2-18-4383/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-4383

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4383

Tsiviilasi

Anatoly Kotlov kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

tegevusele täiteasjas nr 084/2012/3892

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja (võlgnik) Anatoly Kotlov, ik XXX elukoht

XXX;

lepinguline

esindaja

Lembit

Auväärt,

e-post lembit.auvaart@mail.ee ;

puudutatud isik I Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei, aadress Jakobi 23, 51006 Tartu; esindaja

Vladimir

Kutšmei,

e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee;

puudutatud isik II (sissenõudja) Swedbank Liising

AS, rk 10434248; asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn;

esindaja volituse alusel Triin Kivipõld, e-post

triin.kivipold@swedbank.ee .

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

11. juuni 2018

Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Anatoly Kotlov kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevusele

täiteasjas nr 084/2012/3892.

2. Tühistada

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

12.03.2018

otsus

täiteasjas

nr

084/2012/3892 ja 02.01.2018 sissetuleku arestimise akt samas täiteasjas.

3. Jätta läbi vaatamata Anatoly Kotlovi taotlus arestitud summa tagastamiseks.

4. Jätta menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

Määrus toimetada kätte menetlusosalisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määrata Anatoly Kotlovi menetluskulude suuruseks 215 eurot, millest 15 eurot on riigilõiv ja

200 eurot lepingulise esindaja kulu.

Välja mõista Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Anatoly Kotlovi kasuks menetluskulu 215

(kakssada viisteist) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Anatoly Kotlov (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei (puudutatud isik, kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 084/2012/3892.

Kaebuse kohaselt on kohtutäitur nimetatud täitemenetluses 02.01.2018 aktiga arestinud

võlgniku pensione 20% ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse, mille

kohtutäitur jättis oma 12.03.2018 otsusega rahuldamata. Võlgnik taotles, et kohus tühistaks

kohtutäituri 02.01.2018 sissetuleku arestimise akti ning tagastaks võlgnikule kinnipeetud

pensioni.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja pensionist võimalik kinnipidamisi teha, kuna

avaldaja pension on väiksem kui täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 märgitud

summast ehk pool ühe kuu palga alammäära ehk 250 eurot. Seda summat saab täiendavalt

arestida üksnes erandkorras ehk laste elatisnõude katteks. Arestimisaktist ei ole arusaadav,

miks on arestitud just 20% ning kuidas kinnipeetud summad on arvestatud. Avaldaja

pensioni on üheaegselt arestinud kolm kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks. Ühtlasi

taotles avaldaja, et kohus jätaks kohaldamata sotsiaalkindlustusseaduse § 47, kuna see on

vastuolus põhiseaduse §-ga 12 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-ga 1.

2. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei palub jätta kaebuse rahuldamata ning raha tagastamise

nõude läbi vaatamata. Täitemenetlustes on avaldaja nõuet õnnestunud 5,5 aasta jooksul

täita üksnes ligikaudu 2% ulatuses kahel korral kokku summas 40.90 eurot. Olukorras, kus

riiklikult tunnustatud täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks peab kohtutäitur

vajalikuks pöörata sissenõue ka avaldaja sissetulekule (pensionile).

Avaldaja pensioni arestimine enne TMS § 132 lg 12 jõustumist oli lubatud eelarestimise

käigus. Täitemenetluses on lubatud arestida ka sellist sissetulekut, mida arestimise ajal

arestida ei või, kuid mis eeldatavalt muutub lähemal ajal arestitavaks. Esimene

kinnipidamine 02.01.2018 Sotsiaalkindlustusametile edastatud sissetuleku arestimise

aktide alusel toimus 27.02.2018 ehk TMS § 132 lg 12 kehtivuse ajal.

TMS § 132 lg 12 on põhiseadusega kooskõlas ja võlgniku põhiõiguste riive on

proportsionaalne. Säte võimaldab arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust. Samuti on

võlgnikule tagatud sissetulek kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses, mis vastab võlgniku

ülalpidamiseks minimaalselt vajalike vahendite suurusele. Alates 01.04.2018 on avaldaja

pensioni suurus XXX eurot kuus. 20% avaldaja sissetulekust moodustab XXX eurot. Seega

avaldaja pensione 20% ulatuses arestimise korral jääb talle igakuiselt kätte vähemalt XXX

eurot. Avaldajale kätte jääv sissetulek on aga arvestuslikust elatusmiinimumist suurem.

TMS § 119 lg 1 esimesest lausest tulenevalt täidetakse kohtutäiturite arestimisaktid

saabumise järjekorras. Sotsiaalkindlustusamet maksis kuni 31.03.2018 avaldaja pensionist

raha kolmele kohtutäiturile, kuid alates 01.04.2018 on täiteasjas nr 084/2012/3892 esitatud

arestimisakt järjekorras ja kõnealuse akti alusel kinnipidamisi avaldaja pensionist ei toimu,

mistõttu akt ei riku kuidagi avaldaja õigusi.

3. Sissenõudja Swedbank Liising AS palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Sissenõudja

nõustub kohtutäituri seisukohtadega ega hakka neid kordama.

4. 11.06.2018 toimunud kohtuistungil avaldaja täpsustas, et soovib ka kohtutäituri

12.03.2018 otsuse tühistamist. Kohtutäitur selgitas, et kinnipidamisi on tehtud 57.19 euro

ulatuses ning pärast täituri mahaarvamisi on raha võlausaldajale edasi kantud. Kohtutäitur

seletas, et Sotsiaalkindlustusamet on omal algatusel korraga kolme täitedokumenti täitnud

ning kohtutäitur ei ole sellise tegevuse eest vastutav.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Praegusel juhul ei ole avaldaja otseselt taotlenud kohtutäituri 12.03.2018 otsuse

tühistamist, vaid on esitanud taotluse tühistada kohtutäituri 02.01.2018 riiklikust pensionist

kinnipidamise akt (tl 5). Avaldaja selgitas kohtuistungil, et soovib vaidlustada ka

kohtutäituri 12.03.2018 otsust, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale

rahuldamata. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt

kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Küll aga ei saa kohus algse otsuse

tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-36-16, p 23). Avaldaja on vaidlustanud riiklikust pensionist

kinnipidamise akti, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur on arestinud valesti avaldaja

sissetuleku, s.o ei ole järginud TMS §-e 131 ja 132. Tulenevalt eeltoodust, tuleb rahuldada

avaldaja kaebus kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsuse tühistamiseks. Kohtutäituril tuleb

avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

7. Asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, mis jõustus 09.01.2018.

Riiklikust pensionist kinnipidamise akti koostamise ajal 02.01.2018 antud säte ei kehtinud.

Põhiseaduse § 3 lg 2 kohaselt avaldatakse seadused ette nähtud korras ja täitmiseks

kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Täitemenetluse seadustiku § 132

täiendati lõikega 12 Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse § 2 punktiga 17 (avaldatud RT I, 30. detsember 2017). Põhiseaduse

§ 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui

seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Kuna seaduses teist tähtaega ei sätestatud,

jõustus TMS § 132 lg 12 kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, s.o

09.01.2018. Kohtutäituri täitetoimingu tegemise aluseks saab olla toimingu tegemise ajal

kehtiv seadus. Kohtutäituril puudus 02.01.2018 õiguslik alus 20% võlgniku pensionist

arestimiseks ja tema arestimistoiming on ebaseaduslik.

8. Kohtutäitur on leidnud, et avaldaja pensioni arestimine enne TMS § 132 lg 12 jõustumist

oli lubatud eelarestimise korras. TMS § 69 lg 1 koostoimest TMS §-ga 110 tulenevalt nn

eelarestimist on võimalik kohaldada ka võlgniku varalistele õigustele, sh sissetulekutele.

Arestimisaktist viidet TMS §-le 69 (eelarestimine) ei nähtu ja kohtutäitur on taoliselt

asunud arestimisakti tagantjärele sisustama. Eelarestitav oleks asi, mille puhul võib

eeldada, et see muutub lähemal ajal arestitavaks, mitte aga etteulatuvalt jõustuva

seadusemuudatusega võimalik lubatav sissetuleku määr. Vastupidise käsitluse korral

saavutaks kohtutäitur eelarestimise läbi seadusemuudatuse jõustumise varasemalt, kui see

on sätestatud põhiseaduses üldise tähtpäevana või erandina seaduses endas. Taoline

olukord oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusriigi põhimõtetega.

9. Võlgnik leiab, et TMS § 132 lg 12 on vastuolus põhiseadusega. Kohus leiab, et

regulatsioon, mis võimaldab arestida isiku sissetuleku sisuliselt kuni toimetulekupiirini

võib riivata võlgniku nimetatud põhiõigusi. See riive ei muuda aga TMS § 132 lg-t 12 veel

põhiseadusevastaseks,

kuna

riive

eesmärgiks

on

täitemenetluses

sissenõudja

omandipõhiõiguse kaitse. TMS § 132 lg 12 annab kohtutäiturile kaalutlusruumi arestitava

sissetuleku osa kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul viitab kohtutäituri kaalutlusruumile

sätte sõnastuses kasutatud sõna „kuni“, millest võib järeldada, et sissetuleku arestimine

saab olla vahemikus 0-20% sissetulekust. Sellise tõlgenduse puhul ei ole säte vastuolus

põhiseadusega, kuna kohtutäitur saab sissenõudja ja võlgniku huve kaaludes jõuda iga

konkreetse asja puhul tulemuseni, kus võlgniku õigused ei ole ebaproportsionaalselt

kahjustatud võrreldes sissenõudja huvidega.

Samas oleks kohtu hinnangul põhiseadusega vastuolus tõlgendus, mille kohaselt

kohtutäituril ei oleks arestimisel kaalumisruumi, vaid arestida tuleks igal juhul täpselt 20%

võlgniku sissetulekust, sest isikule toimetulekupiirile vastava sissetuleku jätmine ei taga

alati isiku inimväärset äraelamist. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 kohaselt ei

hõlma toimetulekupiir vajalikke kulusid eluasemele. Kohtu hinnangul ei ole kindel ka see,

et praegu kehtestatud toimetulekupiir vastaks SHS § 131 lg-s 3 sätestatud nõuetele, st et

toimetulekupiiri kehtestamisel oleks lähtutud minimaalsetest tarbimiskuludest toidule,

riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste

rahuldamiseks. 2018. aasta riigieelarve seaduse, mille § 2 lg 7 p-ga 3 on toimetulekupiir

kehtestatud, eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks nimetatud minimaalsed

kulud välja selgitanud. Isegi kui see nii oleks, saab toimetulekupiir arvestada üksnes

keskmise inimese kuludega ning isiku tervise- või muust seisundist või muudest asjaoludest

tingitud lisakulusid toimetulekupiir ei arvesta.

10. Nagu kohus eelnevalt leidis, tuleneb TMS § 132 lg-st 12 kohtutäiturile kaalutlusõigus,

millises ulatuses võlgniku sissetulek arestida. Kohtutäitur peab seejuures kaaluma võlgniku

ja võlausaldaja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule

tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kaalumine ei tohi olla üksnes abstraktne,

vaid peab lähtuma konkreetsete täitemenetluse osaliste huvidest, sh tuleb arvestada

konkreetse võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi.

Kohtutäitur on praeguses asjas arestinud võlgniku pensioni TMS § 132 lg-s 12 sätestatud

maksimaalselt võimalikus ulatuses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei nähtu kohtutäituri

otsustest (tl 13-16) ja menetluses esitatud põhjendustest, et kohtutäitur oleks kaalunud

sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Kohtumenetluses on kohtutäitur oma seisukohas täiendavalt välja toonud, et võlgniku

minimaalsed vajadused on tagatud, kuna talle jääb kätte summa, mis ületab

toimetulekupiiri. Kohus leiab, et kohtutäitur oleks pidanud arestimise ulatuse

kindlaksmääramisel tegema eeltoodust lähtuvalt kindlaks, millised on võlgniku

ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Piisavaks ei saa seega lugeda kohtutäituri

viidet sellele, et võlgniku sissetulek ületab toimetulekupiiri või elatusmiinimumi. Seega ei

nähtu kohtutäituri otsusest võlgnike huvide kaalumist, vaid kohtutäitur on lähtunud üksnes

sissenõudja huvidest.

Arvestades kohtule esitatud asjaolusid, ei saa pidada võlgniku pensioni arestimist 20%

ulatuses põhjendatuks. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada ja kohus tühistab nii kohtutäituri

12.03.2018 otsuse täiteasjas nr 084/2012/3892 kui ka 02.01.2018 sissetuleku arestimise akti

samas täiteasjas, millega arestiti 20% võlgniku pensionist.

Kohus selgitab võlgnikule, et see ei tähenda, et kohtutäitur ei tohiks tema pensionist

võlgnevuste katteks üldse kinnipidamisi teha. See, et praegusel juhul oli arestimine tühine,

ei välista tulevikus võlgniku sissetulekute uut arestimist.

11. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et korraga tehakse sissetulekust kinnipidamisi

kolme täituri kasuks. Kohus selgitab, et TMS § 119 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kui

rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku

suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele

arestimisaktide saabumise järjekorras. Seega ei saa kolmas isik teha makseid enam kui ühe

arestimisakti alusel. Sotsiaalkindlustusameti 20.03.2018 vastusest (tl 46-47) võib järeldada,

et kuni 31.03.2018 maksis Sotsiaalkindlustusamet avaldaja pensionist raha kõikidele

kolmele kohtutäiturile, kuid on sellise tegevuse lõpetanud alates 01.04.2018. Kohus

nõustub kohtutäituriga, et kohtutäitur ei saa vastutada kolmanda isiku tegevuse eest.

12. A. Kotlovi taotlus arestitud raha tagastamiseks tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna võlgniku

taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Riigikohus on leidnud, et rahuldada ei saa

võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt

ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole

kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu

määrus nr 3-2-1-166-16, p 13). Kohus selgitab, et kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri

vastu saab esitada eraldi hagimenetluses kohtutäituri vastu kohtutäituri seaduses ja

riigivastutuse seaduses toodud alustel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Kaebuse olulises osas rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 10

alusel kohtutäituri kanda.

TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Avaldaja on palunud täiturilt välja mõista menetluskulud 215 eurot, sh 15 eurot riigilõiv ja

200 eurot lepingulise esindaja kulu. Kohtutäitur ei ole menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele seisukohta esitanud. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud, lepingulise

esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik ning kohtutäiturilt tuleb avaldaja kasuks välja

mõista menetluskuluna 215 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik