1-16-11514/52 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-11514

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.05.2018 ) Kriminaalasja number 1-16-11514 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Maarja-Liisa Sari (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

S.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu S.L

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta S.L Harju Maakohtu 01.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

16-11514 elektroonilise mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

S.L Harju Maakohtu 01.03.2017. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud

kriminaalasjas nr 1-16-11514

118 lg 1 p 1

4 aastat KarS § järgi ja karistuseks mõistetud kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistusaja kandmise algust arvestati alates süüdimõistetu

2 (3)

kinnipidamisest, s.o 12.10.2016. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.06.2017. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.10.2019.

11.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid S.L-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud Prokurör oli

esitas enda arvamuse kirjalikult. ja

arvamusel, et S.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õigusko üüdimõistetu puhul esineb rra kaitsmise huvidega. S

küll ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid positiivseid asjaolusid, kuid need

asjaolusid. Vaatamata varasemalt mõistetud korduvatele karistustele on isik jätkanud kuritegude toimepanemist, seega teda kujunenud varasemad karistused ei ole mõjutanud

harjumusi ja käitumist muutma. uudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt ärakantud P karistus isiku suhtes täitnud eesmärke.

S.L avaldas istungil, et

vabaneda ja oma elu ta soovib tingimisi enne tähtaega muuta. Ta mõistab, et ei saa ilma abita hakkama ning soovib seetõttu minna pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse. Selgus, et vabaduses ootab teda ka tütarlaps. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav veel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja enda rolli selles.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt S.L

poole, kuid mitte vähem kui ning andnud nõusoleku elektroonilise valve neli kuud

kohaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamistingimused on kriminaalhooldajale teada ning need vastavad elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, eraldi külastust ei tehtud. Keskuse tegevjuht on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused S.L-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et S.L-i puhul esineb mitmeid riske, mis tulenevad tema isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, täitis ja analüüsis töövihikut „Amfetamiin“ ning osales majandusabitöödel. Individuaalse täitmiskava kohaselt on veel planeeritud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“.

Vabanemise korral asuks kinnipeetav esialgu elama

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osakond. Ajutine elamise teenus pakub lisaks majutusele abi töökoha leidmisel ning võimaluse sotsiaalprogrammides osalemiseks. Lähedasi S.L ei ole, heades suhetes on enda sõnul ühe tütarlapsega.

Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, leiab kohus, et S.L-i vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole

3 (3) põhjendatud. Seda eelkõige tulenevalt tema varasemast elukäigust (sh korduvast karistatusest ning nendest järelduste mittetegemisest), isikust ning toimepandud kuriteo asjaoludest.

S.L-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta juba üheksandat korda. Varem on süüdimõistetut karistatud peamiselt omandi ja avaliku julgeoleku vastaste süütegude, kuid ka vägivallategude ja narkootikumidega seotud süüteo eest. Käesolevat karistust kannab S.L tervist kahjustava süüteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on tud oht elule. põhjusta Vähetähtis ei ole asjaolu,

et uue kuriteo pani süüdimõistetu toime vaid paar kuud pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist.

Negatiivselt iseloomustab s ka kalduvus ainete tarvitamisele. Kui üüdimõistetut sõltuvus varasemalt oli tema põhiliseks probleemiks sõltuvus narkootilistest ainetest, siis pärast eelmist vangistust vahetas ta ühe sõltuvuse teise vastu ja asus alkoholi liigtarvitama, mis viis ka uue süüteo toimepanemiseni.

Kohtuistungil kogetu põhjal üüdimõistetu suhtumine toimepandusse pigem

on s

ennastõigustav ning oma süüd vähendav. Kinnipeetav küll mõistab alkoholi tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost, kuid ei saa oma teo raskusest. Seetõttu tegelikult aru ei saa kohus olla ka veendunud, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning tema puhul esinevad kuriteoriskid maandatud. Kuigi s aru täielikult üüdimõistetu saab väidetavalt

vajadusest oma varasemat eluviisi muuta, oleks siiski tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik.

Eeltoodust tulenevalt kohus S.L-i elektroonilise jätab tingimisi enne tähtaega järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg - st

- 3. st

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik