja 5 kasuks.

Tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik

on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi. Selleks tuleb välja selgitada asjaolud, mis on

vajalikud juurdepääsutasu määramise diskretsiooniotsuse tegemiseks. Eratee omanikul on

õigus nõuda eratee teistelt kasutajatelt tasuna vähemalt tee kasutamisega kaasnevate ja tee

omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu määramisel kehtivad

riigikohtu poolt senises praktikas kujundatud põhimõtted, mille järgi tuleb kohtul tee

kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal

üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud.

Ehitusseadustiku (EhS) § 19 alusel lasub ehitise korrashoiu kohustus omanikul. EhS § 19 lg 1

kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Muuhulgas peab omanik EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagama ehitise korrashoiu

ja kasutamise ohutuse.

33. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt

tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja

omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku

kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu

peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse

riive eest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 15 märkinud, et kohtu poolt AÕS § 156

alusel juurdepääsu määramisega tekib juurdepääsu taotlejal õigus kasutada koormatud

kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale. Koormatud kinnisasja

omaniku jaoks tähendab see kohtulahendi alusel tekkivat kitsendust (vt Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 37; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 22), mis tähendab, et

kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes.

34. Puudutatud isik 4 Xxxesitas kohtule 21.03.2017 andmed maamaksude kohta aastal 2017 (l

93-95, II kd). Nimetatud väljatrükist nähtuvalt on Xxxkinnistu aastane maamaksu määr 0,25

eurot. Puudutatud isiku 5 Maa-ameti seisukoha kohaselt on põhjapoolse juurdepääsu tee

14.08.2017 hindamisaruande nr 7-1/17/13536 kohaselt 4 meetri laiuse juurdepääsutee puhul

servituuditasu 14 eurot aastas (tl 162, II kd). Avaldajad ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud.

Seega tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule 4 0,25 eurot aastas ja puudutatud isikule 5 14

eurot aastas.

35. Riigikohus on 09.06.2017 määruses märkinud, et kohtul tuleb lisaks maamaksule arvestada

ka muude tasukomponentidega, muuhulgas ka avaldajate kasutuseelisega ehk sellega, mille

avaldajad säästavad, kasutades avalikult kasutatavale teele pääsemiseks puudutatud isikule 1

kuuluvat kinnisasja. Kohus leiab, et juurdepääsutee tuleb välja lõpuni ehitada avaldajal ning

samuti tuleb avaldajal kanda kõik tee ehitamise, parandustööde, korrashoiu ja hooldusega

seotud kulud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks välja mõista puudutatud isiku 5 kasuks tasuda

kasutuseelist. Avaldajatel tuleb lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tasuda kasutuseelist

puudutatud isiku 4 kinnistu osalise kasutamise eest. Kohtu hinnangul antud juhul jalgsi,

sõiduautode ning raskeveokite juurdepääsuga puudutatud isiku 4 huvisid väga intensiivselt

riivavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et arvestades antud vaidluse asjaolusid, on

põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega

puudutatud isikule 4 100 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud summaga on kaetud puudutatud

isiku 4 omandiõiguse riive ning avaldajate saadav kasutuseelis. Lähtuvalt eeltoodust tuleb

avaldajatel tasuda puudutatud isikule 4 ainukasutusõiguse kaotuse tasu ja kasutuseeliseid 100

eurot. Kokku tuleb avaldajatel puudutatud isikule 4 maksta aastas 100,25 eurot, mis koosneb

0,25 eurot teehoolde kulude ja maamaksu eest ning ja 100 eurot ainukasutusõiguse kaotuse ja

kasutuseliste eest. Puudutatud isikule 5 tuleb avaldajatel maksta aastas 14 eurot, mis koosneb

14 eurot maamaksu eest.

36. Kohus määrab, et juurdepääsutasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette, sest sel viisil

saab puudutatud isik 4 seda mõistlikult kasutada maamaksu tasumiseks. Juurdepääsu tasu

maksmise kohustus on avaldajatel alates kohtumääruse jõustumisest. Määruse jõustumise aasta

osas on tasu proportsionaalne selle ajaga, mis jääb määruse jõustumisest kuni kalendriaasta

lõpuni. Kohus määrab avaldajatele tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest esimese

makse sooritamiseks. Maamaksu määra või muude asjaolude muutumise korral saavad nii

avaldaja kui ka puudutatud isik I esitada AÕS § 156 lg 1 alusel avalduse juurdepääsu tasu

muutmiseks, kui menetlusosalised ise ei jõua selles osas kokkuleppele (vt Riigikohtu 30. märtsi

2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23).

37. Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märke tegemist. AÕS

§ 53 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS

§ 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi

kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle

peetud

kohtuvaidluse

korral

kantakse

kitsendus

selle

kehtivuse

tuvastamisel

kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et

kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused.

Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis

toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹ lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse

kandmisega. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks

või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust

kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

38. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Puudutatud isikud ei

esitanud vastuväited kinnistusraamatusse märke tegemise kohta. Kohus saab kohustada

puudutatud isikuid 4 ja 5 andma nõusolek avaldajate soovitud kande tegemiseks. Avaldajatel

on võimalus esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus.

39. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte

hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt kohus

määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Menetluskulud

40. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu on tasunud avaldajad ja kuna lahend tehakse avaldajate huvides, siis jääb vastav

kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate endi kanda.

41. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11, p-s 19 märkinud, et suuresti ei lahendata hagita

menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega

puudub ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi

ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et

õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei

oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et

kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohus on seisukohal, et arvestades

käesoleva vaidluse asjaolusid, on põhjendatud jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda. Puudutatud isiku 1 riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendas avalduse

avaldajate huvides võttes arvesse kõigi puudutatud isikute huve. Kuivõrd kohus jätab

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaie Almere

kohtunik

Lisa 1