2-17-1037/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1037

Tsiviilasi

XX, YY, AA, PP ja KK hagi KÜ Tallinna 25 vastu

tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks ja KÜ

Tallinna 25 vastuhagi XX, AA ja PP vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2017 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

KÜ Tallinna 25 ja AA apellatsioonkaebused

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

KÜ Tallinna 25 apellatsioonkaebuse hind hageja I osas

889,15 eurot, hageja II osas 500,29 eurot; hageja III osas

1803,53 eurot; hageja IV osas 564,46 eurot

AA apellatsioonkaebus 547,52 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Hageja II (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Hageja

III

(apellant/vastustaja):

AA

(sünniaeg

XX.XX.XXXX, elukoht XXX)

Hageja IV (vastustaja): PP (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Irina Reva

Kostja (apellant/vastustaja): KÜ Tallinna 25 (registrikood

80347143, asukoht Tallinna 25-2, Loksa linn, 74806

Harjumaa), seaduslik esindaja PS

Kohtuistungi toimumise aeg

15.05.2018

RESOLUTSIOON:

1. Jätta kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata ja tagastada sellele

lisatud Loksa Linnavalitsuse tõend.

2. Harju Maakohtu 22.11.2017 otsus tühistada KK suhtes hagi rahuldamise osas ja

osaliselt AA suhtes vastuhagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab KK kui hageja kohtuotsuse resolutsioonist välja ja

547,52 euro ulatuses AA suhtes vastuhagi rahuldamata.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1 Tuvastada, et hagejatel XX-l, YY-l, AA-l ja PP-l ei ole kohustust tasuda

kostjale kapitaalremondifondi tasu 2548,80 eurot perioodi 2016 juuni –

novembri eest ja 86,64 eurot kütte viivise eest.

3.2 Jätta rahuldamata XX, YY, AA ja PP nõue tuvastada, et neil ei ole kohustust

tasuda kostjale 71,75 eurot korstna suitsulõõri puhastamise eest ja õigusabi- ja

kohtukulude eest 3558,04 eurot perioodil 2016 juuni – november.

3.3 Rahuldada vastuhagid osaliselt.

3.4 Mõista XX-lt KÜ Tallinna 25 kasuks välja võlgnevus perioodi 2016 mai – 2017

juuli eest summas 787,95 eurot.

3.5 Mõista AA-lt KÜ Tallinna 25 kasuks välja võlgnevus perioodi 2015 jaanuar –

2017 juuli eest summas 896,05 eurot.

3.6 Mõista PP-lt KÜ Tallinna 25 kasuks välja võlgnevus perioodi 2016 mai – 2017

juuli eest summas 750,71 eurot.

4. KÜ Tallinna 25 apellatsioonkaebus rahuldada resolutsiooni parandamise osas,

ülejäänud osas jätta rahuldamata.

5. AA apellatsioonkaebus rahuldada.

6. Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtu

menetluskulud jätta KÜ Tallinna 25 kanda.

7. Välja mõista KÜ-lt Tallinna 25 AA kasuks apellatsiooniastme menetluskulu

hüvitamiseks 475 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb KÜ-l Tallinna 25 AA-le tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja I), YY (hageja II), AA (hageja III), PP (hageja IV) ja KK esitasid

16.01.2017 Harju Maakohtule hagi KÜ Tallinna 25 (kostja) vastu tasumise kohustuse

puudumise tuvastamiseks.

2. KK osas on menetlus 10.04.2017 määrustega lõpetatud seoses KK loobumisega hagist

ja vastuhagi osas kompromissi kinnitamisega.

Hageja I palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november

eest kapitaalremondifondi tasu 482,76 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 13,59

eurot, kütte viivise eest 16,41 eurot, õigusabikulude eest 392,18 eurot ja kohtukulude

eest 35,71 eurot.

Hageja II palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november

eest kapitaalremondifondi tasu 483,84 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 13,62

eurot, kütte viivise eest 16,45 eurot, õigusabikulude eest 709,33 eurot ja kohtukulude

eest 35,71 eurot.

Hageja III palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november

eest kapitaalremondifondi tasu 487,08 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 13,71

eurot, kütte viivise eest 16,56 eurot, õigusabikulude eest 838,61 eurot ja kohtukulude

eest 35,71 eurot.

Hageja IV palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november

eest kapitaalremondifondi tasu 610,20 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 17,18

eurot, kütte viivise eest 20,74 eurot, õigusabikulude eest 636,47 eurot ja kohtukulude

eest 35,71 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tallinna 25, Loksa linn korteriomandi omanikud ning

KÜ Tallinna 25 (kostja) liikmed. Käesoleval juhul puuduvad vastavad üldkoosoleku

otsused ning seega ka kostjal õigus hagejatelt eeltoodud summasid nõuda

(mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 12 lg 4, kostja põhikirja p-d 8.1-8.4).

4. Kapitaalremondifondi kogumise otsus on vastu võetud 03.07.2013 üldkoosolekul ning

vormistatud on ka maksegraafikud perioodi 2013 juuni – 2016 mai kohta. Vaatamata

sellele, et maksegraafikust tulenevad kohustused lõppesid 2016 mais, jätkab kostja

kapitaalremondifondi tasude arvestamist, kuigi üldkoosoleku otsust maksegraafiku

pikendamise osas vastu võetud ei ole.

5. Korstna suitsulõõri puhastamine peab olema tasustatud liikmetelt korjatud hooldusraha

arvelt

6. Kostja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi küttefirma ees ja sellest tulenevalt on

tekkinud viivisevõlgnevus. Kuna puudub vastav üldkoosoleku otsus kütte viivise

jagamise ja tasumise kohta, siis ei saa kütte viivist nõuda liikmetelt eraldi

sihtotstarbelise maksena.

7. Hagejatel ei ole tekkinud kohustust õigusabikulude ja kohtukulude tasumiseks. Kostja

ei kutsunud kokku üldkoosolekut, et arutada ja kehtestada õigusabikulude ja

kohtukulude arvestusmetoodikat. Kostja üldkoosolekud ei ole ka võtnud vastu otsuseid

liikmete vastu varalise nõude esitamise kohta. Hagejad ei nõustu, et õigusabikulude ja

kohtukulude arvestusmetoodika oli kehtestatud 03.05.2014 üldkoosoleku otsusega (p

7.2). Hagejad tuginevad 03.05.2014 üldkoosoleku otsuse tühisusele (MTÜS § 241 lg 2).

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

9. Otsus kapitaalremondifondi kogumiseks võeti esmakordselt vastu kostja 03.07.2013

üldkoosolekul. Nimetatud otsusega otsustati sisuliselt koguda kapitaalremondifondi

iga-aastaselt vastavalt kapitaalremondifondi muutuva tariifi igakuistele määradele.

Kapitaalremondifondi kogumine ei olnud ajaliselt piiratud. Kostja 03.05.2014 ja

20.02.2016 üldkoosoleku otsustega oli kapitaalremondifondi kogumine korduvalt

kinnitatud.

10. Õigusabikulude ja kohtukulude jagamise alused tulenevad Riigikohtu poolt asjades nr

3-2-1-129-13 (p 51), 3-2-1-117-14 (p 12), 3-2-1-89-13 (p 11) ja 3-2-1-62-14 (p 13)

kehtestatud põhimõtetest, KÜS §-st 2 ja kostja 03.05.2014 (7.2) ja 20.02.2016 (p 4.1)

üldkoosoleku otsustest. Toodud üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud, seega on

need KÜS § 13 lg 4 ja Riigikohtu praktika (RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 21) kohaselt

kehtivad ja siduvad kõigile korteriomanikele.

11. Korstna suitsulõõri puhastamise teenuse nõue on õiguspärane. Selle kulu jagamise

alused tulenevad Riigikohtu poolt asjades nr 3-2-1-129-13 (p 51), 3-2-1-117-14 (p 12)

kehtestatud põhimõtetest, KÜS §-st 2 ja 07.09.2013 üldkoosoleku otsustest.

12. Kütte viivise tasu nõue on õiguspärane. Selle kulu jagamise alused tulenevad Riigikohtu

poolt asjades nr 3-2-1-129-13 (p 51), 3-2-1-117-14 (p 12) kehtestatud põhimõtetest,

KÜS §-st 2 ja §-st 151 lg 1 ja 2 ning kostja põhikirja p-st 8.1.

Kostja vastuhagi

13. Kostja esitas 23.02.2017 vastuhagi hageja IV vastu. Kostja nõue seisuga 01.09.2017 on

1960,48 eurot, millest 1948,92 eurot on põhivõlg ja 11,56 eurot on viivis. Nõude periood

on 2016 mai – 2017 juuli.

14. Kostja esitas 12.03.2017 vastuhagi hageja I vastu. Kostja nõue seisuga 01.09.2017 on

2176,26 eurot, millest 1760,17 eurot on põhivõlg ja 416,10 eurot on viivis. Nõude

periood on 2016 a mai – 2017 juuli.

15. Kostja esitas 12.03.2017 vastuhagi hageja III vastu. Kostja nõue seisuga 01.09.2017 on

3768,18 eurot, millest 3086,54 eurot on põhivõlg ja 681,65 eurot on viivis. Nõude

periood on 2015 jaanuar – 2017juuli.

Hagejate seisukohad vastuhagile

16. Hageja IV vastuhagi ei tunnista. Hageja IV ei vaidlusta järgmiseid kulusid: hooldustasu,

remondifond, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, veekadu, prügivedu ning küttekulud

alates 2016 novembrist. Eelnimetatud majandamiskulude liigid on tasutud õigeaegselt

ja täies ulatuses. Hageja ei nõustu nõutava tasuga kapitaalremondifondi eest perioodi

2016 juuni – 2017 jaanuar eest summas 631,44 eurot, tasuga korstna suitsulõõri

puhastamise eest 2016 novembris 17,18 eurot, kütte viivise tasuga 2016 novembris

20,74 eurot ning 636,47 euroga õigusabi eest ja 64,29 euroga kohtukulude eest perioodil

2016 juuni – 2017 jaanuar. Kokku ei nõustu hageja perioodil 2016 mai – 2017 jaanuar

põhinõudega 1370,12 euro ulatuses (631,44 + 17,18 + 20,74 + 636,47 + 64,29). Samuti

vaidlustab ta viivised täies ulatuses.

17. Hageja I vastuhagi ei tunnista. Hageja I ei vaidlusta järgmiseid kulusid: hooldustasu,

remondifond, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, veekadu, prügivedu, küttekulud alates

2016 maist. Eelnimetatud majandamiskulude liigid on tasutud õigeaegselt ja täies

ulatuses. Hageja I ei nõustu nõutava tasuga kapitaalremondifondi eest perioodi 2016

mai – 2017 veebruar eest summas 577,79 eurot, tasuga korstna suitsulõõri puhastamise

eest 2016 novembris 13,59 eurot, kütte viivise tasuga 2016 novembris 16,41 eurot,

392,18 euroga õigusabi eest ja 103,57 euroga kohtukulude eest perioodil 2016 mai –

2017 veebruar. Kokku ei nõustu hageja I perioodil 2016 mai – 2017 jaanuar tasumiseks

esitatud põhinõudega 1370, 12 euro ulatuses (577,79 + 13,59 + 16,41 + 392,18 +

103,57). Samuti vaidlustab ta viivised täies ulatuses.

18. Hageja III vastuhagi ei tunnista. Hageja III ei vaidlusta järgmiseid kulusid: hooldustasu,

remondifond, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, veekadu, prügivedu, küttekulud alates

2016 maist. Eelnimetatud majandamiskulude liigid on tasutud õigeaegselt ja täies

ulatuses. Hageja ei nõustu nõutava tasuga kütte eest 547,52 euro ulatuses,

kapitaalremondifondi tasuga perioodil 2016 maist – 2017 veebruarini 506,30 euro

ulatuses, tasuga korstna suitsulõõri puhastamise eest 2016 novembris 13,71 eurot, kütte

viivisega 2016 novembris 16,56 eurot ning 1093,98 euroga õigusabi eest ja 371,45

euroga kohtukulude eest perioodil 2015 jaanuar – 2017 veebruar. Kokku ei nõustu

hageja nõutavate majandamikuludega 2549,52 euro ulatuses.

Hageja märkis, et ta tasus sooja eest otse soojaettevõttele ning seega ei ole kostjal õigust

nõuda temalt küttekulude tasumist. Kokkuleppel soojaettevõttega maksid osad

korteriomanikud oma osa soojuse eest otse soojaettevõttele ning soojaettevõte vähendas

saadud summade võrra võlga. Kokku tasus kostja otse soojaettevõttele 547,52 eurot,

mille tasaarvestas kostja nõudega.

Esimese astme kohtu otsus

19. Harju Maakohtu 22.11.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tuvastati, et hagejatel

I-V ei ole kohustust tasuda kostjale kapitaalremondifondi tasu 2548,80 eurot perioodi

2016 juuni – novembri eest ja 86,64 eurot kütte viivise eest.

20. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada, et hagejatel ei ole kohustust

tasuda kostjale 71,75 eurot korstna suitsulõõri puhastamise eest ja õigusabi- ja

kohtukulude eest 3558,04 eurot perioodil 2016 juuni – november.

21. Maakohus rahuldas vastuhagid osaliselt ning mõistis hagejalt I kostja kasuks välja

võlgnevuse perioodi 2016 mai – 2017 juuli eest summas 787,95 eurot; hagejalt III

võlgnevuse perioodi 2015 jaanuar – 2017 juuli eest summas 1443,57 eurot ja hagejalt

IV võlgnevuse perioodi 2016 mai – 2017 juuli eest summas 750,71 eurot.

22. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

23. Maakohus leidis, et kostja 20.02.2016 üldkoosoleku otsus on tühine. Kostja ei esitanud

tõendeid selle kohta, et otsuse vastuvõtmisel on koosoleku kokkukutsumise korda

järgitud, seega tuvastas kohus, et 20.02.2016 koosoleku kokkukutsumisel ei teavitatud

liikmeid nõuetekohasel viisil ja ajal ning sellest tulenevalt on üldkoosoleku otsus tühine

MTÜS § 24 lg 1 järgi.

24. Kohus mõistab 03.05.2014 ja 03.07.2013 üldkoosoleku otsuseid selliselt, et nendes on

remondifondi kogumise ja selleks tariifi määramise otsus osaks jooksva aasta

majanduskavast. Majanduskava kinnitatakse kalendriaastaks ja seega ei olnud 2013. ja

2014. aastal vastu võetud otsustel mõju järgmisteks aastateks. Seega ei ole üldkoosolek

2016 ja 2017. aasta kohta remondifondi kogumise ja selleks tariifi määramise otsust

vastu

võtnud

ning

ühistul

puudub

aluse

liikmetelt

nende

aastate

eest

kapitaalremondifondi makseid koguda.

25. Kostja 03.05.2014 üldkoosoleku otsus on kehtiv. Otsus ei ole mh tühine

päevakorranõude rikkumise tõttu. Õigusabikulude näol on tegemist vajalike

majandamiskuludega, mida ühistul on õigus liikmetelt nõuda KÜS § 15 lg 1 ja KOS §

15 lg 2 järgi.

26. Postikulu (14,26 eurot), kulu aastaaruande koostamise eest (264,50 eurot), kütte viivise

tasu (135,22 eurot) ja Maksuametile tasutud maksude (409,28 eurot) näol ei ole tegemist

vajalike kuludega korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 63 p-i 1 järgi (vt ka RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 19). Kulutuste

tegemine ei ole ette nähtud ühistu majanduskavas, kuivõrd kohus on tuvastanud, et

2016. ja 2017. aasta kohta ei ole vastu võetud majanduskava. Seega puudub ühistul alus

esitatud kulutuse nõudmiseks.

27. Korstna suitsulõõri puhastamise tasu on vajalik kulu TsÜS § 63 p 1 ja KOS § 15 lg 2

järgi. Korstna puhastamata jätmine on kiireloomuline kulutus ja selle tegemata jätmisest

võib tekkida tuleoht ja seega ka oht kaasomandi hävimisele. Seega on ühistul alus

esitatud kulutuse nõudmiseks (vt ka RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 19).

28. Vastuhagi hageja IV osas kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o 750,71 euro ulatuses).

Kostja on palunud hagejalt IV välja mõista 1946,19 eurot (põhivõlg 1948,92 eurot,

viivis 11,56 eurot, põhivõlast loobumine 14,29 euro osas). Kuivõrd kostjal ei ole õigust

saada kapitaalremondifondi tasu 1100,39 eurot, kütte viivist, postikulu, Maksuametile

tasutud summat ja kulu aastaaruande koostamise eest, siis tuleb need summad

võlgnevuselt maha arvata.

29. Vastuhagi hageja III osas kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o 1443,57 euro ulatuses).

Kostja on palunud hagejalt III välja mõista 3768,18 eurot (põhinõue 3086,54 eurot,

viivis

681,65

eurot).

Võlgnevusest

tuleb

maha

arvestada

kütte

viivis,

kapitaalremondifondi tasu, postikulu, Maksuametile tasutud summa ja aastaaruande

kulu (1540,44+ 16,53+3,49+ 32,39+ 50,12 = 1642,97).

30. Tõendamata on hageja III väide, et alates 2015 jaanuarist arvestas kostja ebaõigesti

liikmete küttekulusid oma väljamõeldud metoodika järgi, võttes aluseks vale korterite

üldpinna 280,7 m2 asemele 368,3 m2. Maakohus märkis ka, et Tallinna Ringkonnakohus

on 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-821 sedastanud, et VÕS § 78 lg 1 järgi ei ole

ühistu liikmel õigus tasuda küttekulusid otse soojaettevõtjale ning kui ühistu liige seda

teeb, siis ei vähene tema kohustus ühistu ees (otsuse p 25). Maakohus nõustus viidatud

tõlgendusega ja leidis sellest tulenevalt, et hageja väide, et ta on tasunud küttekulusid

otse soojatootjale, ei oma asjas tähendust. Muid vastuväiteid küttekuludele hageja

esitanud ei ole.

31. Vastuhagi hageja I osas kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o 787,95 euro ulatuses).

Kostja on palunud hagejalt I välja mõista 2176,26 eurot (põhinõue 1760,17 eurot, viivis

416,10 eurot). Võlgnevuselt 1760,17 eurolt tuleb maha arvestada kuluartiklid

kapitaalremondifondi tasu, kütte viivis, postikulu, Maksuametile tasutud summa ja

aastaaruande koostamise kulu: 870,58+16,41+ 3,46+32,10+49,67= 972,22 eurot.

32. Kostja nõue viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Kostja on nõudnud viivist

sama perioodi eest, mil on tekkinud põhivõlgnevus, kuid ei ole viivise arvestuses ära

näidanud millal muutus sissenõutavaks majanduskulude arve. Kuivõrd põhinõue on

rahuldatud vaid osaliselt, ei saa kohus lähtuda ka tabelis esitatud kuise arve suurusest.

Seega ei ole täidetud viivisenõude rahuldamise eeldused VÕS § 113 lg 1 järgi.

33. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Nii hagi kui

vastuhagid on rahuldatud osaliselt ja rahaliselt hinnates umbes võrdsetes osades.

Hagejaga V seotud nõuete osas on kohus menetluskulud 10.04.2017 määrusega juba

jätnud poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

34. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

35. Kostja palub ringkonnakohtul selgitada maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinna

kujunemist või määrata ise kindlaks tsiviilasja hind maakohtus.

36. Maakohus rahuldas ebaõigesti KK nõude kostja vastu. KK on oma hagist loobunud ning

kohus on loobumise 10.04.2017 määrusega vastu võtnud ja lõpetanud selles osas

tsiviilasja menetluse.

37. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja 05.09.2017 taotluse otsuse

viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks ilma tagatist nõudmata.

38. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja nõude hagejatelt I, III ja IV viivise

väljamõistmiseks. Maakohtule esitatud põhivõla ja viivise arvestus on kontrollitav ja

arusaadav. Hagejad ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kui maakohtu

hinnangul vajas viivisearvestus täpsustamist, pidi maakohus seda kostjale selgitama.

Viivisenõude rahuldamise eeldused on täidetud. Vastuhagide osaline rahuldamine ei

välista kostja õigust viivisenõudele.

39. Maakohus ei ole läbi vaadanud kostja õigusabi- ja kohtukulude nõuet 2016 oktoobri

eest. Kostja palus mõista hagejalt I välja õigusabikulu summas 199,29 eurot ja hagejalt

III õigusabikulu summas 199,29 eurot.

40. Maakohus arvutas ebaõigesti välja kostja nõude õigusabi- ja kohtukulude eest 2017

märtsi eest. Kostja nõudis hagejalt I õigusabikulu 28,24 eurot, kohtukulu 37,46 eurot ja

postikulu 1,78 eurot; hagejalt III õigusabikulu 28,24 eurot, kohtukulu 37,46 eurot ja

postikulu 1,78 eurot; hagejalt IV õigusabikulu 28,24 eurot, kohtukulu 30,32 eurot ja

postikulu 1,78 eurot.

41. Kostja toob välja, et ta on loobunud täiendavast kohtukulu nõudest summas 14,29 eurot

hagejate III ja IV suhtes, mitte aga hageja I suhtes. Seega on kohus ekslikult leidnud,

et hageja I õigusabikulu on 13,95 eurot (28,24 - 14,29), tegelikult on see 28,24 eurot.

42. Maakohus on ebaõigesti arvestanud õigusabi- ja kohtukulude nõude 2017 juuni eest.

Maakohus on 2017 juuni perioodi asemel dubleerinud andmeid, mis kajastuvad hoopis

2016 juuni õigusabi- ja kohtukulude tabelis. 2017 juuni eest palus kostja välja mõista

hagejalt I 53,57 eurot, hagejalt III 50 eurot ja hagejalt IV 89,29 eurot. Maakohus on

jätnud arvestamata kohtukulu 50 eurot (ja ei ole seda välja mõistnud), mille kostja on

kandnud seoses tsiviilasjas nr 2-16-559 riigilõivu tasumisega.

43. Maakohus on analüüsinud õigusabi- ja kohtukulude nõuet 2017 septembrikuu eest,

kuigi sellist nõuet menetluses esitatud ei ole. Sisulisest on maakohus käsitanud 2016

septembrikuu ees esitatud õigusabi- ja kohtukulude nõudeid.

44. Kostja palub rahuldada vastuhagi hageja I osas ning mõista hagejalt I välja

põhivõlgnevuse 1760,17 eurot ja viivise 416,10 eurot (nõude periood 2016 mai – 2017

juuli). Maakohus on otsuse kirjeldavas osas ebaõigesti kirjeldanud nõutavate kulude

koosseisu perioodil 2017mai – 2017 juuli (õige oleks pidanud olema periood 2016 mai

– 2017 jaanuar). Maakohus on ebaõigesti arvestanud võlgnevuse seisuga 10.03.2017

(õige oleks pidanud olema 01.09.2017). Maakohus on ebaõigesti märkinud, et kostja

põhivõlgnevuse suurus moodustab 2004,81 eurot ja viivis 394,18 eurot (õige oleks

olnud põhivõlgnevuse 1760,16 eurot ja viivis 416,10 eurot). Maakohus leidis ebaõigesti,

et kostja loobus hageja I vastu nõudest summas 14,29 eurot.

45. Kostja palub rahuldada vastuhagi hageja III osas ning mõista hagejalt III välja

põhivõlgnevuse 3072,25 (3086,54 – loobumine 14,29) eurot ja viivise 678,49 eurot

(nõude periood 2015 jaanuar – 2017 juuli). Kostja selgitas, et viivis summalt 3086,54

eurot oli 681,65 eurot ning kuna kostja loobus osaliselt hagist, siis kuulub

väljamõistmisele ka väiksem viivis (3072,25 x 100 / 3086,54 = 99,54 % x 681,65 =

678,49). Maakohus on otsuse kirjeldavas osas ebaõigesti kirjeldanud nõutavate kulude

koosseisu üksnes perioodi 2017 märts – 2017 juuli eest ning seega on jäetud kajastamata

periood 2015 jaanuar – 2017 veebruar. Maakohus on märkinud põhjendavas osas

ebaõigesti kütte viivise summaks 16,53 eurot (õige on 16,56 eurot).

Perioodi 2015 jaanuar – 2016 mai osas oleks maakohus pidanud vastuhagi igal juhul

rahuldama, kuna tsiviilasjades nr 2-16-821, 2-16-559 ja 2-15-15992 on sama perioodi

eest mõistetud hagejatelt I, II ja IV välja kapitaalremondifondi, õigusabi- ja kohtukulud.

Seega tuleks vastavad kulud välja mõista ka hagejalt III.

46. Kostja palub rahuldada vastuhagi hageja IV osas ning mõista hagejalt IV välja

põhivõlgnevuse 1934,63 (1948,92 – loobumine 14,29) eurot ja viivise 11,48 eurot

(nõude periood 2016 mai – 2017 juuli). Kostja selgitas, et viivis summalt 1948,92 eurot

oli 11,56 eurot ning kuna kostja loobus osaliselt hagist, siis kuulub väljamõistmisele ka

väiksem viivis (1934,63 x 100 / 1948,92 = 99,27 % x 11,56 = 678,49). Maakohus on

otsuse kirjeldavas osas ebaõigesti kirjeldanud nõutavate kulude koosseisu perioodil

2017 veebruar – 2017 juuli (õige oleks pidanud olema periood 2016 mai – 2017 juuli).

47. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele kapitaalremondifondi kogumise aluse

puudumise osas. Kui maakohus leidis, et kostja ei ole oma seisukohti piisavalt

tõendanud, siis oleks maakohus pidanud seda selgitama ja tegema ettepaneku

täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta otsused

tsiviilasjades

nr

2-16-821,

2-15-15992

ja

2-16-559,

milles

kinnitati

kapitaalremondifondi kogumise õiguspärasust.

48. Maakohus

on

väljunud

hagi

nõude

piiridest,

kuna

hagejad

vaidlustasid

kapitaalremondifondi kogumise ainult perioodil 2016 juuni – november. Maakohus on

ebaõigesti teinud otsustuse ka 2017 kapitaalremondifondi kogumise kohta.

49. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 20.02.2016 üldkoosoleku otsus on tühine. Lisaks ei

ole arusaadav ega jälgitav, milliste asjaolude ja tõendite pinnalt maakohus sellisele

järeldusele jõudis. Maakohus märkis vaid, et otsuse vastuvõtmisel ei ole koosoleku

kokkukutsumise korda järgitud. Hagejad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et neid

üldkoosoleku toimumisest ei teavitatud. Lisaks nähtub tsiviilasjas nr 2-17-1037 esitatud

seisukohtadest ja tõenditest, et hagejate kriitika üldkoosoleku kehtivuse kohta ei ole

usutav. Muuhulgas on hagejad I, II ja IV tsiviilasjades nr 2-16-821, 2-15-15992 ja 2-16-

559 kinnitanud, et nad tunnistavad üldkoosoleku otsuse olemasolu ja selle kehtivust.

Kuna hagejad ei ole 20.02.2016 üldkoosoleku otsust vaidlustanud, siis on see KÜS § 13

lg 4 järgi neile kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (vt ka RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 21).

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta kostja eeltoodud väidetega ei nõustunud.

50. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja majanduskava kinnitatakse kalendriaastaks ja

aasta lõppemisel kaotab see kehtivuse. Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud

uut kava, siis kehtib senine kava kuni uue kehtestamiseni. Analoogset küsimust on

lahendanud ka Riigikohus asjas nr 3-2-1-153-05, millest võib järeldada, et juhul, kui

20.02.2016

üldkoosoleku

otsus

tunnistataks

kehtetuks,

siis

annaksid

kapitaalremondifondi maksete kogumiseks aluse kostja 03.05.2014 ja 03.07.2013

üldkoosoleku otsused.

51. Kostja toob välja, et kapitaalremondifondi maksete kogumise alused tulenevad lisaks

seadusest, kostja kehtivast tavast ja hea usu põhimõttest. Riigikohus on toonitanud, et

KÜ liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus nõustuda valitsemiseks

vajalike kokkulepetega (RKTKm nr 3-2-1-97-11, p 35; 3-2-1-7-10, p 31). Kostja

märgib, et Tallinna 25 korterelamus ei ole kordagi teostatud kapitaalset remonti ning

elamu tehnosüsteemid on niivõrd amortiseerunud, et muutunud inimeste tervisele ja

elule ohtlikuks. Kaasomanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et kaasomandi ese

oleks korras. Maakohus jättis eeltoodud kostja seisukohad tähelepanuta.

52. Maakohus leidis ebaõigesti, et kulutused KÜ aastaaruande koostamisele, postikulu,

tasutud maksude ja kütte viivise tasu puhul ei ole tegemist vajalike kulutustega KOS §

15 lg 2 järgi. Tegemist on kaasomandi säilimiseks vajalike kulutustega, milleks ei ole

vaja KÜ otsust ega korteriomanike kokkulepet (RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 19).

Maakohus ei ole vastupidist seisukohta piisavalt põhjendanud.

Hageja III apellatsioonkaebus

53. Hageja III palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas vastuhagi hageja III osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta vastuhagi

rahuldamata küttekulude osas, s.o summas 547,52 eurot.

54. Hageja tasus otse soojaettevõttele 547,52 eurot ning on seega vabanenud oma

kohustustest selles ulatuses. Esineb tasaarvestuse olukord VÕS § 197 lg 1 tähenduses.

Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas soojaettevõttele vastuväite selle kohta, et ta ei

aktsepteeri hageja makseid VÕS § 78 lg 2 tähenduses.

55. Maakohus on jätnud analüüsimata ja hindamata hageja poolt esitatud Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsused tsiviilasjades nr 2-16-559 ja nr 2-15-15992. Hagejal on

õigus nõuda kostjalt VÕS § 1041 järgi 547,52 eurot.

Vastustaja seisukoht

56. Hagejad palusid jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

57. Kostja palus jätta hageja III apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

III kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

58. Kostja

esitas

ringkonnakohtule

taotluse

15.05.2018

kohtuistungi

protokolli

parandamiseks. Taotluses palus kostja täiendada protokolli kostja esindaja ütluste osas.

Hagejad paluvad jätta protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Hagejad leiavad, et

kostja väidete põhisisu on protokolli märgitud nõuetekohaselt.

59. Ringkonnakohus jätab taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS § 50 lg 1

kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja

muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53

lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist

on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise

seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab

kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette

võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitu kohaselt. Protokolli

parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.

60. Kostja on protokolli parandamise taotlusele lisanud ka Loksa Linnavalitsuse tõendi selle

kohta, et elamu Tallinna tn 25 on ehitatud 1928. aastal. Tegemist on ebaolulise ja

hilinenult esitatud tõendiga, mis tuleb kostjale tagastada.

61. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt AA-lt

küttekulu väljamõistmise osas. Samuti tuleb otsuse resolutsiooni parandada, jättes

sellest välja KK osas hagi rahuldamise. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud

osas uus otsus.

62. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab otsust osas, milles maakohus hagejate

nõuded rahuldas ning tuvastas hagejatel kohustuse puudumise tasuda kostjale

kapitaalremondifondi tasu 2548,80 eurot perioodi 2016 juuni – novembri eest ja 86,64

eurot kütte viivise eest ning jättis kostja vastuhagid rahuldamata.

63. Maakohus märkis ebaõigesti otsuse resolutsioonis hagejana ka KK. KK on hagist

loobunud ning maakohus on loobumise 10.04.2017 määrusega vastu võtnud ja

lõpetanud selles osas tsiviilasja menetluse.

64. AA vaidlustab otsuse temalt 547,52 euro väljamõistmise osas, mis puudutab kütte tasu

oktoober 2015 kuni aprill 2016 eest. AA ei eita küttekulude tasumise kohustust, kuid

tugineb sellele, et kohustus on vastavas osas tasaarvestusega lõppenud. 12.03.2017

esitatud vastuhagis nõuab kostja AA-lt võlgnevuse tasumist seisuga 10.03.2017

summas 2953,24 eurot, millest põhivõlg on 2431,50 ja viivis 521,74 eurot. Eraldi kütte

võlga ei ole kostja hagis välja toonud. (I kd, lk 109- 116). 05.09.2017 avalduses

suurendab kostja nõuet AA vastu, mis 01.09.2017 seisuga on 3578, 18 eurot, millest

3086,54 eurot on põhivõlg ja 681,65 eurot viivis (IV kd, lk 31-39).

65. Maakohus ei ole AA tasaarvestuse avaldust käsitlenud ega ole andnud hinnangut hageja

poolt esitatud tõenditele, millest nähtuvad AA poolt tehtud maksed soojaettevõtjale.

66. AA-l soojatootja ees soojusenergia eest tasumise kohustust ei olnud, sest soojusenergia

müügileping oli korteriühistu ja soojatootja vahel. Kui võlgnik ei pea kohustust

seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse

osaliselt või täielikult täita VÕS § 78 lg 1 järgi kolmas isik ja sellisel juhul vabaneb

võlgnik täitmise kohustusest. Nendel asjaoludel võiks AA-l olla kostja suhtes rahaline

nõue VÕS §-st 1041 tulenevalt. Vastavast normist tulenevalt võiks AA-l olla kostja

suhtes rahaline nõue eeldusel, et ta täitis kostja nõude, olemata selleks õigustatud ega

kohustatud, ta tegi kohustuse täitmiseks kulutusi ja kostja rikastus tema poolse kulutuste

tegemise tõttu.

08.05.2017 vastuses vastuhagile märgib AA, et, kuna korteriühistul tekkis võlg

soojaettevõtte ees ja soojaettevõte ähvardas jätta elamu järgmisel kütteperioodil soojata,

tasus ta kokkuleppel soojaettevõtjaga oma osa soojuse eest otse soojaettevõtjale, mille

võrra soojaettevõtja vähendas võlgnevust. Vastuses teeb AA selgesõnalise tasaarvestuse

avalduse kostja nõude tasaarvestamiseks tema poolt kostja eest soojaettevõtjale tasutud

547,52 euro ulatuses. Selle tõendamiseks esitas AA-l maakohtule dokumentaalse

tõendina soojatootja, s.o N.R. Energy OÜ arvete ja laekumiste nimekirja perioodil

01.06.2015 kuni 30.06.2016 (II kd lk 87-88), millest nähtuvad esitatud arved ja nende

tasumine. Laekumiste nimekirjast on näha, et A on tasunud Tallinna 25 KÜ eest

oktoober 2015 kuni aprill 2016 summas 547,52 eurot. Samuti on AA esitanud oma

pangakonto väljavõtted, millest nähtub vastavate maksete tegemine N.R. Energy OÜ-le

( II kd, lk 83-86 ja 101). Nende tõendite alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et AA

tasus kostja eest kostja ja Tallinna 25 maja suhtes soojusenergiat müüva soojatootja

vahel sõlmitud lepingu täitmiseks viidatud rahasumma, täites sellega kostja kohustuse.

Sarnasele seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus ka analoogsetes asjades nr

2-16-559 ja 2-15-15992.

Seega tuleb AA vastu esitatud vastuhagi jätta 547,52 euro ulatuses rahuldamata, kuna

selles osas on nõue tasaarvestusega lõppenud.

67. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna aluse selle tühistamiseks.

68. Maakohus leidis õigesti, et kostja 20.02.2016 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna kostja

ei esitanud tõendeid selle kohta, et otsuse vastuvõtmisel on koosoleku kokkukutsumise

korda järgitud. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses

tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Hagejad esitasid tühisuse vastuväite.

Hagejad tuginesid asjaolule, et neile ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatud,

mistõttu enamik korteriühistu liikmetest ei olnud teadlikud väidetava 20.02.2016

üldkoosoleku toimumisest ega saanud seetõttu osaleda. Hagejad väitsid, et kutset

koosolekule ei olnud pandud maja trepikoja seinale ega postkastidesse. Kutset ei

saadetud liikmetele ka e-postiga. KÜ Tallinna 25 põhikirja p 5.2 järgi teavitab juhatus

üldkoosoleku kokkukutsumisest iga korteriühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva

enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende

kohta. Maakohus selgitas istungil kostjale, et hea usu põhimõttest tulenevalt on

võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele

viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille

esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada

ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kohus selgitas eeltoodu alusel

kostjale, et tal tuleb tõendada, et 2016 üldkoosoleku kutsed riputati korrektselt üles.

Kostja seda ei tõendanud.

69. Maakohus leidis põhjendatult, et kapitaalremondi maksete kohta on kostja liikmed vastu

võtnud otsused 03.07.2013 ja 03.05.2014 selle kohta, et korjata makseid tähtajaliselt

vastavalt graafikule sihtotstarbega renoveerida elamu katus. Need otsused ei anna alust

maksete kogumiseks 2016. aastal. Hagejad ei vaidle vastu, et kortermaja vajab remonti,

kuid leiavad, et selleks tuleb kõigepealt kutsuda kokku üldkoosolek, võtta vastu

majanduskava ja otsustada tööde finantseerimise küsimus.

70. Põhjendamatud on kostja etteheited selle kohta, et maakohus on lähtunud vastuhagide

läbivaatamisel ebaõigetest ajavahemikest, mida kostja pole taotlenud. Kostja esitas

vastuhagid hagejate vastu kuni juulini 2017 ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga TsMS

§ 373 lg 1 alusel. Seoses sellega lähtus maakohus otsuse tegemisel kogu vaidluse all

olevast perioodist, mis oli kajastatud nii põhihagis kui vastuhagides, see on jaanuar 2015

kuni juuli 2017.

71. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et aastaaruande koostamise, posti ja

maksuameti kulud ning kütte viivise tasu näol ei ole tegemist vältimatute kulutustega

TsÜS § 63 p 1 ja KOS § 15 lg 2 mõttes. Need ei ole otseselt elamu säilitamisega seotud

kulud ning need kulud tuleb ette näha majanduskavas. Maakohus tuvastas, et 2016 ja

2017 aasta kohta ei ole vastu võetud majanduskava. Seega puudub alus selliste maksete

määramiseks.

72. Kostja õigusabi- ja kohtukulude nõude osas märgib kolleegium, et maakohus on selle

täielikult rahuldanud, mistõttu puudub kostjal alus otsust selles osas vaidlustada.

73. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kostja viivise nõude, kuna kostja esitatud

viivise arvestus ei ole kontrollitav ega arusaadav. Hagilises tsiviilkohtumenetluses tuleb

iga nõude, sh ka viivisenõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette tuua

nõude esitajal. Hagejad on kostja viivisenõudele vastu vaielnud nii oma vastustes

vastuhagidele kui ka kohtuistungil. Seega tuli kostjal maakohtu menetluses kohtu ette

tuua asjakohased asjaolud, st esitada faktiväited, millest nähtub, millises summas olid

hagejad kostjale võlgu, mis kuupäeval muutus võlgnevus sissenõutavaks ja mitu päeva

olid hagejad kostja ees konkreetse summa maksmisega viivituses. Kuna kostja nõuab

hagejatelt mitme erineva summa tasumist, mis on erinevatel kuudel sissenõutavaks

muutunud, tulnuks tal kohtu ette tuua see, milline summa täpselt, millisel kuupäeval

sissenõutavaks muutus. Kuna kostja vastavaid asjaolusid maakohtu menetluses kohtu

ette ei toonud, vaatamata kohtu selgitustele, ei saanud kohus viivisenõuet rahuldada.

74. Maakohus ei jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja 05.09.2017 taotlust otsuse

viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks ilma tagatist nõudmata. TsMS § 469 lg 3

kohaselt, kui pool ei suuda paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses tagatist anda, võib

kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada, kui täitmise

edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks

oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või

põhjustaks muu suure kahju. Kostja ei ole esile toonud sellise taotluse rahuldamise

eelduseid, mistõttu maakohtul ei olnud alust kostja taotlust rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

75. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles

osas pole maakohtu otsust vaidlustatud.

76. Kostja apellatsioonkaebuse jääb hagejate osas rahuldamata. AA apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

77. Kuna maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks puudub vajadus tulenevalt

menetluskulude jaotusest, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgides kindlaks

ringkonnakohtu menetluskulud.

78. Hagejatest esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja AA, kes palus lisaks

nimekirjale arvestada ka istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on

hageja menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 125 eurot ja kulutused

õigusabile 250 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest:

kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine ja apellatsioonkaebuse

koostamine kokku 2,5 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 1 tund, kokku 3,5

tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja

on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames.

Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni.

79. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

80. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele ning menetluskulu 350 (3,5x100) eurot tuleb kostjalt AA kasuks välja

mõista.

81. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja

tasu 3,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka esindaja

tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.

82. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt AA kasuks apellatsiooniastme menetluskuluna koos

riigilõivuga välja mõista kokku 475 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar