2-18-3173/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.06.2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-3173

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX,

elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXlt XXX kasuks elatis 195 eurot kuus alates 01.02.2018 kuni

31.05.2018, kogusummas 780 eurot.

3. Välja mõista XXXlt XXX kasuks alates 01.06.2018 igakuine elatis 225,50 eurot kuus

kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni 17.05.2024.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista alates jaanuarist 2019 XXXlt XXX

kasuks elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt igakordselt kehtestatud töötasu

alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis nimetatud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda

hiljemalt sellele eelneva kuu viimasel päeval. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja

seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr XXX.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Rahuldada XXX taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täimise viis ja kord selliselt,

et kostjal tuleb tasuda elatise võlgnevus perioodi 01.02.2018 – 31.05.2018 eest

kogusummas 780 eurot hiljemalt 01.01.2019.

9. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks 125 euro osas.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub 28.02.2018 kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine

elatis 250 eurot kuus alates veebruarist 2018. Elatise palub hageja kanda enda seadusliku

esindaja XXX arveldusarvele nr XXX, selgitusega elatisraha lapsele. Kohtule 30.04.2018

esitatud täpsustuses palub hageja välja mõista kostjalt perioodi veebruar kuni mai võlgnevus

elatis summas 195 eurot kuus (kokku 4x195=780) eurot ning määrata, et nimetatud summa

kuulub tasumisele hiljemalt 01.01.2019. Alates juunist 2018 kuni detsember 2018 määrata

elatise suuruseks 222,50 eurot kuus. Alates jaanuarist 2019 määrata elatise määraks pool ehk

50% Vabariigi Valitsuse poolt igakordselt kehtestatud töötasu alammäärast kuni lapse

täisealiseks saamiseni (PKS § 97 p 1). Hageja palub otsuse tunnistada viivitamata täidetavaks

125 eurot/kuus ulatuses.

2. Hageja isa tegelik rahaline panus ülalpidamiskohustuse täitmiseks on olnud aegade jooksul

enam-jaolt järjepidev. Samas, kostja lõpetas igasuguse toetamise käesoleva aasta veebruarist.

Kostja keeldus alates veebruarist 2018 hagejale elatise maksmisest. Hageja vanemad ei ela

aastaid koos ning laps elab alaliselt oma ema juures Peetri alevikus, Harjumaal.

3. Hageja igakuised keskmised vajadused on eluasemekulud 150 eurot, toidukulud 125 eurot,

transpordikulud 50 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarbed 20

eurot, lapse koolikohustuse täitmine (treeningud, klassirahad, ekskursioonid) 85 eurot, riided

ja jalanõud 75 eurot, vältimatud püsikulutused (hambaravi, sünnipäevad, meelelahutus,

tehnika (telefon/arvuti), mööbel, voodipesu jms igapäevakasutuses olev, mis tuleb aasta peale

ära jagada), koera kindlustus ja toit (12,47 eurot + 40 eurot). Kokku on hageja igakuised

vajadused 702,47 eurot.

4. Lapsega seotud tulu on 55 euro/kuus lastetoetus ning 80,55 eurot/kuus raske ja sügava

puudega lapse toetus mida laps on õigustatud saama kuni 18.04.2020. Seega on hageja

kogukulu ühes kalendrikuus 702,47 eurot – lastetoetus 55 eurot – raske ja sügava puudega

lapse toetus 80,55 eurot = 566,92 eurot kalendrikuus. Lapsega seotud kulu tuleb ära jagada

mõlema vanema vahel ja ühe vanema kulu on 283,46 eurot. Kui raske ja sügava puudega

lapse toetust (mis kaob ära alates mai 2020) juba täna mitte arvestada, oleks kogukulu 702,47

– 55 eurot = 323,74 eurot/kalendrikuus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja

on algusest peale maksnud hagejale rahasid vastavalt kokkuleppele ja kuna kostja perekonnas

tekkisid raskemad ajad, siis palus kostja hagejalt 4-5 kuud maksmise peatamist. Lisaks on

kostja alati olnud abiks ja/või soetanud kallimaid vajaminevaid asju nagu näiteks jalgrattad,

arvutid, tahvelarvutid ning riideid.

6. Hageja ema on korduvalt saatnud lapse kostja juurde, kus esimese asjana on kostja pidanud

minema poodi riideid ostma, kuna laps on saadetud kas liiga õhukesena riietatuna või ei ole

olnud vastavalt riides palutud situatsioonile. Lisaks on hageja ema lasknud lapsel teinekord

jõulude aeg koos viibida ainult nii palju, et laps saaks kingid kätte ja kohe lahkuma pidanud.

Samuti on kostja transportinud hagejat trennidesse ja huviringidesse.

7. Kostja on täna olukorras, kus peres on kaks last: tütar XXX 1,6a ja kasutütar XXX 5a ning

nende emal XXXl, kes on ametilt lasteaiaõpetaja, lõppes emapalk. Kostja ei väida, et tema

palk oleks väike (2 000 eurot kuus), aga antud situatsioonis peab kostja kandma hoolt

üksinda kõikide kulude kohta, milleks on ka nö ridaelamu. Ridaelamu soetati põhjusel, et

kommunaalkulud olid väiksemad ning kogumakse võrdväärne kolmetoalise korteriga ning

soovist võimaldada hagejale oma tuba. Kostja kulud eluasemele on 600-700eurot, millele

lisanduvad elektri, sidekulud, kindlustused, väikelaen jne. kostja juures viibimist on piiratud

paarile korrale kuus ja just elatise maksmise eelnevatel päevadel lubatud tulla päevvasel ajal.

Hageja peres on kaks palgasaajat ning üks laps ning käiakse reisil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis

on 2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse

vajadusi ja tavapärast elulaadi (PKS § 99) ning vanemate varalist seisundit (PKS § 102 ja §

105 lg 3). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada,

et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama

kohustatud vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

10. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi

peab vanem alaealist last ülal pidama. Kohtule esitatud sünnitunnistusega on tõendamist

leidnud, et XXX (XXX) ja XXXl on ühine alaealine tütar XXX (hageja), sündinud

17.05.2006 (tl 5). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle

üle, et kostja täitis kuni jaanuar 2018 hageja ülalpidamiskohustust summas 195 eurot kuus.

Alates veebruarist kostja hagejale ülalpidamist andnud ei ole. Seega on kostja rikkunud

hageja ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Kohus on pooltele

23.04.2018 toimunud kohtuistungil selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte

tõendamiskohustust (vt tl 84-85 pöördel).

11. Kostja selgitas 23.04.2018 toimunud kohtuistungil, et ta ei saa 4-5 kuud elatist maksta ja

hakkab uuesti hagejale elatist maksma siis, kui kostja naine läheb uuesti tööle. Kostja on

toonud välja, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last – 1,6-aastane tütar XXX ja 5-

aastane kasutütar XXX. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sama lõike neljanda lause järgi võib

mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises

lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades

kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas

esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve

arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega,

et

ebaproportsionaalselt

ei

saaks

kahjustada

elatise

maksmise

eesmärk,

st

ka

miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-118651, p

12). Riigikohus on 22.03.2017 lahendis 3-2-1-174-16 p 13 selgitanud, et tegemist on

näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas

esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning

leidnud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada

elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised

on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

19.10.2015 lahend nr 3-2-1-119-15, p 11).

12. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb tuvastada hageja tegelikud vajadused.

Hageja on toonud välja enda igakuised lõplikud vajadused 702,47 eurot kuus (tl 87 pöördel ja

88). Hageja igakuised vajadused koosnevad kulutustest eluasemele 150 eurot, toidule 125

eurot, transpordile 50 eurot, sidekuludele 10 eurot, tervishoiukulud 10 eurot,

hügieenitarvetele 20 eurot, lapse koolikohustuse täitmiseks (treeningud, klassirahad,

ekskursioonid) 85 eurot, riietele ja jalanõudele 75 eurot, vältimatutele püsikulutustele

(hambaravi, sünnipäevad, meelelahutus, tehnika (telefon/arvuti), mööbel, voodipesu jms

igapäevakasutuses olev, mis tuleb aasta peale ära jagada) 125 eurot, koera kindlustus ja toit

(12,47 eurot + 40 eurot). Kostja leiab, et neid kulusid ei saa kontrollida ja ta ei tea millega

nõus olla. Kohus leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Kohtu hinnangul

saab pidada mõistlikeks kuludeks eluasemele 120 eurot kuus. Kohus leiab, et koolikohustuse

täitmise kulu 85 eurot kuus on liiga suur ning nimetatud kulu ei saa olla rohkem, kui 30 eurot

kuus, mis teeb aastas 360 eurot. Riiete ja jalanõude mõistlikud kulud on kohtu hinnangul 50

eurot kuus. Vältimatute püsikulutuste mõistlikuks summaks saab pidada 40 eurot kuus.

Riigikohus on märkinud, et lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses

olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

174-16, p 13 ja 8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega arvestab kohus

lapse põhjendatud vajadusteks ühes kuus kahekordse miinimumelatise, so 500 eurot.

13. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on

kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Hageja seaduslikule

esindajale kuulub korteriomand, mis on pere eluasemeks ja sõiduauto. Hageja seaduslikule

esindajale makstakse iga kuu peretoetust alates jaanuarist 2018 55 eurot kuus ja sotsiaaltoetust

80,55 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto ning korteriomand. Kostja sissetulekuks on töötasu

2 000 eurot kuus. Hageja sissetulekuks oli enne dekreeti jäämist keskmiselt 1 358,12 eurot (tl

136).

14. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik

endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab

hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Käesoleval juhul

tuleb arvestada asjaoluga, et kostjal on Eesti kontekstis märkimisväärne sissetulek (2 000

eurot) kuus. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks

asjaolu, et kostjal on teised lapsed: tütar XXX 1,6a ja kasutütar XXX 5a. Rahvastikuregistri

andmete kohaselt on kostjal ka teine tütar 20.08.2016 sündinud XXX. PKS § 102 lg 2

kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101

lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seejuures arvestatakse mõjuva põhjusena üksnes neid alaealisi lapsi, kelle suhtes kohustatud

vanemal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

15. Kohus selgitas kostjale 23.04.2018 toimunud istungil, et kohus saab arvestada üksnes

bioloogilisi lapsi. Seega saab kohus arvestada üksnes kostja bioloogilise lapse XXXga. Kohus

ei saa mõjuva põhjusena arvestada kostja kasutütart XXX, kuna tema suhtes ei ole kostjal

seaduses tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud

andma lapse vanemad. Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele

olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse

vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi

rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Kohtule esitatud XXX pangakonto

väljavõtetega on tõendamist leidnud, et XXX igakuiseks sissetulekuks on peretoetus 186,72

eurot, kuni jaanuarini 2018 (k.a) vanemahüvitis 716,11 eurot (tl 99-104).

16. Vaatamata kohtu 23.04.2018 selgitamiskohustusele ei toonud kostja välja, millised on

kostja igakuised kulutused XXXle ja millest need koosnevad. Samuti ei selgitanud kostja,

milline on XXX panus lapse XXX ülalpidamises. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud

menetluses mõjuva põhjuse olemasolu vähendamaks elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sissetulekud

ei võimalda tasuda hagejale igakuist elatist PKS-i § 101 lg 1 ettenähtud määras ning, et

vastavas suuruses elatise maksmise korral osutuksid kostja tütar XXX vähemkindlustatuteks

kui hageja või, et sellega kaasneks laste ebavõrdne olukord. Lisaks on kostjal endal võimalik

oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-

1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb

mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.

17. Vanem peab üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps

saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine

rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last

ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma

vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus

asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning

miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, kusjuures elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-17, p 28.2; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Asjaolu,

et kostja uus elukaaslane käesoleval ajal ei tööta ja on lapsepuhkusel ei ole argument jätta

alaealisele lapsele elatis maksmata või peatada 4-5 kuuks. Kostjal ei ole seadusest tulenevat

elukaaslase ega elukaaslase lapse XXX ülalpidamiskohustust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-

1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Sellest tulenevalt

tuleb kostja elukaaslasel hankida enda ja oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Juhul,

kui ei ole võimalik 1,6 aastase XXX kõrvalt tööle naaseda, siis tuleb hankida sissetulekut

enda realiseeritava vara arvelt. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemal on sissetulekuid, mis

võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust

mõista elatist välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.

18. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike

peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kohus on

pooltega

23.04.2018

toimunud

kohtuistungil

nimetatud

asjaolu

arutanud.

Elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

35-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 märkinud, et PKS-i sätetest ei tulene,

nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist

üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada

lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka

sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende

tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul on hageja hagi täpsustuses märkinud, et osa lapse

vajadusi saab katta peretoetuse arvelt.

19. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse

arvelt on käesoleval juhul põhjendatud tulenevalt hageja taotlusest välja mõista alates juunist

2018 igakuine elatis summas 222,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestab kohus sellega, et osa hageja

kulutusi on võimalik katta peretoetusega ning hageja igapäevased vajadused on nimetatud

summaga rahuldatud. Seega on hageja arenguks piisavad vahendid tagatud. Perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 khaselt on lapsetoetus sama sätte alusel esimese lapse osas 55 eurot. Kohus

mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates juuni 2018 summas 222,50 eurot

(miinimumelatis 500 – 55 lastetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Samuti tuleb hagi rahuldada nõude osas välja mõista kostjalt hageja kasuks alates veebruarist

kuni maini 2018 elatis 195 eurot kuus. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse mõista välja

kostjalt alates jaanuarist 2019 hageja ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse poolt

igakordselt kehtestatud töötasu alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 2

kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus ei saa edasiulatuvalt välja mõista

teist summat, kohus saaks siduda elatise väljamõistmise töötasu alammäära suuruse

muutumisega, kuid nimetatud taotlust hageja esitanud ei ole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega tuleb kostja

poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad väljamõistetud elatisega

tasaarvestada.

20. Kohus jätab arvestamata kostja poolt 12.03.2018 vastusega esitatud maksekorraldused,

kuna nimetatud maksekorraldused tõendavad elatise maksmist hagejale perioodil mille osas

hageja ei ole kohtule nõuet esitanud.

21. Samuti on hageja esitanud taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja viis. Hageja

palub kohtul määrata elatise võlgnevus perioodi veebruar kuni mai eest kogusummas 780

eurot tasumisele hiljemalt 01.01.2019. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole

taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja

asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise

abinõuga. Tegemist on sisuliselt otsuse täitmise ajatamisega. Kohus leiab, et taotlus on

põhjendatud, kuna 780 euro ühekorraga välja nõudmine kostjalt võib tekitada kostjal

makseraskusi.

Kohus

rahuldab

hageja

taotluse

otsuse

täitmise

viisi

ja

korra

kindlaksmääramiseks selliselt, et kostjal tuleb tasuda elatise võlgnevus perioodi veebruar kuni

mai 2018 eest kogusummas 780 eurot hiljemalt 01.01.2019.

22. Samuti palub hageja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks 125 euro ulatuses kuus.

TsMS § 467 lg 1 viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse

jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

Kohus leiab, et kohtuotsuse viivitamatuks täitmine summas 125 on alaealise hageja huvides

ning on seega põhjendatud. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole alates

veebruarist 2018 täitnud alaealise hageja ülalpidamiskohustust. TsMS § 467 lg-s sätestatud

otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise välistavad asjaolud puuduvad. Kohtulahendi

viivitamata täidetavaks tunnistamine ei mõjuta menetluse edasist käiku. Samuti ei kahjusta

viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa 125 eurot kostja õigusi.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

24. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg

1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud

poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik