2-16-2903/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.juuni 2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-2903

Tsiviilasi

XXXi hagi Aiandusühistu LAEVAANKUR vastu

kostja poolt nõutava veehinna õigusvastasuse ja

võlgnevuse puudumise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Anatoli

Majevski

(isikukood XXX, e-post anatoli@markus-est.ru);

Kostja: Aiandusühistu LAEVAANKUR (registrikood

80017479, asukoht Sibula 11, Maardu 74117);

Kostja

lepinguline

esindaja:

Sergei

Klenovski

(isikukood

XXX,

AP

Advice

OÜ,

e-post:

apadvice.ou@gmail.com).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel

(hageja nõustumus t lk 5; kostja nõustumus t lk 88)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2 Välja mõista hagejalt XXXilt kostja Aiandusühistu LAEVAANKUR kasuks

menetluskulu hüvitamiseks 175 eurot (õigusabikulu).

3. Saata otsus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. XXX (hageja) esitas 23.02.2016 Harju Maakohtule hagi Aiandusühistu LAEVAANKUR

(kostja ja lühendatult ka kui AÜ) vastu kostja poolt nõutava veehinna õigusvastasuse ja

võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Seoses hagis esinenud puudustega tegi kohus hagejale

korduvalt ettepaneku hagi täpsustada, mida hageja ka tegi 04.04.2016 ja 11.04.2016.

2. Harju Maakohus võttis hagi 12.04.2016 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile

14.10.2016 ja nõuet ei tunnistanud. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 14.11.2016 (t lk

97-100) ja 15.02.2017 menetluskulude nimekirja (t lk 103-104).

3. Kohus määras 31.03.2017 lahendada asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele lõplikud

tähtajad. Hageja vastas kohtumäärusele 07.04.2018 täpsustatud menetluskulude nimekirja

esitamisega (t lk 107-109). Kostja esitas oma seisukohad 17.04.2018 (1 lk 110) ja

menetluskulude nimekirja (t lk 112).

4. Kohus uuendas asja arutamise 16.05.2017 määrusega ja andis pooltele täiendava tähtaja.

Kohus tegi pooltele ettepaneku selgitada täiendavalt hagi asjaolusid ja kostja vastuväiteid.

Hageja esitas täiendavad selgitused 13.06.2017 (t lk 116-118) ja kostja 30.06.2017 (t lk 120-

123). Kostja seisukohale vastas hageja 27.07.2017 (t lk 145-148). Kostja esitas tõendid ja tõlked

13.02.2018 8t lk 154-162).

Hageja nõuded ja poolte seisukohad

5. Hageja palub tuvastada, et kostja poolt nõutud vee hind 1,332eurot/m3 on õigusvastane.

Samuti palub hageja tuvastada, et hagejal puudub võlasuhtest kostjaga tulenev kohustus tasuda

summa 999,58 eurot (29.10.2015 arve nr 10/85).

6. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Hageja soetas 1999 endale suvila aadressil XXX erastatud maatükil, mis asub kostja

territooriumil, kuid kostja liikmeks ei astunud. Hageja ei ela aastaringselt suvilas.

 Kostja esitas 2015 oktoobris hagejale arve nr 10/85 summas 999,58 eurot. Arve kohaselt

nõuab kostja hagejalt abonentmaksu ja külma vee eest tasu 92,54 eurot ning võlgnevust

907,04 eurot.

 Kostja väljastab hagejale perioodiliselt arveid, milles nõuab vee, maamaksu ja

abonentmaksu tasumist ning viivist. Hageja tagastas kostjale arved, kuna need on

alusetud. Hageja nõuetele arveid selgitada kostja ei reageeri.

 Tuginedes Konkurentsiameti 04.02.2015 kirjale leiab hageja, et kostja on ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) alusel vee-ettevõtja ning tema suhtes kohalduvad

ÜVKKS-is vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Kostja osutab võetud

vee teenust Maardu linna XXX asuval territooriumil ja selle ümbruse tänavatel

asuvatele eramutele, mille elanike arv on üle viiekümne. Ettevõttele kuulub ühisveevärk

s.h puurkaev, mille kohta on Keskkonnaamet 30.09.2010 väljastanud vee erikasutusloa

nr L.VV/319319 – õigusega ammutada puurkaevu põhjaveekihist joogivett üle 5 m3

koguse päevas.

 Kostja poolt nõutava vee hinna arvutamise metoodika on hagejale ebaselge. Samuti

leiab hageja, et see on vastuolus ÜVVKS-ga. Teenuse osutamise lepingus või arvetel

peab nähtuma hinna arvutamise metoodika. Kostja poolt esitatud arvetest see ei nähtu,

samuti ei selgu, kuidas on kujunenud vaidlusalune võlgnevus ning mis õiguslikel alustel

nõutakse hagejalt välja maamaksu ning abonentmaksu tasumist.

 Kostja on toonud esile, et summade arvutamisel jagati kulud kõikide kinnistute vahel

võrdselt. Hageja leiab, et selline käsitlus ei ole vastavuses seadusega.

 Üheks vee-ettevõtja piiranguks on see, et veevarustuse teenuste hinna määrab kindlaks

avalik võim. Avalik võim kehtestab hinna määrusega. Igal üksikjuhul on pooled vabad

kokku leppima hinnas, mis ei tohi ületada piirhinda. Maardu Linnavalitsuse poolt on

kostjale kehtestatud alates 01.02.2016 veeteenuse hind summas 1,25 eurot/m3. Hageja

nimele väljastatavates arvetes on veeteenuse hinnaks 1,32 eurot/m3. Seega nõuab AÜ

veeteenuse eest hinda, mis ületab Konkurentsiameti ja Maardu Linnavalitsuse poolt

kehtestatud hinda. Hagiavalduse kohtusse esitamise päeva seisuga puudub hageja ja

kostja vahel leping teenuste osutamise kohta.

 Hageja on tasunud kostjale veeteenuse eest 207 eurot hinnaga 1,15 m3 perioodi

24.10.2013-01.02.2016 eest (t lk 4).

 Hageja ei tarbi vett vaidlustatavad arvetes nimetatud ulatuses. Vaidlusaluste arvete

aluseks pole faktiline tarbimine. Kostja pole tõendanud, et hageja tarbib alates 2001

aastast kostja näidatud ulatuses.

 Alates 24.10.2013 paigaldati hageja kinnistule veearvesti Tallinna Vesi AS-i poolt ning

vesi tunnistati kasutuseks sobivaks. Enne seda kasutas hageja vett tehnilistel

eesmärkidel puurkaevust, joogiveena aga poest ostetud vett.

 Hageja ei ole kostja liige. Kostja 12.06.2010 üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega

määrati hind liikmetele ja mitteliikmetele. Veeteenuse hind ei tohi olla klientide või

nende gruppide suhtes diskrimineeriv (ÜVVKS § 14 lg 4).

 Enne konkurentsiametiga hinna kooskõlastamist puudus kostjal õigus vee müümiseks.

 Käesoleval juhul puudub poolte vahel kokkulepe ja kostja pole tõendanud teenuste

osutamist hagejale ega hageja poolt vee tarbimist.

7. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300

eurot ja õigusabikulu 486 eurot (4,5h/108 eurot), t lk 108. Hageja taotleb menetluskuludelt ka

viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata (t lk 84-89).

9. Kostja toob esile järgmised asjaolud ja vastuväited:

 Kostja on mittetulundusühing, mis on loodud 1997. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühise

omandusena loodud vara, sealhulgas veevarustuse ja muude üldkasutatavate objektide

hooldamine ja uuendamine ühistu liikmete poolt tehtud maksete arvel.

 2001 ehitati välja kõiki kinnistuid veega varustatav veetorustik. Ühistu veetrassidega

võimaldati liituda ka teistel ühistu territooriumil olevate kinnistute omanikel, kes ei

olnud ühistu liikmed, kuid olid nõus ise rahastama enda kinnistu ühendamist ühistu

veevärgiga. Hageja oli üks nendest kinnistu omanikest, kes kasutas võimalust liituda

ühistu veetrassiga, makstes selle eest ise.

 Konkreetseid liitumise lepinguid ei koostatud, kehtisid suulised kokkulepped, mille

kohaselt kõik vee varustamisega seotud kulud jagati kõikide veetarbijate vahel võrdselt.

Kostja andmetel kasutab hageja vett alates veetrassi rajamisest 2001. Kostja omab vee

kasutamiseks vajalikke lube 2000 aastast.

 Perioodil 2001-2005 varustas kostja AÜ territooriumil asuvaid kinnistuid vee ja

elektrienergiaga. Alates 2006, peale elektrivarustamise teenuse lõpetamist, esitati arved

ainult vee tarbimise ja sellega kaasnenud ühistu ja veevärgi hooldus- ja halduskulude

eest. Summade arvutamisel jagati kulud kõikide kinnistute vahel võrdselt.

 Kostja varustab hagejat veega alates aastast 2001 ja esitab veetarbimise ja halduskulude

eest arved. Hageja ise kinnitab, et kasutab vett ja teatab, et tema poolt 2016 aastal tehtud

maksed vastavad veearvestile. Asjaolu, et poolte vahel puudub kirjalik leping ei õigusta

arvete maksmata jätmist.

 2011 üldkoosolekul võeti vastu otsus muuta vee m3 hinda ja uueks hinnaks lepiti kokku

10% madalam hind tol hetkel kehtinud Maardu piirkonnas kehtestatud vee piirhinnast

ehk 1,332 eurot m3 eest. 2011 aastast oli Maardu piirkonnas vee hinnaks kehtestatud

1,48 eurot/m3. Selline kokkulepe ei ole õigusvastane.

 27.08.2007 - 10.08.2015 tasus hageja tarbitud vee eest 10 eurot. Järgmise makse sooritas

hageja 10.02.2016 tasudes 197 eurot tarbitud 180 m3 eest (tarbimine 24.10.2013–

01.02.2016). Sellest on tekkinud võlgnevus. Hageja väidab, et need veekogused

vastavad veearvesti näitudele, kuid seda väidet ei ole võimalik kontrollida. Hageja ei

ole informeerinud kostjat veearvesti vahetusest või paigaldusest ja ei ole teatanud

paigaldatud arvesti algnäite. Lisaks sellele hageja arvutas maksmiseks kuluva summa

valesti. Kuni 01.02.2016 oli vee kuupmeetri hinnaks 1,332 eurot.

 Informatsiooni tarbitud veekoguse kohta esitavad tarbijad ise, teatades veearvesti alg-

ja lõppnäidud 2 korda aastas aprillis ja septembris. Nendele tarbijatele, kes ei esita

veearvesti näite, arvestab kostja maksustava veekoguse keskmise veekulu alusel

lahutades perioodil tarbitud kogu veemahust arvestite alusel arvestatud koguse ning

jagades allesjäänud koguse veearvesti näidu esitamata jätnud tarbijate arvuga. Hageja

ei ole esitanud kostjale veearvesti näite ja sellest tulenevalt arvestas kostja alates

27.08.2007 hagejale keskmise veekulu eelpool toodud arvutusmeetodil. Selline

arvestuspõhimõte kehtis kõigi veetarbijate suhtes ja sama põhimõte kirjutati sisse

lepingusse, mis saadeti hagejale. Hagejale pakuti korduvalt võimalust sõlmida kirjalik

leping ja anda õigussuhtele konkreetne ja üheselt arusaadav vorm.

 Tasumisele kuuluv summa arvestati selliselt, et veevarustamisega seotud keskkonna-,

haldus- ja hoolduskulude summa jagatu veetarbijate arvuga. Kõikide (nii liikmete kui

ka mitteliikmete) majapidamiste arved olid võrdsed. Selline arvesutsmeetod kehtis kuni

2012 aastani.

 2012 saatis kostja hagejale e-kirja teel veeteenuse osutamise lepingu, mis sisaldab

arvestuspõhimõtteid, millest kostja lähtub.

 Arved koostatakse raamatupidamisprogrammis. Kuna arveid esitab kostja kaks korda

aastas, kuid programm arvestab viivise põhisummalt igakuiselt, siis arvete koostamisel

programm kajastab viivise lahtris arve väljastamise kuul selle kuu eest kogunenud

viivise summat. Võlgnevuse kogusumma koos viivistega on toodud võlgnevuse real.

Arvestusperiood on toodud igal arvel. Kostja poolt esitatud arvetel on näidatud kostja

kontaktid, et tagada võimalus täiendavate selgituste saamiseks tarbitud veekoguse

arvutamise kohta. Samuti on toodud ka veemõõtja näitude esitamise tabel, mille alusel

tuleb näidata tarbitud veekogused.

 Hageja tarbis kostja teenuseid ja tasus nende eest korrektselt aastatel 2004 - 2007.

 Kostja leiab, et poolte vahel on lepinguline suhe ning kuna hageja on oma kohustusi

rikkunud (teenuse eest jätnud arved tasumata), siis on hageja kostjale võlgu.

10. Kostja taotleb menetluskulude (õigusabi), suuruses 175 eurot (2,5 h/70 eurot) jätmist hageja

kanda (t lk 112).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus vaadanud läbi hagi ja selle täpsustused, kostja vastuväited ning poolte esitatud

mitmed kirjalikud seisukohad ja tõendid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

jäävad hageja kanda. Kohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

12. TsMS § 386 esimene lause näeb ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja soovib, et

kohus tuvastaks, et hageja ei ole kohustust kostjale vee tarbimise eest maksta, vähemalt mitte

sellises ulatuses nagu on kostja esitatud arvetel näidatud. Kuna arved sisaldava ka

abonentmaksu ja maamaksu, siis soovib hageja, et kohus tuvastaks ka nende maksete tasumise

kohustuse puudumise. Kohustuse puudumise raames tuleks kohtule tuvastada ka see, et kostja

poolt veeühiku eest võetava tasu suurus pole õige.

Kohus järeldab hagi nõudest ja eesmärgist, et kohus peaks hagi rahuldamiseks tuvastama, et

hagejal ei ole kohustust vee eest maksta ja kostjal pole õigus nõuda vee eest arvetel märgitud

hinda.

13. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).

14. 31.03.2017 määruses (t lk 105) selgitas kohus pooltele, et pooled peavad tõendama oma

väiteid. 16.05.2017 määruses (t lk 114-115) selgitas kohus pooltele veelkord, et hageja peab

võlgnevuse puudumise tõendamiseks esitama arved kogu võlgnevuse tekkimise perioodi kohta,

et tuvastada kuidas ja mille eest võlgnevus on kujunenud. Hagejal tuleb tõendada, kui suur on

tema veetarbimine ja milline on õige tasu tarbitud vee eest. Kostjal tuleb tõendada, mille alusel

ja millises määras nõuab kostja hagejalt viivist, kuidas viivis on kujunenud. Samuti tuli kostjal

tõendada, mille alusel hagejale arveid väljastatakse.

15. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

-

Maardus XXX asuv kinnistu kuulub alates 1999 hagejale. Kinnistu asub kostja

territooriumil. Hageja ei ole kostja (aiandusühistu) liige.

-

Kostjale kuulub tehnorajatis (ühisveevärk ja ka puurkaev), mille kaudu ta osutab vee-ja

kanalisatsiooniteenust Maardu linnas XXX asuval territooriumil ja selle ümbruse

tänavatel asuvatele eramutele (mille elanike arv on üle 50) ning kellele on väljastatud

vee erikasutusluba joogivee ammutamiseks. Muuhulgas osutab kostja teenust ka

hagejale.

-

Hageja on tasunud kostjale tarbitud vee eest perioodil 27.08.2007 - 10.08.2015 kokku

10 eurot (vt t lk 14) ja perioodil 24.10.2013-01.02.2016 kokku 197 eurot (180m3 eest),

vt t lk 15.

-

Kostja on esitanud hagejale arve nr 10/85, 29.10.2015, vee tarbimise eest 01.04-

30.06.2015 + abonentmaks 2,50= 92,54 eurot. Arvel on märgitud ka võlg 907,04 eurot

(t lk 8). Osundatud arve on hageja poolt tasumata.

-

Kostja on esitanud hagejale arve nr 06/85, vee eest 01.10.2014-31.03.2015 + abonent

2,50 + maamaks 7,01= 109,01. Arvel on märgitud ka võlg 766,47 eurot (t lk 9). Arve

on tasumata.

-

Hageja on alates 2011 aasta lõpust vaielnud vastu hageja poolt esitatud arvetele ja ei ole

neid esitatud mahus tasunud (vt ka t lk 61-72).

-

Alates 2006 aastast esitab kostja arveid vee tarbimise eest jagades kulutused teenust

saavate kinnistute vahel võrdselt.

-

2011 aastal võttis kostja üldkoosolek vastu otsuse kehtestada vee m3 hinnaks 1,332

eurot. 2011 aastal oli Maardu piirkonnas kehtestatud piirmääraks 1,48m3. Maardu linn

on alates 01.02.2016 kehtestanud kostja veeteenuse hinnaks 1,25 eur/m3 ja abonenttasu

suuruseks 1,6 eur kuus (t lk 13).

-

Hageja ei esita kostjale andmeid arvesti näidu ja vee tarbimise kohta.

-

Kostja esitab arveid 2 korda aastas tarbijate esitatud andmete alusel. Nendele tarbijatele,

kes ei esita andmeid, arvestab kostja maksustatava veekoguse keskmise veekulu alusel

lahutades perioodil tarbitud veemahust arvestite alusel arvestatud koguse ning jagades

allesjäänud koguse veearvesti näidu esitamata jätnud tarbijate arvuga (vt t lk 86).

-

Hageja on kostja poolt esitatud arveid tasunud kuni 2007 (vt t lk 92 ja 93). Alates 2007

kuni 2016 on hageja tasunud enda arvestuste alusel kokku 207 eurot.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on võlasuhtest tulenev kohustus vee eest

tasumiseks või mitte. Kostja väidab, et poolte vahel on võlasuhe – suuline kokkulepe ning fakt,

et hageja on liitnud kostja vee- ja kanalisatsioonitaristuga ning tarbib vett. Hageja väidab, et ta

pole liitunud, leping puudub ning ta ei pea maksma vee eest hinda, mis pole seaduse alusel

määratud.

17. Kostja on tõendanud, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisel 2001 aastal sai

hageja õiguse liituda osaledes kulutuste osalisel kandmisel (t lk 124 akt, t lk 125 plaan, t lk 126

V.Petrovi 20.06.2017 seletuskiri, vt ka t lk 155-156).

18. Kohus tuvastab ka selle, et hageja tarbib kostja taristu vahendusel Maardus XXX kinnistul

vee- ja kanalisatsiooniteenust. Seda kinnitab hageja ise hagi asjaoludes ja kohtule esitatud

selgitustes, kinnitades muuhulgas, et aastatel 2007-2016 tarbitud vee eest on ta tasunud 207

eurot. Seega on hageja vähemalt aastast 2007 alates kostja poolt tarnitavat vett kasutanud.

19. Kostja on tõendanud, et edastas 2012 aastal hagejale veevarustuse teenuse müügilepingu

kirjaliku projekti, millele hageja pole siiani alla kirjutanud (vt t lk 157-158, lk 128-133, lk 161-

162).

20. Kostja on tõendanud, et ta on esitanud hagejale järgmised arved :

-

Arve nr 06/85, 2011 maamaksu 2011 eest (7,19 eur), abonenttasu (2,50 eur) ja

01.07.2010-30.06.2011 tarbitud vee (35,21 eur) eest kokku 44,90 eurot (t lk 134);

-

Arve nr 08/85, 2012 maamaksu 2012 eest (7,18 eur) ja abonenttasu (2,5 eur) ning

01.07.2011-31.08.2012 tarbitud vee (51,72 eur) eest kokku 61.40 eurot (t lk 134

pöördel);

-

Arve nr 06/85, 2013 maamaksu 2013 eest (7,20 eur) ja abonenttasu(2,5 eur) ning

01.09.2012-31.03.2013 tarbitud vee (94,71 eur) eest kokku 104,41 eurot (t lk 135);

-

Arve nr 10/85, 2013 abonenttasu (2,5 eur) ja 01.04.2013-30.09.2013 tarbitud vee (50,48

eur) eest kokku 52,98 eurot (t lk 135 pöördel);

-

Arve nr 06/85, 2014 maamaksu (7,22 eur), abonenttasu (2,5 eur) ja 01.10.2013-

31.03.2014 tarbitud vee (71,53 eur) eest kokku 81,25 eurot (t lk 136);

-

Arve nr 10/85, 2014 abonenttasu (2,5 eur) ja 01.04.2014-30.09.2014 tarbitud vee (59,67

eur) eest kokku 62,17 eurot (t lk 136 pöördel);

-

Arve nr 06/85, 2015 maamaksu (7,01 eur), abonenttasu (2,5 eur) ja 01.10.2014-

31.03.2015 tarbitud vee (99,50 eur) eest kokku 109,01 eurot (t lk 137);

-

Arve nr 10/85, 29.10.2015 abonenttasu (2,5 eur9 ja 01.04.2015-30.09.2015 tarbitud vee

(90,04 eur) eest kokku 92,54 eurot (t lk 137 pöördel);

Kokku on kostja perioodi 01.07.2011-30.09.2015 vee ning maamaksu eest esitanud arveid

summas 608,66 eurot.

21. Menetluse kestel on kostja esitanud veel järgmised arved:

-

Nr 01/85, jaanuar 2016: abonenttasu 2,5 eurot + 01.10.2015-31.01.2016 tarbitud vee

eest 66,33 eurot kokku 68,83 eurot (t lk 142);

-

Nr 04/85, 30.04.2016: maamaks 2016 (6,77 eur) + abonenttasu 3,20 eur + 01.02.2016-

31.03.2016 tarbitud vee eest 31,13 eurot kokku 41,10 eurot (t lk 143);

-

Nr 04/85, 25.04.2017: maamaks 2017 (6,77 eur) + 22.12.2016-31.03.2017 tarbitud vee

eest 20 eurot kokku 26,77 eurot.

22. Kohtule on esitatud arved 01.07.2011-31.03.2017 maamaksu ja vee eest kokku 745,36

eurot.

23. Poolte esitatud tõendite alusel on hageja tasunud kostjale:

-

14.02.2012 üldvee eest 35,21 eurot (t lk 127);

-

10.08.2015 vee eest 10 eurot (t lk 14);

-

10.02.2016 vee eest (180m3 perioodil 24.10.2013-01.02.2016) 197 eurot (t lk 15).

Kokku on hageja kostjale tasunud seega 2012-10.02.2016 vee eest 242,21 eurot.

24. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hageja tasutud summasid arvetel

kajastanud: igal kohtule esitatud arvel on rida perioodi jooksul laekunud summade kohta ning

need read on igal hagejale esitatud arvel täitmata.

Kostja on 30.06.2017 menetlusdokumendis (t lk 121 pöördel) selgitanud, et 2011 väljastatud

arve nr 06/85 tasus hageja osaliselt 14.02.2012 summas 35,21 eurot. Samas 2012 väljastatud

arvel tasutud summa ei kajastu.

25. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, mille alusel arvestatakse tasumata arvetelt

viivist 0,07% päevas, kuid kostja 30.06.2017 menetlusdokumendis selgitatu alusel (t lk 122)

järeldab kohus, et kostja rakendab analoogia korras kuni 01.01.2018 kehtinud

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4. Viivisearvestust kohtule esitatud ei ole.

26. Maamaksu nõudeid esitab kostja hagejale seetõttu, et hageja kasutab kostja territooriumil

asuvaid teid ja roheala. Kõigi kasutajate vahel jagatakse maamaks nende alade eest võrdsetel

alustel (t lk 49).

27. Kostja juhatus on 19.01.2011 kirjas (t lk 49) selgitanud kostjale, et 12.06.2010

üldkoosoleku otsuse alusel on mitteliikmetele vee hind 1,15 eur/m3. Aastaringselt elavate

inimeste tarbimise arvestuse põhjal tarbitud vee maksumus on 35,21 eurot majapidamise kohta.

Samuti arvestatakse mitteliikmetele abonenttasu, mis sisaldab hoolduse ja haldusega seotud

kulutusi.

Toimiku materjalide alusel (vt ka otsuse p 23, 24) on hageja 2011 aastal esitatud arvest nr 06/85

(t lk 134) tasunud veeteenuse osa (summas 35,21 eurot, t lk 127), mis vastab ühe aastaringselt

kasutatava majapidamise veetasule.

28. Alates 2013 aastast on arvetele märgitud ka ühe veeühiku maksumus – 1,332 eurot. Kostja

väidab, et see on kehtestatud üldkoosoleku otsusega (vt ka t lk 61), hageja pole sellele vastu

vaielnud. Kostja on 25.11.2013 e-kirjas selgitanud hagejale, et veehind on arvutatud kuludest

lähtuvalt (t lk 68).

I

29. Hageja esimene nõue on tuvastada kostja poolt nõutud veehinna 1,332 eurot/m3

õigusvastasus.

30. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole poole viidatud norm kohtule siduv ja kohus kohaldab seadust

ise (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-146-06 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-34-07).

ÜVVKS § 2 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem,

mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-

ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.

31. ÜVVKS § 7 lg 5 kohaselt kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks sama seaduses sätestatud

korras, kuid tema tegevus vastab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või

valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes käesolevas

seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. ÜVVKS § 7 lg 1 näeb ette, et

vee-ettevõtja on sama seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi

kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist

reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist.

32. Kohus leiab, et ostja suhtes kohalduvad vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja

kohustused, mis tulenevad ÜVVKS. Kostja osutab teenust Maardu linna XXX asuval

territooriumil ja selle ümbruse tänavatel asuvatele eramutele (muuhulgas ka XXX), mille

elanike arv on üle 50. Kostjale kuulub ühisveevärk, sh puurkaev (Keskkonnaameti 30.09.201

vee erikasutusluba nr L.VV/319319). Kostjal õigus ammutada puurkaevu põhjaveekihist

joogivett üle 5m3 päevas. Kostja osutab teenust alal, mis asub reoveekogumisalal (registrikood

RKA0370010), mille reostuskoormus on 468 000 inimekvivalenti (t lk 11).

Hageja väide läbivalt on olnud, et kostja on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses ja kostja pole

sellele vastu vaielnud.

33. ÜVVKS § 8 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu

omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või

valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu

ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. ÜVVKS § 8 lg 3 ja 4 kohaselt toimub

ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi

vahelise lepingu alusel, mis sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel.

Seega on ÜVVKS alusel vee-ettevõtja kliendiks isik, kes tarbib vee-ettevõtja teenust ja kellel

on vee-ettevõtjaga sõlmitud vastav leping.

Käesolev juhul hageja tarbib kostja teenust, kuid hageja väidab, et poolte vahel puudub leping.

34. Samas tuleb ÜVVKS § 8 lg 41 alusel vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele teenust

osutada, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile

arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 11 lg 1 näeb ette, et

lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Seega seadus ei seosta kirjaliku lepingu puudumist õigussuhte puudumisega. Seetõttu nõustub

kohus kostjaga, et poolte vahel on õigussuhe, mis vastab ÜVVKS § 8 lg 1 tulenevale vee-

ettevõtja ja tarbija vahelisele lepingule. Kohus leiab, et hageja on vee-ettevõtja klient ÜVVKS

§ 8 lg 1 tähenduses. Hagejale kuulub kinnistu kostja territooriumil ja hageja on vastava torustiku

kaudu ühendatud kostja torustikuga. Hageja tarbib kostja tarnitavat vett ning on 2001 kuni 2007

selle eest ka tasunud vastavalt kostja esitatud arvetele. Kohus on tuvastanud, et kostja on

tasunud ka 01.07.2010-30.06.2011 tarbitud vee eest vastavalt kostja esitatud arvele nr 06/85,

2011 (vt ka t lk 134 ja 127).

35. Hageja väited, et kostja pole tõendanud hageja poolt vee tarbimist ei ole asjakohased, kuna

hageja on ka ise avaldanud, et ta on veeteenust tarbinud ja selle eest tasunud vastavalt

24.10.2013 paigaldatud veearvesti näidule (t lk 4). Vastavalt TsMS § 231 lg 2 esimesele lausele

poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

36. Veeteenuse hinna regulatsioon on sätestatud ÜVVKS § 14-142.

Alates 01.02.2016 on kostja veeteenuse hind 1,25 eurot/m3 eest ja abonentasu 1,60 eurot kuus.

Viidatud tasu on kooskõlastatud Konkurentsiametiga 02.12.2015 otsusega ja avalikustatud

Maardu linna poolt (t lk 13). See vastab ÜVVKS § 141 ja 142 regulatsioonile ja on seega

seaduslik ning põhjendatud.

37. Hageja võlgnevus on kujunenud varasemate perioodide jooksul. Alates 12.06.2010 kostja

üldkoosoleku otsusest on kostja arvestanud vee hinnaks 1,15 eur/m3 ning 2013 aastast 1,332

eur/m3. Hageja vaidlustab vee hinda 1,332 eurot/m3.

38. ÜVVKS § 142 lg 1 näeb ette, et kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal,

mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab ta veeteenuse hinna

ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos

põhiteenustega

seotud

teenuste

hinnakirja

ja

muu

hinnataotluse

aluseks

oleva

dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et

taotletud hind sisaldaks üksnes sama seaduse § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja

põhjendatud tulukust.

39. ÜVVKS § 16 lg 6 sätestab, et kuni vee-ettevõtja kehtestab ÜVVKS-is ettenähtud korras

hinnaregulatsiooni nõuetele vastava veeteenuse hinna, osutatakse veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenust tarbijatele 2010. aasta 31. oktoobril kehtivate hindadega, mille on

kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu ÜVVKS 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud

redaktsiooni § 14 lõike 2 alusel.

Konkurentsiameti andmetel (t lk 11) ei ole Maardu Linnavalitsuse poolt AÜ-le kehtestatud

ÜVVKS kuni 31.10.2010 kehtinud redaktsiooni § 14 lg 2 alusel veeteenuse hinda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vee hind 1,332 eurot/m3 kehtestatud kostja üldkoosoleku

poolt (t lk 128, t lk 85 selgitused).

40. Kohus leiab, et pädeva asutuse poolt kehtestamata ja kooskõlastamata vee hind ei tähenda,

et tarbitud vee eest ei tule tasuda.

ÜVVKS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võib võtta alljärgnevaid tasusid

(edaspidi veeteenuse hind):

-

tasu võetud vee eest;

-

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

-

tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise

eest;

-

abonenttasu.

Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:

-

põhjendatud tegevuskulude katmine;

-

investeeringud

olemasolevate

ühisveevärgi

ja

-kanalisatsioonisüsteemide

jätkusuutlikkuse tagamiseks;

-

keskkonnanõuete täitmine;

-

kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

-

põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.

Seega on vee-ettevõtjal õigus nõuda teenuse eest tasu, mille arvestamise meetod vastab

ülaltoodud nõuetele.

Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja võetav tasu ei põhine ÜVVKS § 14 lg 1 ja 2.

ÜVVKS § 142 lg 1 kohaselt on ainult Konkurentsiametil õigus kontrollida, et vee-ettevõtja hind

sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda väita, et kostja poolt veeteenuse eest võetav tasu oleks

vastuolus ÜVVKS § 14 lg 1 ja 2 sätestatud alustega. Kohtule pole esitatud Konkurentsiameti

ettekirjutust, mille kohaselt ei vasta kostja nõutud vee hind ÜVVKS §-le 14 lg 2.

Samuti pole kohtu ette toodud asjaolusid, milline oleks olnud kohane veeteenuse hind

ajavahemikul 2010 - 01.02.2016 (mil hakkas kehtima Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud

veeteenuse hind). Kuid arvestades, et 01.02.2016 kehtima hakanud hind (1,25 eur/m3) on

suurusjärgus üsna sarnane varasemalt kehtinud hinnale (1,332 eur/m3), puudub alus väita, et

varasem hind ilmselgelt ei vastanud tegelikele kulutustele ja lubatud tulukusele.

41. Alates 2011 aastast on Maardu linnas kuupmeetri hinnaks kehtestatud 1,48m3 (t lk 85 viide)

ja seega oli eelneva perioodi kokkuleppeline hind väiksem piirhinnast. Kohtu hinnangul ei saa

iseenesest pidada seda hinda kostjat kahjustavaks.

42. Seega tuvastab kohus, et teenuse hind 1,332 eurot/m3 kehtinud perioodil 2013-01.02.2016

ei onud õigusvastane. Hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.

II

43. Hageja teine nõue on tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 999,58 eurot

(29.10.2015 arve nr 10/85). Hageja peamine vastuväide arvele seisneb selles, et arvel märgitud

võla kujunemine on ebaselge ja kostja arvutuskäik ka seadusega vastuolus, kuna kostja jagab

vee tarbimise kulud kõikide kinnistute vahel võrdselt, mitte aga vastavalt faktilisele vee

tarbimisele.

44. Arve nr 10/85 koosneb abonentmaksust 2,50 eurot, külma vee maksust perioodil

01.04.2015-30.09.2015 summas 90,04 eurot (67,60x1,332 eurot/m3) ja võlgnevusest

907,04 eurot (kokku 999,58 eurot).

Hageja vaidleb ka maamaksu ja abonentmaksu õiguspärasuse üle.

45. ÜVVKS § 14 lg 1 p 1-4 alusel on kostjal õigus võtta tasu vee eest; reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest; sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja

puhastamise eest ning abonenttasu.

Seega on kostjal õigus võtta tasu vee eest ja küsida ka abonenttasu.

Kohus on käesoleva otsuse punktides 20-22 tuvastanud, et kostja on hagejale ajavahemikul

01.07.2011-31.03.2017 osutatud veeteenuse ja maamaksu eest esitanud arveid kogusummas

745,36 eurot. Hageja on selle aja jooksul maksnud kostjale 242,21 eurot (otsus p 23).

Kohus ei ole tuvastanud, et kostja teenuse hind ei ole seadusega kooskõlas.

46. Seega ei saa kohus tuvastada, et hagejal puudub võlgnevus kostja ees. Samas ei saa kohus

tuvastada ka hageja võlgnevuse tegelikku suurust, sest kohtule esitatud esimene arve nr 06/85,

2011 (t lk 134) juba sisaldab võlgnevust 144,73 eurot, kuid selle tekkimise kohta toimikud

andmed puuduvad. Kostja selgitused arvete koostamise kohta arvutiprogrammis ei ole piisavad.

Samuti ei saa kohus kontrollida viivisearvestuse õigsust, kuna viivisearvestust ei ole kohtule

esitatud. Viivisemäära 0,07% päevas ei saa kohus samas pidada õigustatuks, kuna KÜS

rakendamiseks puudub alus. Samas on kostjal õigus rakendada seaduses sätestatud viivisemäära

VÕS § 113 lg 1 alusel.

47. ÜVVKS § 15 lg 1 kohaselt ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud

kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole

kokku leppinud teisiti. Seega võivad pooled kokku leppida ka teissugusesse vee arvestamise

süsteemi.

Hageja väidab, et veearvesti tema kinnistule paigaldas 2013 aasta lõpus AS Tallina Vesi, kuid

viimane ei osuta hagejale veeteenust. Hageja ise aga kostjale vee tarbimise mahtude kohta

andmeid ei esita.

Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt tasu arvestamine võrdsetel alustel (kulu jagamine kõikide

kinnistute vahel võrdselt), mis kehtis kuni 2012. aastani, seadusega vastuolus. Hageja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et selline arvesutsmeetod kehtis kuni 2012 ning hageja tarbis kostja

teenuseid ja tasus nende eest korrektselt kuni aastani 2007. Selle põhjal saab asuda kohus

seisukohale, et kostja selline tasu arvestamine oli kokkuleppe sisuks ning see ei ole

õigusvastane.

48. Vastavalt kostja selgitustele (t lk 49), võetakse maamaksu nimetuse all tasu kostjale

kuuluvate teede ja rohealade kasutamise eest. Seega on sisuliselt tegemist maa kasutamise eest

võetava tasuga ehk üürilepinguga VÕS § 271 lg 1 mõttes, mitte riikliku maksuna kehtestatud

maamaksuga.

Hageja ei ole vaielnud vastu tasu suurusele ega sellele, et ta kasutab kostja teid ja rohealasid.

Seega ei saa kohus tuvastada, et sellise tasu võtmine on ebaseaduslik.

49. Eeltoodu alusel ei ole kohtul piisavalt andmeid ega tõendeid tuvastamaks, et hagejal puudub

kostja ees võlgnevus, kuid kohtul puuduvad andmed tuvastamaks ka võlgnevuse täpset suurust.

Seega jätab kohus hagi ka selles osas rahuldamata.

50. TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja esitatud fotoga

t lk 111, kuna sellest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

52. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

53. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

54. Tsiviilasja materjalide (kostja menetluskulude nimekirja) kohaselt on kostja käesoleva

tsiviilasja menetlemisel kandnud kulu õigusabile suuruses 175 eurot (2,5 h/70 eurot), t lk 112.

Nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja kulutanud materjalidega tutvumisele, hagile

vastuse ja täiendava vastuse koostamisele kokku 2,5 tundi. Õigusabiteenust on osutatud hinnaga

70 eurot/h.

TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb hagejal hüvitada kostjale teda esindanud lepingulise esindaja

kulud.

Hageja ei ole menetluskulude suurusele vastu vaielnud ja kohtu hinnangul on õigusabi

andmiseks teostatud toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud ning tunnitasu suurus on alla

Eesti õigusteenuse turu keskmist tasumäära. Seega on kostja menetluskulu õigustatud ja kuulub

hageja poolt kostjale hüvitamisele.

TsMS § 174 lg 10 alusel märgib kohus menetluskulu käibemaksuta.

55. Kohus selgitab TsMS § 178 lg 1 alusel, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seejuures võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik