Legislator Case Law & Legislation
2-18-3067/6 AI generated

2-18-3067/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-18-3067/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sundlõpetada korteriühistu TÄHTVERE 15 ja viia läbi korteriühistu TÄHTVERE 15 Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete

Legislator headnote

AI generated

2-18-3067/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Sundlõpetada korteriühistu TÄHTVERE 15 ja viia läbi korteriühistu TÄHTVERE 15 Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete

Keywords

AI generated
commercial register regulatory acts striking off the register debt collection register special scheme for travel agents coinage prerogative
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-18-3067

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-3067

Tsiviilasi

korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud isik: korteriühistu TÄHTVERE 15

(rk 80186875; XXX), seaduslik esindaja: Merle Lust

likvideerija kandidaat: Madis Parts (ik XXX; elukoht

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada korteriühistu TÄHTVERE 15 ja viia läbi korteriühistu TÄHTVERE 15

likvideerimismenetlus.

2. Määrata korteriühistu TÄHTVERE 15 likvideerijaks Madis Parts.

3. Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete

täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest. Esimene aruanne

esitada hiljemalt 04.12.2018.

4. Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest

ja korteriühistu TÄHTVERE 15 registrist kustutamisest.

5. Kohustada likvideerijat vastavalt seadusele muu hulgas:

5.1. lõpetama ühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara, rahuldama

võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist

allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei pea müüma, kui see ei

ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks

õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku;

5.2. avaldama viivitamata teate ühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

ning

saatma

teada

olevatele

võlausaldajatele

likvideerimisteate, milles tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma

nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamises;

5.3. esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava ühingu varast ei jätku võlausaldajate

kõigi nõuete rahuldamiseks;

5.4. esitama pärast likvideerimise lõppemist avalduse ühingu registrist kustutamiseks;

5.5. andma dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule.

6. Jätta menetluskulud korteriühistu TÄHTVERE 15 kanda.

7. Välja mõista korteriühistult TÄHTVERE 15 riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks

vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel

märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Kui korteriühistu TÄHTVERE 15 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks,

võib määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul TÄHTVERE 15 tasuda määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

9. Määrus toimetada kätte korteriühistule TÄHTVERE 15 ja Riigi Tugiteenuste Keskusele

ning kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Saata määrus teadmiseks

ka korteriühistule Tähtvere 17 (rk 80201020; e-post XXX; juhatuse liige A.A.;

07.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3082 sundlõpetatud ja määratud likvideerija

L.A. (e-post: XXX)).

10. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

26.02.2018 esitas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 595 lg 2 p-le 5 viidates taotluse korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetamiseks

ja likvideerija määramiseks või registrist kustutamiseks. Kohtunikuabi tegi kindlaks, et

kinnistul katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX on kaks korteriühistut – 14.05.2003 tehti

korteriühistu TÄHTVERE 15 esmakanne, 08.07.2004 kanti registrisse samale kinnistule

korteriühistu Tähtvere 17. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 3 lg 1

järgi sai ühe kinnisasja piires olla üks korteriühistu. Kinnistusraamatu andmetel on

kinnisasi jagatud 17 korteriomandiks. KÜS § 5 lg 1 alusel on korteriühistu liikmeks kõik

ühe või mitme korteriomanditeks jagutud kinnisasja korteriomanikud. Seetõttu tegi

registripidaja ettepaneku korrastada olukord, kus ühel kinnistul on kaks korteriühistut,

viitega registripidaja õigusele algatada sundlõpetamine. Registrile ei ole otsust esitatud.

2.

06.03.2018 määrusega algatas kohus menetluse korteriühistu TÄHTVERE 15

sundlõpetamise

ja

likvideerija

määramise

otsustamiseks.

Kohus

määras,

et

menetlusdokumendid tuleb toimetada kätte korteriühistule TÄHTVERE 15, kellel tuleb

esitada seisukoht sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta ning sobiv likvideerija

kandidaat. Kohus märkis, et võimalik on kõrvaldada ka sundlõpetamise aluseks olev

puudus ning esitada selle kohta kohtule asjaolud ja tõendid.

3. Korteriühistu TÄHTVERE 15 juhatuse liige Merle Lust palus 18.04. ja 01.06.2018

vastustes ühingu sundlõpetada ja määrata likvideerijaks Madis Partsi.

4. Kohus saatis 06.03.2018 määruse teadmiseks ka korteriühistule Tähtvere 17.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kinnistusraamatu

järgi

asub

maatükil

katastritunnusega

XXXXX:XXX:XXXX

käesoleval ajal 15 korteriomandit. Maatükil asuvad elamud Tähtvere 15 (5 korteriomandi

reaalosad / eriomandi esemed; 6 perioodil 2010-2017), Tähtvere 17 (alates 2017. a

6 korteriomandi reaalosad / eriomandi esemed, enne 7) ja Tähtvere 17a (4 korteriomandi

reaalosad / eriomandi esemed).

Korteriühistu TÄHTVERE 15 kanti registrisse 16.05.2003. Põhikirja järgi on ühistu

liikmeteks kõik TÄHTVERE 15 elamu korteriomanikud ilma sellekohast avaldust esitamata

ning tegevuse eesmärgiks Tähtvere 15 elamu ja selle juurde kuuluva maa majandmine

ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele

seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine.

