2-17-129130/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-17-129130

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-129130

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS hagi JG RÖR OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ramirent Baltic AS (reg.kood 10199349; asukoht:

Laki 11d Tallinn 12915);

Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk (Intrum Estonia

AS; asukoht: Rotermanni 8 Tallinn 10111);

Kostja: JG RÖR OÜ (reg.kood 12712970, asukoht: Erala

keskus 12-1 Erala küla Tartu vald Tartumaa 60505)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JG RÖR OÜ-lt Ramirent Baltic AS kasuks põhivõlgnevus summas 1026,76

eurot.

3. Välja mõista JG RÖR OÜ-lt Ramirent Baltic AS kasuks põhivõlgnevuselt arvestatud

sissenõutavaks muutunud viivis 318,84 eurot.

4. Välja mõista JG RÖR OÜ-lt Ramirent Baltic AS kasuks sissenõudmiskulud 40 eurot.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud JG RÖR OÜ kanda.

7. Määrata Ramirent Baltic AS menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista JG RÖR

OÜ-lt Ramirent Baltic AS kasuks välja 327,60 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Ramirent Baltic AS esitas 6.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult JG RÖR OÜ 1685,02 euro saamiseks. Avaldaja teatas 12.12.2017 kohtule, et

11.12.2017 laekus arve 27104711 katteks 99,98 eurot. Kohus tegi 13.12.2017 võlgnikule

makseettepaneku ning võlgnik esitas 14.12.2017 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas

27.12.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Ramirent Baltic AS (hageja) esitas 10.01.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 35-39)

JG RÖR OÜ (kostja) vastu, milles taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 1141,16 euro, viivise

318,84 euro ja sissenõudekulu 40 euro väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja menetluskulude

kostja kanda jätmist ja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ramirent Baltic AS ja JG RÖR OÜ 22.05.2016

kliendilepingu, mille kohaselt rendib hageja kostjale soovitud seadmeid. Konkreetse seadme

rendile andmise tingimused on fikseeritud eraldi iga seadme rentimisel sõlmitud

rendilepingus. Hageja ja kostja sõlmisid pärast kliendilepingu sõlmimist mitmeid

rendilepinguid. Hageja esitas seadmete rendi eest arveid ning kostja jättis arved osaliselt või

täielikult tasumata. Kohtule esitatud nõude aluseks on kahe tasumata arve (nr 27108296 ja nr

27108309) alusel võlgnetav kogusummas 1141,16 eurot. Kuivõrd kostja vabatahtlikult nõuet

ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Estonia AS-le. Seoses kostjale

saadetud korduvate meeldetuletustega on hagejal tekkinud kohtuväline sissenõudekulu 40

eurot. Kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud

viivitusse. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse

riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja lepingujärgset viivist 0,5% päevas

ning kostja poolt kuulub tasumisele viivis summas 318,84 eurot.

Kostja taotles 05.02.2018 vastuses (tl 80) menetluskulude hageja kanda jätmist, kuna JG RÖR

OÜ ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja märkis, et arvete

tasumine on vastavalt võimalustele toimunud pidevalt ja vastuväiteid ei ole esinenud ning JG

RÖR OÜ soovib jätkuvalt tasuda võlgnevust osade kaupa kuni võlgnevuse likvideerimiseni.

Hageja teavitas kohut, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist teinud 22.01.2018 ühe makse

summas 64,40 eurot. Hageja ei nõustu kostja vastuses esineva väitega, justkui hagejal ei oleks

vastuväiteid selle osas, et kostja tasub arved teadmata aja jooksul. Hageja leiab, et on kostjale

korduvalt vastu tulnud ja võimaldanud arveid tasuda väga pika perioodi jooksul, kuid kostja ei

ole seda praktiliselt teinud. Hageja annab teada, et soovib hagi põhinõuet vähendada vastavalt

kostja poolt tasutule. 06.03.2018 laekus Tartu Maakohtule teade, et Intrum Estonia AS-le on

laekunud 50 eurot arve nr 27108309 katteks.

23.04.2018 kohtuistungil taotles hageja, et kohus teeks sisulise lahendi või tagaseljaotsuse,

kuna kostja on asjast teadlik, kuid pole kohale ilmunud. Hageja märgib, et hagile midagi

lisada ei ole ning arvestades kostja poolt vahepeal tasutut, on hageja põhinõudeks 1026,76

eurot, millele lisandub hagiavalduses märgitud viivis 318,84 eurot ja sissenõude kulu 40

eurot. Hageja taotleb viiviste väljamõistmist kuni 10.01.2018. Kohus kohustas hagejat esitama

menetluskulude nimekirja, mille hageja 24.04.2018 esitas.

Kohtu seisukoht

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada.

2. Hageja on esitanud kohtule hagi Ramirent Baltic AS ja JG RÖR OÜ vahel 22.05.2016

sõlmitud kliendilepingu (tl 41-22) p-st 5.2 tuleneva kohustuse täitmise, viivise ning

võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu p 5.2. kohaselt kuulub renditasu tasumisele Rendileandja

(Ramirent Baltic AS) poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel.

Rentnikule (JG RÖR OÜ) väljastatakse rendiarved Rendiperioodi jooksul 2 korda

kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui Rendileandja ei ole teisiti

määranud, kohustub Rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve saamisest.

Ramirent Baltic AS on 15.03.2017 esitanud kostjale arve nr 27108296 summas 676,76 eurot,

mille tasumise tähtaeg oli 29.03.2017 (tl 54) ja 15.03.2017 arve nr 27108309 summas 464,40

eurot, mille tasumise tähtaeg oli 29.03.2017. Hagiavalduse kohaselt on kostjal nimetatud

arvete alusel tasumata võlgnevus kogusummas 1141,16 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus

rendiarvetel esitatud summade ja nende tasumise kohustuse olemasolu kohta. Kostja on

võlgnevust jaatanud, kuid soovinud tasumist osade kaupa. Kohtumenetluse kestel tegi kostja

kaks osalist makset võlgnevuse tasumiseks ning hageja kinnitas 23.04.2018 toimunud

kohtuistungil põhivõlgnevuse suuruseks 1026,76 eurot. VÕS § 82 lg-st 4 tulenevalt peab

võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte

olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 83 lg 1 kohaselt kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib

võlausaldaja keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest, välja arvatud juhul, kui see

oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on selgitanud, et on kostjale korduvalt vastu

tulnud ja võimaldanud arveid tasuda väga pika perioodi jooksul, mistõttu soovib kogu

võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et

võlgnevuse korraga tasumise nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus

lepingus sätestatud tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja

põhivõlgnevus 1026,76 eurot tasumata rendiarvete katteks.

4. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivise alates arvetel märgitud

maksetähtpäeva (29.03.2017) möödumisest kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2018. Hageja

viitab kliendilepingu p-le 5.4, mille kohaselt Rentniku poolt mistahes makse tasumisega

viivitamisel on Rentnik kohustatud maksma Rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest. Sama viivisemäär on märgitud ka kostja poolt tasumata

arvetel. Viivise kogusumma kahe tasumata rendiarve kohta rakendades kliendilepingus

sätestatud viivisemäära oleks 1626,15 eurot. Hageja on hagiavalduses viivist vähendanud ning

taotleb kostjalt viivise 318,84 euro väljamõistmist. Kostja ei ole kliendilepingus nimetatud

viivisemäära suurusele ega vähendatud viivise nõudele vastuväiteid esitanud ega pole

taotlenud viivise vähendamist. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei vähenda kohus viivist VÕS

§ 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt Riigikohtu

4.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17; 26.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-

07, p 17)

Kuna kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas, rahuldab kohus hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

hageja poolt nimetatud ulatuses 318,84 eurot.

5. Hageja taotleb sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud sättest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada

sissenõudmiskulud 40 euro ulatuses.

Menetluskulud

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka

hüvitatavate

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Hageja

taotleb

menetluskulude

kindlaksmääramist summas 327,60 eurot (tl 92-93) ja taotleb menetluskulude jätmist kostja

kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot (s.h riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 60,08

eurot ja täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 139,92 eurot), hageja esindaja kulud 100

eurot (sh. hagiavalduse esitamine 40 eurot, ettevalmistus 23.04.2018 kohtuistungiks 30

minutit 40 eurot ja osalemine 23.04.2018 kohtuistungil 15 minutit 20 eurot) ning hageja

esindaja sõidukulud 27,60 eurot. Hageja esindaja kulud sisaldavad käibemaksu.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades

asja keerukust ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti on

tõendatud ja tuleb põhjendatuks lugeda hageja esindaja sõidukulud seoses kohtuistungil

osalemisega.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Eeltoodud põhjendustel määrab

kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

327,60 eurot (200 eurot riigilõiv + hageja esindaja kulud 100 eurot + esindaja sõidukulu 27,60

eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik