3-15-2221/33 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-15-2221

Otsuse kuupäev

7. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Viive Ligi,

Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

X kaebus Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirja

õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse

muutmise ja hüvitise nõude kohta

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn

Vastustaja Põlva vald, esindaja vallasekretär Eliko Saks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus Riigikohtus

X kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 18. aprilli 2017. a otsus

muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva vallavanem vabastas 5. augusti 2015. a käskkirjaga X (kaebaja) distsiplinaarkorras tema

ametikohalt Põlva Vallavalitsuses. Kaebajale heideti ette järgmist:

1) kaebaja ei teatanud vallavanemale kirjalikult oma kõrvaltegevusest kahe MTÜ juhatuse liikmena

(käskkirja põhjenduste p 1);

2) kaebaja on vallavalitsuse e-posti aadressilt pidanud töö ajal kirjavahetust seoses eelpool

nimetatud kõrvaltegevuse ja muu ametiülesannetevälise tegevusega, esitledes end vallavalitsuse

ametnikuna. Harvad pole juhtumid, mil kaebaja vaatas töö ajal meelelahutuslikke veebilehekülgi

(käskkirja põhjenduste p 2);

3) 10. oktoobril 2014 sai kaebaja ülesande teostada teenistuslik järelevalve Mammaste Lasteaias ja

Koolis 13. oktoobriks 2014. Tähtajaks esitatud eelnõu ei kooskõlastatud oluliste puuduste tõttu ja

uueks tähtajaks määrati 17. oktoober 2014. 16. veebruaril 2015 paluti kaebajal selgitada ülesande

täitmatajätmise põhjusi. Järgmisel päeval põhjendas kaebaja ülesande täitmatajätmist suure

töökoormusega (I episood).

15. oktoobril 2014 sai kaebaja korralduse koostada 29. oktoobriks 2014 volikogu määruse eelnõu

valla õpilaste sõidusoodustuste ja transpordi korralduse kohta. Kaebaja alustas menetlust

28. oktoobril ja esitas eelnõu kooskõlastamiseks 29. oktoobril 2014. Eelnõu ei kooskõlastatud.

3-15-2221

Järgmiseks eelnõu arutamise ajaks määrati 8. jaanuar 2015. Kaebaja alustas menetlust uuesti

16. jaanuaril 2015, kuid eelnõu ei kooskõlastatud, sest kaebaja ei teinud sellesse 8. jaanuaril 2015

otsustatud muudatusi. 20. jaanuaril 2015 saadeti kaebajale veel kord kiri, milles selgitati, kuidas

tuleks eelnõu menetleda. Eelnõu menetlus on seisuga 30. juuni 2015 peatunud ja tööülesanne

täitmata (II episood).

17. novembril 2014 esitas Põlva Lasteaed Lepatriinu vallavalitsusele kooskõlastamiseks arengukava

aastateks 2014 kuni 2019. Ülesande täitjaks määrati kaebaja ja tähtajaks 18. detsember 2014.

Kaebaja alustas menetlust ja saatis eelnõu kooskõlastamiseks 21. novembril 2014, kuid seda ei

kooskõlastatud ning kaebajale tehti 24. novembril 2014 ülesandeks vormistada eelnõu uuesti.

4. detsembril 2014 sai kaebaja ülesande lisada eelnõule arengukava. Kaebaja koostas eelnõu, kuid ei

lisanud sellele arengukava. Edasi menetlesid arengukava teised ametnikud. Vallavalitsus kinnitas

arengukava 12. jaanuaril 2015. Arengukava saadeti avalikustamiseks 25 päeva pärast tööülesande

tähtaja lõppemist (III episood).

2. detsembril 2014 esitas Roosi kool vallavalitsusele taotluse võtta menetlusse kooli põhimäärus.

Kaebajale määrati ülesande täitmise tähtajaks 1. jaanuar 2015. Kaebaja alustas menetlust

11. veebruaril 2015 ja saatis eelnõu kooskõlastusringile 5. märtsil 2015. Töö eelnõu kooskõlla

viimiseks õigusaktidega tegi kaebaja eest ära teine ametnik, kes kooskõlastas eelnõu märkustega

10. märtsil 2015. Kuna eelnõu vajas muutmist ja täiendamist, siis ei kiitnud vallavalitsus seda heaks.

Kaebajale anti täpsemaid juhiseid ja selgitusi. Tal paluti esitada parandused 31. märtsil 2015.

30. aprillil sai kaebaja ülesande koostada vallavalitsuse 22. mai 2015. a istungil esitamiseks uus

eelnõu. Kaebaja eelnõu menetlemist ei jätkanud. 28. mail 2015 uuendasid menetluse teised

ametnikud ja eelnõu võeti vastu 10. juunil 2015 (IV episood).

3. detsembril 2014 esitas Põlva Ühisgümnaasium vallavalitsusele taotluse võtta menetlusse kooli

põhimäärus. Kaebajale anti ülesande täitmise tähtajaks 2. jaanuar 2015. Kaebaja alustas ülesande

täitmist 12. veebruaril 2015 ja saatis eelnõu kooskõlastamiseks 3. märtsil 2015, kuid see vajas

muutmist ja täiendamist ja seda ei kiidetud heaks. Kaebaja eelnõu menetlemist ei jätkanud ja

ülesanne on täitmata (V episood).

23. detsembril 2014 esitas Põlva Lasteaed Mesimumm vallavalitsusele taotluse võtta menetlusse

lasteaia põhimäärus. Kaebajale määrati ülesande täitmise tähtajaks 22. jaanuar 2015. Kaebaja

alustas menetlust 27. märtsil 2015 ja saatis eelnõu kooskõlastamiseks 30. märtsil 2015. Eelnõu ei

kooskõlastatud ja selgitusteks anti aega 31. märtsini 2015. Uue eelnõu koostasid teised ametnikud

17.–27. aprillil 2015 ja vallavolikogu kiitis põhimääruse heaks 13. mail 2015 (VI episood).

13. jaanuaril 2015 esitas Põlva Avatud Noortekeskus taotluse põhimääruse võtmiseks menetlusse.

Kaebajale määrati ülesande täitmise tähtajaks 12. veebruar 2015. Menetlust ei ole alustatud ja

ülesanne on täitmata (VII episood).

13. jaanuaril 2015 esitas Mammaste Lasteaed ja Kool taotluse põhimääruse võtmiseks menetlusse.

Kaebajale määrati ülesande täitmise tähtajaks 12. veebruar 2015. Menetlust ei ole alustatud ja

ülesanne on täitmata (VIII episood).

14. jaanuaril 2015 esitas Põlva Muusikakool taotluse põhimääruse võtmiseks menetlusse. Kaebajale

määrati ülesande täitmise ajaks 13. veebruar 2015. Kaebaja sai 30. aprillil 2015 meeldetuletuse

ülesande kohta ja korralduse koostada eelnõu hiljemalt 22. mai 2015. a vallavalitsuse istungiks.

2(10)

3-15-2221

Kaebaja alustas menetlust 18. mail 2015, saatis eelnõu kooskõlastamiseks 19. mail 2015, kuid huvi

edasise menetluse vastu ei tundnud. Ülesanne on täitmata (IX episood).

15. jaanuaril 2014 esitas Põlva Spordikool taotluse põhimääruse võtmiseks menetlusse. Kaebajale

määrati ülesande täitmise ajaks 14. veebruar 2015. Kaebaja sai 30. aprillil 2015 meeldetuletuse

ülesande kohta ja korralduse koostada eelnõu hiljemalt 22. mai 2015. a vallavalitsuse istungiks.

Kaebaja alustas menetlust 31. märtsil 2015 ja saatis eelnõu kooskõlastamiseks 13. mail 2015, kuid

see vajas täiendamist ja parandamist ning seda ei kooskõlastatud. Eelnõu menetlus on peatunud,

kaebaja pole ülesannet täitnud (X episood).

19. jaanuaril 2015 esitas Põlva Lasteaed Lepatriinu taotluse põhimääruse võtmiseks menetlusse.

Kaebajale määrati ülesande täitmise ajaks 18. veebruar 2015. Kaebaja alustas menetlust 25. märtsil

2015 ja saatis eelnõu kooskõlastamiseks 27. märtsil 2015, kuid eelnõu ei kooskõlastatud ja

selgitusteks anti aega 31. märtsini 2015. Teised ametnikud koostasid 17.–27. aprillini 2015 eelnõu

uue versiooni, mille volikogu kinnitas 13. mail 2015 (XI episood).

19. jaanuaril 2015 esitas Põlva Kunstikool taotluse põhimääruse võtmiseks menetlusse. Kaebajale

määrati ülesande täitmise ajaks 18. veebruar 2015. 30. aprillil 2015 sai kaebaja meeldetuletuse

koostada eelnõu hiljemalt vallavalitsuse 22. mai 2015. a istungiks. Kaebaja alustas menetlust

13. mail 2015 ja saatis eelnõu 15. mail 2015 kooskõlastamiseks. Eelnõu on kooskõlastamisel, kuid

kaebaja pole edasise menetluse vastu huvi tundnud ja ülesanne on täitmata (XII episood).

6. märtsil 2015 juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et valla koolieelsetesse lasteasutustesse

vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ei reguleeri lähemalt otsuste tegemist. 28. aprillil 2015 tehti

kaebajale ülesandeks täiendada vallavalitsuse määrust. Ülesande täitmise ajaks määrati 15. mai

2015. Meeldetuletused ülesande täitmise kohta saadeti kaebajale 19. ja 25. mail 2015. Kaebaja

menetlust ei alustanud ja ülesanne on täitmata (XIII episood).

28. aprillil 2015 sai kaebaja ülesande koostada haldusakti eelnõu valla õpilaste elukohajärgse kooli

määramiseks. Ülesande täitmise ajaks määrati 15. mai 2015. Kaebajale saadeti ülesande

täitmatajätmise kohta e-kirjad 19. ja 25. mail 2015. Kaebaja alustas ülesande täitmist 24. mail 2015

ja saatis eelnõu kooskõlastusringile. Korraldus elukohajärgse kooli määramise kohta võeti vastu

27. mail 2015. Kontrollimisel ilmnes, et haldusaktis on palju vigu. Samal päeval paluti kaebajale

saadetud e-kirjas vead parandada hiljemalt 29. maiks 2015. Kaebaja põhjendas vigu 3. juulil 2015

sellega, et vanemate esitatud avaldustes kooli määramise kohta ei kontrollitud õpilaste nimede

kirjapilti rahvastikuregistri järgi. Kaebaja ei täitnud ülesannet tähtajaks ja õpilaste nimekirja

kontrollisid teised ametnikud. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei teavitanud kaebaja

vanemaid õpilastele määratud koolist 30. juuniks 2015. Sellest tekkis palju segadust (XIV episood).

Aprillis 2015 saatis registrispetsialist lapsevanema, kes soovis informatsiooni lasteaiakohtade

taotlemise kohta, kaebaja kui haridus- ja kultuuriosakonna juhataja vastuvõtule. Samal päeval

teavitas lapsevanem vallavalitsust, et kaebaja teatas vastuvõtul, et tegemist on sotsiaalse

probleemiga. Lapsevanem pöördus sotsiaalosakonda, kus sai kohe selgeks, et probleemiga ei tegele

sotsiaalosakond, ja koostöös ühe teise töötajaga probleem lahendati. Vallavanem palus kaebajalt

seletust. Kaebaja seletused sisaldavad seosetut, sisutut informatsiooni, mis ei anna mingit

põhjendust taotluse menetlemise ega isiku abistamata jätmise kohta (XV episood).

11. detsembril 2014 esitas Värska Vallavalitsus Põlva Vallavalitsusele arve lasteaia kohatasu

tasumiseks. Kaebaja vastas 5. jaanuaril 2015, et arvet ei aktsepteerita. Värska Vallavalitsus nõudis

3(10)

3-15-2221

23. jaanuari 2015. a kirjaga põhjendatult arve tasumist. Kaks töökaaslast saatsid kaebajale e-kirjad,

et arve tasumata jätmiseks pole alust ja arve tuleb tasuda. Kaebajal pole õigust otsustada

vallavalitsuse nimel arvete tasumise üle (XVI episood).

Neid tegusid heideti kaebajale ette käskkirja põhjenduste ps 3;

4) käskkirja põhjenduste ps 4 kirjeldatakse kolme episoodi. Kaebaja jättis täitmata osakonna

koosolekul antud ülesande avaldada valla kodulehel koolide lõpuaktuste ajad (I episood), osaleda

Roosi kooli lõpuaktusel ning korraldada lillede hankimine ja kooli lõpetajatele andmine (II episood).

Kaebaja jättis täitmata ülesande fikseerida 11. ja 18. mai 2015 osakonna koosolekute arutlusteemad

ja ülesanded ning edastada need e-postiga teisele töötajale. Kaebaja koosolekuid sisuliselt ei

pidanud, ei fikseerinud nende käiku ega saatnud infot teisele töötajale. Vaatamata korduvatele

meeldetuletustele on info edastamise ülesanne täitmata (III episood).

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, mille lõplikud nõuded olid

järgmised: tunnistada õigusvastaseks Põlva vallavanema vaidlustatud käskkirja resolutsiooni

punkt 1, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, muuta

teenistusest vabastamise alust ja mõista vastustajalt hüvitisena välja kaebaja kuue kuu keskmine

palk ning hüvitis distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise tõttu osaliselt saamata

jäänud töötasu katteks.

3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ning leidis kokkuvõtlikult, et üksikute episoodide

kvalifitseerimisel ei ole tehtud õiguslikke vigu ja kaebaja menetluslikke õigusi pole rikutud.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata,

aga muutis ja täiendas halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu

põhjendustega kaebaja staatuse kohta ametnikuna, distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite

lubatavuse ja kaebajale menetluslike õiguste tagamise kohta ega korranud neid vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lgle 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis

ringkonnakohus järgmist:

1) kaebajale arvati alusetult süüks kahe MTÜ juhatuse liikmeks olemisest teatamata jätmine

(käskkirja punkt 1), meelelahutuslike veebilehekülgede vaatamine (käskkirja p 2), lapsevanemaga

seonduv (käskkirja p 3 XV episood) ja Roosi Kooli aktuselt puudumine (käskkirja p 4);

2) käskkirjas loetletud ülejäänud rikkumiste toimepanemine on tõendatud. Käskkirja punktis 3

toodud rikkumised, v.a lapsevanema taotlusega seonduv, on tõendatud vastustaja

dokumendihaldussüsteemi väljatrükkide, e-kirjavahetuse väljatrükkide, tähtajaks täitmata

tööülesannete loetelu, kaebaja seletuskirjade ja muude aktidega. Mõne episoodi kohta suutis kaebaja

esitada üksikasjalikud selgitused. Selles olukorras näitab haridusasutuste põhimääruste menetluste

kohta seisukoha andmisest hoidumine, et kaebajal ei ole käskkirjas esitatule konkreetseid

vastuväiteid. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et alates 4. juunist 2015 ei ole kaebajal

juurdepääsu vastustaja dokumendihaldussüsteemile. Kui kaebaja tegevus nende menetluste

läbiviimisel olnuks nõuetekohane, saanuks ta taotleda kohtu abi tõendite väljanõudmisel, muu

hulgas ka dokumendihaldussüsteemis registreeritud dokumentide või süsteemi kasutamise logide

4(10)

3-15-2221

saamiseks. Kaebaja taotlusel ongi halduskohus vastustajalt tõendid välja nõudnud, kuid

dokumendihaldussüsteemi andmete saamist kaebaja ei taotlenud;

3) käskkirjas on ebaõigesti leitud, et vallavalitsuse e-posti mittesihipärane kasutamine (käskkirja

p 2) ning valla kodulehel koolide lõpuaktuste aegade avaldamata jätmine ja lillede hankimise ja

kooli lõpetajatele andmise korraldamata jätmine oli tahtlik (käskkirja p 4);

4) karistus määrati distsiplinaarsüütegude kogumi eest. Riigikohus on süütegude kogumi eest

distsiplinaarkaristuse määramise kohta sedastanud, et mitme teo eest distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjas ka ainult ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada määratud

distsiplinaarkaristuse raskust. Seetõttu on selline kaalutlusotsus õigusvastane ja käskkiri tuleb

tühistada (30. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-10-09, p 9);

5) eeltoodule vaatamata ei ole vaidlustatud käskkiri materiaalselt õigusvastane. Kaebajale ebaõigesti

süüks arvatud rikkumised ei moodusta olulist osa etteheidetavatest tegudest ei arvu ega eelkõige

rikkumiste raskuse poolest. Ringkonnakohus peab otsustavaks seda, et karistuse määramisel esitatud

põhjenduste järgi lähtus vastustaja karistuse valikul üheselt üksnes kaebajale esitatud etteheidetest

tööülesannete täitmatajätmise ja täitmisega viivitamise pärast. Nii märgitakse käskkirjas: "X

teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine on läbivalt samalaadne – lohakus eelnõude

koostamisel, kehtiva õiguse mittetundmine (seadused ja nende alusel antud õigusaktid, Põlva valla

õigusaktid) või soovimatus seda teha"; "Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidest

nähtub, et teenistusest vabastamine on õigustatud, kuna puudub igasugune lootus, et teiste

distsiplinaarkaristuse liikide (noomitus, põhipalga vähendamine) kohaldamine kuidagi positiivselt

võiks mõjuda. X teenistuses jätkamine suurendab oluliselt teiste teenistujate töökoormust, tekitab

asjatuid pingeid teenistussuhetes ja kolleegidega ning takistab koostöö sujumist hallatavate

asutustega"; "Karistuse määramata jätmine või kergema karistuse määramine saaks olla

põhjendatud, kui oleks tajutav ametnikupoolne selgelt väljendatud soov edaspidi oma

käitumismustrit muuta ja hakata täitma oma tööülesandeid asjatundlikult ja hoolikalt";

6) seega kasutas vastustaja karistuse valikul kaalutlusõigust kitsalt, hinnates karistuse kaasa toonud

rikkumisena üksnes tööülesannete täitmatajätmist, ja pidas etteheiteid kõrvaltegevuste, tööaja ja

kaebaja kasutusse antud vahendite ebaotstarbeka kasutamise pärast oluliseks selles tähenduses, et

need selgitavad tööülesannete täitmatajätmise põhjusi. Seega on käskkiri karistuse määramise kohta

sõnastatud eksitavalt, sest selles on väidetud, et karistatakse kõigi käskkirjas loetletud tegude eest

kogumis. Tegelikult võeti karistamisel arvesse üksnes käskkirja punktides 3 ja 4 nimetatud

rikkumisi. Nende rikkumiste hulgast ringkonnakohtu välja arvatud teod ilmselgelt kogumi kui

terviku olemust ei muuda. Käskkirja põhjenduste kohaselt on otsustav just kaebaja samalaadiliste

ametiülesannete korduv täitmatajätmine, millest ilmneb ka soovimatus oma käitumist muuta.

Rikkumisi ühekordsete, juhuslikku laadi tööülesannete täitmisel karistuse määramisel ei märgitud;

7) vastustaja kaalutlused on jälgitavad ka olukorras, kus käskkirjas nimetatud rikkumiste kogumist

on osa tegusid kohtumenetlusest välja arvatud;

8) eelkirjeldatud minetustele vaatamata on vaidlustatud käskkiri materiaalselt õiguspärane;

9) distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas esitati menetluse algatamise põhjuseks olevad

rikkumised üldistavalt. Need kattuvad distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja käskkirjas toodud

rikkumistega. Menetluse algatamisel ei olegi nõutav rikkumiste erinevate episoodide detailne

kirjeldamine, kuna asjaolude väljaselgitamine on algatatud menetluse üks eesmärkidest.

5(10)

3-15-2221

Tööülesannete täitmiseks antud korraldustest, lisatähtaegade määramisest ja nõutud seletustest pidi

kaebajale distsiplinaarmenetluse aluseks peetud rikkumiste koosseis olema arusaadav. Käskkirja

lakoonilisus ei saanud takistada kaebajat kaitsmast oma õigusi distsiplinaarmenetluses, kuna talle

tagati seisukohtade ja tõendite esitamise võimalus distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimise

järel. Pole äratuntav, milliseid meetmeid soovis kaebaja distsiplinaarmenetluses lisaks rakendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebaja

väidab järgmist:

1) ringkonnakohus leidis õigesti, et osa kaebajale ette heidetud tegudest ei ole ette heidetavad.

Sellest hoolimata leidis ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkiri on materiaalselt õiguspärane.

Kaebajale määrati karistus tegude kogumi eest. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 76 lg 1 järgi on

karistuse määramise õigus vastustajal. Distsiplinaarkaristuse määramine ja kohase karistusliigi valik

on karistuse määramise õigusega isiku diskretsiooniline otsustus (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-14-

13, p 13). Kuna käskkirjas märgitud tegude kogumist ei ole osa tegudest kaebajale ette heidetavad,

siis on ringkonnakohus sisuliselt teostanud kaalutlusõigust vastustaja eest. See ei ole kooskõlas

ATS § 76 lgga 1, mille järgi distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik,

hinnates kõiki distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina;

2) ringkonnakohus möönis, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas on rikkumised esitatud

üldistavalt, kuid leidis, et neid ei peagi esitama detailselt. Kohus jättis tähelepanuta, et ATS § 72

lgte 1−3 kohaselt algatatakse menetlus, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid. Neid asjaolusid

tuleb selles käskkirjas kirjeldada, ehkki mitte nii detailselt kui karistuse määramise käskkirjas.

ATS § 72 lg 3 mõte on, et isik teaks, mida talle ette heidetakse, ja saaks anda seletusi. Praegusel

juhul ei võimaldanud üldistuse tase selgitusi anda;

3) kaebaja kaotas teenistusest kõrvaldamise tõttu juurdepääsu oma e-postile ja

dokumendihaldussüsteemile. Talle ei selgitatud tema õigusi. Talt ei küsitud seletust enne

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kätteandmist. Seega ei olnud kaebaja distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtte kättesaamiseni teadlik talle tehtud etteheidetest. ATS § 73 lg 3 järgi tuleb ametnikule

anda seletuste andmiseks vähemalt viis tööpäeva ATS § 72 lgs 3 nimetatud käskkirja

kättetoimetamise päevast;

4) tõendite saamiseks esitas kaebaja 30. juulil 2015 vastustajale teabenõude, et saada oma e-posti

täielik sisu vaadeldaval perioodil, dokumendihaldussüsteemist tema vastutusel olnud ja

distsiplinaarmenetluses viidatud dokumentide menetlemise logi ja kooskõlastajate kommentaarid.

Vastustaja keeldus sellest. Kaebaja on kogu menetluses selgitanud, et dokumentide menetlemine ei

seisnud tema taga. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtte ja toimiku dokumentidega oli piisavalt tagatud. Selle asemel et tuvastada

menetlusõiguse rikkumine halduskohtu poolt, leidis ringkonnakohus, et kui kaebaja arvates ei olnud

distsiplinaarmenetluse läbiviimine nõuetekohane, saanuks ta taotleda kohtult tõendite väljanõudmist

ja halduskohus ongi kaebaja taotlusel vastustajalt tõendid välja nõudnud. Kuid kaebaja ei taotlenud

andmete saamist dokumendihaldussüsteemist. Kuna kaebaja esitas 30. juulil 2015 sellesisulise

taotluse vastustajale, siis pidanuks kohus need asjaolud ise välja selgitama või küsima kaebajalt, kas

see soovib kohtu kaudu koguda teavet dokumendihaldussüsteemist (HKMS § 2 lg 4, 5 ja 6);

6(10)

3-15-2221

5) kaebaja sai oma seisukohad esitada alles pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte saamist.

Vastustaja ja kohus ei võimaldanud tal oma väiteid tõendada. Kaebaja seisukohtade esitamine alles

menetluse lõpus tähendas, et nendega ei arvestatud rikkumise tuvastamisel ega karistuse

määramisel. Käskkirja lk-l 20 refereeritakse vaid kaebaja üksikuid lauseid, kuid pole püütud aru

saada tema seisukohtadest ega neid sisuliselt käsitletud.

7. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Ringkonnakohus eristab praeguses asjas kolme süütegude kogumit: esiteks, distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja põhjendava osa punktides 1 kuni 4 loetletud kõik süüteod, mille eest määrati

kaebajale karistus; teiseks, karistamise käskkirjas loetletud süüteod, mida ringkonnakohus ei

pidanud kaebajale etteheidetavaks või tahtlikuks; kolmandaks, rikkumised, mida võeti tegelikult

arvesse teenistusest vabastamise kui raskeima distsiplinaarkaristuse kohaldamisel. Sellised olid

käskkirja põhjenduste ps 3 loetletud episoodid I kuni XIV ja XVI ning käskkirja punktis 4 nimetatud

III episood (vt käesoleva otsuse p 5 alapd 5 ja 6).

Ringkonnakohus leidis, et kaebajale ebaõigesti süüks arvatud rikkumised ei moodusta olulist osa

etteheidetavatest tegudest arvu ega eelkõige rikkumiste raskuse poolest. Ringkonnakohus pidas

otsustavaks seda, et karistuse määramisel esitatud põhjenduste järgi lähtus vastustaja karistuse

valikul üheselt üksnes etteheidetest kaebajale tööülesannete täitmatajätmise ja täitmisega viivitamise

pärast (vt käesoleva otsuse p 5 alap 5). Seejuures möönis ringkonnakohus, et mõned kaebajale

ebaõigesti süüks arvatud teod olid teenistusülesannete rikkumised.

9. Kaebaja heidab ringkonnakohtule ette, et see teostas vastustaja eest kaalutlusõigust, kui luges

karistamise käskkirja materiaalselt õiguspäraseks ka olukorras, kus ta oli karistuse määramise

käskkirjas märgitud süütegude kogumist välja arvanud mitu tegu. Kaebaja viitab ka ATS § 76 lgle 1,

mille järgi karistuse määramise õigus kuulub vastustajale, ja Riigikohtus asjas nr 3-3-1-14-13 tehtud

otsuse ple 13.

Sisuliselt väidab kaebaja, et karistus on määratud õigusvastaselt kõigil juhtudel, kui

distsiplinaarkaristuse määramisel ette heidetud süütegude kogumist kas või üks on kohtumenetluses

ära langenud. Kaebaja see seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, millele on viidatud

käesoleva otsuse punktis 11.

10. Esmalt on aga oluline analüüsida, kas ringkonnakohus leidis õigesti, et kaebajat karistati üksnes

nende rikkumiste eest, mida ringkonnakohus ära märkis. Kolleegium ei pea ringkonnakohtu seda

seisukohta õigeks. Nimelt on karistuse määramise käskkirjas valitud karistuse põhjendamiseks

esitatud ka järgmine lause: "Tuginedes eeltoodule, hinnates kõiki DM raames kogutud tõendeid ja

asjaolusid kogumina, arvestades DM kokkuvõttes toodut ning X poolt esitatud selgitusi ja

vastuväiteid DM kokkuvõttele, asun seisukohale, et vastuväited ei anna alust jätta

distsiplinaarvastutust rakendamata ning on vajalik ja põhjendatud X distsiplinaarkorras karistamine

kõige rangema meetmega – ATS § 70 lõige 3 – teenistusest vabastamine." Seega määrati karistus

kõigi tegude eest, mida heideti kaebajale ette distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas.

7(10)

3-15-2221

11. Kolleegiumi senise praktika järgi tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada ka

siis, kui süütegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, langeb kohtuliku kontrolli

käigus ära üks süütegu. Nimelt on kolleegium 30. aprillil 2009 asjas nr 3-3-1-10-09 tehtud otsuse

ps 9 leidnud: "Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et juba ühe süüteo alusetu omistamine

kaebuse esitajale võis mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust ning ka ainuüksi sel

põhjusel, sõltumata muude käskkirjas väidetud süütegude tõendatusest, on käskkirjas langetatud

kaalumisotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele." 15. mail 2013 asjas nr 3-3-1-76-12

tehtud otsuse ps 18 viitas kolleegium 30. aprilli 2009. a otsusele ja ütles, et jääb selles esitatud

seisukoha juurde.

12. Teist liiki haldusasjade lahendamisel on kolleegium olnud kaalutlusvigade tagajärgede suhtes

teistsugusel seisukohal kui distsiplinaarasjade lahendamisel. 15. mail 2013 asjas nr 3-3-1-78-12

tehtud otsuse ps 12 leidis kolleegium, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduste osaline

ekslikkus ei too kaasa haldusakti tühistamist. 11. novembril 2015 asjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse

ps 20 tegi kolleegium asja lahendamisel järgmise järelduse: "Riigikohus leiab, et kuna vaidlustatud

otsuses on sedavõrd suur hulk asjakohatuid või põhjendamatuid argumente, ei ole kohtul võimalik

veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus

tunnistada õigusvastaseks."

Nendes asjades omistas kolleegium määrava tähenduse asjakohatute argumentide hulgale ja

tähendusele kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis.

13. Kolleegium peab õigeks ühtlustada kohtupraktikat ja lähtuda viimasest seisukohast ka

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade puhul. Kolleegium muudab oma seisukohta, mis

kujundati asjades nr 3-3-1-10-09 ja 33-1-76-12. Kolleegium asub seisukohale, et mõne teo

äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige

kvalifitseerimine tahtliku teona ei too alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud

kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa

ette heidetud tegudest ei arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi tekkida

kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla

ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga võib olla kaasa toonud teistsuguse karistuse.

14. Selline on ka ringkonnakohtu lõppjäreldus praeguses asjas. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

selle järeldusega.

Seega ei too karistamisel kaebajale omistatud tegude kogumist mõne teo äralangemine ja mõne teo

ebaõige kvalifitseerimine tahtlikult toime pandud süüteona kaasa karistuse määramise käskkirja

tühistamist.

II

15. Kaebaja heidab vastustajale ja kohtutele ette vastavalt ka distsiplinaarmenetlusõiguse ja

kohtumenetlusõiguse rikkumisi. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ta ei saanud

distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja ebakonkreetsuse tõttu esitada vastuväiteid ning talle ei

tutvustatud selle käskkirja kättetoimetamisel tema õigusi, et vastustaja ei taganud kaebajale

teenistusest kõrvaldamise ajaks juurdepääsu tema e-postile vallavalitsuses ja vallavalitsuse

dokumendihaldussüsteemile, et kaebaja sai oma vastuväited esitada alles pärast

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte saamist, et karistamise käskkirjas kaebaja vastuväidetega ei

8(10)

3-15-2221

arvestatud (neid kajastati karistuse määramise käskkirjas napilt). Kohtule heidab kaebaja ette, et see

ei nõudnud omal algatusel välja vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi materjale.

16. ATS § 72 lgga 3 nõutakse, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas kirjeldataks

teadaolevaid asjaolusid. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas (4. juuni 2015. a käskkiri),

millega kaebaja ühtlasi kõrvaldati teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, ei ole tõepoolest esitatud

konkreetseid kahtlustusi ega ühtegi süüteoepisoodi. Piirdutud on üldiste vihjetega ülesannete

täitmatajätmisele. Samas on ilmne, et vähemalt osa episoode, mille eest hiljem karistus määrati, pidi

vastustajale teada olema juba enne distsiplinaarmenetluse algatamist.

ATS § 73 lg 3 kohaselt tuleb distsiplinaarsüüteos kahtlustatavale ametnikule anda vähemalt viis

tööpäeva distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kättetoimetamise päevast, et ta saaks esitada

kirjaliku seletuse distsiplinaarsüüteo kohta. On tõsi, et asja materjalidest ei nähtu, kas kaebajale tehti

see võimalus teatavaks.

Kuid kaebajale 14. juulil 2015 kätte toimetatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes selgitati talle

võimalust esitada hiljemalt 24. juuliks 2015 kirjalik arvamus ja vastuväited. 17. juuli 2015. a

käskkirjas, millega pikendati distsiplinaarmenetluse tähtaega, anti kaebajale võimalus esitada talle

14. juulil 2014 kätte toimetatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta oma kirjalik arvamus ja

vastuväited. 17. juuli 2015. a käskkirjaga pikendati seda tähtaega kaebaja 14. juulil 2015 esitatud

taotluse alusel 4. augustini 2015. Kaebaja põhjendas taotlust oma välisreisiga 15. juulist kuni

28. juulini 2015. Ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte mahtu arvestades ei saa seda tähtaega pidada

liiga lühikeseks.

Vastustaja ei täitnud küll ATS § 72 lgs 3 ja § 73 lgs 3 sätestatud kohustusi, kuid on kaebaja suhtes

täitnud ATS § 73 lgs 7 sätestatud kohustuse anda ametnikule võimalus esitada viie tööpäeva jooksul

kirjalik arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. Kuna kaebaja on enne

karistuse määramist ATS § 73 lg 7 nõuete kohaselt ära kuulatud, siis ei saa nimetatud rikkumised

tuua kaasa karistuse määramise käskkirja õigusvastasust.

Kolleegium märgib, et ka distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas mainitud mõne etteheidetava

süüteo konkreetne äramärkimine ja kaebaja teavitamine võimalusest esitada vastuväiteid nende

etteheidete kohta ei oleks olukorras, kus karistamise käskkirjas on etteheidetavate tegude hulk palju

suurem, saanud eelduslikult kuidagi mõjutada edasist menetlust ja selle tulemust.

17. Asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri langeb põhjendustelt kokku

distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega ja et karistuse määramise käskkirjas on kaebaja väga mahukat

arvamust ja vastuväiteid refereeritud napilt, et anna alust järelduseks, et nendega karistamisel ei

arvestatud ning et karistuse määramine oli õigusvastane just kaebaja väidete käskkirjas esitamata ja

analüüsimata jätmise tõttu.

18. Kaebajal ei olnud ajal, mil ta oli distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud,

juurdepääsu oma e-postile vallavalitsuses ega vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemile.

Kohtumenetluse käigus esitas kaebaja taotluse, et halduskohus nõuaks välja tema e-posti sisu

vaidlusalusel perioodil. Kohus seda ka tegi ja kaebajal oli võimalik kasutada oma e-posti sisu

kohtumenetluses. Kaebaja ei taotlenud kohtult, et see nõuaks vastustajalt

dokumendihaldussüsteemist mingi konkreetse tunnuse vms alusel tehtud väljavõtte esitamist.

Kolleegiumile ei nähtu kohtuasja toimikust ka asjaolusid, miks halduskohus oleks pidanud seda

tegema omal algatusel.

9(10)

3-15-2221

Samas esitas kaebaja kohtumenetluses taotluse, et halduskohus nõuaks välja tema e-posti sisu

vaidlusalusel perioodil. Kohus seda ka tegi ja kaebajal oli võimalik kasutada oma e-posti sisu

kohtumenetluses. Halduskohus ei pidanudki võtma asja juurde väljavõtteid vallavalitsuse

dokumendihaldussüsteemist olukorras, kus kaebaja taotles vaid oma e-posti sisu väljanõudmist

vaidlusaluse perioodi kohta ega taotlenud dokumendihaldussüsteemist mingi konkreetse tunnuse

alusel tehtud väljavõtete asja juurde võtmist.

III

19. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

20. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). HKMS § 107 lõike 4 järgi tuleb kautsjon arvata riigituludesse.

21. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kaebaja nimi kohtu algatusel

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)