1-17-1371/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-17-1371

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.05.2018) Kriminaalasja number 1-17-1371 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Evelin Merilaine (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Raimo Markse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu RAIMO MARKSE

isikukood 39007210358, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta Raimo Markse Harju Maakohtu 14.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 17-1371 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Raimo Markse on Harju Maakohtu 14.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1371 süüdi tunnistatud KarS § 1432 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS §

145 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 187 lg 1 - § 25 lg - § 26 lg

1 järgi ning karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 182 järgi ning karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest Raimo Marksele liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Raimo Marksele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

2 (3) KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.06.2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 7 kuud 26 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Raimo Marksele 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 11.11.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.07.2019.

17.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Raimo Markse ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Raimo Markse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Prokuröril puudub veendumus, et isiku suhtes on karistus käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Samuti jääb materjalidest selgusetuks, kas täidetud on kõik nõuded elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elektroonilise valve kohaldamiseks nõusoleku andnud eluruumi omanik on kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et aprillis toimub eluruumi omaniku vahetus.

Raimo Markse avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda, kahetses, et on süüteod toime pannud. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised tegevused on veel plaanis. Vabaduses on tal olemas eluja töökoht.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Raimo Markse temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Raimo Markse vabanemisjärgset elukohta, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja omanik, milles korter asub ning korteris elavad isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad dokumentide esitamise ajal formaalsed alused Raimo Markse tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul esineb Raimo Markse puhul mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist toetavad. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud vangla majandustöödel. Vangla iseloomustuse kohaselt saab ta aru vajadusest oma elus muudatusi teha ning on selleks valmis. Positiivsed on ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. Raimo Markse asuks elama oma pere (ema, ema elukaaslane, vend) juurde. Kuigi kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et aprillis võis vahetuda korteri omanik, ei ole kohtule selle kohta teavet edastatud. Seega eeldab kohus, et omaniku nõusolek süüdimõistetu elama asumise kohta oma pere juurde on jätkuvalt kehtiv. Kindla sissetuleku tagab esialgu töövõimetuspension, kuid süüdimõistetul on omandatud

3 (3) abikoka eriala ning ta on varem sellel ametikohal töötanud, mis ilmselt võimaldab tal vabaduses tööd saada. Siiski ei kaalu eeltoodud positiivsed asjaolud üle Raimo Markse puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei võimalda. Eelkõige on need kuritegude toimepanemise asjaolud, varasem elukäiku ning süüdimõistetu isik. Raimo Markse kannab karistust erinevate alaealiste vastu suunatud süütegude toimepanemise eest, s.o suguühte eest noorema kui kaheksateistaastase isikuga kasutades mõjuvõimu, muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealisega, alaealise kallutamise eest narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele, mis jäi lõpule viimata kuriteoeseme kõlbmatuse tõttu ja alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Ka varem, s.o Harju Maakohtu 27.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4731, on teda kriminaalkorras karistatud alaealisele alkoholi ostmise ja alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolevad kuriteod on toime pandud nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal. Seega kannab Raimo Markse praegu karistust kahe kohtuotsuse alusel. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud soov kasutada teisi seksuaalselt. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus alkoholist ning narkootilistest ainetest. Kuigi kinnipeetava riskikäitumisega on tegeletud, oleks tema vabastamine praegu ennatlik. Vanglas on läbitud sõltuvusprobleeme käsitlev sotsiaalprogramm, kuid läbimata on veel seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogramm, mis kinnipeetava sõnul hakkab mai lõpus. Kohtu arvates tuleks jätkata süüdimõistetu puhul esinevate kuriteoriskide maandamisega kontrollitud keskkonnas ning hinnata seejärel uuesti võimalust teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Praegusel juhul ei ole kohus veendunud, et karistus oleks tema puhul eesmärgi täitnud. Sõnades kinnipeetav küll kahetseb toimepandut, kuid vangla materjalide kohaselt ei teadvusta ta tegelikult kannatanutele tekitatud kahju ning kaldub oma tegusid õigustama.

Kõike kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Raimo Markse tuleb jätta tingimisi enne tähtarga vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik