2-18-6262/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-6262

Tsiviilasi

Tallinna linna Tallinna Linnavaraameti kaudu avaldus XXX

pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja: Tallinna linna Tallinna Linnavaraameti kaudu,

esindaja Indrek Keis

Võlgnik: XXX (surnud XXX) pärandvara;

Ajutine pankrotihaldur: Veli Kraavi, vandeadvokaat

(e-post: veli.kraavi@lextal.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX (surnud XXX) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise halduri tasuks 360 eurot,

millele lisandub käibemaks 72 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,60 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 7,12 eurot.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2

nimetatud tasu osaliselt ja kulutused kokku summas 424,72 (sh km) eurot riigi

vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Lextal OÜ-le (a/a

EE692200221023555162, AS Swedbank).

4. Ajutise halduri tasu 50 eurot (sh km) välja mõista võlgniku pankrotivarast.

5. Anda ajutisele haldurile Veli Kraavile nõusolek 50,10 Swedbank Pensionifond K4

osaku võõrandamiseks, millest saadu läheb ajutise halduri tasu katteks.

6. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Riigi Tugiteenuste

Keskusele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebe kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

20.04.2018 esitas Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu avalduse XXX pärandvara

pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärija palub kuulutada välja

pärandvara pankroti. Kohus on oma 04.05.2018 määrusega võtnud pankrotiavalduse

menetlusse ja nimetanud ajutiseks halduriks Veli Kraavi, kes esitas kohtule ajutise halduri

aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud

võimalike kulude katteks. 23.05.2018 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Eelnimetatud

kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Deposiiti ei tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul

on vara (50,10 Swedbank Pensionifond K4 (aktsiastrateegia) osakut), aga teadaolevaid

kohustusi on summas 5 794,14 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22

lg 5 mõistes – võlgniku surm ja asjaolu, et tema eluajal omandatud vara ei suutnud täita tema

kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara

tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal

puuduvad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3

kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS

§ 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks

ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgniku pärandvaras piisav vara kohustuste katteks.

Võlgniku pärandvaras ei jätku seejuures vahendeid isegi pankrotimenetluse kulude katteks.

Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei ole

tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 360 eurot (arvestusega 1 h on 36

eurot), millele lisandub käibemaks 72 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,60 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 7,12 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab

ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. Ajutise

halduri kulutused on olnud vajalikud ja põhjendatud.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks.

Kohus mõistab ajutise halduri tasu 50 eurot välja võlgniku pankrotivarast ja ülejäänud tasu

osaliselt ja kulutused summas 424,72 eurot riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik