3-17-1704/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1704

Haldusasi

MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade rahastamise

järelevalve komisjoni 14.07.2017 ettekirjutuse nr 62

tühistamiseks või selle tühistamiseks osas, millega kohustati

tagastama keelatud annetus riigieelarvesse ning

P.P. kaebus Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni

14.07.2017 ettekirjutuse nr 62 tühistamiseks osas, millega

kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse, ja

vastustaja kohustamiseks tegema uus ettekirjutus, millega

kohustatakse

MTÜ-d

Eesti

Keskerakond

maksma

220 000 eurot tagasi P.P.le

Menetlusosalised

Kaebaja I – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru

Kaebaja II – P.P., volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko

Lipstok

Vastustaja – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon,

seaduslik esindaja Ardo Ojasalu ning volitatud esindajad

vandeadvokaat Küllike Namm ja advokaat Kristiina Urb-

Semjonov

Asja läbivaatamine

10.05.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Eesti Keskerakond ja P.P. kaebused rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.08.2017 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.07.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-17-1704

2(11)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (vastustaja) kohustas 14.07.2017

ettekirjutusega nr 62 (nr 31-3/17-3) MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) kandma

keelatud

annetuse

220 000

eurot

riigieelarvesse

päeva

jooksul

ettekirjutuse

kättetoimetamisest arvates ja esitama selle kohta vastustajale maksekorralduse. Põhjendused:

1.1. Keskerakonnale kuulunud Tartus asuva Kruusamäe tn 10 kinnistu 8/10 suuruse mõttelise

osa müüki P.P.le 08.04.2011 hinnaga 250 000 eurot tuleb käsitleda juriidilise isiku tehtud

keelatud annetusena, mis on erakorraseaduse (EKS) § 123 lg 2 p 2 järgi keelatud (sama sätestas

raha ülekandmise ajal, s.o 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg 4). Uus Maa Tartu büroo OÜ

kinnisvarahindaja eksperthinnangu kohaselt oli kogu nimetatud kinnistu turuväärtuseks 89 000

eurot. Tegemist on ühepereelamuga, mistõttu on selle mõtteliste osade eraldi müük praktiliselt

võimatu ja selle eest ei ole võimalik saada mõttelisele osale vastavat hinda. P.P. sõlmis samal

päeval T.M.ega sama kinnistu müügilepingu eellepingu hinnaga 31 955,82 eurot. Kinnistu

hinna muutus samal päeval 8-kordselt ei ole eluliselt usutav. Haldusasjas nr 3-15-455 kohtute

poolt tuvastatust nähtub, et tegelikult tasus T.M. P.P.le 25.04.2014 kinnistu eest 30 000 eurot.

Eellepingu muutmine 21.03.2012 selliselt, et kinnistu hinnaks on 200 000 eurot, millest

170 000 eurot oli väidetavalt tasutud sularahas, toimus P.P. nõudmisel ja oli fiktiivne. T.M.e

selgituste kohaselt polnud tal vahendeidki, et millest oleks saanud 170 000 eurot tasuda.

Ebamõistlikult kõrge kinnistu müügihind viitab sellele, et tegelikult toimus erakonna

rahastamine kolmanda isiku poolt P.P. vahendusel.

1.2. P.P. selgitas vastustajale, et sõlmis 14.02.2011 Luksemburgi kommertspangaga HSBC

Trinkhaus & Burkhardt International SA laenulimiidi lepingu ja talle eraldati laenulimiit

450 000 eurot. Tõenditest ilmneb, et P.P. võttis laenulimiidi kasutusele vähemalt osaliselt ning

420 000 eurot (250 000 ja 170 000) laekus tema Eesti kontodele. Luksemburgi pank loobus P.P.

suhtes nõudeõigusest, kuna pank lunastas laenu tagatiseks antud tšeki, mille väljastas Arsai-

nimeline äriühing Šveitsi panga Bank Julius Baer and Company Ltd kaudu. P.P. selgitas, et

Arsai-nimelise äriühingu allkirjaõiguslikeks isikuteks olid E.S. ja A.K.. P.P. selgitas, et kasutas

laekunud raha vastavalt kokkuleppele Keskerakonnalt Kruusamäe tn 10 kinnistu ostmiseks.

Laenu ei ole ta tagasi maksnud, sest tšeki lunastamisega oligi laen tasutud. Vastustaja hinnangul

on selline laenu saamine rahalise tagatise vastu sisuliselt raha-raha vastu tehing, mille eesmärk

ei olnud laenu saamine, vaid tegeliku rahastaja varjamine, mh Eesti finantsjärelevalve- ja

kontrollorganite eest, sest tšeki lunastamisel Eesti krediidiasutuses oleks selle väljastaja olnud

nii haldus- kui kriminaalmenetluses tuvastatav. Oluline ei ole, kas Luksemburgi pank kandis

raha P.P. Eesti pangakontole või Luksemburgi pangakontole, millelt P.P. kandis ise raha edasi

Eesti pangakontole. P.P. selgitustest nähtub üheselt, et tegemist ei olnud tema rahaga, mida

kinnistu ostuks kasutati. Järelikult oli tegemist Arsai-nimelise äriühingu poolt raha andmisega

erakonnale. Kuna tšekile kirjutas alla E.S., oli erakond teadlik, millistest vahenditest tegelikult

Keskerakonnale 250 000 eurot üle kanti ja et 220 000 euro ulatuses ei ole tegemist tuluga

erakonna vara müügist.

3-17-1704

3(11)

1.3. Arvestades, et Arsai on välisriigi juriidiline isik, puudub vastustajal võimalus kontrollida,

kas tegemist on jätkuvalt eksisteeriva juriidilise isikuga, kas tal on pangakonto ja millised on

konto andmed. Seetõttu teeb vastustaja Keskerakonnale ettekirjutuse kanda annetus

riigieelarvesse.

2. Keskerakond esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.07.2017 ettekirjutuse

tühistamiseks või selle tühistamiseks osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus

riigieelarvesse (haldusasi nr 3-17-1704).

3. Tallinna Halduskohus võttis 17.08.2017 määrusega Keskerakonna kaebuse menetlusse ja

rahuldas 28.08.2017 määrusega Keskerakonna esialgse õiguskaitse taotluse, peatades

vastustaja 14.07.2017 ettekirjutuse kehtivuse kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

4. P.P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.07.2017 ettekirjutuse

tühistamiseks osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse, ja vastustaja

kohustamiseks tegema uus ettekirjutus, millega kohustatakse Keskerakonda maksma

220 000 eurot tagasi P.P.le (haldusasi nr 3-17-2044).

5. Tallinna Halduskohus võttis 11.10.2017 määrusega P.P. kaebuse menetlusse ja liitis

haldusasjaga nr 3-17-1704.

6. Vastustaja palus jätta mõlemad kaebused rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Keskerakonna kaebuse põhjendused:

7.1. Keskerakonnal ei võimaldatud tutvuda kõigi haldusmenetluse dokumentidega ja teha neist

koopiaid, samuti olid osad dokumendid saksakeelsed ja nende tõlget ei tagatud, seega rikuti

ärakuulamisõigust. P.P. kontoväljavõtete analüüs võimaldanuks kontrollida, millisel eesmärgil

P.P. tegelikult oma kontole laekunud raha kasutas. Kui P.P. kasutas tema pangakontol olevat

isiklikku raha Keskerakonnalt kinnisvara ostmiseks, siis ei saa olla tegemist juriidilise isiku

poolt tehtud keelatud annetusega. Ärakuulamisõiguse rikkumine toob kaasa haldusakti

kehtetuks tunnistamise.

7.2. Ettekirjutuses toodud järeldused on oletuslikud. P.P. poolt laenu saamine Luksemburgi

pangast on tõendamata, sest dokument pealkirjaga Credit Facility viitab laenu pakkumisele,

mitte laenulepingule. Tõendatud ei ole, et Luksemburgi pank oleks P.P. kontole raha üle

kandnud ja nõudeõigusest P.P. vastu loobunud, et E.S. on Arsai-nimelise äriühingu

allkirjaõiguslik isik, et vaidlusalune tšekk oleks realiseeritud ja et seda on tehtud seoses P.P.le

antud laenuga. Samuti pole tõendatud, et E.S. või Keskerakond oleksid sellest teadlikud olnud.

7.3. Keskerakonna eesmärgiks oli teenida tulu, seetõttu oli ta huvitatud kinnistu võõrandamisest

võimalikult kõrge hinnaga. Asjaolu, millise hinna eest P.P. kinnisasja edasi müüs, ei oma

järelevalvemenetluses tähendust. Keskerakond ei olnud ega pidanud olema teadlik, millised

kavatsused on P.P.l kinnistu suhtes ja kust ta sai raha, et tehingu eest tasuda. Ka vastustaja ei

ole seda välja selgitanud. Vastustaja ei ole hinnanud P.P. ütluste usaldusväärsust. Kuna

Keskerakonna ja P.P. vahel on käimas arbitraažikohtumenetlus, siis ei ole nendevahelised

suhted head ja P.P. võis anda tahtlikult Keskerakonda kahjustavaid ütlusi. P.P. ütlused on

vastuolus kogutud tõenditega, sest P.P. Swedbank AS-i kontole ei teinud ülekannet

Luksemburgi pank, vaid P.P. ise. Samuti on maksekorralduses selgituseks märgitud Kiige 9,

mistõttu võib raha olla seotud selle kinnisasjaga.

3-17-1704

4(11)

7.4. Möödunud on mõistlik menetlusaeg ettekirjutuse tegemiseks. Kinnistu müügitehing

toimus 08.04.2011 ja sellest saadud tulu kajastati 2011. a teise kvartali aruandes. Vastustaja

alustas järelevalvemenetlust 25.08.2016, s.o enam kui 5 aastat hiljem. Rikutud on õiguskindluse

põhimõtet.

7.5. EKS § 124 lg 1 kohustab erakonda tagastama keelatud annetuse selle teinud isikule.

Ettekirjutus, millega kohustati tagastama annetus riigieelarvesse, on õigusvastane. Vastustaja

ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega teinud rahvusvahelist koostööd,

rikkudes uurimispõhimõtet.

8. Vastustaja vastus Keskerakonna kaebusele:

8.1. Keskerakonnal võimaldati tutvuda menetluse käigus P.P. pangakonto väljavõtetega osas,

milles need olid aluseks ettekirjutuse tegemisele. Kuna P.P. oli menetlusväline isik ja tema

pangakonto väljavõtteid ei olnud tervikuna haldusmenetluses tähendust omavad, siis puudus

Keskerakonnal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda tema pangakonto väljavõtetega, sest need

sisaldasid pangasaladust. Keskerakonnal võimaldati teha haldustoimiku materjalidest

väljakirjutusi ja tutvuda toimiku materjalidega rohkem kui ühel korral. Koopiate tegemise nõue

ei ole põhjendatud. Keskerakonnale tagati ärakuulamisõigus, sest tal võimaldati enne

ettekirjutuse tegemist avaldada oma arvamust ja esitada tõendeid.

8.2. Keskerakonna põhjendused on otsitud ja paljasõnalised. Ta ei ole suutnud ümber lükata

tuvastatud ja tõendatud asjaolusid selle kohta, et 23.02.2011 kanti P.P. Eesti pangakontodele

420 000 eurot ja samal päeval kandis P.P. Keskerakonnale kahe maksega kokku 250 000 eurot

Kruusamäe tn 10 kinnistu ostu eest. Ekslik on arusaam, et 14.02.2011 sõlmitud leping ei ole

laenuleping, vaid laenupakkumine. Lepingust tuleb selgelt, et tegemist on tehingupoolte poolt

aktsepteeritud tingimustel sõlmitud laenulepingu tunnustele vastava tehinguga. Samuti on

laenulepingu sõlmimist kinnitanud P.P..

8.3. Keskerakond ei ole välja toonud, kuidas on menetluse viibimine tema õigusi rikkunud.

Riigikohus leidis lahendis haldusasjas nr 3-3-1-78-14, et tühistamisnõude ülesanne ei ole

pikaleveninud haldusmenetluse kompenseerimine. Vastustajal puudus õigusaktidest tulenev

tähtaeg ettekirjutuse andmiseks, mistõttu ei saanud Keskerakonnal tekkida õigustatud ootust, et

tema suhtes ettekirjutust ei tehtagi.

8.4. Meedias avaldatud teabe kohaselt on Arsai oma tegevuse lõpetanud, seega ei ole võimalik

annetust tagastada selle teinud isikule.

9. P.P. kaebuse põhjendused:

9.1. Antud juhul kohaldub 08.04.2011 kehtinud EKS-i regulatsioon, sest kinnistu müügitehing

toimus sel päeval. 23.02.2011 tehti vaid ettemaks. Vastustaja luges ebaõigesti annetuse tegijaks

Arsai. Keskerakonna tollane esimees E.S. tegi P.P.le ettepaneku osaleda skeemis, kus P.P.

võtab Luksemburgi pangast laenu ja esitab laenu tagatiseks Arsai poolt P.P. nimele väljastatud

tšeki, misläbi saab Luksemburgi pank laenu tagasi Arsai poolt võimaldatud rahaliste vahendite

kaudu. P.P. kasutab laenu selleks, et osta Keskerakonnalt 250 000 euro eest kinnistu, mille

turuväärtus on tegelikult 30 000 eurot. Keelatud annetuse tegemise hetkel oli raha P.P., mitte

Arsai oma. Arsai likvideerimisotsus võeti vastu 14.02.2011 ja 01.03.2011 olid kõik

likvideerimistoimingud tehtud. Järelikult toimus see kõik enne, kui P.P. ja Keskerakond

leppisid kokku kinnistu ostuhinnas.

9.2. Tegemist oli keelatud annetusega, sest kinnistu turuhinnast 8 korda kõrgema ostuhinna

tasumine Keskerakonnale oli varjatud annetus ja seetõttu keelatud (EKS § 123 lg 2 p 3).

Vastustaja leidis õigesti, et T.M. tasus kinnistu eest üksnes 30 000 eurot ja 170 000 euro

3-17-1704

5(11)

tasumist ei toimunud. Nii P.P. kui ka T.M. kinnitavad seda. Järelikult puudus P.P.l igasugune

majanduslik põhjendus osta see kinnistu 220 000 eurot kallimalt. P.P. ise seda kinnistut ei

vajanud. Ta müüs selle samal päeval edasi ega saanud kinnistule kunagi otsest valdust. Kui

tegemist pole varjatud annetusega, on tegemist anonüümse annetusega, mis on samuti keelatud

(EKS § 123 lg 2 p 1). Isegi kui tegemist ei ole varjatud ega anonüümse annetusega, on ikkagi

tegemist keelatud annetusega, sest see ei vasta EKS § 123 lg 1 tunnustele. Tegemist on

Keskerakonna läbipaistmatu ja salajase finantseerimisega. EKS § 123 lg-s 2 toodud loetelu on

näitlik. Varjatud ja anonüümsed annetused olid keelatud ka 23.02.2011 kehtinud EKS-i

redaktsiooni kohaselt.

9.3. Kuna keelatud annetuse tegijaks oli P.P., tuleb annetus tagastada temale. Ka juhul, kui

lugeda keelatud annetuse tegijaks Arsai, tuleb ikkagi annetus tagastada P.P.le, sest Arsai on

likvideeritud. P.P. ei pidanud Luksemburgi pangale laenu tagasi maksma, sest laenuandja

realiseeris laenu tagatiseks olnud Šveitsi panga kaudu Arsai poolt P.P. nimele väljastatud tšeki.

Arsai ei ole P.P. vastu mingeid nõudeid esitanud ega saagi esitada, sest ta on likvideeritud. P.P.l

tekkis laenust tulu, mida deklareeris oma 2011. a tuludeklaratsioonis ja millelt maksis

tulumaksu. Šveitsi Föderaalne Kriminaalkohus tegi 07.08.2012 otsuse E.S.e kaebuses, milles

leidis, et likvideeritud Arsai kontol olnud 470 000 euro ulatuses, milles väljastati tšekk P.P.

nimele, oli P.P. Arsai kontojäägi suhtes tegelikuks kasusaajaks.

10. Vastustaja vastus P.P. kaebusele:

10.1. P.P. enda kinnitatud asjaolude alusel on selge, et ta ei ole ise Keskerakonnale annetust

teinud, vaid annetuse tegijaks oli Arsai, kes tegi annetuse P.P. vahendusel. Annetuse tulemusel

tekkis negatiivne raha väljavool Arsail, mitte P.P.l, kes ei pidanud Luksemburgi pangale laenu

tagasi maksma. Samuti mitte Luksemburgi pangal, kes sai laenatud summa tagasi Arsai poolt

väljastatud tšeki realiseerimisel. Sellist järeldust kinnitab ka Riigikohtu lahend haldusasjas nr

3-3-1-50-16. Maakohtus 18.09.2017 toimunud istungil P.P. antud ütlustest nähtub, et P.P.l ei

olnud tahet enda raha vabatahtlikult Keskerakonnale anda. Tegemist oli skeemiga, mis oli välja

mõeldud selleks, et Arsai saaks Keskerakonnale raha anda. Kuna Arsai oli juriidiline isik, siis

oli tarvis leida vahendaja, kelleks osutus P.P.. EKS-iga ei ole kooskõlas, kui keelatud annetusi

tehakse erinevaid skeeme kasutades.

10.2. Šveitsi kohtu otsuse näol ei ole tegemist tõendiga, mille abil saaks tõendada Eesti EKS-i

järgset keelatud annetuse tegijat. Šveitsi kohus lahendas küsimust, kas E.S. on Šveitsi

seadusandluse ja kohtupraktika järgi konkreetses küsimuses kaebeõiguslik isik. Seejuures on

Šveitsi kohus leidnud, et E.S. oli Arsai Investments Ltd Julius Bär & Co pangas asuva konto

suhtes majanduslikult õigustatud isik. P.P. oli Šveitsi kohtu lahendi kohaselt soodustatud

isikuks üksnes põhjusel, et Arsai väljastas tšeki P.P.le. See ei anna alust väita, et keelatud

annetus tuleks tagastada P.P.le. EKS ei näe ette, et annetus tuleks tagastada Šveitsi

kohtupraktika järgi kvalifitseeritud “soodustatud isikule”.

10.3. Antud juhul kohaldub EKS-i 23.02.2011 kehtinud redaktsioon, sest rahalised vahendid

kanti Keskerakonnale 23.02.2011. Ülekannete selgitused viitavad kinnistu ostmisele.

Ülekannete tegemine näitab, et skeemis lepiti kokku enne 08.04.2011 müügilepingut. Vastasel

korral ei oleks ülekandeid tehtud. Isegi kui kohalduks 08.04.2011 redaktsioon, ei muuda see

asjaolu, et keelatud annetuse tegijaks on Arsai ja juriidilise isiku annetus on keelatud. Kuna

Arsai on P.P. esitatud tõenditest nähtuvalt likvideeritud, tuleb keelatud annetus tagastada

riigieelarvesse.

10.4. Kui kohus leiab, et annetuse tegijaks on P.P., on ikkagi tegemist keelatud annetusega –

23.02.2011 kehtinud EKS-i redaktsiooni järgi anonüümse annetusega ja 08.04.2011 kehtinud

EKS-i redaktsiooni järgi varjatud või keelatud annetusega.

3-17-1704

6(11)

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et praeguses asjas kohaldub 23.02.2011 kehtinud

EKS-i redaktsioon, sest siis tegi P.P. vaidlusalused rahaülekanded Keskerakonnale ehk tehti

keelatud annetus. Annetuse hilisem vormistamine kinnistu ostu-müügitehinguna ei muuda

annetuse tegemise aega. Samas ei ole asja lahenduse seisukohalt määrav, kumba EKS-i (st

23.02.2011 või 08.04.2011 kehtinud) redaktsiooni kohaldada, sest mõlemad keelavad juriidilise

isiku annetuse ja kohustavad selle tagastama võimalusel annetajale, selle võimatuse korral aga

kandma keelatud annetuse riigieelarvesse (23.02.2011 kehtinud EKS-i redaktsiooni § 123 lg 4;

08.04.2011 kehtinud EKS-i redaktsiooni § 123 lg 2 p 2, § 124 lg-d 1 ja 2).

12. 23.02.2011 kehtinud EKS-i redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt on erakonna vara ja vahendite

allikaks üksnes tema poolt põhikirjaga kehtestatud liikmemaksud, EKS-i alusel saadud

eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ning tulu erakonna varalt. Sama seaduse

§ 123 lg 4 järgi ei tohi erakond vastu võtta anonüümset annetust ega juriidilise isiku annetust.

Sellise annetuse tagastab erakond võimaluse korral annetajale. Võimaluse puudumisel kannab

erakond 10 päeva jooksul annetuse riigieelarvesse, kus see lisatakse järgmisel eelarveaastal

riigieelarvest erakondadele eraldatava toetuse hulka.

13. Vastustaja on kogunud praeguses asjas piisavalt tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et

Arsai Investments Ltd nimeline juriidiline isik tegi P.P. kaudu Keskerakonnale keelatud

annetuse summas 220 000 eurot. Kohtu hinnangul on tõendid omavahel kooskõlas ning

kooskõlas ka P.P. antud selgitustega. Kuna P.P. selgitused on teiste asjas kogutud tõendiga

kooskõlas, siis on põhjendamatud Keskerakonna väited, et P.P. selgitused on esitatud

Keskerakonna kahjustamise ja tulusaamise eesmärgil.

14. 14.02.2011 sõlmitud laenulepingust nähtub, et Luksemburgis asunud pank HSBC Trinkaus

& Burkhardt (International) SA andis P.P.le laenu 450 000 eurot. Kuigi lepingu p 1 esimesest

lausest jääb mulje, et tegemist on alles eellepingu või laenupakkumisega, nähtub lepingu p-st

10, et lepingu allkirjastamisega loetakse leping sõlmituks. Antud juhul on leping mõlema poole

poolt allkirjastatud. Laenu 450 000 eurot saamist nimetatud pangast on P.P. kinnitanud nii

vastustajale haldusmenetluses, praeguses kohtumenetluses kui ka Maksu- ja Tolliametile

(MTA) 27.04.2012 saadetud vastuses tuludeklaratsiooniga seotud järelepärimisele. P.P. on

nimetatud laenu kajastanud oma 2011. a tuludeklaratsiooni p-s 8.3. Järelikult on laenu saamine

tõendatud.

15. Tšekist nr 360836389 nähtub, et Šveitsis asuva panga Bank Julius Baer and Company Ltd

kaudu anti P.P.le 03.02.2011 tšekk 470 000 eurole. P.P. selgituse kohaselt andis ta selle tšeki

Luksemburgi pangale laenu tagatiseks ning Luksemburgi pank loobus temalt laenu tagasi

nõudmast, sest realiseeris tagatiseks antud tšeki. Väärtpaberi tagatiseks andmine nähtub

laenulepingu p-st 4. P.P. kinnitas Luksemburgi panga poolt laenu tagasinõudmisest loobumist

nii 27.04.2012 MTA-le saadetud vastuses, praeguses kohtuasjas kui ka vastustajale

haldusmenetluses. P.P. selgitas, et nimetatud tšeki väljastajaks oli Arsai-nimeline äriühing.

Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsuse p-st 3.2 nähtub, et likvideeritud äriühingu

Arsai Investments Ltd tasaarvestatud konto finantsvara oli 470 000 eurot, mis tuli vastavalt

01.02.2011 maksekorraldusele tšekiga välja maksta. Tšekk väljastati P.P.le. Järelikult saab

lugeda tõendatuks, et Arsai-nimeline juriidiline isik väljastas P.P.le tšeki 470 000 eurole, mida

P.P. kasutas Luksemburgi pangast laenu saamisel tagatisena ja mille laenuandja realiseeris

laenu tagasinõudmise asemel.

16. Ka Arsai ja E.S.e vaheline seos on olemas. P.P. selgituste kohaselt oli E.S. Arsai

allkirjaõiguslik isik. Tšekil on E.S.e nimi ja allkiri. Kuna Luksemburgi pangal õnnestus tšekk

3-17-1704

7(11)

lunastada, pidi sellega kõik korras olema. Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsusest

nähtub, et E.S. oli Arsai suhtes majanduslikult õigustatud isik. Seda seost tunnistas ka E.S. ise,

kui esitas Šveitsi kohtule kaebuse Arsai pangadokumentide saamiseks. Vastustaja esitatud

15.07.2013 artiklist nähtub, et E.S. hoidis Arsai fondis oma rahalisi vahendeid.

17. P.P. Swedbank AS-s asuva konto väljavõttest nähtub, et 23.02.2011 laekus kontole 250 000

eurot selgitusega “Kiige 9” ja 23.02.2011 tehti makse Keskerakonnale summas 122 641 eurot

selgitusega “Kruusamäe 10 kinnistu ost”. P.P. Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva konto

väljavõttest nähtub, et 23.02.2011 laekus kontole 170 000 eurot ilma selgituseta, kuid ülekanne

on tehtud “LU”-ga algavalt kontolt, st Luksemburgis asuvalt kontolt. Samal päeval on samalt

kontolt tehtud Keskerakonnale ülekanne summas 127 359 eurot selgitusega “Ettemaks

Kruusamäe 10 kinnistu eest”. Samad asjaolud on tuvastanud ka MTA P.P. maksumenetluses (vt

vastustajale 11.01.2017 saadetud vastust). Luksemburgi pangast saadud laenu kandmist

Swedbank AS-i ja Danske Bank A/S Eesti filiaali kontodele ning laenu arvelt 250 000 euro

kandmist Keskerakonnale kinnitab P.P. nii vastustajale haldusmenetluses antud selgituses kui

ka kohtumenetluses. Seega on tõendatud, et vähemalt osaliselt (420 000 eurot) kanti

Luksemburgi pangast saadud laen P.P. Eesti krediidiasutustes olevatele kontodele ja P.P.

kasutas seda laenu osaliselt (250 000 eurot) Keskerakonnale ülekande tegemiseks.

18. Kruusamäe tn 10, Tartu kinnistu müügihinnaks tuleb lugeda 30 000 eurot. Sellise

müügihinna on tuvastanud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2016 otsuses haldusasjas nr 3-

15-455. Nimetatud otsuse p-s 15 on ringkonnakohus märkinud järgmist: „Tartus asuva kinnistu

mõttelise osa (8/10) müügist ostja T.M.e poolt P.P.le sularahas 170 000 euro tasumine 2012.

aastal ei ole usutavalt tõendatud. P.P. ja T.M.e vahel 08.04.2011 sõlmitud eellepingus on

müügihinnaks märgitud 31 995,82 eurot, kuid 21.03.2012 eellepingu muutmise lepingus ning

25.04.2014 müügi- ja asjaõiguslepingus seevastu 200 000 eurot, millest 170 000 eurot olevat

T.M. tasunud P.P.le 2012. aastal sularahas. T.M. on 06.01.2015 seletustes maksuhaldurile

kinnitanud, et algselt lepiti ostuhinnaks kokku 32 000 eurot ning reaalselt tasus ta alles

25.04.2014 kinnistu eest 30 000 eurot, kusjuures hilisemates lepingutes märgiti müügihinnaks

200 000 eurot P.P. nõudel üksnes fiktiivselt. Muu hulgas selgitas T.M., et tal pole olnud

vahendeid, millest oleks saanud P.P.le 170 000 eurot tasuda ja kinnistu ostmiseks võõrandas ta

2014. aasta alguses korteri, mille eest sai 34 000 eurot. Apellandi väited T.M.e seletuste

ebausaldusväärsusest ei ole põhjendatud. Olukorras, kus T.M. oli kinnistu 8/10 mõttelise osa

omandamisest selgelt huvitatud (2/10 mõttelist osa samast kinnistust kuulus juba varasemast

tema abikaasale ja kinnistu oli nende elukohaks), võis isik olla valmis müüja nõudel näitama

müügihinda ka tegelikust suuremana. Samuti puuduvad mõistlikud põhjendused eellepingus

kokkulepitud hinna rohkem kui kuuekordseks suurendamiseks, kusjuures 2010. aastal oli

kinnistu turuväärtuseks tervikuna hinnatud ligikaudu 86 000 eurot ning võõrandamistehing

puudutas üksnes 8/10 mõttelist osa kinnistust.“

19. Uus Maa Tartu büroo OÜ 09.03.2016 eksperthinnangu nr 9241/0316/EM kohaselt oli

Kruusamäe tn 10 kinnistu turuväärtus 01.04.2011 seisuga 89 000 eurot ja 04.03.2016 seisuga

135 000 eurot. Turuväärtus on leitud teiste sarnaste kinnistute müügihindadega võrreldes.

Eksperthinnangus on märgitud, et tegemist on ühepereelamuga, millel on küll kaks sissepääsu,

kuid vaid üks köök, üks duširuum ja üks tualettruum, mistõttu ei ole see eraldi kasutatav kahele

perele. Kinnistu 2/10 ja 8/10 mõttelist osa on turuväärtuse mõistes võimatu müüa, kuna

kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta ei ole sõlmitud notariaalset kasutuskorra lepingut

ning arvestades objekti omapäradega ei ole ruume võimalik mõistlikult jagada kaheks

eraldikasutatavaks eluruumiks. Eksperthinnangu koostaja arvamusel ei ole ükski teadlik ja

kaalutlev ostja nõus antud asja eest mõistlikku hinda, st turuhinda ehk 2/10 ega 8/10 kinnistu

turuväärtusest maksma.

3-17-1704

8(11)

Kohtu hinnangul saab nimetatud eksperthinnangut pidada usaldusväärseks tõendiks vaatamata

sellele, et tegemist ei olnud kohtuekspertiisiga. Kinnisvarabüroo on usutavasti kursis

kinnisvaraturul kehtivate/kehtinud hindadega ja kinnisvara hindamise põhimõtetega.

Keskerakond ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis nimetatud eksperthinnangus toodu ümber

lükkaks.

20. Keskerakonna eesmärk müüa talle pärandatud kinnistu võimalikult kõrge hinna eest on

mõistetav, kuid ei seleta tegelikult toimunud tehinguid, ebausutavat kõrget müügihinda ja enne

tehingut toimunud rahade liikumist. Neist järeldub vastupidi, et Keskerakonna ja P.P. vaheline

kinnistu müügitehing oli näilik ja sellega püüti varjata erakonna ebaseaduslikku rahastamist.

Kuna eksperthinnangu kohaselt oli terve kinnistu turuväärtus 89 000 eurot (8/10 suuruse

mõttelise osa arvestuslik turuväärtus 71 200 eurot), ei ole eluliselt usutav, et kinnistu 8/10

suurune mõtteline osa müüdi tegelikult 250 000 euro eest, st 3,5 korda kõrgema hinnaga. Kuna

tegemist oli ühepereelamuga ja 2/10 suuruse mõttelise osa omanik elas elamus sees, siis ei oleks

ükski mõistlik ostja olnud nõus sedavõrd kõrge hinna eest ostma mõttelist osa kinnistust, mida

tal ei õnnestu mõistlikult kasutama hakata. Kinnistu ostnud P.P. ise seda kinnistut ei vajanud ja

sõlmis

samal

päeval

sama

kinnistu

müügi

kohta

eellepingu

T.M.ega,

kelle

elukaaslasele/abikaasale kuulus samast kinnistust 2/10 suurune mõtteline osa ja kes elas elamus

sees. 250 000 euro suuruse müügihinna ebareaalsust näitab ka see, et P.P. ja T.M.e vahelise

eellepingu kohaselt oli sama kinnistu müügihinnaks 31 955 eurot, st 7,8 korda madalam hind.

Puuduvad igasugused mõistlikud ja usutavad põhjused, miks pidanuks P.P. ostma

Keskerakonnalt kinnistu, mida ta ise ei vajanud ja mida ta ei oleks saanud kasutada, 7,8 korda

kõrgema hinna eest kui ise samal päeval edasi müüs. Ringkonnakohtu lahendist nähtub, et T.M.

selgitas maksumenetluses, et maksis tegelikult kinnistu eest vaid 30 000 eurot ja kõrgem hind

(200 000 eurot) märgiti hilisemasse lepingusse P.P. nõudmisel. P.P. kinnitab praeguses

kohtumenetluses neid väiteid. Hind 30 000 eurot on kinnistuga seotud asjaolusid arvestades

usutavam.

21. P.P. kontoväljavõtete kohaselt tasus ta Keskerakonnale Kruusamäe tn 10 kinnistu eest

250 000 eurot. Kuna kinnistu tegelikuks müügihinnaks tuleb lugeda 30 000 eurot, siis on

ülejäänud 220 000 euro suurune ülekanne loetud põhjendatult annetuseks. Samuti on

põhjendatult loetud selle annetuse tegijaks Arsai Investments Ltd nimeline juriidiline isik, kelle

väljastatud tšekiga tasaarveldati P.P.le Luksemburgi pangast antud laen. Arvestades asjaoluga,

et Arsai nimel on tšeki allkirjastanud E.S., kes oli Keskerakonna pikaaegne esimees, siis ei saa

sellist tehingute jada ja rahade liikumist pidada juhuslikuks. Selle eesmärgiks oli erakonna

varjatud rahastamine. Keskerakonna väide, et tema ei teadnud keelatud annetuse tegemisest

midagi, ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades eluliselt usutav. E.S.e teadmine tuleb arvestades

tema positsiooni erakonnas lugeda ka Keskerakonna teadmiseks. Kuna annetuse tegijaks oli

Arsai Investments Ltd nimeline juriidiline isik ja juriidilise isiku annetus oli 23.02.2011

kehtinud EKS § 123 lg 4 järgi keelatud, on järelikult tegemist keelatud annetusega.

22. 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg 4 järgi tuli keelatud annetus tagastada annetajale, sellise

võimaluse puudumise korral kanda riigieelarvesse (sama kehtestas 08.04.2011 kehtinud EKS

§ 124 lg-d 1 ja 2 ning 14.07.2017 kehtinud EKS § 124 lg-d 1 ja 2). Kuna antud juhul tegi keelatud

annetuse Arsai Investments Ltd nimeline juriidiline isik, siis tulnuks annetus tagastada temale.

P.P. on tõendanud kohtumenetluses, et Arsai on likvideeritud. Likvideerimise otsus võeti vastu

14.02.2011 ning 01.03.2011 seisuga oli likvideerimine lõpule viidud ja palutud registril

äriühing registrist kustutada. Seega puudub Keskerakonnal võimalus annetust Arsaile tagastada.

23. See aga ei tähenda, et annetus tuleks või seda saaks tagastada P.P.le. Viidatud sätted ei anna

võimalust tagastada annetust isikule, kelle vahendusel annetus tehti. Arsai likvideerimine ja

kustutamine registrist ei muuda P.P.d annetuse tegijaks. P.P. viide Šveitsi föderaalse

3-17-1704

9(11)

kriminaalkohtu 07.08.2012 otsusele ei ole siinkohal asjakohane, sest ei muuda Eestis kehtivaid

seadusi. P.P.d ei ole võimalik pidada Arsai õigusjärglaseks. Järelikult on vastustaja teinud

õiguspäraselt Keskerakonnale ettekirjutuse kanda keelatud annetus riigieelarvesse.

24. EKS § 1213 sätestab, et kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit või

üksikkandidaat leiab, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutusega rikutakse

tema õigusi, võib ta pöörduda HKMS-s ettenähtud korras kohtusse. P.P. näol ei ole tegemist

isikuga, kel oleks selle sätte järgi õigus vastustaja ettekirjutuse peale kaebust esitada. Kuid ka

juhul, tunnustada tema kaebeõigust, tuleb tema kaebus jätta rahuldamata, sest tema kaebus

keelatud annetuse tagastamiseks temale ei ole põhjendatud.

25. Keskerakond on teinud vastustajale etteheiteid ka menetlusnormide rikkumise osas.

26. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1 annab igaühele õiguse tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Vaidluse all ei ole, et vastustaja

võimaldas Keskerakonna esindajal tutvuda haldusasja toimikuga mitmel korral. HMS § 37 lg 3

järgi toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides

ametiisiku juuresolekul. Seega ei kohusta HMS saatma toimiku materjale isikule

elektrooniliselt. HMS § 37 lg 3 teine lause võimaldab haldusorganil teha sellest korrast

erandeid, kuid Keskerakond ei ole sellise erandi tegemise vajadust põhjendanud. Üksnes

Keskerakonna esindaja mugavus ei anna õigust sellise erandi tegemist nõuda. Asjas kogutud

tõendeid ei olnud nii palju, et nendega poleks olnud võimalik haldusorgani tööruumides tutvuda

ja vajadusel neist väljakirjutusi teha. Ainsad mahukad materjalid olid P.P. kontoväljavõtted,

kuid menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt näidati Keskerakonnale neist kontoväljavõtetest

vaid väikest osa, seega ei saanud ka sellega tutvumine suurt ajakulu kaasa tuua. Mitmed

dokumendid sisaldasid P.P. eraelulisi andmeid (laenuleping, kontoväljavõtted), seega oli

vastustaja eesmärk piirata nende dokumentide levimist põhjendatud.

27. HMS § 37 lg 1 tagas Keskerakonnale õiguse tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentidega.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et P.P. kontoväljavõtted tervikuna ei omanud asjas

tähtsust. Keskerakonnale näidati väljavõtet, mis kajastas ettekirjutuse aluseks olevaid

ülekandeid. Kuigi P.P. kontoväljavõtted perioodi 01.01.2009–31.12.2012 kohta on olnud

kohtumenetluses tervikuna kättesaadavad, ei ole Keskerakond esitanud nende pinnalt ühtegi

väidet ega põhjendust, mis asja lahendust võiks mõjutada. Ka kohtu hinnangul ei nähtu neist

kontoväljavõtetest selliseid asjaolusid, mis vastustaja põhjendused ümber lükkaks. Seega ei

saanud Keskerakonnale haldusmenetluses tervete kontoväljavõtete tutvustamata jätmine tema

õigusi riivata.

28. Põhjendamatu on Keskerakonna arvamus, et P.P.l võisid endal olla Keskerakonnale

ülekannete tegemiseks vajalikud rahalised vahendid olemas. Esiteks ei kinnita P.P.

kontoväljavõtted temal sellises suuruses vahendite olemasolu. Teiseks, isegi kui P.P. enda

kontol oleksid vaidlusaluses summas vabad vahendid olemas olnud, ei muuda see vastustaja

ettekirjutuses toodud järeldusi. On olemas ajaline ja isikuline seos Arsai poolt E.S.e allkirjaga

väljastatud tšeki, P.P. poolt Luksemburgi pangast võetud laenu, tšeki lunastamise,

Keskerakonnale tehtud ülekannete ja Kruusamäe tn 10 kinnistu ebausutavalt kõrge hinnaga

müügi vahel ning need kinnitavad keelatud annetuse tegemise tahet. Kõik P.P. kontol olnud

rahalised vahendid oli tema käsutuses ja pole võimalik tuvastada, millist konkreetset eurot

kasutati annetuse tegemiseks ja millist P.P. isiklike kulude katmiseks. Järelikult ei ole vahet,

kas P.P.l endal olid annetuse tegemiseks vabad vahendid olemas. Samuti pole oluline, millise

selgitusega rahalised vahendid P.P. kontole üle kanti. Ülekande selgituse märkimine on vaba

valik ega pruugi näidata raha käsutamise tegelikku eesmärki.

3-17-1704

10(11)

29. Keskerakond heitis ette, et talle ei tagatud võõrkeelsete dokumentide tõlget. HMS § 20 lg 1

järgi on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS ega keeleseadus ei reguleeri haldusorgani

kogutud võõrkeelsete tõendite tõlkimise korda. Praeguses asjas olid võõrkeelseteks

dokumentideks Arsai väljastatud tšekk (osaliselt inglise keeles ja osaliselt saksa keeles) ning

P.P. ja Luksemburgi panga vaheline laenuleping (inglise keeles). Kohus nõustub Keskerakonna

seisukohaga, et haldusorgan peab tagama menetlusosalisele võõrkeelsete dokumentide tõlke,

sest see tagab HMS § 20 lg-s 1 sätestatud eesmärgi täitmise ja võimaldab menetlusosalisel aru

saada, millise sisuga dokumente tema asja lahendamisel kasutatakse. Viimane seondub

ärakuulamisõiguse tagamisega. Arvestades aga asjaoluga, et Keskerakonna lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru (endise nimega Valk) valdab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid

OÜ veebilehe andmetel1 inglise keelt väga hästi, siis ei saanud eelpool nimetatud lühikeste

inglisekeelsete dokumentide tõlkimata jätmine tuua kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist. Tšekk

on osaliselt saksakeelne, kuid väga napi tekstiga, seega vajadusel saanuks teha sellest

väljakirjutused ja paluda see tõlkida. Isegi kui lugeda tõlke tagamata jätmine menetlusnõuete

rikkumiseks, ei saanud see mõjutada asja tulemust, sest Keskerakonnale oli tšeki sisu ja

vastustaja hinnang sellele enne haldusakti andmist teada ning Keskerakond ei ole ka

kohtumenetluses pärast nimetatud võõrkeelsete dokumentide tõlgetega tutvumist esitanud

põhjendusi, mis asja lahendust muudaks (HMS § 58).

30. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Praeguses asjas on vastustaja andnud Keskerakonnale korduvalt

võimaluse asja kohta oma arvamuse ja tõendite esitamiseks. Vastustaja küsis nii 25.08.2016 kui

ka 08.12.2016 teadetega Keskerakonnalt teavet uuritava kinnistu müügitehingu kohta. Samuti

kirjeldas vastustaja 26.05.2017 kirjas asjas kogutud tõendeid, tuvastatud asjaolusid ja neist

tehtud järeldusi. Seega oli Keskerakonnale teada, millised tõendid olid asjas kogutud ja millise

sisuga haldusakti vastustaja kavatseb teha. Keskerakond esitas 28.06.2017 põhjaliku arvamuse

kavandatava haldusakti kohta. Järelikult tagati Keskerakonnale ärakuulamisõigus.

31. Keskerakond heidab ette ka menetluse läbiviimist ebamõistlikult hilja pärast rikkumise

toimumist. HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Sama paragrahvi lg 4 järgi viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui

seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Antud juhul tehti vaidlusalune keelatud

annetus 23.02.2011, vastustaja tegi ettekirjutuse 14.07.2017, s.o enam kui 6 aastat hiljem.

Keskerakonna viited kriminaal-, väärteo- ja maksumenetluses kehtivatele aegumistähtaegadele

on iseenesest õiged, kuid erinevalt neist ei ole samasugust regulatsiooni ette nähtud EKS-is ega

HMS-is. Vastustaja selgitustest nähtub, et tal puudus eelnevalt teave keelatud annetuse kohta ja

ta sai sellest teada Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest haldusasjas nr 3-15-455.

Nimetatud otsus jõustus 07.06.2016, kui Riigikohus jättis P.P. kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Vastustaja algatas menetluse 25.08.2016, küsis mitmel korral kaebajalt teavet, kogus

ise tõendeid, saatis haldusakti eelnõu kaebajale arvamuse avaldamiseks 26.05.2017 ja tegi

ettekirjutuse 14.07.2017. Neid kuupäevi arvestades ei saa vastustajale menetluse venimist ette

heita. Äriregistrist nähtuvalt esitas Keskerakond 2011. a majandusaasta aruande 28.06.2012.

Samas ei pidanud vastustajal ainuüksi sellega tutvudes tekkima kahtlust võõrandatud kinnistu

müügihinnas. Vastustaja ei pidanud olema kursis, millise kinnistuga oli tegemist ja millised

võisid kinnistute müügihinnad sel ajal Tartus olla. Kuna vandeaudiitor ei ole majandusaasta

aruandes eksimusi tuvastanud, siis ei saa ka vastustajale ette heita, et ta ei tuvastanud keelatud

annetuse tegemist juba varem.

1 http://www.sirel.com/est/team/id/kristel-viru/.

3-17-1704

11(11)

32. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb mõlemad kaebused jätta terves ulatuses rahuldamata.

33. HKMS § 253 lg 3 järgi tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb

rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. Kohus rahuldas

28.08.2017 määrusega Keskerakonna esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vastustaja

14.07.2017 ettekirjutuse kehtivuse kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni. Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb esialgse õiguskaitse abinõu tühistada.

34. Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda

(HKMS § 108 lg 1).

35. Vastustaja

taotleb

menetluskulu

väljamõistmist

kogusummas

6692,40

eurot.

Menetluskulude tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 22.09.2017 arve

nr 20170597 summas 3432 eurot, 03.01.2018 arve nr 20170839 summas 2636,40 eurot ja

10.05.2018 arve nr 20180232 summas 858 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu.

Kohus jätab vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6). Vastavalt

väljakujunenud Riigikohtu praktikale ei ole põhjendatud mõista haldusorganile välja välise

õigusabi kulusid, kui kohtuasi ei välju tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Praegune

vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastustajal on EKS-ist tulenev

kohustus kontrollida, kas erakond järgib EKS-is sätestatud nõudeid, ning teha rikkumise

tuvastamisel ettekirjutus. Tegemist on tema põhiülesandega. Vastustaja peab olema suuteline

ise haldusmenetluses lahendamist vajavaid õigusküsimusi lahendama ja oma seisukohti kohtus

kaitsma. Nii Riigikohus kui Tallinna Ringkonnakohus on jätnud mitmetes vastustaja tegevusega

seotud vaidlustes vastustaja välised õigusabikulud vastustaja enda kanda (nt Riigikohtu

10.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-50-16, Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2016 määrus

haldusasjas nr 3-15-2434, 21.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52891, 21.06.2016 otsus

haldusasjas nr 3-15-1553, 29.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-917). Kohtu hinnangul

puuduvad ka antud juhul asjaolud, mis annaks alust asuda varasemates lahendites toodust

erinevale seisukohale.

/allkirjastatud digitaalselt/