1-10-15415/202 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15415 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 9. mai 2018 määrus süüdimõistetu Taivo Pärna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Taivo Pärn (isikukood 38807300335), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 9. mai 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsusega karistati teiste hulgas Taivo Pärna KarS § 114 p

1 järgi 10 aasta vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 148 järgi

4 kuu vangistusega. Süüdistuses KarS § 418 lg 2 p 3 järgi mõisteti T. Pärn õigeks. KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergemate karistuste raskeimaga kaetuks lugemisega mõisteti T. Pärnale karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Pärnu Maakohtu 24.04.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 2 aastat 8 kuud, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 16.06.2010-18.02.2011 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.06.2010, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

1.1. Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2011 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsus osaliselt, s.o teiste hulgas T. Pärna süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 148 järgi ning talle KarS § 64 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuste mõistmises, samuti tema KarS § 418 lg 2 p 3 järgi õigeksmõistmises. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Tartu Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.

1.2. Tartu Maakohtu 22.11.2011 otsusega karistati T. Pärna KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi 13 aasta vangistusega; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega; KarS § 148 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 418 lg 2 p 3 järgi 5 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti

T. Pärnale liitkaristuseks 13 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud kohtuotsusega T. Pärnale mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti T. Pärnale liitkaristus 15 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 16.06.2010.

1.3. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2012 otsusega muuhulgas tühistati osaliselt maakohtu otsus

T. Pärna süüditunnistamises ja karistamises KarS § 148 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning ekspertiisiasutustel tekkinud kulude katteks 2000,63 euro väljamõistmise osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti T. Pärn õigeks süüdistustes KarS § 148 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning ekspertiisikuludest mõisteti T. Pärnalt välja 1790,52 eurot. Maakohtu otsus T. Pärnale KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas jäeti muutmata. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.05.2012 määrusega, millegagi keelduti kassatsioone menetlusse võtmast.

1.4. Karistuse kandmise aja algus 16.06.2010 ja lõpp 13.02.2026.

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 09.05.2018 määrusega jäeti T. Pärn vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2.1. T. Pärn on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

2.2. Positiivse asjaoluna väärib märkimist, et Tartu Vangla esitatud materjalidest, sh kinnipeetava iseloomustusest ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et süüdimõistetul on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral võimalus elama asuda tugiteenuse raames pakutavas majutusüksuses MTÜ-s Lootuse Küla. Eelmärgituga on tõendatud süüdimõistetul ennetähtaegse vabanemise korral elukoha olemasolu, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise obligatoorne eeldus. Samuti väärib T. Pärnal positiivsete asjaoludena märkimist vangistuse ajal keevitaja eriala ja keskhariduse omandamist, kinnipidamisasutuse tööhõives osalemist, erinevate sotsiaalprogrammide läbimist, taasühiskonnastavate vestluste läbimist, vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabaduses lähedaste toetust ja toetavat keskkonda MTÜ-s Lootuse Küla.

2.3. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et T. Pärn on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Viimane kuritegu, mille eest ta käesolevalt karistust kannab, on toime pandud katseajal julmal viisil kannatanult elu võtmise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T. Pärn kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Varasemalt on isik avaldanud, et oma alkoholi tarvitamissageduses probleemi ei näe, kuna see ei seganud tööl käimist. Samas vangla psühhiaatri poolt on isikul diagnoositud krooniline haigus (alkoholism). Käesolevaks ajaks on küll veendunud, et alkoholil tema elus kohta enam ei ole. Otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, samas on 3-l korral toime pannud isikuvastase kuriteo. Elustiili vabaduses iseloomustas igapäevane alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud korduvad väärteod, mis viitab, et viljeles riskeerivat, hoolimatut ja teistega mittearvestavat elustiili.

Kuriteod on toimepandud grupis (kaasosaliseks korduvalt kriminaalkorras karistatud isik), mis viitab mõjutatavusele. Kinnipeetav ise on avaldanud, et on nüüdseks tutvusringkonda muutnud ja katkestanud suhted kriminaalse tutvusringkonnaga. Maakohus märgib, et isiku kalduvus kuritarvitada alkoholi võib olla soodusteguriks uute kuritegu toimepanemisel ja ka kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumisel.

2.4. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud maakohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et T. Pärn ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab süüdimõistetu nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuna süüdimõistetu on katseajal toime pannud uue kuriteo, siis ei saa olla kindel, et vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel T. Pärna käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega oleks piisav meede uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vangla iseloomustuse kohaselt on

T. Pärnal üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 39% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51 %, mis viitab kõrgele riskitasemele.

2.5. Arvestades T. Pärna kuriteo laadi ja raskust ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üldja eripreventiivset eesmärki. Kuigi maakohtule esitatud kaaskirjas ning ennetähtaegse vabastamise menetluses toimunud kohtuistungil antud ütlustes on süüdimõistetu T. Pärn kahetsenud kuritegude toimepanemist, mis annab lootust, et isik on asunud paranemise teele, tuleb maakohtul vältimatult arvestada toimepandud kuriteo asjaoludega – T. Pärna kuriteo tagajärjel sai surma inimene, kes mõrvati piinaval ja julmal viisil ning omakasu eesmärgil. Kuivõrd käesolevaks ajaks on T. Pärnal kandmata veel ligilähedaselt pool karistusajast, ei oleks tema vabastamine kuriteo raskust ja asjaolusid ning talle antud kõrget riskitaset arvestades põhjendatud. Maakohus leiab, et T. Pärna vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik ja ei vastaks süüdimõistetu isikule ning toimepandud kuritegude raskusele ja selle asjaoludele.

Määruskaebus ja vastus määruskaebusele

3. Tartu Maakohtu 09.05.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist resolutsiooni punkt 1 osas ning teha uus otsus, millega vabastada

T. Pärn vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Lisaks palub süüdimõistetu arvestada maakohtule esitatud kaaskirjaga ning tulevase abikaasa J.N. esitatud kaaskirjaga.

3.1. Määruskaebuse kohaselt süüdimõistetu tunnistab täielikult oma süüd ja nõustub, et tegemist on raske, ebainimliku kuriteoga, kuid siiski väärib ka selline inimene ennetähtaegset vabastamist, arvestades KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. T. Pärn leiab, et tema suhtes esinevad selliseid asjaolud, mis võimaldavad tema ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Kui maakohus leidis, et alkohol on probleem, siis pöördumine vabatahtlikult MTÜ-sse Lootuse Küla, mis on rangem kui vangla, näitab süüdimõistetu soovi probleemidega tegeleda. Süüdimõistetu ei soovi sinna elama asuda elukoha puudumise tõttu. Süüdimõistetu on vangis viibinud 8 aastat ning on selle aja jooksul tegelenud alkoholi probleemiga ning elektrooniline valve kriminaalhooldusega tagab tagasilanguse vältimise. Maakohus on jätnud arvestamata süüdimõistetu esitatud kaaskirja tema elulaadi kohta enne vangistust ning mis analüüsib toimepandud kuritegusid. Süüdimõistetu on seadnud endale eesmärgid, on täitnud neid ning tema käitumine vangistuses on olnud normikohane ja aktiivne.

3.2. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üle positiivsed asjaolud. Positiivseid asjaolusid on rohkem kui negatiivseid. Süüdimõistetu puhul on võimalik kohaldada alternatiivset meedet, vabastades süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Püüdlust õiguskuulekale teele kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse jooksul.

4. Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 08.06.2018. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et T. Pärna vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.

6. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Süüdimõistetu suhtes veelkordselt esinevate positiivsete asjaolude väljatoomine ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses aru saanud, et kuritegelik eluviis on taunitav, kuid arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei ole põhjendatud järeldada, et süüdimõistetu suhtes oleks risk, et ta uusi kuritegusid toime paneb, madal.

On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täidetuseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, s.o süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu isik. Olukorras, kus isik on toime pannud järjest raskeimaid kuritegusid ning tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, esineb kõrgendatud risk, et isik hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Samuti oli süüdimõistetul vabaduses olemas elukoht, ometi ei takistanud see tal süütegusid toime panna.

Süüdimõistetu impulsiivne käitumine näitab süüdimõistetu võimetust probleeme lahendada ning oma käitumist juhtida. Varasemad karistused näitavad, et süüdimõistetu ei oska ka oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtida. Olukorras, kus süüdimõistetu suhtes on kohaldatud kriminaalhooldust, kuid see on ebaõnnestunud, ei lisa veendumust, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldus ja elektrooniline valve hoiaksid ära uusi kuritegusid ning oleksid abiks isiku resotsialiseerumisprotsessis.

Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu kaaskirjas märgitut. Ka ringkonnakohus tutvus süüdimõistetu ja J.N. esitatud kaaskirjadega. Sisuliselt samad asjaolud on kirjas vangla iseloomustuses, mida maakohus ka on arvestanud. Samuti ei anna need asjaolud alust süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldajal on tõepoolest toetav funktsioon, kuid see ei ole süüdimõistetut aidanud. Ringkonnakohus ei ole veendunud ka selles, et MTÜ Lootuse Küla omaks selles osas erinevat mõju. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu vabastamine esimese võimaluse avanemisel on ennatlik.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 9. mai 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas