3-18-354/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-354

Haldusasi

Akciju

sabiedrība

BAO

kaebus

Keskkonnaministeeriumi

keelamiseks

sõlmida

riigihankes „Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe,

Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamiseks“

(viitenumber 187218) hankelepingut

Menetlusosalised

Kaebaja – Akciju sabiedrība BAO, volitatud esindaja

v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja

–

Keskkonnaministeerium,

volitatud

esindajad v.adv Priit Lätt ja adv Erki Fels

Kolmas isik I – Pinnasepuhastuse OÜ, volitatud

esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper

Kolmas isik II – ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja

AS Epler & Lorenz, volitatud esindaja v.adv Piia

Kulm

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pinnasepuhastuse OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pinnasepuhastuse OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2018. a määruse haldusasjas nr 3-18-354

resolutsiooni punkt 3. Teha selles osas uus määrus, millega mõista Akciju sabiedrība

BAO-lt Pinnasepuhastuse OÜ kasuks välja menetluskulu 3500 (kolm tuhat viissada)

eurot. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).

3-18-354

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministeerium avaldas 12.06.2017 hanketeate (HT) rahvusvahelise avatud

hankemenetluse „Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse

ohutustamiseks“ (viitenumber 187218) läbiviimiseks. Riigihankel esitasid pakkumuse 5

pakkujat, sh Pinnasepuhastuse OÜ ning ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler &

Lorenz. Vastustaja kõrvaldas 20.12.2017 käskkirjaga ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS

Epler & Lorenz hankemenetlusest ning tunnistas edukaks Pinnasepuhastuse OÜ pakkumuse.

2. Ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz esitasid riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO)

vaidlustuse

hankija

20.12.2017

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 30.01.2018 otsusega nr 1-18/187218

vaidlustuse rahuldamata.

3. AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz esitasid 09.02.2018 Tallinna Halduskohtule

kaebuse (haldusasi nr 3-18-307) VAKO 30.01.2018 otsuse nr 1-18/187218 tühistamiseks ning

hankija 20.12.2017 käskkirja tühistamiseks osas, millega kõrvaldati hankemenetlusest

ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ning tunnistati edukaks

Pinnasepuhastuse OÜ pakkumus. Tallinna Halduskohus keelas 13.02.2018 määrusega

esialgse õiguskaitse korras hankijal kohtumenetluse lõppemiseni hankelepingut sõlmida.

Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

4. Akciju sabiedrība BAO esitas 22.12.2017 Rahandusministeeriumile taotluse teostada

läbiviidava hankemenetluse suhtes riiklik järelevalve ning teha ettekirjutus riigihanke

kehtetuks tunnistamiseks. Rahandusministeerium lõpetas 30.01.2018 teatega nr 12.2-1/3391-

11 järelevalvemenetluse ettekirjutust tegemata.

5. Akciju sabiedrība BAO esitas 16.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija

keelamiseks sõlmida vaidlusaluses riigihankes hankelepingut.

6. Tallinna Halduskohus võttis 19.02.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas

kolmandate isikutena Pinnasepuhastuse OÜ ning ühispakkujad AS-i TREV-2 ja AS-i Epler &

Lorenz.

7. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.04.2018 määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 14.03.2018 määruse muutmata.

8. Akciju sabiedrība BAO esitas 11.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebusest loobumise

avalduse.

9. Keskkonnaministeerium nõustus 16.04.2018 vastuses menetluse lõpetamisega ja taotles

kaebajalt menetluskulude (esindajate kulu) 7542 eurot väljamõistmist.

10. Pinnasepuhastuse OÜ esitas 23.04.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebajalt

menetluskulude väljamõistmiseks summas 11 850 eurot.

11. Kolmandad isikud ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz kaebusest

loobumise avalduse kohta oma seisukohta ei avaldanud ja menetluskulude väljamõistmist ei

taotlenud.

12. Akciju sabiedrība BAO palus 24.04.2018 vastuväites jätta vastustaja menetluskulud tema

enda kanda ja mõista kaebajalt Pinnasepuhastuse OÜ kasuks välja menetluskulud mitte üle

3800 euro. Kaebaja oli seisukohal, et kolmanda isiku Pinnasepuhastuse OÜ taotletud

menetluskulude summa on põhjendamatult suur.

3-18-354

3(6)

13. Tallinna Halduskohus võttis 24.04.2018 määrusega kaebusest loobumise avalduse

vastu (resolutsiooni p 1) ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis

kaebajalt Pinnasepuhastuse OÜ kasuks välja menetluskulu 2000 eurot (resolutsiooni p 3) ja

jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 4).

Pinnasepuhastuse OÜ taotletud menetluskulud on asja keerukust, mahtu ja menetlusstaadiumi

arvestades ilmselgelt liiga suured. Asi on alles eelmenetluse staadiumis. Kolmas isik on

jõudnud esitada kohtule seisukoha kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse

kohta ning menetluskulude taotluse. Asja ei saa pidada sisuliselt väga keerukaks – vaidluse all

oli kaks põhiküsimust, kas hankeasjas saab esitada keelamiskaebuse (sh ilma kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbimata) ja kas hankelepingu sõlmimise tähtaeg oli möödas, mis tooks

vastustajale kaasa kohustuse hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Nende kahe küsimuse

analüüsimine ei saa õigustada sellises mahus menetluskulusid. Sellises mahus menetluskulud

saavad olla põhjendatud oluliselt keerulisemate vaidluste korral, kus on toimunud pikem ja

põhjalikum menetlus. Kohus vähendas väljamõistetavaid menetluskulusid ning mõistis

HKMS § 108 lg-te 7 ja 8 ning § 109 lg 6 alusel kaebajalt Pinnasepuhastuse OÜ kasuks välja

menetluskulu 2000 eurot. Muus osas tuleb jättis kohus kolmanda isiku menetluskulud tema

enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Pinnasepuhastuse OÜ palub 09.05.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 24.04.2018 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning mõista Pinnasepuhastuse OÜ

kasuks menetluskulud välja suuremas summas kui 2000 eurot.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist on vähekeeruka

vaidlusega. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ühtegi seisukohta kohtu nõudeta.

Pinnasepuhastuse OÜ esitas ühe menetlusdokumendina vastuse nii esialgse õiguskaitse

taotlusele kui ka kaebusele (19 lk-l). Kaebuses esitati muu hulgas väiteid, tuginedes VAKO,

Eesti kohtute ja Euroopa Kohtu lahenditele, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

erinevatele direktiividele. Seetõttu oli põhjaliku ja mahuka menetlusdokumendi esitamine

põhjendatud. Keelamisnõude lubatavuse ja põhjendatuse põhjalikum käsitlus (sh HKMS 28.

ptk aluseks olevate direktiivide käsitlemine) oli asjakohane ja põhjendatud, kuivõrd Eestis

puudub vastav kohtupraktika. Keelamiskaebuse lubatavus ei olnud ainus oluline

õigusküsimus, vaid kaebusele vastamiseks tuli analüüsida ka kaebaja kaebeõigust.

Halduskohus pole tähelepanu pööranud sellele, et olulise osa kaebusele vastuse koostamiseks

läbi

töötatud

materjalidest

moodustasid

hanke

alusdokumendid,

mille

osa

II

„Lepingutingimused“ kohaselt moodustuvad lepingutingimused mahukatest üldtingimustest,

milleks on FIDIC „Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-

ehitamiseks“ ning eritingimustest. Tegemist on keeruka ja mahuka tööga.

Haldusasja menetlusstaadium ei õigusta õigusabikulude vähendamist. Kaebusest loobumise

avalduse esitamise ajaks oli kaebusele vastamise tähtaeg möödunud. Seega eeldas esialgse

õiguskaitse taotlusele ja kaebusele vastamine kõigi kaebuses esitatud väidete, tõendite ja

põhjenduste analüüsimist.

Vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on suuremad kui 2000 eurot. Kaebajal puudus

igasugune alus eeldada, et määruskaebuse esitaja jätab kõik või mõned kaebuses esitatud

meelevaldsed väited põhjalikult ja igakülgselt analüüsimata ning neile vastamata. Ainuüksi

kaebusele lisatud dokumentaalsed tõendeid oli 124 lk (lisaks hanke alusdokumendid).

Määruskaebuse esitaja esitas ka ise olulises mahus dokumentaalseid tõendeid. Ka hankija

taotletud õigusabikulud mahus 42,5 tundi kinnitavad, et haldusasjas määruskaebuse esitaja

3-18-354

4(6)

poolt kantud õigusabikulud (mahus 65 tundi ja 50 minutit) ei olnud ebavajalikud. Erinevalt

hankija menetlusdokumentidest on määruskaebuse esitaja käsitlenud põhjalikult hanke

alusdokumente küsimuses, kuidas need reguleerisid hankelepingu täitmise tähtaega.

Ka kõige tavalisemate hankeasjadega seotud vaidlustes, kus sisuliselt on kõigi materjalidega

tutvutud, seisukohad kujundatud ja vormistatud juba VAKO-s, on õigusabikuludena

väljamõistetavad summad oluliselt suuremad.

15. Akciju sabiedrība BAO palub 21.05.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Pinnasepuhastuse OÜ menetluskulude summa on põhjendamatult suur ning ületab ka hankija

ja kaebaja õigusabikulude summad. Arvestades, et hankija ja kaebaja pidid tegema sama tööd,

ei selgita haldusasja väidetav keerukus ja mahukus seda, miks on kolmanda isiku

menetluskulude summa 4,79 korda suurem kui kaebajal ning miks kulus kolmandal isikul

õigusabi osutamiseks üle 3 korra rohkem aega kui kaebajal.

Käesolevale kohtuasjale eelnes

kaebaja taotlusel

alustatud

Rahandusministeeriumi

järelevalvemenetlus hanke üle, mis lõppes 30.01.2018 teatega nr 12.2-1/3391-11

järelevalvemenetluse lõpetamise kohta. Järelevalvemenetluse käigus esitas kolmas isik

Rahandusministeeriumile kaks seisukohta, millest 17.01.2018 seisukoha lisaks 1 oli sama

väljavõte FIDIC üldtingimustest, mis on lisatud määruskaebusele. Seega töötas kolmas isik

üldtingimused läbi juba enne kohtumenetlust. Lisaks sisalduvad paljud kolmanda isiku

vastuses kaebusele esitatud väited juba 17.01.2018 seisukohas. Halduskohtumenetluses saab

välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid.

Kaebuse menetlusstaadium õigustab menetluskulude vähendamist. Halduskohtu 19.02.2018

kohtumäärusega kohustati muu hulgas kolmandat isikut esitama seisukoht esialgse

õiguskaitse taotluse kohta. Kolmandal isikul puudus kohustus esitada seisukoht kaebusele.

Asjaolu, et kolmas isik esitas seisukoha ka kaebusele, on tema enda otsus. Menetluskulude

väljamõistmist ei õigusta põhjendamatult pikad menetlusdokumendid (nt vastus kaebusele 19

lk, vastus määruskaebusele 21 lk). Kahe viidatud menetlusdokumendi sisu on olulises osas

kattuv. Kahe menetlusdokumendi koostamise kulu ei saa olla 11 850 eurot. Menetluse

varajase staadiumi tõttu ei saa välja mõistetavate menetluskulude summa olla suurem kui

2000 eurot.

16. Keskkonnaministeerium ning ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz

määruskaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud.

HKMS § 104 lg 9 järgi ei piira kaebusest loobumine vastustaja ega kolmanda isiku õigust

nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab

kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

18. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus eelkõige

arvestama läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste

keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35;

15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-

3-18-354

5(6)

16, p 56). Samas peab kohtu põhjendustest igal juhul selguma, miks ei ole kantud

menetluskulud taotletud ulatuses vajalikud ja põhjendatud (nt Riigikohtu 01.12.2011 otsus nr

3-3-1-62-11, p 7). Vastasel korral ei ole kõrgema astme kohtul võimalik kaalutlusreeglitest

kinnipidamist sisuliselt kontrollida. Ringkonnakohtul on halduskohtu poolt väljamõistetud

menetluskulusid alust korrigeerida eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on

ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude suuruse hindamisel jätnud

mõne olulise teguri arvesse võtmata.

19. Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et Pinnasepuhastuse OÜ taotletud

menetluskulude summa 11 850 eurot on asja keerukust, mahtu ja menetlusstaadiumi

arvestades ilmselgelt liiga suur. Kohus vähendas väljamõistatavaid menetluskulusid ning

mõistis kaebajalt Pinnasepuhastuse OÜ kasuks välja 2000 eurot ja jättis muus osas kolmanda

isiku menetluskulud tema enda kanda.

20. Pinnasepuhastuse OÜ väidab määruskaebuses, et tegemist on keerulise ja mahuka

haldusasjaga; põhjaliku ja mahuka menetlusdokumendi esitamine oli põhjendatud;

keelamisnõude lubatavuse ja põhjendatuse osas puudub Eestis kohtupraktika, mistõttu oli

põhjendatud direktiivide käsitlemine; kaebajal tuli läbi töötada hanke alusdokumendid, mille

osa

II

„Lepingutingimused“

kohaselt

moodustuvad

lepingutingimused

mahukatest

üldtingimustest, milleks on FIDIC „Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja

projekteerimiseks-ehitamiseks“ ning eritingimustest, mille puhul on tegemist keeruka ja

mahuka tööga.

21. Asja materjalidest nähtuvalt kaasati Pinnasepuhastuse OÜ kolmanda isikuna menetlusse

halduskohtu 19.02.2018 määrusega. Halduskohus selgitas Pinnasepuhastuse OÜ-le tema

õigust esitada kaebuse suhtes seisukoht 30 päeva jooksul ning andis esialgse õiguskaitse

taotlusele vastuse esitamiseks 10-päevase tähtaja. Pinnasepuhastuse OÜ esitas halduskohtule

06.03.2018 vastuse kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Vaidlustatud määruse

tegemise ajaks oli Pinnasepuhastuse OÜ jõudnud esitada halduskohtule veel 27.03.2018

vastuse määruskaebusele ja 23.04.2018 menetluskulude taotluse.

22. Pinnasepuhastuse OÜ esitatud OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid 13.03.2018 arve

nr 2018024 spetsifikatsiooni (II kd, tl 147p) kohaselt on teenuse osutamisel tehtud järgmisi

toiminguid: 06.03.2018 õigusabi kuni 06.03.2018 (k.a) seoses Akciju sabiedrība BAO

kaebusega nõudes keelata hankijal hankelepingu sõlmimine Keskkonnaministeeriumi

riigihankes „Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse

ohutustamiseks“ (viitenr 187218), sh esialgse õiguskaitse taotluses (Tallinna Halduskohtu

menetluses haldusasjana nr 3-18-354), kokku 50 h. Advokaadibüroo 10.04.2018 arve nr

2018059 spetsifikatsiooni (II kd, tl 148p) järgi osutati 06.04.2018 Pinnasepuhastuse OÜ-le

perioodil 20.03‒06.04.2018 (k.a) õigusabi seoses haldusasjaga nr 3-18-354 kokku 15 h 06

min. Advokaadibüroo 23.04.2018 arve nr 2018063 spetsifikatsiooni (II kd, tl 149p) kohaselt

on teenuse osutamisel tehtud järgmised toimingud: 11.04.2018 tutvumine kohtu teatega, e-

toimiku vahendusel kohtunõude vastuvõtmine ja sellega tutvumine, kokku 6 min; 12.04.2018

täiendavate dokumentide vastuvõtmine e-toimikust, sh tutvumine kaebaja taotlusega

menetluse lõpetamiseks, e-kiri kliendile, kokku 8 min; 23.04.2018 kohtunõude täitmine, sh

menetluskulude nimekirja koostamine, lisade komplekteerimine, vormistamine, edastamine e-

toimiku vahendusel, kokku 30 min. Täpsema loetelu osutatud toimingutest on

Pinnasepuhastuse OÜ esitanud 23.04.2018 menetluskulude taotluses.

23. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldavad arvete spetsifikatsioonid ülearuseid tegevusi

(menetluskulude nimekirja koostamine, lisade komplekteerimine ja menetlusdokumentide e-

toimikus vastuvõtmine ei ole õigusabi osutamine) ning Pinnasepuhastuse OÜ poolt

3-18-354

6(6)

toimingutele kulutatud aeg (65 tundi ja 50 minutit) on ilmselgelt üle paisutatud. Seetõttu

nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et esindaja kulu ei saa kogu ulatuses

pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks (HKMS § 109 lg 6). Käesolevat haldusasja ei ole

alust pidada keskmisest keerukamaks ega läbitöötamist vajavate materjalide poolest

mahukamaks. Pelgalt asjaolu, et kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse

koostamiseks tuli kolmandal isikul analüüsida VAKO, siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu

lahendeid ning erinevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive, ei saa õigustada

tavapärasest oluliselt suuremas ulatuses menetluskulu. Riigikohtu asjakohast praktikat tuleb

analüüsida praktiliselt iga kaebuse koostamisel ning Euroopa Kohtu lahendite ja ka

direktiivide analüüsimise vajaduses ei ole halduskohtule esitatava kaebuse puhul midagi

erakordset. Kaebaja on vastuses määruskaebusele õigesti viidanud, et praegusele haldusasjale

eelnes Rahandusministeeriumi järelevalvemenetlus hanke üle (vt Rahandusministeeriumi

30.01.2018 teade nr 12.2-1/3391-11 järelevalvemenetluse lõpetamise kohta, I kd, tl

162‒165p). Järelevalvemenetluses Pinnasepuhastuse OÜ poolt 17.01.2018 esitatud seisukoha

(II kd, tl 187‒191p) lisaks 1 on väljavõte FIDEC üldtingimustest, mis on lisatud ka

määruskaebusele. Sellest võib järeldada, et kolmas isik töötas nimetatud üldtingimused läbi

juba järelevalvemenetluse käigus ja kohtumenetluses hanke alusdokumentide selle osa, mis

määras hankelepingu täitmise tähtaja, läbitöötamise ajakulu ei saanud olla enam niivõrd suur.

Lisaks kattuvad kolmanda isiku 27.03.2018 esitatud määruskaebuse vastuse väited suures

osas 06.03.2018 esitatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse vastuse seisukohtadega.

24. Kolmanda isiku esitatud dokumentide iseloomu ja mahtu ning asja keerukuse astet,

samuti teistes analoogsetes haldusasjades välja mõistetud menetluskulude suurust arvestades

on põhjendatud halduskohtu seisukoht vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. Samas

on

ringkonnakohtu

hinnangul

halduskohus

Pinnasepuhastuse

OÜ

menetluskulude

vähendamisel 2000 euroni võrreldes teiste menetlusosaliste menetluskulude suurusega

eksinud proportsiooni hindamisega. Võrdluseks saab välja tuua, et Keskkonnaministeerium

taotles menetluskulude hüvitamist summas 7542 eurot ning kaebaja Akciju sabiedrība BAO

menetluskulude summa oli 2470 eurot. Kaebaja on seejuures 24.04.2018 vastuväites

Pinnasepuhastuse OÜ menetluskulude taotlusele ise pidanud põhjendatuks kolmanda isiku

kasuks menetluskulude väljamõistmist summas kuni 3800 eurot. Kõike eelnevat arvesse

võttes

on

ringkonnakohtu

hinnangul

praegusel

juhul

proportsionaalne

kaebajalt

Pinnasepuhastuse OÜ kasuks menetluskulu väljamõistmine summas 3500 eurot.

25. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Pinnasepuhastuse OÜ määruskaebuse osaliselt

ning tühistab Tallinna Halduskohtu 24.04.2018 määruse resolutsiooni p-i 3. Ringkonnakohus

teeb selles osas uue määruse, millega mõistab kaebajalt Pinnasepuhastuse OÜ kasuks välja

menetluskulu 3500 eurot. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)