2-10-11168/168 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-10-11168

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Janek Kaskpeidi hagi Jaan Valtsovi vastu 3966 euro

48 sendi saamiseks ning Jaan Valtsovi vastuhagi Janek

Kaskpeidi vastu 3195 euro 38 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janek Kaskpeidi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3195 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Janek Kaskpeit, esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

Kostja Jaan Valtsov, esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

4. juuni 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-11168

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Janek Kaskpeidi pangakontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Janek Kaskpeit (hageja) esitas 9. märtsil 2010 Tartu Maakohtule Jaan Valtsovi (kostja) vastu hagi

4378 euro 15 sendi (68 503 krooni 20 sendi) saamiseks. Hageja täpsustas 30. mail 2017 oma nõuet,

paludes mõista kostjalt välja 3966 eurot 48 senti.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 18. augustil 2008 töövõtulepingu, mille

järgi kohustus kostja tegema hageja kinnistul renoveerimistöid, hageja tasuma kostjale kokku

19 173 eurot 49 senti ning kostja andma töö hagejale üle hiljemalt 1. novembriks 2008. Hageja tasus

kostjale lepingu alusel 12 782 eurot 33 senti. Kostja ei andnud töid hagejale tähtaegselt üle ning

2-10-11168

tehtud töö oli oluliste puudustega. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, puuduste kõrvaldamise hind

oli ekspertiisi tegemise ajal 6140 eurot ja tegemata ehitustööde hind on 4314 eurot 65 senti.

Eksperdi hinnangul on kostja teinud kokku 15 616 euro 93 sendi eest tööd, mille puuduste

kõrvaldamiseks kulub 6140 eurot, seega on kostjal õigus saada tasu 9476 eurot 93 senti. Lahutades

kostja saadava tasu temale juba makstud tasust (12 782 eurot 33 senti), peab kostja hüvitama

hagejale puuduste kõrvaldamise kulu 3305 eurot 40 senti, s.o koos käibemaksuga 3966 eurot

48 senti.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja

ei nõua hagejalt lepingu järgi tasumata 6391 eurot 16 senti ja menetluskulusid ning kostja nõue

tasaarvestatakse hageja nõudega. Kostja esitas 28. märtsil 2011 hageja vastu vastuhagi, paludes

mõista hagejalt välja töövõtulepingu järgi saamata 3195 eurot 59 senti.

Töövõtulepingu järgi pidi hageja tasuma kostjale töö eest kolmes osas kokku 19 173 eurot 49 senti.

Hageja maksis kostjale kokku 12 783 eurot 33 senti, viimane osa 6391 eurot 16 senti on tasumata.

Kostja ei lõpetanud tööd, kuna hageja ei edastanud kostjale ehitustööde tegemiseks nõuetekohaseid

dokumente ja hageja keeldus tasumast viimast osa kokkulepitud tasust. Arvestades ekspertiisiaktiga

tuvastatud kostja töö ja selle puuduste kõrvaldamise hinda, tuleb hagejal maksta kostjale tasu

3182 eurot 62 senti ning kostjal tuleb hagejale hüvitada töö parandamise maksumus 3547 eurot

98 senti. Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõus tasuma hagejale 367 eurot 71 senti. Hageja

nõutavat parandustööde maksumust ei ole alust arvutada 2017. a hindade järgi. Hagejal oli võimalik

vajalikud parandused teha juba vähemalt 2010. a-l, mil ehitushinnad olid madalamad. Poolte

vastastikuste nõuete tasaarvestamisel tuleb lähtuda eksperdiarvamusest.

3. Tartu Maakohus tasaarvestas 25. septembri 2017. a otsusega hageja 3966 euro 48 sendi suuruse

nõude kostja 3195 euro 38 sendi nõudega (resolutsiooni p 1), kohustades kostjat selle tulemusel

tasuma hagejale 3966 eurot 48 senti (resolutsiooni p 1.1). Maakohus määras kostja menetluskuluks

3554 eurot 59 senti ja hageja menetluskuluks 2503 eurot 97 senti, jaotas menetluskulud poolte vahel

võrdselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 525 eurot 31 senti.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 18. augustil 2008

töövõtulepingu, millega kostja kohustus renoveerima 1. novembriks 2008 hageja kinnistul asuva

elamu katuse ja hageja kohustus maksma kostjale töö eest tasu 19 173 eurot 49 senti ning kostja on

tehtud tööde eest saanud tasu 12 782 eurot 33 senti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei

lõpetanud töid kokkulepitud tähtpäevaks. Kostja võttis õigeks, et osa töid jäi erimeelsuste tõttu

tegemata, osa töid tuleb parandada ning tegemata töö ja paranduste hind tuleb lepingu alusel

makstavast tasust maha arvata. Kostja on nõus hüvitama hagejale lepingu puudulikust täitmisest

tekkinud kulud.

Hageja nõuab kostjalt 3966 eurot 48 senti ja kostja nõuab vastuhagis hagejalt 3195 eurot 38 senti.

Poolte nõuded on tasaarvestatavad ning need lõpevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses.

Ekspertiisiakti järgi on parandustööde maksumus 2008. a hindades 3549 eurot 13 senti ja ekspertiisi

tegemise aja hindades 4314 eurot 65 senti. Tegemata töö maksumus on 2008. a hindades 2494 eurot

2 senti ja ekspertiisi tegemise aja hindades 4314 eurot 65 senti. Seega on hinnatõusu tõttu töö

parandamise hinnavahe 2591 eurot ja tegemata töö hinnavahe 1820 eurot 63 senti. Kui 2008. a

hindades saaks kostja nõuda hagejalt tasaarvestusena 348 eurot 2 senti (3549,13 + 2494,02 =

6043,15; 6391,17 – 6043,15 = 348,02), siis ekspertiisi tegemise aja seisuga saaks hageja nõuda

kostjalt 4063 eurot 49 senti (6140 + 4314,65 = 10454,65; 10454,65 – 6391,16 = 4063,49), sest

parandustööd ja tegemata tööd ületavad 6391 eurot 16 senti, mis kostjal jäi saamata.

2(6)

2-10-11168

Kuna tasaarvestuse alused selgusid alles ekspertiiside käigus, ei ole poolte nõudeid võimalik

tasaarvestada 2008. a hindades. Ekspertiisi tegemise aja seisuga saaks hageja nõuda kostjalt

4063 eurot 49 senti. Hageja arvutuste kohaselt on kostja hagejale võlgu 3966 eurot 48 senti, mitte

4063 eurot 49 senti. Seetõttu ei saa kohus mõista kostjalt välja rohkem, kui hageja on soovinud.

Poolte nõuete tasaarvestuse tulemusena võlgneb kostja hagejale 3966 eurot 48 senti.

4. Kostja esitas maakohtule otsuses ilmse ebatäpsuse parandamise taotluse. Taotluse kohaselt

otsustas maakohus poolte nõuded tasaarvestada (resolutsiooni p 1), kuid mõistis selle tulemusena

kostjalt hageja kasuks välja siiski hageja nõutud 3966 eurot 48 senti (resolutsiooni p 1.1).

Tasaarvestuse tulemusena pidanuks maakohus märkima, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja

771 eurot 10 senti.

5. Maakohus teatas 9. oktoobril 2017 kostjale, et tegemist ei ole veaga, mida kohus saaks

TsMS § 447 lg 2 järgi parandada, ning pool, kelle kahjuks viga tehti, võib esitada

apellatsioonkaebuse.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis resolutsioonis tegemata tasaarvestuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3966 eurot

48 senti. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude hüvitamise osas. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda.

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu

otsuse resolutsiooni sõnastusest võib jääda mulje, et maakohus tasaarvestas resolutsioonis poolte

vastastikused nõuded. Samas on maakohus otsuse põhjendustes selgitanud tasaarvestuse sisu ja

seda, miks peab kostja maksma hagejale resolutsiooni p-s 1.1 märgitud summa. Maakohus määras

parandamist vajavate tööde ja tegemata tööde hinnaks ekspertiisi tegemise aja seisuga kokku

10 454 eurot 65 senti ning lahutas sellest kostjale tasumata 6391 eurot 16 senti. Pärast seda

tasaarvestust ongi maakohus rahuldanud hagi hageja esitatud ulatuses.

8. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jagas poolte menetluskulud võrdsetes osades ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu 525 eurot 31 senti. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2503 eurot 97 senti. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda.

9. Kostja ei nõustunud hageja vastuapellatsioonkaebusega ning palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti võrdsetes osades poolte kanda, kuna

nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3966 eurot 48 senti, ning tegi selles osas uue otsuse,

millega tasaarvestas hageja 3966 euro 48 sendi suuruse nõude kostja 3195 euro 38 sendi suuruse

nõudega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 771 eurot 11 senti. Ringkonnakohus rahuldas

kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

Maakohtus kantud menetluskulud jäid poolte kanda võrdsetes osades ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jäid hageja kanda, kellelt mõisteti välja kostja maakohtus kantud menetluskulu

525 eurot 31 senti ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1183 eurot.

3(6)

2-10-11168

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole pooled vaidlustanud järgmisi asjaolusid:

•

pooled sõlmisid 18. augustil 2008 töövõtulepingu hinnaga 19 173 eurot 49 senti, millega

kostja kohustus renoveerima hageja elamu katuse tähtajaga 1. november 2008;

•

kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt;

•

kostja on tehtud töö eest saanud hagejalt 12 782 eurot 33 senti;

•

hagejal on kostja vastu 3966 euro 48 sendi suurune nõue;

•

kostjal on hageja vastu 3195 euro 38 sendi suurune nõue.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu otsus kahju kindlaksmääramise aja osas iseenesest

põhjendatud, kuna kahju hüvitamise suurus on aja jooksul muutuv ning kahjuhüvitise

kindlaksmääramise hetkeks on üldjuhul kohtuotsuse tegemise aeg (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). See eeldab aga, et pool on menetluses esitanud nõude selles

ulatuses. Hageja ei nõudnud kostjalt hüvitist ulatuses, mida tal oleks õigus saada. Kohus on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 järgi seotud poole nõudega. Kui maakohus on

tuvastanud poolte vastastikused nõuded ning asunud seisukohale, et need nõuded tuleb

võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 alusel tasaarvestada, ei saa maakohus jätta tasaarvestust tegemata

põhjusel, et hageja oleks hüpoteetiliselt võinud esitada kostja vastu suurema nõude. Maakohus on

tasaarvestust tegemata jättes ületanud TsMS § 439 rikkudes hagi piire, rahuldades hageja nõude,

mida hageja ei ole esitanud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis

tasaarvestuse tegemata (resolutsiooni p 1.1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 771 eurot

10 senti (3966,48 – 3195,38).

Kuna mõlema poole nõuded rahuldati osaliselt, jaotas maakohus poolte menetluskulud põhjendatult

TsMS § 163 lg 1 alusel võrdselt. Maakohus järgis menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust

menetluskulude jaotust ja väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust muuta.

Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise ning hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja ajakulu ja

tunnitasu ringkonnakohtus on vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud kuluks on ka

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu otsuse. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohus ületas hagi piire. Kuna kostjal oli õigus saada hagejalt

tasu 9476 eurot 93 senti (eksperdi hinnangul tehtud tööde hind 15 616 eurot 93 senti – puuduste

kõrvaldamise hind 6139 eurot 99 senti) ja hageja maksis talle 12 782 eurot 33 senti, on hagejal õigus

nõuda kostjalt 3305 eurot 39 senti (12 782 eurot 33 senti – 9476 eurot 93 senti), millele lisandub

käibemaks. Seetõttu nõudis hageja kostjalt 3966 eurot 48 senti. Kuna kostja ei ole puudusi

kõrvaldanud ja vajalike tööde hind on ajaga suurenenud, võttis hageja oma nõude arvutamise

aluseks 2016. a ehitushinnad.

Ringkonnakohus tasaarvestas poolte nõuded uuesti, arvestamata sellega, et hageja oli seda juba oma

lõpliku nõude esitamisel teinud. Ebaõnnestunud on ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 1, milles

viidatakse tasaarvestusele, kuigi hageja oli oma nõude kindlaksmääramisel kostja nõudega juba

arvestanud. Samas on maakohus resolutsiooni p-s 1.1 õigesti märkinud, et tasaarvestuse tulemusena

tuleb kostjal tasuda hagejale 3966 eurot 48 senti.

4(6)

2-10-11168

12. Kostja palub jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata

ning menetluskulud hageja kanda.

Kuna maakohtu otsuse resolutsioon on ilmselgelt ebatäpne, sest kohus jättis tasaarvestuse

matemaatiliselt tegemata, oli ringkonnakohtul õigus see ebatäpsus kõrvaldada. Kuivõrd pooled ei

vaidlustanud maakohtu lahendit osas, millega maakohus tegi tasaarvestuse (resolutsiooni p 1), on

maakohtu otsus selles osas jõustunud. Hageja ei esitanud hagi kostja vastunõude võrra väiksemana,

st ei olnud tasaarvestust ise teinud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

14. Hageja palus mõista kostjalt välja 3966 eurot 48 senti ning kostja palus vastuhagis mõista

hagejalt välja 3195 eurot 59 senti. Maakohus ei märkinud otsuse resolutsioonis seisukohta hagi ja

vastuhagi rahuldamise kohta, vaid märkis üksnes, et poolte nõuded tuleb tasaarvestada (p 1) ning et

tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3966 eurot 48 senti (p 1.1).

Ringkonnakohus tühistas üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1 ning esitas kohtuotsuse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse, mille järgi tuleb tasaarvestada hageja nõue 3966 eurot 48 senti

kostja nõudega 3195 eurot 38 senti ja selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

771 eurot 10 senti. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebustega ei ole vaidlustatud maakohtu

tuvastatud poolte vastastikuste nõuete suurust ega tasaarvestuse eelduste olemasolu. Samas

maakohus, leidnud, et poolte nõuded tuleb tasaarvestada, jättis tasaarvestuse tegelikult tegemata.

15. Kassatsioonkaebuses leiab hageja, et tühistanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1, ei

arvestanud ringkonnakohus asjaoluga, et hageja oli kostja vastu nõuet esitades kostja nõudega juba

arvestanud, esitades hagi kostja vastunõude võrra väiksemas ulatuses.

TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendavas osas

tuleb TsMS § 442 lg 8 kohaselt märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samuti peab

kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Ringkonnakohus

peab kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 5 võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja

õiguslike väidete kohta, mh seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel

tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb tal võtta otsuses

seisukoht maakohtu menetluses poolte esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta.

Ringkonnakohus on otsuse põhjendustes hageja 30. mai 2017 seisukohale viidates märkinud hageja

nõude lõpliku suuruse, samuti kostja nõude ning selle, et pooled ei ole vastastikuste nõuete suurust

vaidlustanud. Samas ei ole ringkonnakohus avaldanud otsuses seisukohta selle kohta, miks ei ole

olulised hageja 30. mai 2017. a menetlusdokumendis esitatud hageja nõude arvutused (III kd,

tl 8-10) ega kostja apellatsioonkaebusele esitatud hageja vastuse väited selle kohta, et hageja on

kostjale maksmata jäänud tasu, mida kostja vastuhagis nõuab, oma nõudest juba maha arvanud

(III kd, tl 54-55). Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654

lg-tes 4 ja 5 sätestatuga põhjendanud, miks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 771 eurot

10 senti. Otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmine on menetlusõiguse normi oluliseks

rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi.

5(6)

2-10-11168

16. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on lähtunud sellest, et pooled esitasid menetluses teineteise

vastu tasaarvestatavad nõuded TsMS § 445 lg 1 teise lause tähenduses.

Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus TsMS § 438 lg 1 teise lause järgi otsuse kõigi nõuete

kohta. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et otsustused hagi ja vastuhagi

rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning juhul, kui rahuldatakse

tasaarvestuslik vastuhagi, tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha lisaks eraldi otsustus tasaarvestuse

kohta ja märkida, kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi pärast

tasaarvestuse tegemist rahuldatakse (Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-16, p 23).

Maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste resolutsioonid neile nõuetele ei vasta, sest kohtud ei ole

märkinud, kas ja millises ulatuses kummagi menetlusosalise hagi rahuldatakse. Ringkonnakohtu

otsuse resolutsioonis ei ole selgelt märgitud ka seda, et 771 eurot 10 senti mõistetakse kostjalt

hageja kasuks välja vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena.

17. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kooskõlas TsMS § 651 lg-s 1 ja § 654 lg-s 5

sätestatuga kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, võttes põhjendatud seisukoha

poolte kõigi väidete ja vastuväidete kohta ning seletades mh, miks üks või teine asjaolu ei ole

vaidluse lahendamiseks oluline. Maakohtu otsuse tühistamise korral tuleb võtta seisukoht ka

maakohtu menetluses poolte esitatud väidete ja vastuväidete kohta.

Kui ringkonnakohus teeb kindlaks, et hageja esitas haginõude kostja vastunõude võrra väiksemana,

ei ole alust kostja vastuhagi rahuldada ega teha TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse

resolutsioonis eraldi otsustust poolte nõuete tasaarvestuse kohta.

Kolleegium on varem selgitanud, et kohtuotsust saab vaidlustada üksnes selle resolutsiooni

vaidlustades (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 15) ning et

vaidlustada saab menetlusosaline üksnes otsust, mis on tehtud tema kahjuks, sest vastasel juhul

puudub tal õiguskaitsevajadus (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-62732, p 21). Praeguses asjas oli maakohtu otsuse resolutsioon hagejale soodne, sest sellega

oli tasaarvestuse tulemusena kostjalt tema kasuks välja mõistetud 3966 eurot 48 senti, mis tähendas

hageja hagi rahuldamist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 seevastu ei otsustatud nõuete

rahuldamist ega tehtud tasaarvestust ning sellises olukorras ei saa seda hinnata eraldi resolutsiooni

p-st 1.1.

18. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174

lg 6 kohaselt ringkonnakohtu otsustada.

19. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale

tagastada.

Tambet Tampuu

Ants Kull

Malle Seppik

6(6)