1-17-6824/43 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1176824

Otsuse kuupäev

6. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Tõnn Lõppe süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tõnn Lõppe kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar,

kassatsioon

Tsiviilkostja OÜ X esindajad vandeadvokaat Risto Käbi,

vandeadvokaadi abi Indrek Kukk, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Merike Tikk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. mai 2018

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2018. a otsus osas, milles

ringkonnakohus rahuldas I. B. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja mõistis Tõnn

Lõppelt ja OÜ-lt X solidaarselt välja I. B. kasuks 5000 eurot.

2. Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Simson Straus kassatsioonimenetluses T. Lõppele

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

5. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks välja 720 eurot kassatsioonimenetluses valitud

esindajale makstud tasu katteks.

6. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõnn Lõppet süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi kokkuvõtlikult selles, et

tööülesandeid täites tagurdas ta õuealal mootorsõidukiga otsa jalakäijatele I. B-le ja I. B-le.

Otsasõidu tagajärjel tekkisid I. B-l rasked tervisekahjustused (mõlema kodarluu kaugmise

1-17-68241-17-6824

otsa liigesesisesed killulised murrud, rindkere, küünarliigeste, vasaku põlveliigese ja vasaku

õlaliigese põrutus, pindmine peavigastus ning lülisamba kaelaosa pehmete kudede kahjustus)

ja A. B-l kerged tervisekahjustused.

2. Harju Maakohtu 7. novembri 2017. a otsusega tunnistati T. Lõppe süüdi KarS § 423 lg 1

järgi ja karistati vangistusega 9 kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2

kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel 1-aastase

katseajaga täitmisele pööramata. Kannatanu I. B. tsiviilhagi T. Lõppelt ja OÜ-lt X

solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro väljamõistmiseks jäeti läbi

vaatamata. Maakohus leidis, et kindlustusandja on mittevaralise kahju

liikluskindlustusseaduses (LKindlS) sätestatud ulatuses hüvitanud ja hageja ei ole seda otsust

vaidlustanud. Tsiviilkostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jäeti rahuldamata.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. B. esindaja Aleksei Smelov, kes taotles otsuse

tühistamist tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ning hagi rahuldamist. OÜ X esindaja

Indrek Kukk taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning menetluskulude taotluse

rahuldamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2018. a otsusega tühistati maakohtu otsus tsiviilhagi

läbi vaatamata jätmise osas, I. B. esindaja apellatsioon rahuldati ning T. Lõppelt ja OÜ-lt X

mõisteti solidaarselt I. B. kasuks välja 5000 eurot. Tsiviilkostja OÜ X. lepingulise esindaja

apellatsioon jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised.

5. Tsiviilhagi saab jätta läbi vaatamata vaid siis, kui selleks on KrMS §s 2962 ette nähtud alus.

Maakohus ei ole tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele viidanud ega

asjakohast põhjendust toonud. Otsuses on meelevaldselt seotud hüvitatava mittevaralise

kahju suurus LKindlS-s ette nähtud eelduslike mittevaralise kahju summadega. Juhul, kui

kindlustuse kahjuhüvitis ei ole piisav, on kahjustatud isikul õigus esitada hüvitamata jäänud

osas nõue võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. Sellise hagi läbi vaatamata jätmine on käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus

leidis, et see rikkumine on apellatsiooniastmes kõrvaldatav ja määras hüvitatava kahju

vastavalt hagis toodud alternatiivsele taotlusele kohtu äranägemisel.

6. Ka tsiviilkostja esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmisel on

maakohus rikkunud põhjendamiskohustust, kuid seegi rikkumine on apellatsiooniastmes

kõrvaldatav. Hagi rahuldati mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisega ning KrMS

§ 182 lg 2 kohaselt ja § 182 lgs 4 sätestatud mõistlikkuse printsiipi arvestades jäeti

lepingulise esindaja kulud tsiviilkostja kanda.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Lõppe kaitsja S. Reinsaar, kes taotleb

otsuse tühistamist ja hagi läbi vaatamata jätmist. Kaitsja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

8. Ringkonnakohus võttis tsiviilhagis sisulise seisukoha, kuigi maakohus jättis hagi läbi

vaatamata. Seadus ei näe ette võimalust, et mõnda tsiviilnõuet võiks esimese astme kohtuna

lahendada ringkonnakohus. Alternatiivselt leiab kaitsja, et T. Lõppe vastu nõude

rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus, kuna töölepinguseaduse (TLS) § 76 kohaselt

peab tööandja vabastama töötaja kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud

2(5)

1-17-68241-17-6824

kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise

täitma.

9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni ka tsiviilkostja OÜ X esindajad

vandeadvokaat R. Käbi ja vandeadvokaadi abi I. Kukk, kes taotlevad otsuse tühistamist osas,

milles I. B. tsiviilhagi rahuldati ning tsiviilkostja apellatsioon jäeti rahuldamata, ja asja

saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsiooni väited on kokkuvõtlikult

järgmised.

10. LKindlS § 32 lgs 3 toodud kindlustussummade suurusest võib järeldada, et seaduse eesmärk

on pakkuda liikluses tekkinud kahju korral pea täielikku hüvitamist ja sõiduki valdajale

kaitset liikluskahjuga seotud nõuete puhul. Seaduses ette nähtud hüvitiste suurused

peegeldavad seadusandja arusaama liiklusõnnetuse tõttu tekkiva mittevaralise kahju

suurusest. Lahendades kriminaalmenetluses mittevaralise kahju nõuet, oleks kohus pidanud

arvestama kannatanule kindlustuse poolt juba makstud hüvitist ja seda oma põhjendustes

käsitlema. Samuti jättis ringkonnakohus tsiviilhagi ühe tsiviilkostja AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali suhtes lahendamata.

11. Tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse KrMS-ga reguleerimata küsimuste lahendamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik

olukord, kus esimese sisulise otsuse haginõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta

teeb ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse eripäraks ei ole tsiviilhagi lahendamist

puudutavas osas menetlusõiguste oluliselt väiksem kaitstus. Hagi sisuline lahendamine

olukorras, mil maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata, on KrMS § 339 lg 2 kohaselt

oluline menetlusõiguse rikkumine, mistõttu tulnuks asi saata uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

12. Asudes haginõuet ise lahendama, pidanuks ringkonnakohus vastama tsiviilkostja

argumentidele seoses kannatanu osaga kahju tekkimises. Ringkonnakohus on alusetult

tuvastanud, et kannatanu valud kestavad. Otsuses viidatud kahju hüvitise suurust puudutavad

lahendid ei ole asjakohased.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et maakohtul puudus KrMS §s 2962 sätestatud

õiguslik alus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud

kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista

kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks

võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks.

LKindlS § 24 sätestab seejuures selgesõnaliselt, et sama seaduse 3. ptk-s sätestatu ei piira

kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel.

Ka senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et kannatanul on õigus nõuda kahju tekitajalt

kahju hüvitamist ka kindlustushüvitist ületavas ulatuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

19. märtsi 2013. a otsus asjas 321713, p 26).

14. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi ebaõige läbi vaatamata jätmine maakohtu poolt on

aga rikkumine, mis ei ole apellatsioonimenetluses hagi läbi vaatamisega kõrvaldatav.

Konkreetselt osutab kolleegium järgnevale.

3(5)

1-17-68241-17-6824

15. KrMS § 38

1 lg 6 kohaselt lähtutakse tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluse

seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tsiviilhagi lahendamisel

kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus

kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 2011. a

otsus asjas 3114111, p 18). TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. Sama seaduse § 427 kohaselt võib maa- või ringkonnakohtu määruse peale,

millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu pädevuses on

sellisel juhul vaid hagi läbi vaatamata jätmise õiguspärasuse hindamine.

16. Kriminaalmenetluse reeglistiku erisuste kohaselt on võimalik tsiviilhagi jätta läbi vaatamata

kohtuotsusega ja selle otsustuse peale on võimalik esitada apellatsioon. Tsiviilhagi

esmakordne lahendamine apellatsioonimenetluses ei ole aga õigustatav kriminaalmenetluse

erisustega. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, mille kohaselt juhul, kui maakohus

on jätnud tsiviilhagi seadusliku aluseta läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus tulenevalt

KrMS § 340 lg 2 pst 5 ja lg 4 pst 5 koostoimes TsMS §ga 427 asuda ise otsustama

tsiviilhagi põhjendatuse üle, vaid peab saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas

maakohtule uueks arutamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2008. a otsus

asjas 3114208, p 23). Maakohtus läbi vaatamata jäetud tsiviilhagi esmakordse lahendamise

ringkonnakohtu poolt loeb Riigikohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

KrMS § 339 lg 2 mõttes ning tühistab selles osas ringkonnakohtu otsuse. Kriminaalasi tuleb

tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist puudutavas osas saata uueks arutamiseks maakohtule.

17. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada aga sellega, et kindlustusandja poolt

väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada.

VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse

olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik.

Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sellest tulenevalt

saab hagi rahuldada vaid osas, milles hüvitatav mittevaraline kahju ületab kindlustusandja

poolt hüvitatud kahju.

18. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanud isik saab töötaja vastu nõude

esitada üksnes tahtliku rikkumise korral ning tulenevalt TLS §st 76 tulnuks nõue T. Lõppe

vastu jätta rahuldamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1054 lg 1 sätestab, et kui isik

kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt

õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli

seotud selle majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 137 lgd 1 ja 2 sätestavad, et kui mitu

isikut vastutavad samal alusel või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele

tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Nende isikute

omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse

rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga

isik vastutab. Kannatanul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest

vastutavatelt solidaarvõlgnikelt, sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse

osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

8. detsembri 2016. a otsus asjas 32111616, p 44 koos edasiste viidetega). Kassaatori viidatud

TLS § 76 reguleerib töötaja ja tööandja vahel vastutuse jagunemist ning on kohaldatav

solidaarvõlgnike omavahelises suhtes.

4(5)

1-17-68241-17-6824

19. Samuti ei ole nõustumisväärsed tsiviilkostja esindaja kassatsiooni väited selle kohta, et

kohus on jätnud nõude lahendamata ühe tsiviilkostjaks tunnistatud isiku AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali suhtes. Isiku tsiviilkostjana menetlusse kaasamise võimalus on ette

nähtud selleks, et muuta kannatanu jaoks tema õiguste maksmapanek lihtsamaks. Riigikohus

on selgitanud, et ehkki tavaliselt on menetlejal mõistlik kaasata isik tsiviilkostjana

menetlusse alles pärast seda, kui selle isiku vastu on esitatud tsiviilhagi, ei välista KrMS § 39

lg 1 tsiviilkostjaks tunnistamise määruse koostamist ja tsiviilkostjale tutvustamist ka enne

kannatanu tsiviilhagi laekumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2014. a otsus

asjas 311114, p 19). TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui

seaduses ette nähtud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Hagiavaldusest nähtuvalt on

kannatanu suunanud oma nõude süüdistatava ja tema tööandja vastu. Kriminaalmenetluse

eripärast tulenevalt võib olla lubatav nõude adressaadi nimeline välja toomata jätmine

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2013. a otsus 31110612, p 44), kuid hagist

peavad ilmnema vähemalt need nõude aluseks olevad asjaolud, mis ei kattu süüdistuse

alusfaktidega. Kohtul puudub võimalus rahuldada nõuet isiku vastu, kelle suhtes ei ole hagi

esitatud.

20. Kooskõlas eelmärgituga ja tuginedes KrMS § 361 lg 1 ple 6 ja § 362 ple 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2018. a otsuse osas,

millega rahuldati kannatanu I. B. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja mõisteti T.

Lõppelt ja OÜlt X solidaarselt välja 5000 eurot. Tühistatud osas saadab kolleegium asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

21. T. Lõppe kaitsja esitas koos kassatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks

kassatsiooni koostamiseks kulunud kahe tunni eest 120 euro suuruses summas (sh käibemaks

20 eurot). Kolleegium peab taotlust põhjendatuks. OÜ X esindaja esitas taotluse hüvitada

Riigikohtus kassatsioonimenetluses esindajale makstud tasu summas 720 eurot. Taotluse

kohaselt hõlmab see ringkonnakohtu otsuse analüüsi ja kassatsiooni koostamist (6 tundi).

Osutatud õigusteenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab

makstud tasu suurust mõistlikuks. Juhindudes KrMS § 186 lgst 1, tuleb see Eesti Vabariigilt

OÜ X kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)