2-18-101435/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-18-101435

Tsiviilasi

Osaühing AF Võlamenetlus hagi Urmas Puhm vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1227 eurot 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing AF Võlamenetlus, registrikood

12290871; asukoht A. Weizenbergi 20, 10151 Tallinn;

lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee;

kostja Urmas Puhm, ik XXX; elukoht XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Urmas Puhmilt (Puhm) Osaühing AF Võlamenetlus kasuks

võlgnevus 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot 92 senti, millest 581 eurot on

põhivõlgnevus, 0,76 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 119.16

eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Urmas Puhmilt Osaühing AF Võlamenetlus kasuks viivis

põhivõlgnevuselt 581 eurolt alates 21.04.2018 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata nõue intressi 440.24 euro ja võla sissenõudmiskulude 10 euro

väljamõistmiseks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 62% ulatuses Urmas Puhmi ja 38% ulatuses Osaühing AF

Võlamenetlus kanda.

7. Määrata Osaühing AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 300

eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

8. Välja

mõista

Urmas

Puhmilt

Osaühing

AF

Võlamenetlus

kasuks

menetluskulude katteks 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot.

9. Urmas Puhmil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Osaühing AF Võlamenetlus esitas 17.01.2018 Pärnu Maakohtule Urmas Puhmi vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 1161.95 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas 29.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ja

andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 04.04.2018 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama

nõuetekohase hagiavalduse.

3. Osaühing AF Võlamenetlus (hageja) esitas 20.04.2018 kohtule hagi Urmas Puhmi

(kostja) vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 581 eurot,

intressi 441 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

119.16 eurot, lisaks viivise alates 21.04.2018 kuni põhinõude 581 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt väljastas Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale 28.09.2014 laenu

1000 eurot. Folkefinans AS Eesti filiaal loovutas 21.12.2016 kostja vastase nõude

põhisummas 581 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja pidi laenu

algsele võlausaldajale tagastama hiljemalt 28.09.2015. Hagejal on tasumata põhisumma

581 eurot ja intress 441 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja

on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamisele

järgnevast kalendripäevast 29.09.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

20.04.2018 seadusjärgses määras kokku summas 119.16 eurot. Peale selle palub hageja

välja mõista TsMS § 367 alusel hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud

viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kostja oma 07.06.2018 vastuses märkis, et võttis laenu 1000 eurot ja tekkisid

makseraskused. Kostja leidis, et lepinguline krediidikulukuse määr on seadusevastane

ning hageja kulutused õigusabile on põhjendamatult suured.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Folkefinans AS Eesti filiaal ja kostja 28.09.2014

laenulepingu, mille alusel andis Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale laenu 1000 eurot

12ks kuuks intressimääraga 77,46% aastas, lõpptähtajaga 28.09.2015. Kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostjal on tähtajaks tagastamata

laenu põhiosa summas 581 eurot ja intress laenu kasutamise aja eest 441 eurot.

Laenuandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja palus hagivastuses

kohtul üle vaadata krediidikulukuse määr.

6. Laenuandja andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuse raames tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 402 mõistes.

7. Kohus on seisukohal, et arvestades laenuandja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingu tingimusi, saab lugeda tehingu heade kommetega vastuolu tõttu

tühiseks.

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg

2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab

teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing

on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Laenulepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2015 kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause

kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Folkefinans AS Eesti filiaali poolt sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt anti kostjale

laenu 1000 eurot 12ks kuuks intressimääraga 77,35% aastas. Laenu krediidikulukuse

määr on 220,03%. Eesti Panga poolt septembris 2014. a avaldatud keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 37,17%.

Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud

krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab kehtinud TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja

lg 3 alusel lugeda, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra üle kuue

korra, siis saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust

väljas ning sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt

laenusaaja sundolukorda hindama (Vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 22).

Antud juhul ületab kostja poolt sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra ca 5,9 korda,

mis vastab ligilähedaselt Riigikohtu lahendis toodud määrale. Kohus on seisukohal, et

arvestades krediidi kulukuse määra suurust, saab lugeda, et kohustuste vahekord on

erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning tulenevalt Riigikohtu praktikast ei pea

kohus sellises olukorras lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja

sundolukorda hindama.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on TsÜS § 86

lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühine.

8. Kuni 01.07.2015 kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete

vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast

laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi

saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise

tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi

võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit,

kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.07.2014 0,15% ning enne 01.01.2015 ja

01.07.2015 0,05 %.

Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 28.09.2014 kuni

28.09.2015, s.o perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni. Intress 1000 euro suuruse laenu

kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras selle perioodi eest on kokku 0,76

eurot.

9. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue seaduses ettenähtud määras

laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates

29.09.2014 kuni täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tühise lepingu järgi

alusetult saadud laenusumma tagastamisega hagejale viivitanud. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 119.16 eurot. Lisaks

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 21.04.2018 välja viivise protsendina

põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

10. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu nõue 10 euro ulatuses (muud kulud,

mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu jm

kulusid) on tõendamata ja jääb seetõttu rahuldamata. Põhjendatud on sissenõudmiskulu

kolme meeldetuletuskirja saatmise eest kogusummas 30 eurot.

11. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 730.92 eurot,

millest 581 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0.76 eurot intress, 30 eurot on

sissenõudmiskulu ja 119.16 eurot hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata

laenusummalt alates 21.04.2018 tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud kuni nõude täitmiseni.

Ülejäänud osas, s.o intressi nõudes suuremas ulatuses ning võla sissenõudmiskulude

nõudes 10 euro ulatuses, jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 62%

menetluskuludest kostja kanda ja 38% hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud

riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Kostja on leidnud, et hageja menetluskulud

on põhjendamatult suured.

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

Arvestades, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud

kirjalikus menetluses, siis ei saa kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud kulud

õigusabile olla suuremad kui 100 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja

menetluskulud summas 300 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 62%,

seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 186 eurot (300

eurot x 62%). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud

menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale

hüvitatavate menetluskulude suurust.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Aavastik

Kohtunik