2-18-7152/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-7152

Tsiviilasi

Xxxkaebus kohtutäitur Mati Kadak’u 04.05.2018

otsusele täiteasjas nr 008/2008/11509

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Avaldaja Xxx(isikukood xxx)

Puudutatud isik I (sissenõudja) Riigi Kinnisvara

Aktsiaselts (registrikood 10788733), lepinguline esindaja

Kaido Tori

Puudutatud isik II Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxx08.05.2018 kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u 04.05.2018

otsusele täiteasjas nr 008/2008/11509.

2. Tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u 04.05.2018 otsus täiteasjas nr

008/2008/11509 ja kohustada Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’ut kaebust uuesti

läbi vaatama.

3. Jätta Xxx08.05.2018 taotlus Justiitsministeeriumi kaasamiseks menetlusse

rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u kanda.

5. Mõista Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’ult välja menetlusabi korras avalduse

esitamiselt vabastatud riigilõiv 15 eurot riigituludesse.

6. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’ul tasuda määruse resolutsiooni p-s 5 välja

mõistetud summana 15 eurot riigituludesse määruse jõustumisest alates 15 päeva

jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Xxx(avaldaja) esitas 08.05.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u

(puudutatud isik II, edaspidi kohtutäitur) 04.05.2018 otsusele täiteasjas nr 008/2008/11509.

Kaebuse kohaselt vabastas kohtutäitur 07.02.2018 avaldaja konto Maksu- ja Tolliametis (MTA)

140 euro ulatuses. MTA 09.04.2018 otsusega nr 8-3.1/8463 otsustati tasaarveldada avaldaja

poolt 2017. a enam tasutud tulumaks summas 180,02 eurot Tallinna kohtutäituri Mati Kadak’u

menetluses oleva täitemenetluse nr 008/2007/6197 nõudega summas 21,98 eurot ja nr

008/2008/11509 nõudega 158,04 eurot ulatuses. Avaldaja esitas 11.04.2018 kohtutäiturile

taotluse tagastada MTA poolt ekslikult kohtutäituri arveldusarvele kantud summad. Tulenevalt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg-st 1 keeldus 13.04.2018 kohtutäitur täiteasjas nr

008/2008/11509 MTA-st laekunud enamtasutud tulumaksu tagastamiseks summas 158,04

eurot ja tulenevalt TMS § 132 lõikest 1² keeldus kohtutäitur täiteasjas nr 008/2007/6197 MTA-

st laekunud enamtasutud tulumaksu tagastamiseks summas 21,98 eurot, samas täitemenetlust

täiteasjas nr 008/2007/6197 ei lõpetatud. Avaldaja esitas 16.04.2018 kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale. Kohtutäitur lõpetas 18.04.2018 täiteasja nr 008/2007/6197 menetluse ning

kohtutäituri 04.05.2018 otsusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata.

Avaldaja leiab, et ekslik on kohtutäituri seisukoht, et TMS § 47 lg 1 ei võimaldanud

kohtutäituril enne täitemenetluse peatamist 09.04.2018 tagastada MTA poolt ekslikult

kohtutäituri arveldusarvele kantud 140 eurot. Põhjendamatu on ka kohtutäituri keeldumine

TMS § 132 lg-st 1² tulenevalt, kuna tulumaksu tagastusnõue ei kuulu TMS § 132 lg 1 kohaselt

arestimisele. Avaldaja märgib, et isegi kui eeldada, et nii täitemenetlustes nr 008/2007/6197 ja

nr 008/2008/11509 kuuluks kohaldamisele TMS § 132 lg 1², siis kohtutäitur saaks arvestades

võlgniku igakuist sissetulekut - töövõimetustoetus 208,86 eurot ja tagastamisele kuuluv

tulumaks summas 180,02 eurot (kogu laekumine 388,88 eurot) - arestida täiteasjades

008/2007/6197 ja 008/2008/11509 kokku ainult 20 %, mis on 77,78 eurot (mitte 180,02 eurot).

Samuti on kohtutäituri 13.04.2018 keeldumine põhjendamatu, kuna tegemist on MTA poolse

toiminguga, mitte aga kohtutäituri enda toiminguga. Lisaks ei keela TMS § 49 lg 1 kohtutäituril

ekslikult kantud raha tagastamist ning keeldumine oleks vastuolus ka kohtutäituri ameti enda

hoolsuskohustusega arvestades, et kohtutäitur on 07.02.2018 vabastanud arestist võlgniku

ettemaksukonto 140 euro ulatuses.

Kaebaja palub tulenevalt TMS § 218 lg-st 1 tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u

04.05.2018 otsus, mis on tehtud täiteasjas nr 008/2008/11509 ning tulenevalt TMS § 217 lg-st

7 kohustada Tallinna kohtutäiturit Mati Kadak’ut 16.04.2018 esitatud kaebust täiteasjas nr

008/2008/11509 uuesti läbi vaatama. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 54 lg-dest 1 ja 2

palub avaldaja kaasata tsiviilasja menetlusse arvamuse/seisukoha andmiseks haldusjärelevalve

asutusena Justiitsministeerium. Arvestades kohtu selgitamiskohustust ning asjaolu, et avaldaja

suhtes on algatatud 15 täitemenetlust, palub avaldaja selgitada, kas igal kohtutäituril on õigus

kinni pidada 20 % avaldaja sissetulekust kogu summas 77,78 eurot x 15 = 1166,70 eurot või on

igal kohtutäituril õigus kinni pidada 77,78 / 15 = 5,19 eurot.

2. Riigi Kinnisvara AS (sissenõudja, puudutatud isik I) esitas 29.05.2018 kohtule oma vastuse

kaebusele. Puudutatud isik I on seisukohal, et kohtutäituri 04.05.2018 otsus täiteasjas nr

008/2008/11509 on seaduslik ja põhjendatud ning kaebus tuleks jätta rahuldamata. Puudutatud

isik I leiab, et kuna täitemenetlus kuulus vastavalt Pärnu Maakohtu 28.03.2018 kohtumäärusele

tsiviilasjas 2-18-1427 peatamisele, siis puudus kohtutäituril õigus ja võimalus kaaluda laekunud

summade tagastamist. Seega viitas kohtutäitur õigesti TMS § 47 lg-le 1. Täitemenetluse

peatamise eesmärk on säilitada võlgniku varaline seisund. Täiendavalt märgib puudutatud isik

I, et kui jätta kõrvale täitemenetluse peatamise fakt, siis olukorras kus MTA teostas kohtutäituri

teavitusele vaatamata avaldaja tulumaksutagastuse nõudest ülemäärase maha arvamise, tulnuks

avaldajal vaidlustada vastavas osas MTA otsust (haldusakti) tagastusnõude rahuldamata jätmise

kohta. Puudutatud isik I leiab, et Justiitsministeeriumi kaasamiseks puudub vajadus ja alus.

Kohtule esitatud selgituse taotluse osas märgib puudutatud isik I, et küsimus väljub konkreetse

menetluse raamidest ning kohtul puudub vastavas osas seadusest tulenev selgitamiskohustus.

3. Kohtutäitur esitas 29.05.2018 kohtule vastuse kaebusele, milles jääb 04.05.2018 toodud

seisukohtade juurde ning palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Kohtutäitur märgib

täiendavalt, et vastavalt Pärnu Maakohtu 28.03.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-1427 on

täiteasi nr 008/2008/11509 peatatud 09.04.2018. Tulenevalt TMS § 47 lg-st 1 jäävad

täitemenetluse peatamise korral tehtud toimingud jõusse. Seega ei ole käesoleval hetkel mingit

alust MTA-st laekunud enamtasutud tulumaksu tagastamiseks. Täitemenetluse peatamise otsus

on edastatud kaebajale 09.04.2018 e-postile xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ning kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud

avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei

ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub

neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu

kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist

ei taotlenud.

6. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse

täiteasjas 008/2008/11509, mille osas tegi kohtutäitur otsuse 04.05.2018 (tl 20). Avaldaja esitas

Harju Maakohtusse hagi 08.05.2018, seega on hagi esitatud tähtaegselt ning TsMS § 218 lg-s

1 nõutud kohtueelne menetluse läbitud.

Kohtutäituri 04.05.2018 otsusest nähtub, et otsus on tehtud täiteasjades nr 008/2008/11509 ja

008/2007/6197. Avaldaja esitatud kaebuses palub avaldaja tühistada kohtutäituri 04.05.2018

otsus täiteasjas nr 008/2008/11509 ja kohustada kohtutäiturit 16.04.2018 kaebust täiteasjas

008/2008/11509 uuesti läbivaatamata. Seega ei vaidlusta avaldaja kohtutäituri 04.05.2018

otsust osas, mis puudutab täiteasja nr 008/2007/6197.

7. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur põhjendamatult keeldunud TMS § 132 lg 1² alusel avaldajale

tagastamast MTA poolt kohtutäituri arveldusarvele kantud avaldaja 2017. a enam tasutud

tulumaksu. Avaldaja on seisukohal, et tulumaksu tagastusnõue ei kuulu TMS § 132 lg 1

kohaselt arestimisele. Lisaks leiab avaldaja, et ekslik on kohtutäituri seisukoht, et TMS § 47 lg

1 ei võimaldanud kohtutäituril enne täitemenetluse peatamist 09.04.2018 tagastada MTA poolt

ekslikult kohtutäituri arveldusarvele kantud 140 eurot avaldaja ettemaksukontole MTA-s.

Avaldaja märgib, et kohtutäituri keeldumine enam tasutud tulumaksu tagastamise osas on

põhjendamatu ka sellepärast, et tegemist on MTA poolse toiminguga, mitte kohtutäituri enda

toiminguga. Lisaks ei keela TMS § 49 lg 1 kohtutäituril ekslikult kantud raha tagastamist.

8. Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu ei kuuluks enammakstud tulumaksu tagastusnõue TMS

§ 132 lg 1 kohaselt arestimisele. Enammakstud tulumaksu tagastusnõue on sissetulek

TMS § 130 mõttes. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

09.01.2018 jõustus TMS-is § 132 lg 12 , mille kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku

muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida

kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita,

kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018. aastal on toimetulekupiir 140 eurot kuus.

Kohtu hinnangul on TMS § 132 lg 12 erisätteks TMS § 132 lg 1 suhtes, sest näeb ette, et juhul,

kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud

sissetulekust. Lg 1 näeb ette üldise põhimõttena õiguse mittearestitavale sissetulekule ning

määrab selle sissetuleku suuruse. Lõige 12 annab kohtutäiturile õiguse kohaldada aresti kuni

20% mittearestitavale sissetulekule lõike 1 tähenduses. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla

kehtestatud toimetulekupiiri. Seega on kohtutäituril õigus arestida kuni 20% füüsilise isiku

saadavast sissetulekust, mis ületab kehtestatud toimetulekupiiri.

9. 07.02.2018 kohtutäitur Mati Kadak’u büroost saadetud e-kirjast avaldajale nähtub, et

kohtutäituri poolt on MTA-le saadetud teade enammakstud tulumaksu vabastamiseks 140 euro

ulatuses (tl 9). 09.04.2018 on MTA teinud otsuse, millega MTA jättis Xxxtulumaksu

tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata. Sama otsusega tasaarvestas MTA seisuga

06.04.2018 tulumaksu tagastusnõude summa maksukohuslase järgmiste rahaliste nõuetega:

täiteasi nr 008/2007/6197 summas 21,98 eurot ja täiteasi nr 008/2008/11509 summas 158,04

eurot (tl 10 ja selle pöördel). Samal kuupäeval, so 09.04.2018 peatas kohtutäitur 28.03.2018

tsiviilasjas nr 2-18-1427 tehtud kohtumääruse alusel täitemenetluse täiteasjas 008/2008/11509.

11.04.2018 kohtutäiturile esitatud avalduses palus avaldaja kohtutäituril tagastada MTA poolt

ekslikult kohtutäituri arveldusarvele kantud enammakstud tulumaks avaldaja ettemaksu kontole

MTA-s (tl 11). 13.04.2018 vastati kohtutäituri büroost avaldajale, et vastavalt Pärnu Maakohtu

määrusele tsiviilasjas 2-18-1427 on täiteasi nr 008/2008/11509 peatatud 09.04.2018 ning

tulenevalt TMS § 47 lg 1 jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse

(tl 16). Samale seisukohale jäi kohtutäitur ka oma 04.05.2018 otsuses (tl 20). Avaldaja leiab, et

ekslik on kohtutäituri seisukoht, et TMS § 47 lg 1 ei võimaldanud kohtutäituril enne

täitemenetluse peatamist 09.04.2018 tagastada MTA poolt ekslikult kohtutäituri arveldusarvele

kantud 140 eurot avaldaja ettemaksukontole MTA-s.

10. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse ajal, kui täitemenetlus oli peatatud. TMS § 47 lg

1 järgi täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetluse

peatamine ei takista kaebuse läbivaatamist.

11. Menetlusosalisel on kaebamise võimalus nii kohtutäituri toimingu tegemise peale kui

ka tegevusetuse peale, juhul, kui kohtutäitur on mingi toimingu tegemiseks kohustatud.

Käesoleval juhul leiab avaldaja, et kohtutäitur on kohustatud tagastama enammakstud

tulumaksu, sest see kohustus tekkis kohtutäituril enne täitemenetluse peatamist.

Kohus ei nõustu kohtutäituri 04.05.2018 otsuses toodud põhjendusega, et kohtutäitur ei saa

rahuldada 16.04.2018 kaebust enammakstud tulumaksu tagastamiseks, sest täitemenetlus on

peatatud ja täitetoimingud jäävad jõusse.

Kohus märgib, et täitemenetluse peatamise ajal ei saa kohus kohustada kohtutäiturit tegema

nõude täitmisele suunatud toiminguid. Seega ei toimu edasist täitmist, s.t võlgnikul ei ole

täitemenetluse peatamise perioodil ka kohustust võlgnevust tasuda. Küll aga võib kohus siiski

kohustada kohtutäiturit kõrvaldama enne täitemenetluse peatamist tegemata jäänud toimingute

tagajärjed, sest vastasel korral võib nende toimingute tagajärgede kõrvaldamata jätmine

tekitada või suurendada nendest tingitud kahju, mis võib anda aluse kohtutäituri vastu kahju

hüvitamise nõude esitamiseks. Seega on ka kohtutäituri enda huvides võimalikult kiiresti

kõrvaldada tegevusetusest tulenevad tagajärjed, et vältida võimaliku kahju tekkimist või

suurenemist.

Avaldaja väide, et enammakstud tulumaksu tagastamisest keeldumine on põhjendamatu ka

seetõttu, et tegemist on MTA toiminguga, mitte aga kohtutäituri enda toiminguga, on kohtu

hinnangul asjakohatu.

12. Avaldaja kaebuse p 3 („isegi kui eeldada, et nii täitemenetluses nr 008/2007/6197 kui

ka täitemenetluses nr 008/2008/11509 kuuluks kohaldamisele TMS § 132 lõige 1² siis

kohtutäitur ei saaks arvestades võlgniku igakuist sissetulekut töövõimetustoetus 208,86 € ja

tagastamisele kuuluv tulumaks summas 180,02 € seega kogu laekumine 388,88 € arestida

täiteasjades 008/2007/6197 ja 008/2008/11509 kokku ainult 20 % see on 77,78 € mitte aga

180,02 €.“) osas märgib kohus, et sellist kaebust kohtutäiturile 16.04.2018 esitatud kaebuses

esitatud ei ole. TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või

pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS §

217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle

menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline

TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodust tulenevalt on

avaldajal nimetatud väite osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu jätab kohus avaldaja

väite tähelepanuta TMS § 218 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et täitemenetluse peatamise ajal saab kohtutäitur lahendada enammakstud

tulumaksu tagastamise küsimuse. Kohus kohustab kohtutäiturit uuesti 16.04.2018 kaebust läbi

vaatama ja kui kohtutäitur leiab, et tema kontole on tasutud enammakstud tulumaksu, siis tuleb

see avaldaja ettemaksu kontole tagastada.

13. Lisaks taotleb avaldaja 08.05.2018 kaebuses Justiitsministeeriumi menetlusse kaasamist

arvamuse/seisukoha esitamiseks. Kohus jätab avaldaja taotluse rahuldamata, kuivõrd kohtu

hinnangul puudub käesolevas asjas vajadus TsMS § 198 lg-st 3 tulenevalt Justiitsministeeriumi

kaasamiseks.

Avaldaja palub kohtul avaldajale selgitada, kas igal kohtutäituril on õigus kinni pidada 20 %

avaldaja sissetulekust kogu summas 77,78 eurot x 15 = 1166,70 eurot või on igal kohtutäituril

õigus kinni pidada 77,78 / 15 = 5,19 eurot. Avaldaja leiab, et kohtul on selles osas

selgitamiskohustus. Kohus on seisukohal, et avaldaja esitatud küsimus ei puuduta konkreetset

vaidlust ning kaasamine ei ole vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kui avaldajal on küsimusi,

mis puudutavad tema suhtes algatatud täitemenetlusi, siis on avaldajal võimalus pöörduda

kohtutäituri poole, kellel on tulenevalt TMS § 8 lg-st 1 kohustus selgitada täitemenetluse

osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Menetluskulud

14. TsMS § 172 lg 1 ja 7 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari

ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Võttes arvesse, et kohus tühistas kohtutäituri otsuse, on põhjendatud jätta menetlusosaliste

menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et puudutatud isik I

oleks menetluskulusid kandnud.

15.

10.05.2018 määrusega vabastati avaldaja menetlusabi korras riigilõivu 15 eurot

tasumisest (tl 25-26). TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on

vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral

kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale

kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

Kohus mõistab puudutatud isikult II välja menetluskuludena avaldaja menetlusabi korras

vabastatud riigilõivu summas 15 eurot riigituludesse.

TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi

dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 2²). Vastavalt TsMS § 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik