2-17-268/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-268

Tsiviilasi

N.P. hagi B. AS-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja 1200 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1200 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: N.P. (hageja), ik XXX; esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja: B. AS (kostja), rk 11314032; esindaja Kaisa

Summel

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 1. detsembri 2017 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud N.P. kanda.

4. Mõista N.P. lt välja B. AS-i kasuks apellatsiooniastme menetluskulude katteks 232,05 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N.P. (hageja) esitas hagi B. AS-i (kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping alates 30. augustist 2016 ning mõista

kostjalt välja hageja kasuks töölepingu lõpetamise hüvitis 1200 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. oktoobril 2014 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus

hageja tööle kostja juurde hooldajana. Kostja ütles 30. augustil 2016 alates samast kuupäevast

töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Ülesütlemise avalduse kohaselt on

kostjale esitatud hageja kohta kaebusi, mille järgi on hageja korduvalt solvanud klienti, riielnud

kliendiga ning takistanud kliendil vajutada abikutsungi nuppu, jättes kliendi sellega abitusse

seisundisse. Kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, kuna avalduses

märgitud põhjused on tõendamata ja välja mõeldud ning hageja ei ole kostja korraldusi ja

töökohustusi rikkunud. Kui ülesütlemine on tühine, tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 järgi

lõpetada ja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni

pärast avalduse esitamiseks ettenähtud 30-päevase tähtaja möödumist. Hageja 24. septembril

2016, s.o tähtaegselt esitatud avaldusel, ei ole hageja allkirja ja töövaidluskomisjoni

vastuvõtmise märget. Hageja teine avaldus jõudis töövaidluskomisjoni alles pärast

vaidlustamistähtaja möödumist. Hilinenud avalduses esitas hageja uue nõude, mitte ei

kõrvaldanud varasema avalduse puudusi. Seetõttu tuleb lugeda, et hageja loobus töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest. Kuna töövaidluskomisjoni istungi ajaks oli

töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg möödunud, ei olnud võimalik hagejal komisjoni

istungil nõuet täpsustada ja ülesütlemise tühisuse tuvastamist ega hüvitise väljamõistmist

nõuda.

Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel,

sest hageja käitus kostja klientidega ebaväärikalt, kasutades ebasündsaid väljendeid, riidles

patsiendiga ja jättes patsiendi abitusse seisundisse. Kostja oli hagejat ebaväärika käitumise tõttu

hoiatanud 22. detsembril 2015. Hageja teadis töölepingust ja ametijuhendist, et tal on kohustus

lähtuda töö tegemisel meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipidest ning kliendikeskse ja

sõbraliku teenindamise põhimõtetest. Hageja rikkumised on tõendatud tunnistajate ja kostja

juhatuse liikme ütlustega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus jättis 1. detsembri 2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti

hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja kostja kasuks menetluskulud 850,85 eurot.

Maakohus leidis, et nõue ei ole aegunud, kuid tööleping öeldi kehtivalt ja õiguspäraselt üles.

Pooled ei vaidle selle üle, et ülesütlemisel järgiti seaduses sätestatud nõudeid, st täidetud on

ülesütlemise formaalsed eeldused. Pooled vaidlevad, kas ülesütlemiseks oli seadusest tulenev

alus, st kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Lisaks vaidlevad pooled selle üle,

kas hageja järgis töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamisel seaduses sätestatud

tähtaega või on hagi aegunud.

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg on ITVS § 6 lg 2 kohaselt 30

kalendripäeva ülesütlemise avalduse saamisest. Ka TLS § 105 lg 1 järgi tuleb töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi või avaldus esitada 30 päeva jooksul arvates

ülesütlemise avalduse saamisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Pooled ei vaidle, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 30. augustil 2016 ning

esitas 24. septembril 2016 töövaidluskomisjonile avalduse, millel ei olnud tema allkirja.

Ainuüksi asjaolu, et hageja avaldus oli puudusega, ei anna alust järeldada, et hageja ei

vaidlustanud töölepingu ülesütlemist tähtaegselt. Töövaidluskomisjon kui haldusorgan on

HMS § 15 lg 1 järgi kohustatud talle esitatud avalduse vastu võtma, sõltumata selle puudustest,

kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul,

loetakse avaldus HMS § 15 lg 3 esimese lause kohaselt tähtaegselt esitatuks. Sarnaselt on

puudustega dokumendi esitamine reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (nt TsMS

§ 3401). Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt juhtis töövaidluskomisjon hageja tähelepanu

tema avalduse puudusele ning palus täpsustada hüvitise nõuet. Samas ei ole töövaidluskomisjon

andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega (TVK, tl 17). Hageja esitas 10. oktoobril

2016 töövaidluskomisjonile allkirjastatud ja hüvitise nõuet täpsustava avalduse (TVK, tl 8-9).

Lisaks on hageja oma nõuet selgitanud töövaidluskomisjoni istungil ega ole töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest loobunud või seda tagasi võtnud (TVK, tl 7 pöördel).

Seetõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist

tähtaegselt vaidlustanud.

TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval

põhjusel. Tööandja võib öelda töölepingu TLS § 88 lg 1 järgi erakorraliselt üles töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige nt juhul, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3).

Hagejale 30. augustil 2016 esitatud ülesütlemise avalduse järgi rikkus hageja töölepingus,

ametijuhendis ja TLS-s sätestatud kohustusi. Ülesütlemise avalduse kohaselt käitus hageja

31. juulil 2016 ja 2. augustil 2016 kostja kliendiga ebaprofessionaalselt, solvates teda

ebaväärikate sõnadega, ning kuritarvitas 9. augustil 2016 oma seisundit, riieldes kostja

kliendiga, tõstes tema voodivõre üles ning võttes tema käe küljest ära abikutsungi nupu, mis on

kliendi abitusse seisundisse jätmine (TVK, tl 14-15).

Hagejaga sõlmitud töölepingu p 2.4 järgi on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel lähtuma

tööandja huvidest, peab täitma töökohustusi lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu

p 2.2 järgi määratakse tööülesanded tööandja kehtestatud ametijuhendis, millega tutvumise

kohta annab töötaja allkirja (TVK, tl 30-31). Hageja ametikoha (hooldaja) ametijuhendi p 4

kohaselt on hooldaja töö põhieesmärk osutada kvaliteetset ja professionaalset kliendikeskset

hooldusabi, juhinduda nii seadustest kui ka meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipidest ning

kliendikeskse ja –sõbraliku teenindamise põhimõtetest. Lisaks on ametijuhendis sätestatud

hooldaja peamised ülesanded ja töö eeldused, sh töötajalt nõutavad omadused (usaldusväärsus,

lojaalsus jms). Hageja on ametijuhendi allkirjastanud (TVK, tl 36-39).

Töölepingus kokkulepitud kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest (VÕS § 1 lg 1 ja § 76 lg 1). Töötajal on TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 järgi kohustus

täita oma kohustusi tööandjale lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu

silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 15 lg 2 p 9 kohaselt on

töötajal kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide

või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille

järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2

kohaselt töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske,

töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid

ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Maakohtu hinnangul on hooldajana töötaval

isikul kohustus käituda tööandja klientidega (patsientidega) viisakalt ning nende heaolu ja huve

arvestavalt. Ilmselgelt ei ole hooldajal õigus kasutada klientide vastu vaimset ja füüsilist

vägivalda ega kliente karistada.

Maakohus leidis, et hageja rikkumised on tõendatud E.M. kaebuse ning tunnistajate M.V. ja

E.M. vande all antud ütlustega. E.M. kaebuse ja ütluste kohaselt kohtles hageja teda juulis ja

augustis 2016 korduvalt ebaväärikalt, solvates teda ja karjudes tema peale (TVK, tl 53;

kohtutoimik, lk 60 ja 68 pöördel). M.V. ütluste kohaselt teatati kostjale 2015. a lõpus hageja

vägivaldsusest, mille peale hagejat hoiatati, ning augustis 2016 sai kostja voodihaige kliendi

lähedaselt teada, et hageja eemaldas kliendi käelt abi kutsumise nupu (kohtutoimik, lk 68).

On tõendatud, et hageja oli kostja klientidega ebaväärikalt käitunud ka enne töölepingu

ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid. Tunnistaja S.U. ütluste kohaselt nägi ta detsembris 2015,

kuidas hageja karjus kliendi peale ja kiskus teda voodi äärte küljest lahti (kohtutoimik, lk 68

pöördel). Kostja töötaja seletuskirjast nähtuvalt oli hageja 20. detsembril 2015 kliendi peale

karjunud, teda rebinud, lükanud ja löönud (kohtutoimik, lk 49-50). Kostja hoiatas 22.

detsembril 2015 hagejat, et rikkumise kordumisel öeldakse tööleping üles. Selle hoiatuse

kohaselt on hagejat samal põhjusel suuliselt hoiatatud ka varem (TVK, tl 44).

Maakohtu hinnangul on kostja töölepingu ülesütlemise avalduses esitatud hageja rikkumised

käsitatavad mõjuva põhjusena, mille tõttu ei saa poolte huve järgides eeldada töösuhte jätkamist

(TLS § 88 lg 1). TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu üles töötaja kohustuse

rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja hoiatas hagejat 22. detsembril 2015 ning kostja on

tõendanud selle hoiatuse aluseks olnud hageja rikkumised. Töölepingu seadus ei näe ette

hoiatuse kehtivuse aega. Maakohtu arvates on hoiatamiskohustuse täidetuks lugemisel oluline

eelkõige see, milliste rikkumiste tõttu on hagejat hoiatatud, mitte hoiatuse ning uute rikkumiste

ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv ajaline periood.

Kuna kostja hoiatas hagejat 22. detsembril 2015 sarnaste rikkumiste tõttu, millele tuginedes ta

töölepingu 30. augustil 2016 üles ütles, oli kostja täitnud TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja lg 3 esimeses

lauses sätestatud hoiatamiskohustuse. Maakohus leidis, et juhul, kui kostja 22. detsembri

2015. a hoiatust ei saaks pidada hoiatamiskohustuse täitmiseks, kuna selle hoiatuse tegemisest

oli möödunud ebamõistlikult pikk aeg, vabanes kostja hoiatamiskohustusest TLS § 88 lg 3 teise

lause alusel. Hageja töö iseloomu ning rikkumiste laadi ja korduvust arvestades ei saanud ta

hea usu põhimõtte järgi oodata, et kostja teda veelkord hoiatab.

Kuna kostjal oli õigus öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles ning kostja

oli enne töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatanud kooskõlas TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja lg-s 3

sätestatuga, on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Seega ei

ole töölepingu ülesütlemine tühine.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuna hagi jäeti rahuldamata.

Kostja põhjendatud menetluskulud on 850,85 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud kostjal 30.08.2016 hoiatuse esitamisel õigust öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3

alusel erakorraliselt üles, sest kostja ei ole enne töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatanud

kooskõlas TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja lõikes 3 sätestatuga. Täitmata on ülesütlemise materiaalsed

eeldused;

2) on maakohtu järeldused TLS § 88 lg 3 teise lause kohaldamise kohta vastuolus kostja

käitumisega ja TLS § 88 lõikega 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust sai või pidi teada

saama;

3) on tuvastamata, kes esitas hageja kohta kaebuse ja on selgusetu, miks teda istungile ei

kutsutud. Usaldusväärselt ei ole tõendatud 9. augusti 2016 rikkumine;

4) ei saa rikkumiste eest, mille kohta on tehtud hoiatus, öelda töölepingut üles. Pärast

30.08.2016 hoiatuse tegemist ei ole töötaja töökohustusi rikkunud.

Apellandi menetluskulu on 360 eurot. Tegu on õigusabikuluga.

5. Kostja vaidles apellatsioonile vastu.

Vastuse kohaselt on kostja esitanud maakohtus tõendid ja istungil on kuulatud üle kolm

tunnistajat (S.U. , E.M. ja kostja juhatuse liige M.V. aluseks olevaid, sh 22.12.2015 hoiatuses

nimetatud, asjaolusid. Hageja ei täitnud töökohustusi kohaselt ja ei parandanud ennast ka pärast

hoiatamist. Tunnistaja V. V ütles, et hagejat hoiatati nii suuliselt kui ka kirjalikult enne

töölepingu lõpetamist. Etteheidetud tegude ja ülesütlemise vaheline ajaperiood oli vajalik

rikkumiste paikapidavuse uurimiseks. Maakohus kohaldas õigus korrektselt.

Vastustaja menetluskulu on 232,05 eurot. Tegu on õigusabikuluga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 1. detsembri 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata

vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ja hinnanud

tõendeid kooskõlas menetlusõigusega. Maakohtu järeldused on selgelt ja loogiliselt jälgitavad

ning analüüsitud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastustena apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Maakohus tuvastas tuginedes vande all üle kuulatud tunnistajate E. M, S. U ja M. V

ütlustele ja M. M kaebusele, et hageja käitus kostja klientidega ebaväärikalt, solvas ja karjus

kliendi peale ning võttis kliendilt ära abi kutsumise nupu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652

lg 1 p 1 aluseks maakohtu otsuses tuvastatud faktilised asjaolud. Maakohus leidis õigesti, et

tegu on olukorraga, kus mõlemapoolseid huve järgides ei saa töösuhet jätkata (TLS § 88 lg 1).

Maakohus märkis põhjendatult, et hooldajana töötaval inimesel on kohustus patsientidega

käituda viisakalt ja nende heaolu arvestavalt. Kindlasti ei arvesta abi vajava inimese heaoluga

tema sõimamine. Kuna abi vajav inimene on tavapärasest abitumas seisundis, on tema hooldajal

kõrgendatud kohustus käituda viisil, mis inimese väärikust ei alanda. Ringkonnakohus selgitab,

et TLS § 88 lg 1 alapunktid on näitlik ja avatud nimekiri olukordadest, mil võib töölepingu üles

öelda.

9. Töötajale hoiatuse tegemine ei ole iseenesest töölepingu ülesütlemise kohustuslik eeldus

(TLS § 88 lg 3). Kohus peab TLS § 88 lõike 1 kohaldamisel kaaluma mõjuvat põhjust ja

arvestama mõlemapoolseid huvisid ehk tegema kaalutlusotsuse. Maakohus ei teinud

kaalutlusvigu. Samuti viis maakohus diskretsiooni korrektselt läbi TLS § 88 lg 3 märgitud

asjaolude hindamisel. Seega on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei

arvestanud õiguse kohaldamisel kostja käitumisega ja täitmata on ülesütlemise materiaalsed

eeldused.

10. Maakohus tuvastas, et hageja kohta esitas kaebuse E. M (tl 60-61) ja E. M andis ka selle

kohta vande all tunnistuse (tl 69). E. M kaebuse kohaselt toimus hageja ebaväärikas käitumine

31. juulil 2016 ja 2. augustil 2016. Seega on töölepingu ülesütlemise aluseks olnud töölepingu

rikkumine ajaliselt määratletud ja kaebuse esitaja on vande all üle kuulatud. Kuna maakohus

tuvastas, et rikkumised toimusid ka varem, ei oma 9. augusti 2016 rikkumine iseseisvat

tähendust. Lepingu rikkumise ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv aeg (alla ühe kuu) ei ole

ebamõistlik. Kuu aja jooksul säilib piisav ajaline side rikkumise ja õiguskaitsevahendi

kasutamisega.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Vastuse koostamise ajakulu 3 tundi on arvestades asja tavapärast keerukust vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub koos käibemaksuga hüvitamisele 232,05 eurot ja see tuleb kostjalt

välja mõista hageja kasuks. Kuna kostja ei saa kogu käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, sisaldub selles ka käibemaks 37,05 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi