2-17-102708/37 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-17-102708

Määruse kuupäev

Tartu, 7. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine

nimi Korteriühistu Allika Toila) hagi Nataliya Shtolfi vastu

1592 euro 37 sendi väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-102708

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nataliya Shtolfi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu

(endine nimi Korteriühistu Allika Toila, registrikood

80105316), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Kostja Nataliya Shtolf, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Meelis Pirn

Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-102708

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Nataliya Shtolfi kanda.

4. Mõista Nataliya Shtolfilt Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine nimi

Korteriühistu Allika Toila) kasuks välja menetluskulu 330 eurot.

5. Arvata määruskaebuse eest tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-17-102708

1. Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Allika Toila) esitas

31. märtsil 2017 Viru Maakohtule hagi Nataliya Shtolfi (kostja) vastu 1215 euro 19 sendi ja viivise

377 eurot 18 senti väljamõistmiseks.

2. Viru Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2018. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 1592 eurot 37 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt hageja menetluskulude

katteks välja 1005 eurot.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

695 euro 71 sendi ning sellelt arvutatud viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas. Kostja palus

teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Muu hulgas leidis kostja apellatsioonkaebuses, et kuna ta ei pea tasuma hagejale 695 eurot 71 senti

ja sellelt arvutatud viivist, peavad hageja menetluskulud jääma tema enda kanda. Menetluskulude

väljamõistmisel on põhjendamatu nõuda esialgse hagiavalduse koostamise eest kogu 180 euro

hüvitamist, sest hageja uus esindaja esitas sisuliselt uue hagiavalduse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus keeldus 14. veebruari 2018. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine alust väitmiseks, et maakohus oleks

materiaal- või menetlusõiguse normi selgelt ebaõigesti kohaldanud või tõendeid selgelt ebaõigesti

hinnanud. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu otsusega ning nii sisustab vaidluse lahendamisel

aluseks võetud õigusnorme kui ka hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei anna põhjust väita

vastupidist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema, sest

kostja taotles apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ka menetluskulude väljamõistmise

osas. Maakohus mõistis menetluskulude katteks kostjalt välja 1005 eurot.

Maakohus hindas tõendeid selgelt valesti. Maakohus jättis 26. jaanuari 2014. aasta ja 31. jaanuari

2016. aasta üldkoosolekute protokollid kui tõendid hindamata ja see mõjutas oluliselt lahendit.

Nimetatud üldkoosolekutel määrati selgelt kindlaks gaasikulude jaotamise kord, mitte soojuskulude

jaotamise kord. Kostja tasus eraldi elektri ja vee eest ning tal on kohustus maksta eraldi

majanduskulud ja haldustasud. Vaatamata sellele leidis kohus, et kostja peab katlamaja

käigushoidmise ja hooldamise kulud eraldi tasuma. 31. jaanuari 2016. aasta üldkoosoleku

protokollis kinnitati, et hageja kasutas 2015. aastal gaasikulude jaotamisel põhimõtet, mille kohaselt

jaotatakse kulu proportsionaalselt korterite mõõturite näitudega.

6. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

2(4)

2-17-102708

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel

rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 1215 euro 19 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasi

lahendati TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli ringkonnakohtul

TsMS § 637 lg 21 alusel otsustada, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse või mitte. Maakohus ei

andnud otsuses TsMS § 637 lg 21 mõttes luba edasikaebamiseks. Seega pidi ringkonnakohus

apellatsioonkaebust menetlema üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

puuduvad TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alused kaebuse menetlemiseks.

9. Kostja leiab määruskaebuses, et ringkonnakohus peab apellatsioonkaebust menetlema, sest kostja

taotles selles maakohtu otsuse tühistamist ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus

mõistis menetluskulude katteks kostjalt välja 1005 eurot.

10. Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohus ei saa keelduda TsMS § 637 lg 21 põhjal

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest olukorras, kus maakohus on lihtmenetluse asja otsuses

kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab selle

apellatsioonkaebuses ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus (vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot; Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-51-16, p 11).

Seega ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg-le 21 alusel

keelduda, kui on täidetud kolm tingimust:

•

maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse;

•

menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ja

• täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

11. Maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse.

Apellatsioonkaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustas kostja maakohtu otsuse ka menetluskulude

väljamõistmise osas. Kolleegiumi arvates on apellatsioonkaebuse resolutsioon sõnastatud ebaselgelt.

Resolutsioonist ei selgu, kas kostja vaidlustab ainult menetluskulude jaotuse või ka nende

kindlaksmääramise ning kui ta vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramise, siis millises ulatuses.

Siinjuures rõhutab kolleegium, et üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamisest ei piisa, et

ringkonnakohtul oleks kohustus apellatsioonkaebust menetleda.

12. Apellatsioonkaebuse põhjendustest on võimalik järeldada, et kostja eesmärk on vaidlustada nii

menetluskulude jaotus kui ka kindlaks määratud menetluskulude rahaline suurus. Täpsemalt viitas

kostja sellele, et menetluskulude väljamõistmisel on põhjendamatu nõuda esialgse hagiavalduse

koostamise eest kogu 180 euro hüvitamist, sest hageja uus esindaja esitas sisuliselt uue

hagiavalduse. Muid vastuväiteid menetluskulude suuruse kohta kostja ei esitanud. Sellest järeldub,

et TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks ei ole

täidetud, kuivõrd vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 200 eurot. Seega ei nõustu

3(4)

2-17-102708

kolleegium kostja väitega, et ringkonnakohus ei saanud menetluskulude vaidlustamise tõttu

apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda.

13. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et maakohus oleks TsMS § 637 lg 21

mõttes selgelt valesti tõendeid hinnanud ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega on

ringkonnakohus õigustatult apellatsioonkaebuse menetlemisest keeldunud.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

järgi kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 2,75 tundi määruskaebusega

tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks. Hageja palub menetluskulude

katteks välja mõista 330 eurot. Hageja ei ole taotlenud TsMS § 177 lg 4 järgi viivise väljamõistmist.

Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Hageja

lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata

määruskaebuse eest tasutud kautsjon riigituludesse.

Peeter Jerofejev

Henn Jõks

Jaak Luik

4(4)