Korteriühistu asutamise ajal ja kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 3 lg 1 I lause nägi ette, et

korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) ettenähtud

korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui

sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa

ehitisest ja maatükist. Riigikohus asus 12.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s

15 seisukohale, et KÜS § 3 lg 5 võimaldab asutada korteriühistu nii ühe kui mitme maja

korteriomandite majandamiseks ning algselt mitme maja majandamiseks asutatud

korteriühistust ka n-ö majade kaupa eralduda. Samas on korteriühistu liikmeks KÜS § 5

lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud.

Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest.

Sama määruse p-s 16 leidis Riigikohus, et just KÜS § 5 lg 1 I lauset silmas pidades tuleb

tõlgendada ka KÜS § 2 lg-t 1 ja § 3 lg 5 II lauset ning nimelt selliselt, et korteriühistust

majade kaupa eraldumine on võimalik üksnes juhul, kui majad asuvad eraldi

kinnisasjadel. Lisaks märkis Riigikohus sama määruse p-s 17, et korteriühistu jagunemine

on lubatud üksnes sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise

tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa

saavutada juriidilise isiku asutamisega.

Korteriühistu TÄHTVERE 15 01.02.2003 asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu, et

asutamine oleks toimunud korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse

otsuse alusel, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa

ehitisest ja maatükist. Koosolekul osalesid vaid korteriomanikud, kelle korteriomandi

reaalosa asus TÄHTVERE 15 elamus, ning kinnistusraamatu andmetel kuulus neile

korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu kokku XXX/XXX.

Arvestades eeltoodut, ei saa korteriühistut TÄHTVERE 15 pidada korteriühistuks kuni

31.12.2017 kehtinud KÜS mõttes. Samuti ei vasta korteriühistu TÄHTVERE 15

korteriühistu nõuetele 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on 11.01.2018

avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lg 4 alusel Tartu linn, Tähtvere tn 15 // 17 // 17a

korteriühistu registrikaart.

Kuna ühe kinnisasja korteriomanike vähemuse otsusega ei saanud moodustada

korteriühistut KÜS järgi, tuleb pidada korteriühistut TÄHTVERE 15 tavaliseks

mittetulundusühinguks. Kohtu arvates toetab seda seisukohta ka Riigikohtu 16.11.2006

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 märgitu.

6. MTÜS § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna

eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel muudel tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-s 40 sätestatud alustel.

TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline

vastuolu seadusega. Vastavalt MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla

eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.

Sealhulgas on eksitav näiteks mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu"

juhul, kui tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Sellise

mittetulundusühingu nimetamine põhikirjas korteriühistuks ei kujuta endast olulist vastuolu

seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses, sest mittetulundusühing saab oma nime viia

seadusega kooskõlla, muutes põhikirja. Põhikirjas esinevate puuduste, sh juriidilise isiku

nimes esineva puuduse kõrvaldamiseks võib kohus TsÜS § 40 lg 2 järgi anda juriidilisele

isikule tähtaja ning sama sätte mõtte kohaselt sundlõpetada juriidilise isiku alles siis, kui

juriidiline isik ei vii oma põhikirja seadusega kooskõlla kohtu määratud tähtaja jooksul (vt

ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06, p 11).

Erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine

(asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed.

Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu

asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei

vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole

aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja

kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks

ning

alles

rikkumise

tähtajaks

kõrvaldamata

jätmise

korral

sundlõpetama

mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06, p 14).

Kohtunikuabi 07.03.2017 kirja järgi tuli korteriühistul TÄHTVERE 15 otsustada ja

korrastada olukord, kus ühel kinnistul on kaks korteriühistut, ning teavitada registripidajat

otsusest hiljemalt 31.03.2017. Kohtunikuabi selgitas, et võimalik on likvideerida end

vabatahtlikult või jätkata tavalise mittetulundusühinguna, muutes nime ja põhikirja.

Kohtunikuabi märkis, et registripidaja võib algatada sundlõpetamise. Kiri on saadetud

07.03.2017 ühistu e-posti aadressil. Kohus andis ka käesolevas menetluses võimaluse

kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olevad puudused (nt otsustada põhikirja muutmine

või vabatahtlik likvideerimine). Sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi ei ole

kõrvaldatud. Seega tuleb korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetada.

7. TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu

lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41

lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad

kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes

vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist

vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema

nõusolek.

Kohtule on 18.04.2018 esitatud Madis Partsi nõusolek likvideerijaks määramiseks (tlk 38).

Äriregistrist nähtuvalt on Madis Parts tegutsenud nii juhatuse liikme (sh korteriühistu

juhatuse liikme) kui likvideerijana. Kohtute infosüsteemi järgi on ta mitmel korral olnud ka

kohtu määratud likvideerijaks ning likvideerimine on lõpule viidud. Kohtul puuduvad

andmed selle kohta, et Madis Parts ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele.

Korteriühistu TÄHTVERE 15 likvideerijaks tuleb määrata Madis Parts.

Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54).

8. TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet.

Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.

9. TsMS § 172 lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta korteriühistu

TÄHTVERE 15 kanda.

10. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu

50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei

ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem

tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb korteriühistult TÄHTVERE 15 riigituludesse

välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 179 lg 9).

11. TsMS § 629 lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele

alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik