1-17-1205/147 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1171205

Määruse kuupäev

7. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kohtu alla andmise määruse vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Pro Grupp Invest kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase ja

OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak,

määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Sirle Melk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. mai 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määrus osas, millega jäeti läbi

vaatamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebused, mis olid

esitatud süüdistatavate vara arestimise tühistamise ning aresti alt vabastamise taotluste

rahuldamata jätmise peale, ning saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks

samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Kaitsjate määruskaebused rahuldada osaliselt.

4. Jätta rahuldamata OÜ Agriland kaitsja taotlus määruskaebemenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu hüvitamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. 2. veebruaril 2017 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule üldmenetluses

arutamiseks süüdistusakti A. P., R. B., M. M-i, P. M-i, T. K., M. K., A. K., L. A. ja P. R-i

süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 ning OÜ Agriland, OÜ Pro Grupp Invest, OÜ

X, OÜ Y ja OÜ Z süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi.

1-17-1205

2. Süüdistatavatele etteheidetav käitumine seisneb kokkuvõtlikult selles, et nad esitasid

investeeringutoetuse saamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 19

investeeringutoetuse taotlust, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid taotlustes

märgitud isikute majandustegevuse ja investeeringuobjekte puudutavate hinnapakkumiste kohta.

Sellega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus, et taotlustes märgitud isikud vajavad

investeeringuobjekte oma tarbeks ja vastavad toetuse saamise nõuetele. Valeandmete esitamise

tõttu maksis PRIA taotlusi esitanud isikutele investeeringutoetust 4 463 977 eurot 84 senti.

Kohtulik eelmenetlus

3. 18. detsembril 2017 toimus maakohtus eelistung kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks,

süüdistatavate kohtu alla andmise otsustamiseks ja kohtuliku arutamise planeerimiseks.

4. Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018. a määrusega lõpetati prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumise tõttu kriminaalmenetlus P. M-i,

L. A., A. K. ja OÜ Y suhtes.

5. Samal kuupäeval tegi maakohus määruse, millega andis teised süüdistatavad kohtu alla ja jättis

muu hulgas rahuldamata OÜ Pro Grupp Invest kaitsja taotluse kriminaalasja kohtualluvuse

muutmiseks. Rahuldamata jäid ka OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ Agriland kaitsjate taotlused

süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile, kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1

p 2 alusel kuritegude aegumise tõttu ning süüdistatavate vara arestimise määruste tühistamiseks

ja vara aresti alt vabastamiseks. Maakohus märkis, et KrMS § 385 pde 16 ja 20 kohaselt ei ole

määrus vaidlustatav.

Määruskaebused

6. Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018. a kohtu alla andmise määruse peale esitasid siiski

määruskaebused OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ Agriland kaitsjad vandeadvokaadid Olev Kuklase

ning Marko Kairjak. Määruskaebuse esitasid ka T. K., M. M-i, R. B., M. K., OÜ Z ja P. R-i

kaitsjad, kellest osa edasises menetluses ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud, osa kaitsjate

määruskaebused jäeti aga Riigikohtu menetlusse võtmata.

7. OÜ Pro Grupp Invest kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega anti süüdistatav

kohtu alla ja jäeti rahuldamata taotlused süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile,

kriminaalmenetluse lõpetamiseks, vara arestimise määruse tühistamiseks ning vara aresti alt

vabastamiseks. Kaitsja palus saata kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule.

8. OÜ Agriland kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata

taotlus vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Samuti taotles ta

arestimismääruste õigusvastaseks tunnistamist, konfiskeerimise abinõu kohaldamise tühistamist

ning vara aresti alt vabastamist.

Ringkonnakohtu määrus

9. Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määrusega jäeti OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ

Agriland kaitsjate määruskaebused KrMS § 390 ning § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märkis, et maakohus saab süüdistatava kohtu alla anda siis, kui kohtualluvus

on õige, süüdistusakt vastab kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele ja puudub alus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus pole KrMS § 385 p 16 kohaselt nendes

2(7)

1-17-1205

küsimustes vaidlustatav. Samuti ei ole KrMS § 385 p 20 järgi vaidlustatav otsustus, millega jäeti

rahuldamata taotlused vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks.

Tegemist on kohtumenetluse poole taotluse lahendamise kohta tehtud määrusega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Määruskaebused

10. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused OÜ Pro Grupp Invest ja OÜ

Agriland kaitsjad vandeadvokaadid O. Kuklase ning M. Kairjak.

11. OÜ Pro Grupp Invest kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaitsja

põhiseisukohad on järgmised.

12. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 2015. a

määruse asjas nr 3118615, mille kohaselt saab kohtu alla andmise määrust vaidlustada siis, kui

menetlusõiguse selge olulise rikkumise tõttu süüdistatavat tegelikult seaduses sätestatud korras

kohtu alla ei antud. Kuna maakohus ei kontrollinud kriminaalmenetluse lõpetamise aluse

olemasolu ega tagastanud süüdistusakti prokuratuurile, pole süüdistatavat seaduses sätestatud

korras kohtu alla antud. Sel põhjusel on maakohtu määrus vaidlustatav. Ringkonnakohus neid

väiteid ei analüüsinud, rikkudes kaebust läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes.

13. KrMS § 385 ps 16 sätestatud edasikaebepiirang ei hõlma kõiki kohtu alla andmise määruses

sisalduvaid otsustusi. Otsustus, millega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus vara arestimise määruse

tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, pole käsitatav kohtu alla andmise eeldusena.

Riigikohus on asjas nr 3112113 leidnud, et kohtuniku otsustusi saab vaidlustada selliste

määruste puhul, mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele suunatud

toiming riivab põhiõigust, nt omandipõhiõigust, oluliselt ja pikemaajaliselt. Arestimise puhul on

tegemist omandipõhiõiguse olulise ja pikemaajalise riivega, mistõttu peab vara arestimise

tühistamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud määrus olema vaidlustatav.

Selle otsustuse suhtes KrMS § 385 pst 20 tulenev edasikaebeõiguse piirang ei kehti.

Ringkonnakohus neid väiteid ei käsitlenud, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes.

14. OÜ Agriland kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti

määruskaebus läbi vaatamata, ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maa- või

ringkonnakohtule. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

15. Vara arestimise määrustes hinnati süüdistatava kriminaaltulu suurust ebaõigesti. Hüpoteegid ja

arestitud vara väärtus ületavad selgelt võimalikku konfiskeerimisnõuet. Samuti ilmnevad muud

asjaolud, mis osutavad vara arestimise määruste õigusvastasusele.

16. Maakohtu otsustus, millega jäeti rahuldamata taotlus vara arestimise määruste tühistamiseks ja

vara aresti alt vabastamiseks, pole kohtu alla andmise eeldus ning seetõttu ei kohaldu nimetatud

määruse vaidlustamisele KrMS § 385 ps 16 sätestatud edasikaebepiirang.

17. Samuti pole asjasse puutuv KrMS § 385 p 20, kuivõrd see säte ei hõlma kohtuniku otsustusi,

mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele suunatud toiming tekitab

3(7)

1-17-1205

põhiõiguse olulise ja pikemaajalise riive. Määrus, millega jäeti rahuldamata vara arestimise

tühistamiseks esitatud taotlus, peab seetõttu olema vaidlustatav. KrMS § 385 p 5 kohaselt on

vaidlustatavad kohtumäärused, millega piiratakse omandiõiguse teostamist (nt vara arestimise

määrus). Eelnevast järeldub, et isiku varaliste õiguste kaitseks on seadusandja pidanud

edasikaebeõiguse tagamist oluliseks. On ilmne, et nimetatud põhimõte peab kehtima ka

KrMS § 385 ps 20 sätestatud edasikaebeõiguse piirangute sisustamisel. Pole lubatav, et kohus

keeldub mahukas üldmenetluse asjas eelmenetluse käigus omandipõhiõiguse intensiivse riive

lõpetamise taotluse sisulisest lahendamisest põhjendusel, et seda on võimalik teha lõplikku

kohtulahendit koostades.

18. Ringkonnakohus ei vastanud sisuliselt ühelegi kaitsja argumendile, mistõttu pole kohtu

seisukoha kujunemine jälgitav. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 p 7 või § 339 lg 2 mõttes. Maakohus rikkus samuti põhjendamiskohustust,

jättes kaitsja argumentidele sisuliselt vastamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kaitsjad on vaidlustanud maakohtu määruse, millega muu hulgas anti süüdistatavad kohtu alla ja

jäeti rahuldamata taotlused kriminaalasja kohtualluvuse vaidlustamiseks, süüdistusakti

tagastamiseks prokuratuurile, kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning vara arestimise määruste

tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Ringkonnakohus leidis, et nendes küsimustes

tehtud otsustusi ei saa KrMS § 385 pde 16 ja 20 kohaselt määruskaebemenetluses edasi kaevata

ning seetõttu tuleb kaebused jätta läbi vaatamata. Riigikohtule esitatud määruskaebustes on

kaitsjad jätkuvalt seisukohal, et osutatud sätetes nimetatud edasikaebepiirangud maakohtu

määruse vaidlustamist ei välistanud. Kriminaalkolleegium peab sellest lähtudes hindama, kas

ringkonnakohus toimis kaebusi läbi vaatamata jättes seaduslikult või tuleb vaidlustatud määrus

tühistada (I, II). Viimasena saab lahendada OÜ Agriland kaitsja taotluse määruskaebemenetluse

kulude hüvitamiseks (III).

I

20. KrMS § 385 p 16 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtu alla andmise määruse peale.

Senises kohtupraktikas on tõdetud, et KrMS §des 262 ja 263 märgitu kohaselt võib kohtu alla

andmise määrusena pealkirjastatud dokument sisaldada lisaks kohtu alla andmisele ka muid

menetlusotsustusi ning samuti on võimalik kohtu alla andmise määrusena pealkirjastatud

menetlusdokumentide paljusus. Just seetõttu tuleb KrMS § 385 ps 16 ette nähtud

edasikaebepiirangut tõlgendada kitsendavalt ja asuda seisukohale, et kõnealune õigusnorm

hõlmab vaid keeldu vaidlustada määruskaebemenetluses maakohtu otsustusi, millega

kontrollitakse kohtu alla andmise eelduste täidetust. Nii pole KrMS § 385 pst 16 lähtudes

vaidlustatavad otsustused, millega maakohus on kohtuliku eelmenetluse käigus sedastanud, et

asja arutamine allub sellele kohtule, süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele ja puuduvad

KrMS § 199 lg 1 pdes 2–6 ette nähtud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3112216, pd 17 ning 37.)

21. Kui aga kohtu alla andmise määrus sisaldab selliste küsimuste lahendust, mis pole käsitatavad

eespool nimetatud kohtu alla andmise eelduste tuvastamisena, tuleb igal üksikjuhul kontrollida,

kas seda otsustust saab määruskaebemenetluses vaidlustada. Kooskõlas öelduga on

kohtupraktikas leitud, et kui kohtu alla andmise määrusega jäetakse muutmata kohtueelsel

4(7)

1-17-1205

uurimisel tõkendina kohaldatud vahistamine, siis vahistamise muutmata jätmise vaidlustamisele

KrMS § 385 ps 16 ette nähtud edasikaebeõiguse piirang ei laiene (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 31111816, p 16). Samuti on

märgitud, et kuigi KrMS § 385 p 10 järgi ei saa esitada määruskaebust KrMS § 202 alusel

tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale, ei hõlma vaadeldav edasikaebepiirang

kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse tagamise vahendite lõpetamise kohta

tehtavat otsustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 2017. a määrus asjas

nr 311317, p 49 ja 20. juuni 2017. a määrus asjas nr 3113317, p 10).

22. Praeguses asjas leidis OÜ Pro Grupp Invest kaitsja kohtu alla andmise määruse peale esitatud

määruskaebuses muu hulgas, et maakohus ei teinud kindlaks kriminaalmenetluse lõpetamise

aluse olemasolu, s.t süütegude aegumist, ja et süüdistusakt oleks tulnud prokuratuurile tagastada.

Ringkonnakohus märkis õigustatult, et nende väidetega vaidlustati kohtu alla andmise eelduste

tuvastatust, mille tõttu ei saa määruskaebust vastavas osas KrMS § 385 p 16 kohaselt sisuliselt

läbi vaadata. Edasikaebeõigusest kõnelemiseks ei anna alust see, et kaitsja maakohtu

põhjendustega ei nõustu või käsitab põhjenduste puudumist kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena. Kõrgema astme kohus on menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava

kaebuse põhjendatust, mis tähendab, et üksnes kirjeldatud puudustele osutamine määruskaebuse

sisuliseks läbivaatamiseks alust ei anna (vt määrus asjas nr 3112216, pd 15 ja 32).

23. Eeltoodud põhjustel ei saada OÜ Pro Grupp Invest kaitsja määruskaebust edu osas, millega ta on

vaidlustanud määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohtu alla andmise eelduste tuvastamist

puudutavates küsimustes. Ringkonnakohus toimis kaitsja määruskaebust selles osas KrMS § 385

p 16 alusel läbi vaatamata jättes seaduslikult.

II

24. Ringkonnakohus jättis aga KrMS § 385 p 20 alusel määruskaebused läbi vaatama ka osas,

millega mõlemad kaitsjad vaidlustasid vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt

vabastamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

kohtumenetluse poole taotluse

lahendamise kohta tehtud määrusega, mis pole

määruskaebemenetluses vaidlustatav.

25. Käesoleva määruse eelnevast osast järeldub, et kohtupraktika kohaselt ei saa maakohtu otsustuse

vaidlustamist nimetatud küsimuses KrMS § 385 p 16 kohaselt välistada pelgalt põhjusel, et see

otsustus sisaldub kohtu alla andmise määruses. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga

selleski, et vara arestimise määruste tühistamist ja aresti alt vabastamata jätmist käsitleva

otsustuse vaidlustamine on välistatud sama paragrahvi 20. punkti kohaselt.

26. KrMS § 385 sisaldab ammendavat loetelu nendest määrustest, mida ei saa määruskaebuse

lahendamise menetluses vaidlustada. Seadusandja on osutatud normis edasikaebeõiguse

piirangute sätestamisel lähtunud arusaamast, et tegemist on määrustega, mille eraldi

vaidlustamine pole otstarbekas. Kui konkreetset kohtumäärust kõnealuses loetelus pole

nimetatud, saab selle peale KrMS § 383 lg 1 kohaselt edasi kaevata.

27. KrMS § 385 p 5 kohaselt on erandina vaidlustatavad kohtumäärused, millega antakse luba

põhiõigusi oluliselt ja pikaajaliselt riivavate menetlustoimingute tegemiseks: vahistamiseks ning

vahistamisest keeldumiseks, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamiseks

või sellest keeldumiseks, väljaandmisvahistamiseks, isiku raviasutusse sundpaigutamiseks, vara

5(7)

1-17-1205

arestimiseks, posti- või telegraafisaadetise arestimiseks, ametist kõrvaldamiseks, ajutise

lähenemiskeelu kohaldamiseks ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmiseks. Kaitsjad

osutavad õigustatult, et vaadeldava loetelu järgi on ka vara arestimise määrus käsitatav isiku

põhiõigusi oluliselt ja pikaajaliselt riivava kohtulahendina, mille puhul edasikaebepiirang ei

kehti.

28. Samas tuleb tähele panna, et neil juhtudel, mil kohus kontrollib KrMS § 385 p 5 alusel tekkinud

riive jätkuvat põhjendatust, pole tegemist menetlustoiminguks loa andmisega. Selliste määruste

vaidlustamisele kehtivad edasikaebepiirangud KrMS § 385 pdes 7–9 ette nähtud juhtudel.

Kolleegium märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi käsitati ka kohtueelsel

uurimisel kohaldatud vahistamise muutmata jätmist kohtu alla andmise raames olemuslikult

tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse kontrollina, mille vaidlustamine määruskaebe korras

oli kuni 1. septembrini 2016 kehtinud KrMS § 385 p 6 kohaselt välistatud. Kehtiva

menetlusseaduse redaktsiooni järgi see aga enam nii ei ole, sest KrMS § 385 p 6 tunnistati

nimetatud kuupäevast kehtetuks. (Vt määrus asjas nr 31111816, p 16.) Sama moodi kui

vahistamise puhul, pole seadusandja KrMS §s 385 piiranud ka sellise määruse vaidlustamist,

millega kohus kontrollib kohtu alla andmise raames vara arestimise jätkuvat põhjendatust.

29. Ringkonnakohtu seisukohaga nõustumine tähendaks, et KrMS § 385 ps 20 sätestatud

edasikaebepiirangust poleks hõlmatud need olukorrad, kus kohus jätab vara arestimise määruse

muutmata oma algatusel. Kuigivõrd loogiline ei oleks arusaam, et sellisel juhul puuduvad

vaadeldava määruse vaidlustamiseks menetlusseaduses ettenähtud piirangud. Teisalt satuksid

ebasoodsasse olukorda need kohtumenetluse pooled, kelle huve vara arestimine puudutab (nt

kannatanu või kolmas isik). Kui kohus tühistab ühe kohtumenetluse poole taotluse alusel vara

arestimise, puuduks neil ringkonnakohtu käsitluse kohaselt õigus määrust vaidlustada.

30. Eelmistes punktides toodud põhjendusi arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et kohtu alla

andmise määruses sisalduv otsustus, millega jäeti rahuldamata kaitsjate taotlused süüdistatavate

vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, on KrMS § 383 lg 1

kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustatav.

31. Kriminaalkolleegium märkis eespool, et ringkonnakohus ei vaadanud kaitsjate määruskaebusi

vara arestimise tühistamise ja aresti alt vabastamise küsimuses sisuliselt läbi. Riigikohtus

toimuvas määruskaebemenetluses ei ole seetõttu võimalik analüüsida OÜ Agriland kaitsja

argumente, milles ringkonnakohtule heidetakse ette kohtumääruse põhjendamise kohustuse

rikkumist. Ka ei saa hinnata, kas vara arestimine oli ebaproportsionaalne või muul põhjusel

õigusvastane. Nendele väidetele saab hinnangu anda asja uuel arutamisel. Ringkonnakohtu

määruses ilmnenud viga käsitab kriminaalkolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

32. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ning § 362 pst 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2018. a määruse osas,

millega jäeti läbi vaatamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebused, mis

olid esitatud süüdistatavate vara arestimise tühistamise ning vara aresti alt vabastamise taotluste

rahuldamata jätmise peale, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta

muutmata. Kaitsjate määruskaebused rahuldab kolleegium osaliselt.

III

6(7)

1-17-1205

33. OÜ Agriland kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse valitud kaitsjale määruskaebemenetluses

makstud tasu hüvitamiseks 720 euro suuruses summas. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nii maa-

kui ka ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ning määruskaebuste koostamiseks aega 6 tundi.

Kaitsja ühe töötunni hind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

34. Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist

kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa Riigikohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt

seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses määruskaebemenetlusega menetluskulu.

Järelikult pole vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasuna. Öeldust johtuvalt jätab kriminaalkolleegium esitatud

taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)