2-16-130675/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

06.juuni 2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-130675

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi OÜ KODUKATE vastu

võlgnevuse 2 606,70 euro, võla sissenõudmiskulu 40

euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3 270,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150);

Hageja lepinguline esindaja: Oliver Insler (isikukood

XXX, Julianus Inkasso OÜ, e-post oliver@julianus.ee);

Kostja: OÜ KODUKATE (registrikood 11199200,

asukoht Kääri tee 35, Lähtse küla, 75416 Kiili vald, e-post

info@kodukate.ee);

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Kristjan

Talviste (isikukood XXX, elukoht Kääri tee 35, Lähtse

küla, 75416 Kiili vald, e-post kristjantalviste@hot.ee,

kristjan@kodukate.ee).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel,

Kostja nõustumus t lk 44

Hageja nõustumus t lk 25

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt OÜ KODUKATE (registrikood 11199200) hageja Julianus Inkasso

OÜ (registrikood 10686553) kasuks välja 26.03.2012 lepingu nr 1248200 alusel

võlgnevus 2 606,70 eurot (põhineb õigeksvõtul), võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja

seisuga 16.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 415,09 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates 17.03.2017 põhivõlasummast 2 606,70 eurot kuni

põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 2 191,61 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata seisuga 16.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivise nõude

osas summas 0,15 eurot.

5. Jätta rahuldamata kostja taotlus otsuse täitmise korra määramiseks.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

6.2.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 300 eurot

(riigilõiv).

6.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (300 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 30.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse OÜ-lt KODUKATE (kostja) 2 405,13 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

05.01.2017 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 31.01.2017 nõudele vastuväite ning

seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 16.02.2017 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas hagejat 20.02.2017 määrusega esitama hagiavalduse ja tasuma

täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 20.03.2017 hagi (t lk 23-26).

3. Harju Maakohus võttis hagi 28.03.2017 määrusega menetlusse (t lk 38). Kostja vastas hagile

02.05.2017 (t lk 43-44). Hageja esitas 18.05.2017 arvamuse kostja vastusele (t lk 54-55).

4. 04.05.2017 tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning esitas ka

võimalikud kokkuleppe tingimused (t lk 51). Pooled kompromissi ei saavutanud.

5. Kohus määras 14.07.2017 lahendada asi kirjalikus menetluses ja andis pooltele lõplikud

tähtajad (t lk 60). Hageja esitas 24.07.2017 menetluskulude nimekirja (t lk 63).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

6. Hageja palub kostjalt välja mõista:

-

põhivõlgnevus 2 606,70 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 415,24 eurot;

-

võla sissenõudekulu 40 eurot;

-

edasiulatuv viivis 0,0219 % päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni ning sealt edasi võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras,

kuid kokku mitte enam kui 2 606,70 eurot;

-

menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista välja ka viivis menetluskuludelt seaduses

sätestatud määras.

7. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

 Pooled allkirjastasid 26.03.2012 kostja võlgniku Kungla KÜ vastu hagimenetluse

algatamiseks kirjaliku pakkumise. Lepingu alusel esindas hageja kostjat Harju

Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus (Tallinna Ringkonnakohus kinnitas

10.06.2014 määrusega kostja ja tema võlgniku vahel sõlmitud kompromissi). Kostja

võlgnik on kompromissi alusel kokkulepitud kohustused kostja ees täitnud.

 Kostja on maksnud hagejale poolte kokkuleppe alusel esindamise eest tasu põhinõude

laekumiselt, kuid ei ole maksnud tasu viivisenõudelt, mille suurus lepingu punktide 4 ja

5 kohaselt oli 50% tagasilaekunud viivisenõudelt. Ringkonnakohtu kompromissiga

kinnitati viivisenõude suuruseks 5 213,52 eurot. Vastav summa on kostja võlgniku poolt

kostjale tasutud. Hageja tasu laekunud viivisenõudelt on seega 2 606,76 eurot (sisaldab

käibemaksu).

 Hageja esitas kostjale arve nr 79953 summas 2 046 eurot ja arve nr 84330 summas

560,70 eurot (kokku 2 606,70 eurot). Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud.

Kostja ei ole arveid tasunud.

 Viivis arve nr 79953 (2046,00 eurot) tasumata eest on 353,24 eurot (periood

20.01.2015-16.03.2017). Viivis arve nr 84330 (560,70 eurot) tasumata eest on

61,85 eurot (periood 28.10.2015-16.03.2017). Viivisenõude arvestamisel tugineb

hageja seaduses sätestatud viivisemäärale.

 Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka võla

sissenõudmiskulu 40 eurot.

8. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Arve tasumise tähtaeg on kujunenud poolte senise

käitumise alusel, arvel märgitud viide lepingule pole kostjat varasemalt arvete tasumisel

takistanud.

9. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ja menetluskuludelt viivise

väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja esitas hageja 24.07.2017. Hageja menetluskulud on

riigilõiv 300 eurot (vt t lk 2 ja 37 ja 63).

Kostja vastus

10. Esmases vastuses 02.05.2017 tunnistab kostja hagi osaliselt - põhinõude 2 606,70 euro osas

ja vaidleb vastu viivise nõudele (t lk 43-44).

11. Kostja tunnistab hagejaga lepingu sõlmimist, kostja esindamist hageja poolt, mis oli

asjatundlik ning kompromissi sõlmimist ringkonnakohtus, mis oli kostjale kasulik.

12. Kostja leiab, et kuna hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arved ei vastanud seaduse

nõuetele ning hageja keeldus arvete parandamisest hoolimata kostja korduvatest nõuetest, siis

oli hageja võlausaldajana vastuvõtuviivituses – ta ei teinud ise tegu, mis oli kostjal vajalik

temapoolsete kohustuste täitmise eeldusena. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab

võlgnik oma rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. Kostja ei ole hageja vastuvõtuviivitust põhjustanud, hageja on koostanud ebakorrektsed

arved ja keeldunud nende parandamisest omal initsiatiivil. Seetõttu ei vastuta kostja viiviste

eest.

13. Kostja leiab, et arvetel märgitud nõutav summa ei ole kooskõlas arve esitamise ajaks

tagasilaekunud viiviste summadega ja arvele puudub korrektne teenuse selgitus. See on vajalik

selleks, et kostjal ei tekiks erisoodustusmaksu määramise riski, kui teenustasu makstakse sellise

lepingu alusel, mida kostja ei ole sõlminud.

14. 20.10.2015 arve nr 84330 esitamise ajaks oli KÜ Kungla tasunud kõik kompromissi järgi

tasumisele kuuluvad summad ning hagejal oli tekkinud õigus saada tulemustasu viiviste

sissenõudmise eest kokku summas 2 606,70 eurot. Kuid arve oli ebakorrektne – selle selgituses

oli märgitud tehingu nr, mida poolte vahel ei ole tehtud.

15. Kostja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kostja on ehitusalal tegutsev

väikeettevõtja. Otsuse täitmiseks vajaliku 2 606,70 euro käibevahenditest võtmine tekitaks

puudujäägi majandustegevuse kulude kandmiseks vajalikes käibevahendites, mis võib tingida

kostja maksehäired teistele võlausaldajatele. Seetõttu palub kostja, et kohus määraks hagi

osalisel rahuldamisel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja tasuks hagejale

väljamõistetavad summad kokku viie võrdse osamaksega viie kalendrikuu jooksul alates

kohtuotsuse tegemisest.

16. Kostja palub jätta menetluskulude poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, uurinud asjas esitatud tõendeid nende

kogumis leiab, et hageja põhinõue summas 2 606,70 eurot tuleb rahuldada, sest kostja on nõude

õigeks võtnud (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ning jätab

menetluskulud kostja kanda.

18. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).

19. Pooled ei vaidle ja kostja tunnistab järgmisi asjaolusid (TsMS § 231 lg 2 ja 4):

-

27.03.2012 sõlmisid pooled kokkuleppe (nr 1248200), mille alusel hageja osutas

kostjale teenust haginõude esitamisel ja menetlemisel kostja võlgniku KÜ Kungla vastu

(edaspidi Leping, t lk 27).

-

Hageja on teenuse edukalt osutanud, selle tulemusena on Tallinna Ringkonnakohtu

10.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-12525 kinnitatud kostja ja KÜ Kungla

vaheline kompromiss, mille alusel kohustus OÜ Kungla tasuma kostjale põhivõla

10 000 eurot hiljemalt 20.06.2014 ja viivise 5 213,52 eurot osade kaupa 11 kuu jooksul

(edaspidi Kompromiss, t lk 28-29).

-

KÜ Kungla on kostjale Kompromissi alusel tasunud põhivõla 18.06.2014 ja seisuga

15.01.2015 esimese 8 maksega kokku 5 456 eurot (vt ka t lk 29 pöördel ja lk 30).

Seisuga 04.06.2015 on KÜ Kungla kogu Kompromissijärgse võlgnevuse kostjale

tasunud.

-

Hageja on Lepingu alusel esitanud kostjale mitmeid arveid (nt t lk 34 pöördel, lk 35) ja

ka arved nr 79953 (21.01.2015) summas 2 046 eurot (t lk 32) ja nr 84330 (20.10.2015)

summas 560,70 eurot (t lk 33), kõik ühesuguse täiendiga: „…vastavalt lepingule nr

08372-09-07N, 28.09.2007.“ Varasemad arved on kostja tasunud, viimati nimetatud 2

arvet on tasumata ja need on käesoleva hagi aluseks.

-

Lepinguga nägid pooled ette teenustasu selliselt, et võlgnevuse osalisel või täielikul

laekumisel esitab hageja kostjale arve tagasilaekunud põhivõlalt teenustasu 15% ja

viivisevõlalt 50% saamiseks (Lepingu p 4).

-

Kostja maksis hagejale teenustasu põhivõla laekumiselt, kuid viivisevõla laekumiselt ei

ole tasu maksnud. Kostja on viivisevõla laekumiselt teenustasu maksmise kohustuse

summas 2 606,70 eurot õigeks võtnud (TsMS § 440 lg 1).

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale maksma ka viivist seetõttu, et ta on

viivisevõla laekumise teenustasu maksmisega viivitanud. Kostja leiab, et ta ei pea viivist

maksma seetõttu, et viivitus on tekkinud hageja süül – hageja pole väljastanud korrektset arvet.

Hageja leiab, et esitatud, kuid kostja poolt tasumata arved vastavad seaduse nõuetele, puuduvad

takistused arvete tasumiseks ja varasemalt ei ole kostjal olnud takistusi samasisulise selgitusega

arvete tasumiseks. Seega on kostja jätnud arved põhjendamatult tasumata.

21. TsMS § 438 lg 1 alusel otsustab kohus millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, st kohus kohaldab

õigust omal algatusel.

Põhinõue summas 2 606,70 eurot

22. Poolte sõlmitud Leping vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 alusel.

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud.

Käesoleval juhul on pooled tasu maksmises kokku leppinud ning kostjal tuleb seega Leping

täita.

VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS 619 ja § 108 lg 1. Pooled sõlmisid

Lepingu, mille alusel hageja väljastas kostjale arved nr 79953 summas 2 046 eurot ja arve nr

84330 summas 560,70 eurot (kokku 2 606,70 eurot). Kostja on hageja põhinõuet summas

2 606,70 eurot tunnustanud. Seega kuulub hageja põhinõue 2 606,70 eurot rahuldamisele.

Viivis

23. Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõude

eeldusteks on rahalise kohustuse olemasolu, rahalise kohustuse sissenõutavus ja võlgniku

vastutus.

24. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Hageja on ise sattunud vastuvõtuviivitusse, kuna ei ole

kostja nõudmisel parandanud arveid. Arvete parandamine on aga hageja nõude täitmise

eelduseks.

25. VÕS § 119 lg-d 1-2 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa

täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta

õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult

kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse

täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse

korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle

tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

26. Kostja leiab, et tal polnud võimalik ebaõigesti koostatud arveid tasuda. Arvete puuduseks

peab kostja seda, et arvel kajastus ebaõige lepingu number ja võlgniku KÜ Kungla poolt

kostjale laekunud summad oleks tulnud jagada nõuete proportsiooni alusel.

27. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja esitatud ja tasumata kaks arvet vastavad

Raamatupidamise seaduse (kehtis perioodil 23.03.2014-31.12.2015, st kehtis arvete 79953 ja

84330 esitamise ajal) § 7 lg-d 1-3 nõuetele. Arvetel nr 79953 ja 84330 on selgituseks küll

märgitud „teenustasu viiviste laekumisel vastavalt lepingule 08372-09-07N, 28.09.2007“ ja

tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud leping nr 1248200, kuid see ei

muuda arveid ebaseaduslikuks ega takista nende maksmist.

Hageja ei ole menetluse käigus küll selgitanud, miks ta järjepidevalt märgib arvele ebaõige

lepingu numbri, kuid see pole seni takistanud kostjat hageja esitatud arvete maksmisel ega ole

asjakohased ka kostja väited võimaliku maksurevisjoni kohta sellel põhjusel. Maksuamet saab

määrata täiendavat maksu või korrigeerida esitatud deklaratsioone üksnes juhul, kui

maksumaksja ei suuda tõendada majandustehingu toimumist. Kahtluse korral peab

maksuhaldur koguma täiendavaid tõendeid (vt ka Maksukorralduse seaduse § 82-84).

Käesoleval juhul on tõendatud, et poolte vahel oli Leping ja selle alusel tasu maksmise

kokkulepe ning hageja on tasu suuruse määratlenud vastavalt kokku lepitule. Sellele ei vaidle

kostja vastu. Seega on poolte vahel reaalne majandustehing toimunud ning raha ülekandmiseks

on õiguslik alus olemas. Ebatäpsus arvel lepingu numbri kajastamisel ei muuda arve esitamise

õiguslikku alust olematuks. Samuti ei takista see kostjal arve tasumist.

Kostja viited maksurevisjonile on lisaks ka hüpoteetilist laadi – maksurevisjoni pole toimunud

ja puuduvad tõendid selle kohta, et varasemalt kostja poolt makstud arved samasuguse eksliku

lepingu numbriga oleks kostjale maksuõiguslikult negatiivseid tagajärgi kaasa toonud.

28. Teiseks toob kostja esile, et arvetel märgitud nõutav summa ei ole kooskõlas arve esitamise

ajaks tagasilaekunud viiviste summadega: 12.01.2015 arve esitamise ajaks toimunud

laekumised tulnuks jagada nõuete proportsiooni alusel.

Kohus ei nõustu ka selle kostja väitega.

Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4 esimene lause sätestab järgmist: „Võlgnevuse täielikul või

osalisel laekumisel esitame Teile arve tagasilaekunud põhivõlalt teenustasu 15% ning

viivisevõlalt 50% ulatuses.“ Poolte kokkuleppest ei nähtu kohustust arvestada võla tasumisel

proportsiooni.

Seisuga 12.01.2015 oli KÜ Kungla tasunud kostjale Kompromissi alusel põhivõla 10 000 eurot

ja viivise ning menetluskulude katteks kokku 4 092 eurot. Lepingu p 4 alusel oli hagejal õigus

poolele sellest ehk summale 2 046 eurot. Selles summas on hageja kostjale ka arve nr 79953,

12.01.2015 esitanud. Seega vastab arve suurus lepingus kokkulepitule.

Seisuga 20.10.2015, mil hageja väljastas viimase arve nr 84330 summale 560,70 eurot, oli KÜ

Kungla kostjale tasunud kogu Kompromissi järgse võlgnevuse. Kuna hagejal oli tervikuna

õigus viivisevõlgnevuse laekumisest tulenevale teenustasule 2 606,70 eurot ning summas 2 046

eurot oli hageja juba arve esitanud, siis oli hageja õigustatud esitama puuduoleva 560,70 euro

osas täiendava arve (2 606,70-2 046=560,7).

Seega vastab arve suurus ja selle esitamise aeg Lepingule ning ka VÕS § 628 lg 1 sätestatud

põhimõtetele.

29. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt esitatud vastuväited viivisenõude osas ei ole

põhjendatud ja ei välista viivise väljamõistmist.

30. Viivise väljamõistmisest ei saa välistada ka seetõttu, et kostja tunnustanud hageja

põhinõuet, mis tuleneb lepingu alusel väljastatud arvetest nr 79953 ja 84330.

Esitatud arvete kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 19.01.2015 ja 27.10.2015.

Vaidlust ei ole selles, et arved on tähtaegselt ja ka tänaseni kostja poolt tasumata. Hagi vastuses

ei ole kostja arvete tasumise tähtajale vastu vaielnud.

31. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 alusel. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele

vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 415,09 eurot

(353,24+61,85, vastavalt hagiavalduse p 10.1 ja 10.2, t lk 24). Hageja on ekslikult arvutanud

353,24+61,85 ja saanud tulemuseks 415,24 eurot. Õige liidetavate summa on 415,09 eurot.

Sellel põhjusel märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

32. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivist arve nr 79953 (tasumata summa 2 046 eurot)

eest on 353,24 eurot (periood 20.01.2015-16.03.2017):

võlaperiood

Viivise

protsent

aastas

Viivise

protsent

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

20.01.2015 -

30.06.2015

8,05

0,022055

0,451241

73,101042

01.07.2015 -

31.12.2015

8,05

0,022055

0,451241

83,028344

01.01.2016 -

30.06.2016

8,05

0,021995

0,450008

81,901456

01.07.2016 -

31.12.2016

0,021858

0,447213

82,287192

01.01.2017 -

16.03.2017

0,021918

0,448438

33,63285

Kokku:

353,95 eurot

33. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivist arve nr 84330 (tasumata summa 5 60,70 eurot)

eest on 61,85 eurot (periood 28.10.2015-16.03.2017):

võlaperiood

Viivise

protsent

aastas

Viivise

protsent

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

28.01.2015 -

31.12.2015

8,05

0,022055

0,123661

8,037965

01.01.2016 -

30.06.2016

8,05

0,021995

0,123323

22,444786

01.07.2016 -

31.12.2016

0,021858

0,122557

22,550488

01.01.2017 -

16.03.2017

0,021918

0,122893

9,216975

Kokku:

62,25 eurot

34. Kohus on arvutamise tulemusel saanud suurema viivise kui hageja nõuab kostjalt. Kohus

mõistab viivise välja vastavalt hageja nõudele.

Edasiulatuv viivis

35. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

36. Alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi nõuab hageja edasiulatuva

viivise väljamõistmist 0,0219 % päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on kehtiv seadusjärgne määr

8% aastas (8% aastas : 365 päevaga = 0,0219% päevas). Vastavalt hageja taotlusele mõistab

kohus alates hagi esitamisest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni

põhinõude tasumiseni, kuid viivisena kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa

2 606,70 eurot. Hagi esitamise ajaks leob kohus TsMS § 486 lg 2 alusel maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise aja (16.02.2017), kuid kuna hageja on esitanud sissenõutavaks

muutunud viivisearvestuse seisuga kuni 16.03.2017, siis märgib kohus otsuses hagi esitamise

ajaks edasiulatuva viisise nõude rahuldamisel 17.03.2017.

Võla sissenõudmiskulu

37. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõude osas

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viidatud nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

Otsuse täitmise kord

38. Kostja esitas taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja leiab, et ühekordse

maksena võla tasumisel korral võib tal tekkida käibevahendites puudujääk, mis võib tingida

kostja maksehäired teiste võlausaldajate ees.

39. TsMS § 445 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

40. Kohus jätab kostja viidatud taotluse rahuldamata, sest puudub mõjuv põhjus eelistada kostja

teisi võimalikke võlausaldajaid hagejale. Kostja oleks heauskse käitumise kohaselt saanud

kohtumenetluse jooksul (mis on kestnud üle aasta) osade kaupa vähemalt tema poolt

tunnustatud põhivõla tasuda ning sellisel juhul ei tuleks ühekordse makse ülemäärast koormat

kanda. Kostja on tema poolt tunnustatud arvete tasumisega viivituses ligi 3 aastat ning kohtu

arvates pole õiglane nõuda, et hageja peaks veel täiendavalt ootamata. Samas ei välista see

nõude osade kaua tasumist, kui pooled selles osas kokkuleppele jõuavad.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

42. TsMS § 162 lg näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

43. Hagi kuulub rahuldamise osaliselt, kuna hageja viivisearvestuses on viga. Hagi jääb

rahuldatama sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 0,15 eurot (415,24-415,09). See ei

anna kohtu arvates aga alust menetluskulude teistsuguseks jagamiseks, sest sisuliselt on kohus

rahuldanud kõik hageja nõuded.

44. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses

77,08 eurot ja hagimenetluses 222,92 eurot, t lk 2 ja 37). TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on

riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

45. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

46. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik