2-14-20930/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-20930

Tsiviilasi

OÜ Inmarx Partners hagi Kinema AS ja XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus

Kaebuse esitajad, kaebuse liik

OÜ Inmarx Partners ja XX apellatsioonkaebused

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

OÜ Inmarx Partners apellatsioonkaebus 0 eurot

XX apellatsioonkaebus 65 982,40 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ Inmarx Partners (registrikood 10946126,

asukoht Peterburi tee 101, 13811 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Marko Jaani

Kohtuistungi toimumise aeg

15.05.2018

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus tühistada 3475,66 euro väljamõistmise osas ja

jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutamata.

3. Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib tervikuna järgmiselt:

3.1 Hagi rahuldada osaliselt.

3.2 Välja mõista XX-lt OÜ Inmarx Partners kasuks 62 506,74 eurot.

4. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. OÜ Inmarx Partners apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Inmarx Partners (hageja) esitas 30.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Kinema

AS ja XX (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus Kinema AS

(pankrotis) suhtes seoses pankroti väljakuulutamisega (pankrotiseaduse § 43 lg 2).

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja Kinema AS vahel alltöövõtulepingud (edaspidi

OR8 lepingud) nr 201301912-1 (tl 68-76, I kd), nr 30122013-1 (tl 57-64, I kd), nr

30122013-2 (tl 46-53, I kd) autokeskuse asukohaga Norra, Ostre Rosten 8, Tiller

rajamiseks erinevate ehitustööde tegemiseks. Ehitustööd on valminud ja ehitusobjekt on

tellijale üle antud.

4. Üheaegselt kolme eelpool märgitud OR8 lepingutega sõlmiti hageja ja kostja vahel

käenduslepingud (tl 55, 66, 77, I kd). Käenduslepingutega kohustus kostja vastutama

alltöövõtulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise eest hageja ees

solidaarselt Kinema AS-ga. Kostja vastutuse rahalises maksimumsummas lepiti kokku

erinevate OR8 alltöövõtulepingute sõlmimisel vastavalt 52 000 eurot (leping nr

201301912-1), 53 648 eurot (leping nr 30122013-1) ja 44 000 eurot (leping nr

30122013-2).

5. Hageja teostas kokkulepitud tööd vastavalt OR8 töövõtulepingutele ja lisatööd vastavalt

poolte täiendavatele kokkulepetele. Hageja poolt teostatud tööde kohta koostati

teostatud tööde aktid (19 akti; tl 96-114, I kd), milliste alusel esitas hageja kostjale arved

(tl 115-136, I kd).

6. Kostja jättis hagejale OR8 töövõtulepingute ja täiendavate lisatööde kokkulepete alusel

tasumata arved, milliste maksetähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Võlg on

65 982,40 eurot (tl 137, I kd). Käenduslepingute kohaselt vastutab kostja OR8

töövõtulepingutest tulenevate Kinema AS rahaliste kohustuste kohase täitmise eest

hageja ees solidaarselt Kinema AS-ga, mistõttu nõuab hageja võlgnevuse tasumist

kostjalt. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus jätta

rahuldamata hageja taotluse mõista kõik menetluskulud välja kostjalt.

8. Kuna OR8 objekti raames sõlmitud töövõtulepingutes nr 2013001912-1 ja nr 30122013-

1 kokkulepitud summad on hagejale välja makstud ning töövõtulepingu 30122013-2

alusel tegemata ja puuduliku töö eest keeldus AS Kinema põhjendatult tasuma, on ära

langenud käendaja vastutuse alused ning nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

Käendaja ei saa vastutada mh täiendavate kokkulepitud tööde eest hageja ees.

9. Kostja ei nõustu, et kui kostja ei ole 3 tööpäeva jooksul vastuväiteid esitanud, saab kõik

tööd (sh lisatööd) lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.

10. Kostja leiab, et lisatöid ei ole tellitud, mistõttu ei saa väidetavaid lisatöid pidada

lepingukohaseks (tl 44, V kd). Tellijale ei saa negatiivseid tagajärgi kaasa tuua olukord,

mil töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust ja omavoliliselt ületab eelarvet ning

teostab väidetavaid lisatöid ja nõuab vastavate lisatööde eest tasumist. Eelnimetatud

olukord ei tekita tellijale kohustust vastavaid töid vastu võtta ja üle vaadata ning

võimalikest puudustest teavitada. Seega ei lasunud kostjal kohustust väidetavaid lisatöid

puudutavaid tööde üleandmis-vastuvõtmise akte allkirjastada ning töid vastu võtta, kuna

lisatöödes polnud pooled kokku leppinud. Hagejal puudus õiguslik alus kostjale

lisatööde eest arvete esitamiseks, sest arvete esitamise aluseks nõutavad allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise aktid puudusid. Väidetavate lisatööde näol on tegemist

põhitööde lahutamatu osaga, milliseid hageja on pidanud alusetult lisatöödeks. Hageja

ei ole lisatööde tegemises kirjalikult kokku leppinud.

11. Hageja on tööde maksumust ja ulatust ebaõigesti hinnanud, st ei ole kõiki vajalikke töid

arvesse võtnud, mis olid vajalikud OR8 lepingutes kokkulepitud põhitööde

teostamiseks. Seega on hageja käitumine pahatahtlik ning vastuolus OR8

töövõtulepingutes kehtestatuga (tl 47, V kd).

12. Kostja ei nõustu hageja poolt hagis märgitud käenduslepingus, mis seondub OR8

lepingu nr 30122013-2, märgitud käendaja vastutuse maksimum summaga 44 000

eurot, vaid leiab, et õige summa on 32 596,90 eurot (tl 25, V kd).

13. Kostja ei vastuta väidetavatest lisatöödest ja lisakokkulepetest tulenevate kohustuste

eest, kuivõrd need on sõlmitud pärast käenduslepingute sõlmimist. Käenduslepingutes

sisalduv tingimus, millest tulenevalt kostja käendab ka tulevikus sõlmitavatest lisadest

tulenevalt Kinema AS kohustusi, on tühine tüüptingimus. Käenduslepingud on hageja

poolt koostatud ja ning lepingutingimused, sh tulevikus tekkivate kohustuste

käendamine, oli poolte vahel läbi rääkimata.

14. Käenduslepingute näol on tegemist tarbijakäenduslepingutega VÕS § 143 lg 1 mõttes.

15. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hageja tõlgendus käenduslepingute p-le 1 on

ebaõige ja põhjendamatult käendaja kohustusi laiendav. Tulevased kohustused ei ole

piisavalt määratletavad.

16. Kostja on seisukohal, et kostja ei vastuta hagis toodud põhinõuete eest, mistõttu puudub

hagejal alus ka viivise nõudeks.

Esimese astme kohtu otsus

17. Harju Maakohtu 18.12.2017 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja 65 982,40 eurot. Maakohus jättis hageja ja AS Kinema menetluskulud AS Kinema

kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

18. Käenduslepingute puhul on tegemist tarbijakäenduslepingutega. Kostja oli Kinema OÜ

töötaja. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et käendajal oli

sõltuvussuhe põhivõlgnikuga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja teadis või pidi

käenduslepingu sõlmimise ajal teadma, et käendaja annab käenduse tulenevalt enda

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust subjektiivsest

asjaolust lähtuvalt ja et käendusleping on sõlmitud temaga äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel. Kohus tuvastas, et kostja omas kogemust ja head ülevaadet

ehitusvaldkonnas toimuvast, et mõista riske, mis selles valdkonnas esile võivad kerkida

seoses töövõtu lepingute täitmisega ning samuti sai ka konkreetsel ehitusobjektil

kohapeal töötajana ja põhivõlgniku esindajana mõjutada ja jälgida alltöövõtu lepingute

täitmist ja omas piisavalt reaalajas informatsiooni olukorrast ehitusobjektil, osaledes

töönõupidamistel otsuste vastuvõtmisel ja ehitustegevuse aruteludel (koosolekutel).

Kostja omas piisavat ülevaadet, informatsiooni ja teadmisi, et väljendada valmisolekut

ja tahet sõlmida käenduslepinguid. Samuti on kostja alltöövõtulepingutes märgitud

isikuks, kes esindab Kinema AS-i juriidilistes ja finantsilistes küsimustes (lepingu p

11.1.1). Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid, mis annaksid alust väita, et

käenduslepingutes märgitud vastutuse maksimumsummad piiravad ebamõistlikult

kostja majandusvabadust või edasist toimetulekut, mis tooks kaasa käenduslepingu

tühisuse heade kommetega vastuolu tõttu. Kohus ei tuvastanud käenduslepingute

tühisuse aluseid.

19. Lisatööde osas märkis maakohus järgmist. Alltöövõtulepingu p-s 7.3 on kokku lepitud,

et lisatööd ja või tööde olulised muudatused sätestavad pooled kirjaliku kokkuleppega.

Kohtumenetluse käigus tuvastas kohus, hinnates tunnistaja ja poole vande all antud

ütlusi, et pooled sõlmisid korduvalt kokkuleppeid täiendavate tööde tegemiseks. Kohus

leiab, et poolte sellist käitumist saab hinnata kui tava (TsÜS § 2 ). Pikema perioodi

jooksul koostöö alguses tasus AS Kinema arveid ka nn vaikides aktsepteerides. Kohus

tuvastas, et pooled lugesid õiguslikult siduvaks ka suuliselt sõlmitud kokkuleppeid

lisatööde osas (nõupidamistel), kuna need lisatööd teostati vastavalt eelnevatele

kirjalikele ja suulistele kokkulepetele (TsÜS § 2 lg 2).

20. Arvel nr 96656 (27.01.2014) (tl 123, I kd) märgitud kulu 13 891,51 eurot (tasumata

käibemaksu näol) on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kuigi

käenduslepingus puudub selge kokkulepe tulevaste kohustuste käendamise kohta, siis

käibemaksu kohta arve esitamine eraldi nn korrigeeritud arvena, on piisavalt

määratletav kohustus. Kuivõrd kostja tunneb finantsvaldkonda, siis pidi selline kohustus

olema talle arusaadav ja ettenähtav. Käibemaksu suurus (Norras 25%) ja arvel märgitud

summa koosmõjus on piisavalt individualiseeritav sisu osas. 13 891,51 eurot on seega

hõlmatud käendustahtega isegi siis, kui see ei olnud teada käenduslepingu sõlmimise

ajal. Tarbijakäenduslepingu puhul on käendaja huvid tulevaste kohustuste käendamise

korral

täiendavalt

tagatud

käendaja

vastutuse

rahalise

maksimumsumma

kokkuleppimise kohustusega. Summa mahub käendaja vastutuse piirmäära sisse.

21. Alltöövõtulepingu nr 30122013-1 ja lisatööde kokkulepete alusel on Kinema AS

põhivõlgnevus hageja ees kokku 38 507,82 eurot. Arvel nr 96660 (9000,70 eurot; tl 122,

I kd) nimetatud lisatööd olid kokku lepitud ja hageja poolt teostatud, seda tõendavad

hinnapakkumine nr 28025 (tl 143, I kd), tööaja arvestuselehed (tl 80, I kd) ning

tunnistaja ütlused. Poolte 02.12.2013 kirjavahetusest nähtuvalt ei esitatud tööde osas

vastuväiteid. Lepingu p 8.4 kohaselt kohustus AS Kinema hiljemalt 3 tööpäeva jooksul

alates akti esitamisest (10.01.2014) esitama oma põhjendused tööde vastuvõtmisest

keeldumise kohta. Selliseid vastuväiteid ei esitatud. 23.12.2013 e-kirjas kiidab kostja

heaks lisatööd (III t 190). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 06.01.2014 koosolekul

vaadati läbi ka lisatööde lehed, lepiti kokku tundide arvus, mis akteeritakse ja kinnitati

lisatööde tunnihind. Kostja poolt vande all antud ütlused on pigem ennast õigustavad,

vähe informatiivsed ja lisatööde sõlmimise osas ei ole ütlused usaldusväärsed.

Lisatööde kokkulepet tõendab ka kostja 14.04.2014 e-kiri ning 11.12.2013 e-kiri Suido

Saarmetsale. Lisatööde kokkulepet tõendab lisaks tunnihinna tariif (45 eur/h). Sellele ei

ole kostja poolt ühtegi vastuväidet esitatud. Kui lisatööde osas ei oleks kokku lepitud,

siis puudunuks kostjal huvi paneelide lõikamise mahtude vastu. 31.01.2014 saatis

hageja kostjale mh arve nr 96660, millele ei tulnud tagasisidet kuni 14.03.2014 ning

sellest võib teha järelduse, et hageja esitatud arved olid varasemalt kokku lepitud.

22. Alltöövõtulepingu nr 30122013-1 raames esitas hageja ka arve nr 96760 (13 278,86

eurot; tl 123, I kd). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl

43, I kd), tööaja arvestuslehed (tl 84-88, I kd). Lisaks saadeti AS-le Kinema 17.02.2014

teostatud tööde akt nr 4 (tl 96, I kd; tl 193, III kd), millele ei järgnenud ettenähtud 3

tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet.

23. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96793 (4162,50 eurot; tl 126, I

kd). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd) tööaja

arvestuslehed (tl 89, I kd). Lisaks saadeti AS-le Kinema 25.02.2014 teostatud tööde akt

nr 5 (tl 108, I kd), millele ei järgnenud ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet.

24. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96837 (4246,88 eurot).

Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd) tööaja

arvestuslehed 8. nädalal, mis saadeti AS-le Kinema 07.03.2014. Lisaks saadeti AS-le

Kinema 10.03.2014 teostatud tööde akt nr 7, millele ei järgnenud ettenähtud 3 tööpäeva

jooksul ühtegi vastuväidet.

25. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96902 summas (2925,13 eurot).

Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43, I kd) tööaja

arvestuslehed ja Suido Saarmetsa 22.01.2014 ning 11.02.2014 e-kirjad. Lisaks saadeti

AS-le Kinema 21.03.2014 teostatud tööde korrigeeritud akt nr 8, millele ei järgnenud

ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ühtegi vastuväidet. 20.03.2014 andis kostja aktile

tagasisidet ning sellest saab järeldada, et vigaste aktide korral andis kostja tagasisidet.

See kinnitab ka poolte vahel väljakujunenud tava (TsÜS § 2) selle kohta, et kostja

kontrollis esitatud dokumente ning kui viga ei tuvastatud, siis jäi kostja passiivseks.

26. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja ka arve nr 96949 (4893,75 eurot, tl 131, I

kd). Kokkulepet lisatööde kohta tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 42 jj; I kd),

tööaja arvestuslehed (tl 91-92, I kd) ja teostatud tööde akt nr 9 (tl 113, I kd), mis saadeti

AS-le Kinema 01.04.2014 ning ühtegi vastuväidet ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ei

esitatud.

27. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et alltöövõtulepingu nr 30122013-1

osas tuli tasuda vaid 53 648 eurot ning et hagejale oli tasutud 54 807,73 eurot. Esitatud

tõenditest nähtub, et AS Kinema on tasunud hagejale arvete ja aktide alusel kokku

31 245,52 eurot. Kuna lepingus ja hinnapakkumistes kasutati summasid ilma

käibemaksuta, siis tuli arveldamisel alati lisada juurde käibemaksu võrra suurem

summa. Kohus nõustus hagejaga, et hinnapakkumises nr 28022 märgitud lisamaterjale

(16 800 eurot) ei saa käsitleda teenusena, vaid materjali maksumuse hinnana.

28. Alltöövõtulepingu nr 30122013-2 ja lisatööde kokkulepete alusel on AS Kinema

põhivõlgnevus 27 474,58 eurot. Alltöövõtulepingu nr 30122013-2 raames esitas hageja

arve nr 96855 (5300,73 eurot; tl 129, I kd). Arve esitati põhitööde eest vastavalt

teostatud tööde aktile nr 3 (tl 80, 96, 104; I kd). Kohus leidis, et hageja nõue on selles

osas põhjendatud.

29. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja arve nr 96951 (4518,75 eurot; tl 133, I kd).

Arve on esitatud lisatööde eest vastavalt teostatud aktile nr 10 (tl 114, I kd). Lisatööde

põhjendatust tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43-44, I kd), tööaja arvestuslehed

(tl 93-95, I kd), 03.04.2014 AS-le Kinema saadetud teostatud tööde akt nr 10, millele

ühtegi vastuväidet ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ei esitatud, kostja 20.03.2014 e-kiri

lisatöö tellimise kohta (tl 208, III kd) ja IO 21.03.2014 vastus tellimusele (tl 208 pöördel,

III kd).

30. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja arve nr 97020 (9836,35 eurot; tl 134, I kd).

Arve on esitatud põhitööde eest vastavalt teostatud tööde aktile nr 5 (tl 107, I kd).

Hageja nõue kostja vastu tasu saamiseks on põhjendatud.

31. Sama alltöövõtulepingu raames esitas hageja arve nr 97021 (7818,75 eurot; tl 135, I kd)

lisatööde eest. Lisatööde põhjendatust tõendavad hinnapakkumine nr 28025 (tl 43-44, I

kd), IO 01.03.2014 e-kiri (tl 211, III kd) ja kostja 12.03.2014 e-kiri (tl 212, III kd) ning

teostatud tööde akt nr 6 (tl 109), mis on saadetud AS-le Kinema 17.04.2014 (tl 209,

210; III kd) ning millele ühtegi vastuväidet ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ei esitatud.

32. Kostja ei ole tõendanud, et alltöövõtuleping nr 30122013-2 oli sõlmitud autokeskuse

rajamiseks tehtavate välisseina sandwich elementide paigalduseks ja tihendustööde

teostamiseks. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et nimetatud leping on sõlmitud

siseseina sandwich elementide paigalduseks ja tihendustööde teostamiseks (tl 46-56, I

kd). Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole OR8 töövõtulepingute ja lisatööde

kokkulepete alusel kokkulepitud töid kohaselt teostanud ja et hageja ei ole kostja poolt

väidetud puudusi kõrvaldanud. Hagejal oli õigus VÕS 111 lg 1 kohaselt keelduda

edaspidiselt tööde teostamisest seoses asjaoluga, et AS Kinema ei tasunud arveid.

Hageja poolt tegemata tööde summad on võrreldes AS-lt Kinema saamata jäänud

summadega marginaalsed (12,6 eur+25% ja 26, 93 eurot +25%) ja sellises olukorras on

hageja tegevus õiguspärane. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt lisatöödena

käsitletud tööd tuli teostada põhitööde osana.

33. Maakohus leidis, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg

4), kuna arvestades kostja käenduse tekkimise asjaolusid, oleks mõlema poole

menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Olukorras, kus kostja

käendab füüsilise isikuna tänaseks pankrotistunud põhivõlgniku võlga, kohtul puudub

võimalus hagi rahuldamisel kostjatelt nt solidaarselt menetluskulud välja mõista ning

arvestades rahuldatud hagi nõude suurust, on ebaõiglane jätta poolte menetluskulud

ainult kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja ja AS

Kinema menetluskulud tuleb jätta AS Kinema kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

34. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65 982,40 eurot ning jättis kostja

menetluskulud kostja enda kanda. Kostja ei vaidlusta maakohtu ostus osas, milles kohus

jättis hageja menetluskulud ja AS-i Kinema menetluskulud AS-i Kinema kanda

(resolutsiooni p-i 3 esimene lause).

35. Hageja nõue summas 65 982,40 eurot on kostja vastu lõppenud, kuivõrd vastavad

nõuded on lahendatud varasemates kohtuvaidlustes (tsiviilasjad nr 2-16-147 ja 2-16-

13171).

Asjaolu,

et

tsiviilasjades

nr

2-16-147

ja

2-16-13171

sõlmiti

kompromissilepingud üksnes hageja ja OÜ Kinema vahel, ei tähenda, et hagejal oleks

õigus esitada nõue teistkordselt kostja vastu. Solidaarkohustuse täitmist saab

võlausaldaja nõuda vaid ühel korral (VÕS § 65 lg 2). Seega lõppesid kostja kohustused

hageja ees VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1, § 153 lg 1 p-i 1 alusel. Hageja poolt kostja vastu

nõude esitamine on vastuolus ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ning selliselt

kuritarvitab hageja oma õigusi (TsÜS § 138 lg 2).

36. Hageja väitis, et tsiviilasjas nr 2-16-147 kompromissi alusel hagejale AS Kinema poolt

tasutud makse (20 000 eurot) on kantud muude võlgnevuste katteks, s.o menetluskulude

ja viiviste, mitte põhivõla katteks. Kostja hinnangul ei olnud hagejal õigust seda teha,

kuivõrd kompromissiga lõppesid kõik tsiviilasjas nr 2-16-147 hagi esemeks olnud

nõuded. Kompromissisumma puhul ei ole võlausaldajal õigust määrata, milliste

kohustuste tasumiseks vastav raha läheb. Hageja arvestas alusetult tsiviilasjas nr 2-16-

välja

mõistetud

kompromissisumma

menetluskulude

katteks,

kuivõrd

menetluskulud jäid poolte endi kanda. Lisaks arvestas hageja alusetult väljamõistetud

kompromissisumma viivise katteks, kuivõrd hagi esemeks oli põhivõlgnevuse nõue,

mitte viivisenõue. Maakohus jättis eeltoodud hageja väited ning kostja vastuväited

käsitlemata ning neile hinnangu andmata.

37. Maakohus jättis sisuliselt hindamata kostja vande all antud ütlused. Maakohtu otsusest

ei ilmne, millel põhineb kohtu seisukoht, et kostja ütlused on pigem ennast õigustavad,

vähe informatiivsed ning ei ole lisatööde sõlmimise osas usaldusväärsed.

38. Ebaõige on maakohtu otsuse p-s 16 toodu nagu ei oleks kohtule esitatud tõendeid selle

kohta, et alltöövõtulepingu nr 30122013-1 alusel on hagejale tasutud kokku 54 807,73

eurot. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja vastuväited ja tõendid seoses sellega,

millises ulatuses on põhivõlgniku poolt kohustused täidetud.

39. Käenduslepingutes sisalduv tingimus, mille järgi käendab kostja ka tulevikus

sõlmitavatest lisadest tulenevaid Kinema AS-i kohustusi, on tühine tüüptingimus VÕS

§ 42 lg 1 järgi. Lepingutingimust saab pidada ebaõiglaseks, kui see suurendab

põhjendamatult ja ebamõistlikult tarbija kohustusi. Arvestades asjaolu, et kostja näol ei

olnud tegemist Kinema AS-i (pankrotis) juhatuse liikme või osanikuga, puudus mõistlik

põhjendus, miks oleks pidanud kostja soovima käendada ka tulevikus tekkivaid ja

määratlemata Kinema AS-i (pankrotis) kohustusi, millede suurus ega ulatus ei olnud

ette teada. Maakohtu tõlgendus käenduslepingute p-le 1 on vastuolus VÕS § 39 lg-ga 1,

nimetatud punkt ei ole piisavalt määratletud (VÕS § 142 lg 2 ja § 145 lg 4).

40. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjat tuleb käsitleda juriidilistes ja finantsküsimustes

eriteadmistega isikuna. Selline seisukoht oli kostja jaoks ka üllatuslik.

41. Ainuüksi arve esitamisest ei teki kostjale tasumise kohustust. Hageja poolt esitatud

arvete nimekirjale puudus kohustus vastuväiteid esitada ning vastuväidete esitamata

jätmisest ei saa järeldada arvetega nõustumist.

42. Maakohtu otsus on vastuoluline, ebaselge ja motiveerimata. Ühelt poolt pidas maakohus

kostjat eriteadmistega isikuks, kuid samas asus seisukohale, et kostja ei mõistnud

käenduslepingute sisu ja tähendust enda jaoks (otsuse p 7). Ühelt poolt leidis kohus, et

tegemata tööde kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole, kuid teisalt, et tööd on tegemata,

kuid tegemata tööde summad olid marginaalsed (otsuse p 23). Maakohus leidis, et

lisatööde teostamise osas on hageja tõendina esitanud mh tunnistajate ütlused (otsuse p

25). Antud tsiviilasjas oli ainult üks tunnistaja (M. Koik), seega on ebaselge, milliseid

teisi tunnistajaid maakohus silmas pidas ning maakohtu otsus on seetõttu põhjendamatu.

Otsusest ei ole võimalik järeldada, millise perioodi jooksul milliseid arved kohtu

hinnangul vaikivalt aktsepteerides tasuti (otsuse p 7). Otsusest ei ole võimalik järeldada,

missugused kokkulepped pooled kohtu hinnangul sõlmisid ning millistes lisatöödes ja

millal kokku lepiti (otsuse p 7). Otsusest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele,

et hageja nõue arve nr 96855 alusel (otsuse p 18) ja arve nr 97020 alusel on põhjendatud

(otsuse p 20).

43. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt käibemaksu tasumist, kuna alltöövõtulepingute

kohaselt lepiti tööde hind kokku ilma käibemaksuta. Kostjal puudus käenduslepingu

sõlmimisel alus eeldada, et tasud suurenevad käibemaksu võrra. Kostja ei teadnud, et

hageja registreeritakse hilisemalt Norras käibemaksukohuslaseks. Seoses käibemaksu

lisandumisega ei viidanud maakohus ühelegi õigusnormile. Maakohus ei ole

põhjendanud oma järeldusi selle kohta, et hageja on tasunud arvel nr 96656 toodud

käibemaksu (otsuse p 8).

44. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt poolte käitumist saab hinnata kui tava

lepingu partnerite vahel TsÜS § 2 mõttes. Alltöövõtulepingute kohaselt saab lepinguid

muuta vaid kirjalikus vormis (VÕS § 13 lg 2). Tava ei saa muuta seadust (TsÜS § 2 lg

2).

45. Alltöövõtulepingute p-d 2.2, 7.2, 13.5 välistasid hageja õiguse nõuda tasu lisatööde eest.

Maakohus eelistas põhjendamatult eeltoodud punktidele alltöövõtulepingu p-i 8.4.

46. Hageja ja Kinema AS-i (pankrotis) vahel puudusid kehtivad lepingud lisatööde osas.

Nimetatu nähtub ka 27.12.2013 (vt hageja 27.10.2014.a menetlusdokumendi lisa nr 5),

09.05.2014 (kostja 03.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 2), 23.05.2014 (vt kostja

03.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 3) ja 07.05.2014 e-kirjavahetusest (vt kostja

03.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 4). Maakohus eeltoodud tõenditele hinnangut ei

andnud.

47. Alltöövõtulepingutes kokku lepitud eelarve oli siduv (alltöövõtulepingu p-d 7.2-7.4, vt

ka RKTKo nr 3-2-1-89-12, p 24).

48. Maakohus ei analüüsinud lisatööde sisu ega nende seotust põhitöödega. Samuti ei

tuvastanud maakohus iga lisatöö puhul selle kokku leppimist, sh kokkulepet hinna osas.

Mh puuduvad tõendid selle kohta, et seisakud eksisteerisid ning et seisakud olid

käsitletavad lisatöödena.

49. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud, et hageja poolt lisatöödena käsitletud

tööd tuli teostada põhitööde osana. Samuti on maakohus jätnud põhjendamatult

käsitlemata kostja 09.07.2016 menetlusdokumendis (lk 5) esitatud vastuväited seoses

lisatöödega.

Hageja apellatsioonkaebus

50. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus ei

jätnud hageja menetluskulusid solidaarselt kostja ja AS Kinema (pankrotis) kanda ja

teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostja ja

AS Kinema (pankrotis) kanda.

51. Kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu tervikuna, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1

kohaselt ka hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda (st solidaarselt kostja ja

AS Kinema (pankrotis) kanda).

52. Hageja ei nõustu, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks kostja suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Riigikohus on rõhutanud (vt nt lahendit nr 3-2-1- 126-14 p 16), et

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Käesolevas asjas

selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Asjaolud, et käendaja käendab pankrotis oleva

isiku võlgnevust ja/või käendatava võlakohustuse suurus ei ole sellisteks asjaoludeks.

53. Kohus on jätnud arvestamata selle, milline oli hageja ja kostja vahel sõlmitud

käenduslepingute eesmärk ja sisu. Poolte eesmärgiks oli tagada käendaja (kostja) poolt

käenduslepingus toodud summas põhivõlgniku kohustuse täitmine ja menetluskulude

hüvitamine ka põhivõlgniku pankroti korral.

54. Kostja põhjustas ise oma pahatahtliku käitumisega hagejapoolse hagi esitamise nii AS

Kinema (pankrotis) kui enda vastu, mistõttu tuleb ka VÕS § 145 lg 2 kohaselt sellise

kohtumenetlusega kaasnenud hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.

Käenduslepingute punkti 7 kohaselt on samuti ette nähtud, et käendaja (kostja) kanda

jäävad mh kõikide kõrvalnõuete täitmise kohustused.

55. Olukorra, kus põhivõlgniku maksejõuetuse tõttu ei ole põhivõlgnikult rahaliste

vahendite kättesaamine enam võimalik, on põhjustanud kostja enda pahatahtlik

käitumine.

56. Ka käesoleva kohtuasja mahukuse on põhjustanud kostja ise, kes on oma

menetlusdokumentides asunud pahatahtlikult vaidlustama kõiki töövõtulepingutega

seotud asjaolusid, sh ka tööde osas, kus kostja on ise vastavad tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid allkirjastanud ja ise vastavad lisatööd tellinud.

Vastustaja seisukoht

57. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

58. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

59. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 3475,66 euro

väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus,

millega hagi tuleb tühistatud osas jätta rahuldamata.

60. Kostja väide hageja nõude lõppemise kohta seoses sellega, et OÜ Kinema on tasunud

hagejale 20 000 eurot, on osaliselt põhjendatud. Alltöövõtulepingust nr 30122013-2

tulenevate käendusega tagatud kohustuste osas oli OÜ Kinema andnud garantii ning

garantiiandja suhtes algatatud kohtuasjad lõppesid kompromissiga. 25.01.2017

menetlusdokumendis tõi kostja välja, et hageja ja OÜ Kinema vahel on tsiviilasjas nr 2-

16-147 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub OÜ Kinema tasuma hagejale

hiljemalt 17.02.2017 kokku 20 000 eurot, mille võrra väheneb kostja kohustus. Hageja

on oma 09.02.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et eelviidatud kompromissi alusel

hagejale 20 000 euro laekumisel kantakse see võlgnevuse katteks järgmiselt: 3400 eurot

kantakse tsiviilasjas nr 2-16-147 hagejale tekkinud menetluskulude katteks ja ülejäänud

16 600 eurot kantakse alltöövõtulepingust nr 30122013-2 tuleneva viiviste võlgnevuse

katteks. Õige on kostja väide, et maakohus jättis eeltoodud hageja väited ning kostja

vastuväited käsitlemata ning neile hinnangu andmata.

61. Vaidlust ei ole selles, et kompromissisumma 20 000 eurot on hagejale tasutud.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kompromissi kohase makse

laekumine ei mõjuta hageja põhinõude suurust kostja vastu. Kuigi kompromissileping

kehtib vaid selle sõlminud poolte vahel ega tekita õigusi kolmandale isikule, omab

antud juhul tähtsust see, et tegu on sama kohustuse täitmisega, mida ka kostjalt

nõutakse. Kui võlausaldaja nõuded põhivõlgniku vastu on tagatud mitme tagatisega

(antud juhul käendus ja garantii) ning kui ühe (sama nõuet taganud) isiku poolt tehakse

võlausaldajale võla katteks mingis summas makse, siis on selle tagajärjeks see, et hageja

nõue teise nõuet taganud isiku vastu väheneb reaalselt tasutud summa võrra.

62. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja arvestas alusetult tsiviilasjas nr

2-16-147 välja mõistetud kompromissisumma menetluskulude katteks, kuivõrd

menetluskulud jäid kompromissi kohaselt poolte endi kanda. Samas ei saa pidada õigeks

kostja arvamust, et hageja arvestas alusetult väljamõistetud kompromissisumma ka

viiviste katteks seetõttu, et hagi esemeks oli põhivõlgnevuse nõue, mitte viivisenõue.

Hagi esemeks tsiviilasjas nr 2-16-147 ei olnud ainult põhinõue. Hagiavalduses tugineb

hageja nõudele summas 43998,92, millest põhivõlg on 27 475,58 eurot ja viivised

16524, 34 eurot (VI kd, lk 51,52). VÕS § 88 lg 9 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks

rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud

esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. Seega oli hagejal õigus arvestada ühe solidaarvõlgniku poolt

tasutud summad enne viiviste ja seejärel põhikohustuse katteks. Hageja sai viiviste

katteks arvestada 16524, 34 eurot, mida hageja käesolevas menetluses maakohtu poolt

läbivaadatud hagis ka kostjalt ei nõua. Ülejäänud summa 3475,66 eurot tuleb lugeda

tasutuks põhivõla katteks, mille võrra väheneb kostjalt väljamõistmisele kuuluv summa.

63. Ülejäänud osas on maakohtu otsus on seaduslik. Maakohus on oma seisukohti piisavas

ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

64. Ebaõige on kostja seisukoht, et kompromisslepingu sõlmimisel garantii andjaga

lõppesid ka kostja kohustused hageja ees. Asjaolu, et käendusega tagatud kohustuste

osas oli antud ka garantii ning garantiiandja suhtes algatatud kohtuasjad lõppesid

kompromissiga, ei tähenda seda, et käendusega tagatud kohustused on lõppenud.

Garantiiandja ja käendaja on tagatud kohustuse suhtes solidaarvõlgnikud ning ühe

suhtes menetluse lõpetamine kompromissiga ei too kaasa teise solidaarvõlgniku

kohustuse lõppemist. VÕS § 66 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt

loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski

kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Üksnes tagatud kohustuste täies ulatuses

täitmine solidaarvõlgniku poolt vabastab teise solidaarvõlgniku kohustuse täitmisest.

Kui ühe nõuet taganud isiku poolt ei tasuta võlgnevust kogu summas, siis on

võlausaldajal jätkuvalt õigus nõuda tasumata võlgnevuse summat teiselt nõuet taganud

isikult.

65. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13171 OÜ Kinema vastu esitatud hagi rahaliste

kohustuste täitmise tagasivõitmise nõudes ei oma seost käesolevas asjas esitatud

nõuetega. Tsiviilasjas nr 2-16-13171 oli hageja nõude aluseks AS Kinema

pankrotimenetluses pankrotihaldurilt tasu eest omandatud rahaline nõue OÜ Kinema

vastu. Hageja on esitanud OÜ Kinema vastu uue võlausaldajana rahaliste kohustuste

tagasivõitmise nõude. Seega tsiviilasjas nr 2-16-13171 OÜ Kinema poolt hagejale

tasutud kompromissi kohane makse ei laekunud käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja

nõuete ega AS Kinema võlgnevuse katteks ning seega hageja nõue kostja vastu selle

makse tasumise tulemusena ei vähenenud.

66. Ekslik on kostja seisukoht, et kohus ei ole tema ütlusi hinnanud. Otsusest nähtuvalt on

kohus hinnanud kostja ütlusi ning asunud ühesele seisukohale, et need on ennast

õigustavad, vähe informatiivsed ega ole usaldusväärsed. Kostja ütlused on vastuolulised

ja vastuolus ka asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, sh kostja enda

meilisõnumitega, mistõttu on maakohus need õigesti hinnanud ebausaldusväärseteks.

Nii on kostja menetluses läbivalt väitnud, et mingeid lisatöid AS Kinema hagejalt ei

tellinud, kuigi kohtule on esitatud poolte meilivahetus, kust nähtub, et kostja on ise AS

Kinema nimel hagejalt lisatöid tellinud ja leppinud kokku ka lisatööde hinda.

Maakohtus on kostja omaks võtnud, et lisatöid siiski hagejalt telliti ning lepiti kokku

ka hageja täiendavas tasus lisatööde teostamise eest (VII kd, lk 94 pöördel). Kostja on

ka väitnud, et mitte ühegi töö osas tunnitasu arvestust ei peetud (VII kd, lk 95). Asjas

on esitatud kostja enda meilisõnum, milles kostja kiidab heaks osa lisatöid tunnitasu

arvestuse alusel. 23.12.2013 meilisõnumis märgib kostja järgmist: „Lisatööd. Ma

märkisin ära, mis on lisatööd minu arvates ja mis oleksid tasustatavad.“( III kd, lk 190).

Samuti nähtub kostja enda meilisõnumitest, et kostja on aktsepteerinud lisatööde tunni

hinnana 45 eurot+käibemaks ( III kd, lk 193). Ka hageja juhatuse liige IO on saatnud

kostjale 21.03.2014 meilisõnumi, milles märgitakse, et lähtuda võib senisest

tunnihinnast 45eur/h (III kd, lk 203 pöördel). See kinnitab hageja ja AS Kinema

kokkulepet sellise tunnihinna fikseerimise osas seoses lisatöödega.

67. Vaidlust ei ole selles, et objekt on lõpetatud ja tellijale üle antud. Tõendeid selle kohta,

et AS Kinema või kolmas isik oleks mingeid hageja tööde puudusi kõrvaldanud, asjas

esitatud ei ole. Kostja väited, et hageja ei esitanud AS-le Kinema ehituspäevikuid, et

puudu oli dokumentatsioon ning et hageja ei vastanud AS-i Kinema etteheidetele

väidetavate puuduste osas, on ümber lükatud asjaoluga, et kostja on ise edastanud OR8

objekti tellijale (AS Hent) vastavad kontrollplaanid, mis tõendavad, et hageja poolt on

teostatud nii põhi- kui lisatööd ning üle antud ka kogu dokumentatsioon.

Ehituspäevikuid esitas hageja kostjale asja materjalidest nähtuvalt meili teel

iganädalaselt ning mingeid tähelepanekuid nende kohta AS Kinema hagejale ei esitatud.

68. Maakohus

on

õigesti

tuvastanud,

et

hageja

tasule

lisandus

käibemaks.

Alltöövõtulepingute lisadeks olevatest hageja hinnapakkumistest nähtub, et hageja

pakutud hinnad ei sisaldanud käibemaksu. Ka alltöövõtulepingutes on märgitud, et

hageja tasu on toodud ilma käibemaksuta. Kostja on ise oma 09.12.2013 meilisõnumis

(III kd, lk 189) palunud hagejal teha arved ümber ja lisada summadele käibemaks.

Kostja kirjutab: „Sain Norrast vastuse, et need arved ei lähe. Palun tee ümber,

käibemaks peale 25%, kuna teenus on osutatud Norras“. Samuti on kostja ka oma

10.12.2013 meilisõnumis ( III kd, lk 189 pöördel) kinnitanud, et AS-le Kinema on sobiv,

et vaid kuni selle ajani, mil hageja ei ole veel Norras käibemaksukohustuslaseks

registreeritud, esitatakse arved AS-le Kinema hageja poolt ilma käibemaksuta.

69. Ekslik on kostja seisukoht, et ta ei vastuta lisatöödest tulenevate kohustuste täitmise

eest, kuivõrd lisatööde tegemises on kokku lepitud peale käenduslepingute sõlmimist.

Käenduslepingute kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja vastutab käendajana ka

kõikidest alltöövõtulepingute (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate

põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmise eest. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga, et tegu ei ole tühise tüüptingimusega. Vaidlust ei ole selles, et lepingute

projektid valmistas ette AS Kinema esindajana kostja ise ning saatis need seejärel

hagejale tutvumiseks. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse

lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida

lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav

lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast

võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kuna lepingud valmistas ette AS Kinema

esindajana kostja ise, ei ole ei kostjal õigust tüüptingimuste regulatsioonile tugineda.

Hageja on ka kinnitanud, et poolte vahel räägiti enne allkirjastamist läbi kõik

alltöövõtulepingute ja käenduslepingute punktid, sh tulevikus tekkivate kohustuste

käendamine kostja poolt, mis nähtub ka sellekohasest poolte meilivahetusest (V kd, lk

88-89)

70. VÕS § 145 lg 4, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu

sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust, ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest

käenduslepingutega on kokku lepitud, et käendaja vastutab ka põhivõlgniku tulevikus

tekkivate kohustuste eest, kusjuures selliste tuleviku kohustuste tekkimine ja ulatus on

täielikult kostja enda kontrolli all. Kuna valdavalt tellis kostja ise AS Kinema esindajana

kõik lisatööd, olid need kostja jaoks piisavalt määratletud ja selged ning kostjale oli

teada nendest tulenev kohustuste maht.

71. Kohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et tõendite pinnalt saab teha

ühese järelduse, et kostja omab teadmisi ja kogemusi nii ehitusvaldkonnas, juriidilistes,

kui ka finantsküsimustes. Tegemist ei ole üllatusliku otsuse tegemisega, vaid tõendite

hindamise küsimusega. Kohus on sellise järelduse tegemisel ajakohaselt viidanud nii

töövõtulepingute punktile, mille kohaselt oli kostja AS Kinema esindaja juriidilistes ja

finantsilistes küsimustes kui ka kostja osalemisele konkreetsel ehitusobjektil kohapeal

põhivõlgniku esindajana.

72. Põhivõlgnik ei ole üle antud tööde osas vastuväiteid esitanud. VÕS § 643 kohaselt kui

tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud

töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1kohaselt tellija peab

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud

tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS

§ 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kõik hageja poolt teostatud tööd on

AS-le Kinema vastavate teostatud tööde aktide alusel üle antud ning OR8 objekt on

lõpetatud, so tellijale üle antud. Alltöövõtulepingute p 8.4 kohaselt oli AS-l Kinema

kohustus allkirjastada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid 3 tööpäeva jooksul alates

hageja poolt aktide esitamisest või esitada sama tähtaja jooksul omapoolsed

põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Hageja poolt AS-le Kinema

üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel üleantud tööde osas ei ole AS Kinema

kokkulepitud 3 tööpäeva jooksul vastuväiteid esitanud ega ole esitanud ka hiljem

põhjendusi tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjuste kohta. Seega saab kõik hageja

tööd (sh lisatööd) lugeda AS Kinema poolt VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ning hageja

tasunõue on VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks. Põhivõlgnik on kogu

võlgnevust hageja ees Norra kohtus ka tunnistanud.

Menetluskulude jaotus

73. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

74. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel kostja menetluskulud tema enda kanda ning

hageja ja AS Kinema menetluskulud AS Kinema (pankrotis) kanda. TsMS § 162 lg 4

sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on

piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et mõlema poole menetluskulude kostja kanda

jätmine oleks antud juhul ebaõiglane. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, puudub ka seetõttu alus maakohtu

menetluskulude täielikult kostja kanda jätmiseks, nagu soovib hageja.

75. Maakohus ei ole põhjendanud hageja menetluskulude AS Kinema (pankrotis) kanda

jätmist, kelle vastu jäeti hagi rahuldamata. TsMS 168 lg 2 alusel, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata, kannab üldreeglina menetluskulud hageja. Kuna ei esine lg-test 3-5

tulenevaid asjaolusid, peaks hageja kandma AS Kinema (pankrotid) menetluskulud, mis

oleks aga hageja suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta

maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kõigi menetlusosaliste endi kanda.

76. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja kostja apellatsioonkaebuse

osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu

menetluskulud poolte endi kanda.

77. Tulenevalt

menetluskulude

jaotusest

puudub

vajadus

nende

rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar