3-18-653/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-653

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

Puudutatud isik – X OÜ, seaduslik esindaja YY

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2018. a

määrus haldusasjas nr 3-18-653 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 03.04.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes luba sissenõude pööramiseks X OÜ rahalistele ja varalistele õigustele

(arestida X OÜ pangakontod Eesti krediidiasutustes 14 103,83 euro ulatuses ning

maksukohustuslase tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigus ja rahalised

õigused AS LHV Pank vastu kokku 13 681,57 euro ulatuses).

Taotluse kohaselt kontrollib MTA 22.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038848-1 alusel X OÜ

november 2015 – veebruar 2016 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust. X OÜ

on nimetatud käibemaksudeklaratsioonidel (KMD) kajastanud E OÜ-lt ja J OÜ-lt soetatud

teenustelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna kokku summas 23 235,80 eurot. E OÜ

arvetes kajastatud teenuste soetamisel on X OÜ teinud perioodil 2015 november – 2016

3-18-653

2(7)

veebruar Swedbank AS pangakontolt väljamakseid kogusummas 18 198,40 eurot.

Maksuhaldur oli seisukohal, et X OÜ ei ole tegelikkuses E OÜ nimel perioodil november–

detsember 2015 väljastatud arvetel nr 101, 102, 103, 104 ja 105 ja J OÜ nimel perioodil

jaanuar‒veebruar 2016 väljastatud arvetel nr 004-0229 ja 003-0125 kajastatud teenuseid

soetanud. Dokumendid on vormistatud tagantjärele, eesmärgiga jätta mulje tehingute

toimumisest. Kuna väljastatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 loetletud

nõuetele ning arvetel kajastatud äriühingute vahel tehingute teostatus ei leidnud kinnitust, siis

puudus X OÜ-l õigus nende äriühingute nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuste

soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata.

X OÜ on teinud perioodil 2015 november – 2016 veebruar pangakontolt väljamakseid E OÜ-

le. Kuna X OÜ ja E OÜ vahel ei ole tegelikkuses tehinguid toimunud ning E OÜ-le tehtud

väljamaksete kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid, siis tuleb need maksustada

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.

Kontrolli tulemusel suureneb X OÜ maksukohustus kokku 27 785,40 euro võrra (käibemaks

23 235,80 + tulumaks 4549,60).

Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlust, et pärast maksuotsuse

väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. MTA-l on

põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse. Olukorras, kus isik on esitanud

teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel.

Lisaks on X OÜ 2017. a jooksul esitatud KMD-d varifirmale iseloomulike tunnustega: käibelt

arvestatud käibemaks on üldjuhul võrdne sisendkäibemaksuga, mille tulemusena on

deklareeritud minimaalselt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Jaanuar ja veebruar 2018 KMD-l

ei ole X OÜ 20% määraga maksustatavat käivet deklareerinud. Alates juunist 2017 kuni

tänaseni ei deklareeri X OÜ väljamakseid ühelegi isikule, mis samuti võib viidata asjaolule, et

äriühing hakkab oma tegevust lõpetama. 2017. a majandusaasta aruannet ei ole X OÜ

esitanud, mistõttu puudub MTA-l ülevaade äriühingu majanduslikust seisust. 2016. a

majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on põhivara summas 31 712 eurot, kuid MTA-

le teadaolevalt puudub X OÜ-l hetkel põhivara. MTA-l puudub ülevaade ka X OÜ

arvelduskontol olevast rahast. Isegi kui kontol oleks piisavalt raha, on tegemist väga likviidse

ning ajas muutuva varaga. Lisaks võivad X OÜ jooksvad kohustused (nt 2016. a

majandusaasta aruandest tulenevad kohustused kokku summas 60 419 eurot) raskendada

määratava maksusumma (s.o 27 785,40 eurot) tasumist tulevikus.

MTA-le teadaolevalt on X OÜ raamatupidaja ja kontrollitava perioodi deklaratsioonide esitaja

LL kriminaalasjas nr XXX süüdi mõistetud maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise

eesmärgil KMD-des valeandmete deklareerimises või sellele kaasaaitamises. Käesoleval

hetkel on LL-l kehtiv seos 16 äriühinguga ja osadel nendest on samuti kehtiv maksuvõlg.

X

OÜ

on

maksumenetluse

käigus

pidevalt

rikkunud

maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustust, jättes vajalikud dokumendid esitamata ja teabe andmata. Seega on

MTA-l alust arvata, et X OÜ kasutab ka pärast maksuotsuse väljastamist võimalusi

maksukohustuse vältimiseks.

Koostatava maksuotsusega tuleks X OÜ-l tasuda maksusumma 27 785,40 eurot. MTA

hinnangul ei ole maksukohustuse täitmine äriühingu poolt tagatud järgmistel põhjustel: 1)

seisuga 02.04.2018 on X OÜ ettemaksukonto saldo 8,93 eurot; 2) X OÜ ei oma

kinnistusraamatu andmetel kinnisvara; 3) väikelaeva registri kohaselt ei kuulu X OÜ-le

väikelaevu; 4) X OÜ ei oma väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid; 5) Maanteeameti

liiklusregistri andmetel ei kuulu X OÜ-le sõidukeid; 6) MTA ei oma teavet muude varaliste

õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused).

3-18-653

3(7)

MTA taotleb kohtult luba arestida X OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise

nõudeõiguse AS LHV Pank vastu, mis tuleneb Mercedes Benz CLA 45 kasutamise aluseks

olevast kapitalirendilepingust nr 137588 LHV Pank AS-ga või antud lepingu lõppemisega

seotud tulevikus tekkivad AS LHV Pank rahalised kohustused X OÜ ees. Kuna

maksukohustuslasel puudub muu vara, mille arestimisel oleks võimalik tagada määratava

maksukohustuse tasumine, on põhjendatud aresti seadmine vallasasja omandiõiguse

üleandmise nõudeõigusele.

Täiendavalt on põhjendatud X OÜ pangakontode arestimine summas 14 103,83 eurot

(määratav maksusumma (ei sisalda intressisummat), millest on lahutatud taotletava varalise

õiguse summa ehk 27 785,40–13 681,57=14 103,83). X OÜ pangakontode arestimine on

ainuke võimalus saada kätte äriühingu kogu võimalik määratav maksusumma.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur X OÜ vastu suunatud täitetoimingu, kui

äriühing on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 27 785,40 eurot,

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 esitatud loetelule. Asendustagatise esitamisel

peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 27 785,40 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.04.2018 määrusega taotluse (resolutsiooni p 1) ning

andis resolutsiooni p-ga 2 MTA-le loa arestida Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks X OÜ

tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigus ja rahalised õigused, mis tulenevad

AS-ga LHV Pank sõlmitud lepingust nr 137588, kokku summas 13 681,57 eurot (p 2.1).

Samuti andis kohus MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks aresti seadmist

kõikides Eesti krediidiasutustes olevatele X OÜ pangakontodele 14 103,83 euro ulatuses (p

2.2).

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 22.11.2016 korralduse

nr 12.2-3/038848 alusel X OÜ november 2015 ‒ veebruar 2016 käibedeklaratsioonides

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.

Taotlusest nähtuvalt on maksuhalduril alust arvata, et mitmetel arvetel kajastatud teenuseid

tegelikkuses ei osutatud ning väidetavalt tehtud tehingutega seotud dokumendid on

vormistatud tagantjärele. Seega puudub X OÜ-l nendel arvetel kajastatud teenuste osas

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuivõrd neid tehinguid ilmselt tegelikkuses ei

toimunud, tuleb ka nende alusel tehtud väljamaksed tulumaksuga maksustada kui

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.

Arvestades maksuhalduri taotluses ning selle lisades märgitut, on tõenäoline, et X OÜ-le

määrataks rahaline kohustus summas 27 785,40 eurot. Taotluses ja selle lisades välja toodud

asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt

võimatu.

Võttes arvesse MTA poolt taotluse p-s 3 esitatud selgitusi, saab maksuhalduri kahtlust

kontrolli tulemusel antava haldusakti (maksuotsuse) sundtäitmise olulise raskenemise või

võimatuse osas põhjendatuks pidada. MTA on oma kahtlusi veenvalt põhistanud ning

nõustub, et arvestades maksupettuse toimepanemise kahtlust, tegevuse lõpetamise viitavaid

asjaolusid, äriühingu teadaolevat majanduslikku seisu (vähene vara ning võrdlemisi suured

3-18-653

4(7)

kohustused) ning võimaliku määratava maksukohustuse suurust, on põhjendatud kahtlus, et

antava maksuotsuse sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Põhjendatud on

anda MTA-le luba arestida X OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmised nõudeõigus ja

rahalised õigused AS-i LHV Pank vastu kokku 13 681,57 euro ulatuses. Nimetatud

nõudeõiguse arestimine ei takista oluliselt X OÜ tavapärase majandustegevuse jätkamist, kuid

aitab osaliselt tagada võimalikku maksumenetluse tulemusena tekkivat MTA nõuet. Et

nimetatud meede aitab võimalikku MTA nõuet üksnes osaliselt tagada, on põhjendatud anda

MTA-le luba taotleda ka X OÜ pangakontode arestimist.

Maksuhaldur on kinnitanud, et MTA lõpetab määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui

äriühing esitab maksuhaldurile tagatise suuruses 27 785,40 eurot, valides tagatise liigi

vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui X OÜ soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 27 785,40 eurot. MKS ei välista arestitud pangakontodelt

maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X OÜ palub 07.05.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2018

määrus osas, millega halduskohus andis MTA-le loa aresti seadmiseks kõikides

krediidiasutustes olevatele X OÜ pangakontodele 14 103,83 euro ulatuses või alternatiivselt

võimaldada tasuda arestitud summa ühe aasta jooksul selliselt, et igakuiselt ei oleks arestitud

rohkem kui 1175,32 eurot.

X OÜ on tegutsev ettevõte, mis teostab fassaaditöid. Vaieldavad tehingud on seotud

objektidega, kus tellijaks olid korteriühistud. Kaebaja tegevusperiood on märts‒detsember,

mil on võimalik fassaaditöid teha. Talvisel perioodil ettevõte reeglina majandustegevust ei

oma, vaid toimub läbirääkimiste pidamine uue majandusaasta objektide suhtes, lepingute

sõlmimine, hinnapakkumiste koostamine, objektide ülevaatus, üksikud parandustööd

objektidel jne. MTA taotletud abinõu rakendamisega on saavutatud hoopis vastupidine

tulemus, kus kaebaja majandustegevus on niivõrd takistatud, et ettevõte peab kaaluma

võimalust tegevuse lõpetamiseks, et vältida kahju tekkimist oma klientidele. Ettevõttel on

leppetrahvide

maksmise

kohustus,

mille

läbi

suurenevad

ettevõtte

võlgnevused.

Makseraskustes ettevõttele ei ole ehitusmaterjalide müüjad valmis aga ehitusmaterjale

väljastama jne.

MTA ei ole millegagi põhistanud seda, et tegemist oleks varifirmaga. MTA järeldus, et

majandustegevus puudub viimastel kuudel ja see viitab varifirmale, on alusetu. Ettevõttel ei

olegi olulist majandustegevust aasta lõpus ja alguses, mil fassaaditöid teha ei saa.

X OÜ on esitanud 2016. a majandusaasta aruande, eelmise majandusaasta aruande

äriregistrile esitamise tähtaeg on alles 30.06.2017. Selle koostamine käib ja see esitatakse

nõutud ajaks. MTA arvamus, et X OÜ jooksvad kohustused võivad raskendada määratava

maksusumma tasumist tulevikus, on oletuslikud. 2017. majandusaasta käigus on õnnestunud

vähendada X OÜ kohustusi. Määruskaebuse esitaja esitab koostamisel oleva vahebilansi

seisuga 30.04.2018.

X OÜ-l puudub igasugune teave ja seos viidatud kriminaalasjaga. LL tegevus ei puuduta

kuidagi kaebaja tegevust, LL ei ole kaebaja töötaja, juhatuse liige ega osanik, vaid osutab

käsunduslepingu alusel teenust.

3-18-653

5(7)

X OÜ on esitanud maksumenetluse käigus oma vastuväited, vajalikud lepingud, selgitused. X

OÜ juhatuse liige YY on teinud piisavalt koostööd MTA-ga. Kuna YY on ainuke juhatuse

liige, siis ei ole tal võimalik MTA seatud tähtaegadel kõiki dokumente esitada ja ilmuda MTA

asukohta selgitusi andma.

X OÜ soovib tulevase maksuotsuse vaidlustada. X OÜ omab põhivara, mis on seotud

ehitustegevusega.

Ettevõtte

käibevahendite

arestimine

raskendab

oluliselt

edasist

majandustegevust ning ka võimalikku maksukohustuse täitmist tulevikus. Lisaks

omandiõiguse riivele rikub ennetava aresti seadmine ka õigust tegeleda ettevõtlusega.

Maksuhalduri soovitud tagatist ei ole äriühingul võimalik anda.

Kui ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamine taotletud ulatuses ei ole

võimalik, siis palub määruskaebuse esitaja lubada 14 103,83 euro arestimine selliselt, et iga

kuu laekuks MTA-le 1175,32 eurot. Selliselt on ilmselt juba enne maksuvaidluse lõppu

võimalik tasuda suurem osa võimalikust maksuvõlast.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 23.05.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja väide, et tema majandustegevus muutub seoses MTA tegevusega

oluliselt raskemaks, ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole veenvalt ära näidanud,

kuidas pangakonto arest toob kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi.

MTA on oma 02.04.2018 taotluses kirjeldanud, millest tuleneb MTA kahtlus, et

määruskaebuse esitaja võib lõpetada oma majandustegevuse ja miks on maksuhaldur

seisukohal, et X OÜ puhul on tegemist varifirmale iseloomulike tunnustega äriühinguga. X

OÜ 2017. a jooksul esitatud KMD-d on varifirmale iseloomulike tunnustega ja jaanuar ning

veebruar 2018 KMD-l ei ole X OÜ 20% määraga maksustatavat käivet deklareerinud. Alates

juunist 2017 kuni tänaseni ei deklareeri X OÜ TSD11 lisal 1 väljamakseid ühelegi isikule,

mis samuti võib viidata asjaolule, et äriühing hakkab oma tegevust lõpetama.

Ehitus Insenerid OÜ ei ole esitanud 2017. a majandusaasta aruannet taotluse koostamise

seisuga ning puudub ülevaade äriühingu majanduslikust seisust. Määruskaebuse esitaja poolt

esitatud bilanss ei saa olla tõendiks, kuna on esitatud allkirjastamata kujul ega pruugi

kajastada äriühingu tegelikku majanduslikku seisu. Isegi kui võtta arvesse bilansis kajastatut,

võib märkida, et kuna 30.04.2018 seisuga on äriühingul kohustusi summas 61 612 eurot, võib

see raskendada maksuotsusega määratud maksusumma tasumist.

Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega kaasaaitamiskohustuse täitmise osas.

Maksuotsuse väljastamise seisuga (17.04.2018) oli määruskaebuse esitajal täitmata MTA

22.11.2016 korraldus nr 12.2-3/038848-1 ning esitamata korraldusega küsitud kontrollitava

perioodi ostuarved. Kontrolli alguses pikendas maksuhaldur nimetatud dokumentide esitamise

tähtaega kuu aja võrra 02.12.2016 otsusega nr 12.2-3/038848-2. Vaatamata sellele olid

maksuotsuse väljastamise hetkel kontrollitava perioodi ostuarved esitamata. Lisaks on

kõnealuses maksumenetluses pikendatud ka kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaega 32

päeva võrra, kuid määruskaebuse esitaja eriarvamust ei esitanud.

Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud tagatist, kinnitab seda, et isik ei ole ilmselt

suuteline maksuotsusega määratavaid maksukohustusi täitma. Määruskaebuse esitaja

alternatiivset taotlust võimaldada tasuda arestitud summa ühe aasta jooksul võrdsetes osades

arveldusarvet täies ulatuses arestimata ei saa rahuldada. Äriühing ei ole maksuvõimeline ning

esineb suur risk, et ta ei ole võimeline maksegraafikut täitma. Lisaks on äriühingu

3-18-653

6(7)

arveldusarve arestitud summas 14 103,83 eurot, mitte täies ulatuses, nagu määruskaebuses

märgitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. X OÜ on vaidlustanud halduskohtu 05.04.2018 määruse osas, millega halduskohus andis

MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks aresti seadmist kõikides Eesti

krediidiasutustes olevatele X OÜ pangakontodele 14 103,83 euro ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu

05.04.2018 määruse tühistamiseks või muutmiseks taotletud ulatuses puudub alus.

6. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollis taotluse esitamise ajal maksude tasumise

õigsust. Taotluses oli märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning

andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p 3). X OÜ maksukohustus määrati MTA kinnitusel

kindlaks 17.04.2018 maksuotsusega (MTA vastus määruskebusele).

7. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult

seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise

otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, st ka

loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta

kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse

seaduslikkust.

8. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole

etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba

täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud

tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja

nr 3 3 1 16 12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva

maksumenetluse

käigus

kogutud

tõendid,

isiku

ebausaldusväärne

käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-

13, p 22).

9. Halduskohtu määruses on viidatud maksuhalduri kahtlusele, et X OÜ võib olla pannud

toime maksupettuse. Seda kahtlust on MTA taotluses piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse

esitaja ei ole maksupettuse kahtlusele vastuväiteid esitanud. Lisaks on MTA välja toonud, et

X OÜ on 2017. a jooksul esitanud KMD-d varifirmale iseloomulike tunnustega. Alates juunist

2017 ei ole X OÜ deklareerinud väljamakseid ühelegi isikule, kuigi määruskaebuse kohaselt

tegeleb äriühing fassaaditöödega just suvisel perioodil.

10. Määruskaebuses

leitakse,

et

pangakontode

arest

raskendab

oluliselt

X

OÜ

majandustegevust ja võimaliku maksukohustuse täitmist tulevikus. Lisaks omandiõiguse

riivele rikub ennetava aresti seadmine määruskaebuse esitaja õigust tegeleda ettevõtlusega,

käibevahendite puuduse tõttu ei ole võimalik hankida vajalikke materjale, maksta tarnijatele,

hankijatele, tekivad võlgnevused, maksehäired ning uusi töid on väga raske saada.

3-18-653

7(7)

Ringkonnakohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enam

koormavaid täitetoiminguid ning selle tagajärjel on võimalik ettevõtte tegevuse seiskumine.

Samas puudub kohtul kindlus, et X OÜ kavatseb oma senist majandustegevust jätkata ning ei

ole maksuotsuse täitmise ajaks varatu. Juhul, kui puuduvad muud võimalused

maksukohustuse

täitmise

tagamiseks,

ei

saa

pangakontode

arestimist

pidada

ebaproportsionaalseks. Määruskaebuse esitajal puudub registrisse kantav vara. X OÜ 2016. a

majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingul põhivara summas 31 712 eurot, kuid MTA-

le teadaolevalt puudub X OÜ-l hetkel põhivara. 30.04.2018 seisuga on esitatud bilansi

kohaselt äriühingul kohustusi summas 61 612 eurot, mis võib raskendada maksuotsusega

määratud maksusumma tasumist. MTA-l puuduvad andmed äriühingu arvelduskontodel

olevast rahast. Pangakonto arestimata jätmine tähendaks ilmselt, et maksusummad jäävad

täies ulatuses laekumata, kuna isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse

toimepanemises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline

isik heauskselt tagab enda maksujõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks

võimalik maksunõue sisse nõuda. Määruskaebuse esitaja pole näidanud mingeid muid talle

kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks maksusummat tõhusalt

tagada. Kui isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja soov jätkata

majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise. Praegusel juhul kaalub avalik huvi

maksusummade

laekumise

tagamiseks

üle

määruskaebuse

esitaja

huvi

kasutada

majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus

nr 3-3-1-4-13, p 22).

11. Määruskaebuse esitaja alternatiivse taotluse – võimaldada tasuda arestitud summa (14

103,83 eurot) ühe aasta jooksul võrdsetes osades (igakuiselt 1175,32 eurot) ilma arvelduarvet

täies ulatuses arestimata – rahuldamiseks ei ole alust. Maksuhaldur on oma 02.04.2018

taotluses põhjalikult selgitanud, miks ei saa äriühingut pidada maksuvõimeliseks. Sellest ning

määruskaebuse esitajal lasuva maksupettuse kahtlusest tulenevalt on põhjendatud

maksuhalduri kahtlus, et äriühing ei oleks võimeline taotletud maksegraafikut täitma.

12. Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.04.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)