2-17-107070/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-107070

Tsiviilasi

Toruvana OÜ hagi KEKK OÜ vastu põhivõla 5673,60 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

12 254,98 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. november 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KEKK OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): KEKK OÜ (registrikood 12650170),

juhatuse liige Ahti Paltseri

Vastustaja (hageja): Toruvana OÜ (registrikood 12494243),

esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 6. novembri 2017. a otsus

muutmata ja KEKK OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud KEKK OÜ

kanda.

3. Mõista KEKK OÜ-lt välja 843,75 eurot ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177

lg 4).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Toruvana OÜ (hageja) esitas Kekk OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks

välja mõista põhivõla 5673,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5673,60 eurot ning alates

hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2016 töövõtulepingu. 10.08.2016 allkirjastasid

pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja ei ole hagejale töövõtulepingujärgset tasu

maksnud. Lepingu järgi oli viivisemääraks kokku lepitud 0,5 % päevas, aga mitte vähem kui 30

eurot päevas. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.08.2016.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja märkis, et tal ei olnud

võimalust tehtud tööde eest tasuda, kuna arve oli esitatud valele isikule, s.o OÜ-le Kekk Ehitus.

Hageja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5673,60 eurot, viivise

5889,97 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt alates 07.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1875 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi lisana esitatud töövõtulepinguga nr 005-15 tõendatud

poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, et kostja ärinimi on

lepingusse märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ, mitte Kekk OÜ. Äriühingut nimega Kekk Ehitus

OÜ ei eksisteeri, lepingusse on märgitud kostja registrikood, lepingu on allkirjastanud kostja

juhatuse liige ning nähtuvalt hageja 21.07.2017 menetlusdokumendist kasutab kostja oma

majandustegevuses ka nime Kekk Ehitus. Samuti nähtub lepingulise suhte olemasolu kohtule

esitatud poolte kirjavahetusest.

Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt on tasuks kokku lepitud 5673,60 eurot. Lepingu p 2.4 kohaselt

kohustus kostja tasu maksma 7 kalendripäeva jooksul tööde vastuvõtmisest. Hagi lisana 3 esitatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja võttis tööd vastu 10.08.2016. Seega

on hageja tasunõue sissenõutav.

Olukorras, kus kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et vastuvõetud töö

oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kostja ei ole vaatamata kohtu antud tähtajale selgelt täpsustanud,

milles seisnesid puudused hageja tehtud töödes. Ainsa tõendina puuduste kohta on kostja esitanud

OÜ JG RÖR esitatud arve. Kohtu hinnangul ei ole arvega tõendatud, et hageja tehtud tööd ei

vastanud lepingule. Arves sisalduv tööde kirjeldus kattub küll osaliselt töövõtulepingu esemeks

olnud töödega, kuid sellest ei saa järeldada, et tehti ümber hageja tehtud töid ja tööde tegemise

põhjuseks oli tööde ebakvaliteetsus. Kostja ei ole tööde puudusi selgelt välja toonud ka kohtule

esitatud poolte kirjavahetuses. Kostja on küll 17.02.2017 hagejale saadetud e-kirjas viidanud, et

töödega on probleeme, kuid pole selgitanud, milles probleemid seisnevad. Teistes e-kirjades, sh

hiljem saadetud e-kirjades, on kostja pidevalt lubanud tasu maksta. Seega leidis kohus, et ei ole

tõendatud, et hageja tehtud tööd ei olnud lepingukohased ja täielikud.

Hageja nõude rahuldamist ei välista ka asjaolu, et kostjale esitatud arvel oli kostja nimeks märgitud

ekslikult Kekk Ehitus OÜ. Kohtu hinnangul on kostja sellega seotud vastuväited põhjendamatud

ja pahatahtlikult otsitud. Äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri ja lepinguline suhe oli

poolte vahel. Kostja ei ole kohtule esitatud poolte kirjavahetuses kordagi välja toonud probleemi

arvel oleva kostja nimega. Vastupidiselt on kostja pidevalt lubanud arve tasuda. Kohus tuvastas, et

hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 18.08.2016. Seda asjaolu ei muuda arvel olev eksitus kostja

nimega. Kostjale oli teada hagejale võlgnetav summa ja aeg, mille jooksul see tuli tasuda. Kostja

ei ole väitnud, et ta oleks hagejale midagi tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingus

kokkulepitud tasu välja mõista.

Hageja on esitanud ka viivisenõude. Lepingu p-s 2.5 on viivisemääraks kokku lepitud 0,5 %

tasumata summast päevas aga mitte vähem kui 30 eurot päevas. Hagi esitamise seisuga on seega

lepingus kokkulepitud viivise summa suurem kui hagis nõutud 5673,60 eurot. Kohtuotsuse

tegemise aja seisuga on viivisesumma alates hagi esitamisest 216,37 eurot. Kostjalt tuleb hageja

kasuks seega välja mõista viivis 5889,97 eurot ning alates 07.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni

tasumata põhivõlalt seadusejärgses määras.

Kohus ei käsitlenud kostja 02.10.2017 menetlusdokumenti vastuhagina. Kostja on märkinud, et

soovib esitada vastuhagi. Kohus tõlgendas nimetatut soovina kunagi tulevikus esitada vastuhagi.

Nimelt ei ole kostja 02.10.2017 menetlusdokumendis esitanud selget nõuet hageja vastu ega välja

toonud ka nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole menetluse käigus oma soovi

vastuhagi esitada realiseerinud, juhtis kohus kostja tähelepanu, et edaspidi on tal võimalik soovi

korral hageja vastu hagi esitada eraldi menetluses. Kohus jättis tähelepanuta ka kostja 26.10.2017

menetlusdokumendis esitatud tasaarvestusavalduse ja muud sisulised vastuväited hagile, kuna need

on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 ja 330 lg-s 1 sätestatud tähtaegu

rikkudes ning kohtu hinnangul põhjustanuks nende menetlemine asja lahendamise venimist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Asjas ei ole vaidlust, et hageja on allkirjastanud 10.08.2016 tööde vastuvõtmise akti. Peamine

probleem seisneb selles, et hageja on vormistanud tasuarve valele isikule - arve on

vormistatud Kekk Ehitus OÜ nimele, st mitteeksisteerivale äriühingule. Kostja on viidanud, et

teatud osas aktsepteeriks ta põhinõuet, kui hageja vormistaks teenustasu arve õigele äriühingule, st

kostja nimele. Sellisel juhul saaks kostja arve oma raamatupidamises arvele võtta, arvestada sellelt

nähtuvat käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulka ja käsitleda seda kohase kuludokumendina.

Hageja arve ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-des 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

Sellise arve aktsepteerimisel ja tasumisel tekib kostjal koheselt maksunduslik probleem, sest

väljamakseid saab teha vaid nõuetekohase arve alusel. Maakohus on jätnud sellega arvestamata,

kuigi kostja on seda korduvalt rõhutanud.

Kohus ei ole arvestanud ka asja juurde esitatud e-kirjavahetusega poolte vahel (17.02.2017), mille

üheks ajendiks oli see, et hageja peab väljastama kostjale korrektse tasuarve ja lõpetama tööd. Asjas

puudub vaidlus, et kostja üritas hagejaga korduvalt kontakteeruda, kuid tulemusteta. Ühes

vastuskirjas väidab hageja, et „Teie meil oli rämpspostis, sinna tavaliselt ei vaata. Olete helistanud

jah, pole aega kokku saada, tööpäevad pikad ja ka vahemaad Tartu ja muude linnade vahel.“ Kostja

ei saa kanda kogu riski, mis tuleneb ebakohaselt vormistatud arvest ja seda olukorras, kus hageja

ei soovi tagasi helistada, kokku saada jne, et asju selgitada ja mh vormistada kohane arve.

Põhinõude osas on kostja nõus, et tööd olid aktiga vastu võetud, kuid see ei tähenda, et kostja ei

saaks hiljem üldse tugineda puudustele. Isegi juhul, kui tellija võtab aktiga töö vastu, kuid avastab

seejärel, et töö ei ole täielik, on tellijal õigus vastuväitele, et valmis tööd ei ole talle üle antud.

Kostja on esitanud asja juurde OÜ JG RÖR arve, mille kohaselt on kostja tellinud Laululava

raadiomaja objektiga seoses 720 eurosed parandustööd, mis seonduvad keskküttega, radiaatorite

seadistusega ning küttemagistraali korrastamisega. Need tööd olid hageja ülesanneteks ja nende

pärast on kostja hagejat ka korduvalt „taga ajanud“ ja esitanud palve tööde lõpetamiseks (kostja

17.02.2017 e-kiri: „olen helistanud korduvalt ja ei ole saanud arutada, kuidas asja korda saada,

hetkel on olnud tehtud töödega probleemid, aga ei saa kedagi telefonitsi kätte“).

Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, et nimetatud arvega ei ole tõendatud, et hageja tehtud tööd ei

vastanud lepingule. OÜ JG RÖR arvelt on tuvastatav, et tegemist oli sama objektiga (Laululava

raadiomaja) ja keskküttetöödega, nimetatud on veel radiaatorite küttemagistraali korrastamist ja

abivahendeid. Hageja teostatud tööd hõlmasid sama objekti, Laululava raadiomaja küttetorustiku

renoveerimist, radiaatorite vahetust. OÜ JG RÖR on seadistanud ja teinud hageja töid osaliselt

ümber, kostja on need puuduste kõrvaldamise tööd ise kinni maksnud (13.03.2017

maksekorraldus).

Eelnev tähendab seda, et hageja tasunõue ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud, see muutub

sissenõutavaks alles tööde lõplikust valmimisel ja üleandmisel.

Kostja arvates on ebaõiglane, et kostja peaks sellises olukorras hagejale kogu arvel näidatud summa

kinni maksma. Kui kohus nägi, et OÜ JG RÖR arvest ei piisa kohtu arvates töös puuduste/tegemata

jätmise tõendamiseks, siis oleks kohus pidanud selgitama kostjale täiendavate tõendite esitamise

vajadust.

Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja soovi vastuhagi esitamiseks ja ka esitatud tasaarvestuse

avalduse.

Arvestades, et hageja ei ole vaevunud esitama nõuetekohast arvet, ei ole kostja selle maksmisega

ka viivituses. Kostja arvates ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas hageja käitumine, kes ei leia

aega telefonile ega meilile vastata, samuti kokku saada, aga kes ometi arvestab selle aja jooksul

ebaõigesti vormistatuid arve pinnalt viivist 0,5 % päevas. Sisuliselt on kostja taotlenud

ebamõistliku viivise vähendamist juhuks, kui kohus peaks leidma, et tegemist on siiski arve

tasumisega viivitamisega.

Otsuse kohaselt on viivist arvestatud juba üle põhinõude. Praktika kohaselt peaks hageja

täiendavalt tõendama oma kahju olukorras, kus ta soovib viivise väljamõistmist üle põhinõude

(selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole). Samuti on kohtud piiranud ka omaalgatuslikult otsuses

viivise kulgemist üle põhinõude, antud juhul on kohus pannud viivise kulgema sisuliselt

piiramatult, mis ei ole selliselt põhjendatud.

5. Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ei nõustu kostjaga, et arved on esitatud valele isikule ning jääb oma varem esitatud

põhjenduste juurde. Kekk OÜ ise kasutab end tutvustava nimena ka Kekk Ehitust ning vaatamata

nimede erinevusele on tegemist sama juriidilise isikuga. Hageja nõustub ka kõigi maakohtu

vastavasisuliste põhjendustega.

Kostja on oma võlga tunnistanud poolte kirjavahetuses. Hilisem viitamine ärinimede erinevusele

on pahauskne ja tundub otsitud põhjusena hoidumaks kõrvale kohustuse täitmisest.

On vale omistada 17.02.2017 e-kirjale sellist tähtsust nagu kostja seda teeb. Sellisel kujul on

tegemist kontekstist väljarebitud e-kirjaga. Sellele e-kirjale eelnes poole aasta jooksul (alates

augustist 2016) mitmete e-kirjade vahetus, kust on selgelt aru saada, et kostjal on täielik arusaam,

milliste tööde eest võlgu ollakse.

Ebaõige on kostja väide, et arvega oletuslikult tekkiv maksunduslik probleem takistab

võlakohustuse täitmist. Arvega tekkida võiv oletatav maksunduslik probleem ei saa mõjutada kahe

eraõigusliku subjekti võlaõiguslikku suhet (ei selle tekkimist, muutumist ega lõppemist).

Samuti ei saa sellest olukorrast tekkida sisulist maksunduslikku probleemi, mis võiks pälvida

maksuhalduri huvi (KMS § 11 lg 1 p 1). Hageja on ka varasemalt esitanud kostjale arveid ettevõtte

nimele OÜ Kekk Ehitus ja nende arvete tasumisel ei ole mingit probleemi tekkinud.

Hageja jääb oma varasema seisukoha juurde, et kostja ei ole ühelegi puudusele töövõtulepingu

alusel tehtud tööde kohta viidanud. Kostja ei ole ka 02.10.2017 vastuses esitanud ühtki tõendit, et

oma väidet põhjendada. Ainuüksi asjaolu, et kostja tasus OÜ-le JG RÖR arve nr 1504 alusel 720

eurot, ei tõenda, et hageja tehtud tööd olid puudustega. Ka poolte vahel pärast töö üleandmist

toimunud kirjavahetuses töö eest tasu maksmise kohta ei ole kostja kordagi töös esinevatele

konkreetsetele puudustele viidanud.

Ebaõige on etteheide maakohtule selgitamiskohustuse mittetäitmise osas. Arvestades menetluse

kestvust, on kostjal olnud piisavalt aega oma seisukohti ja tõendeid esitada. Eelistungi protokollist

on näha, et maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud OÜ JG RÖR arvega seonduvat ning

rõhutanud täiendavate tõendite esitamise võimalust ning vajadust.

Ebaõige on kostja väide, et maakohus on tähelepanuta jätnud kostja soovi vastuhagi esitamiseks ja

tasaarvelduse avalduse. Hageja nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole esitanud

vastuhagi, vaid üksnes soovi esitada tulevikus vastuhagi. Tasaarvestusavaldus ja muud sisulised

vastuväited hagile tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud TsMS § 329 ja 330 lg-s 1

sätestatud tähtaegu rikkudes.

Asjakohatu on kostja väide, et viivis on liiga suur. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud

seisukoha juurde, et viivis on mõistliku suurusega. Viivis ei ületa põhinõuet, vaid on sellega samal

tasemel. Pealegi on hageja juba heast tahtest viivisenõuet vähendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on igakülgselt seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget

hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite hindamisel,

kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide või

materiaalõigusnormide sisustamisel.

7. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei anna hagi

rahuldamata jätmiseks alust asjaolu, et kostja ärinimena märgiti pooltevahelisse töövõtulepingusse

ekslikult Kekk Ehitus OÜ ja mitte Kekk OÜ. Kuna ei ole vaidluse all, et lepinguline suhe oli hageja

ja kostja vahel ning äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri, siis ei saa kostja ärinime

ebatäpne märkimine tuua kaasa kostja vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest.

Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt apellatsioonkaebuses viidatud oletatavalt tekkida

võivad maksuõiguslikud probleemid ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lepingulise

kohustuse täitmata jätmise aluseks ei ole ka asjaolu, kas hageja esitatud arve vastab

käibemaksuseaduse tingimustele või mitte.

8. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu oleks maakohus jätnud

arvestamata pooltevahelise e-kirjavahetusega. Kohus on 17.02.2017 e-kirjavahetust käsitlenud

otsuse p-s 6. Samuti ei ole põhjendatud viidata kontekstiväliselt üksnes 17.02.2017 e-kirjale,

kuivõrd poolte vahel toimus e-kirjavahetus tasumata arve teemal juba alates augustist 2016 ning

kostja lubas varasemates e-kirjades korduvalt võlgnevuses olevad arved tasuda. Kostja ei ole

kordagi oma e-kirjades hagejale välja toonud, et probleeme oleks arve(te) ebakorrektse

vormistusega.

9. Ringkonnakohus nõustub täielikult ka maakohtu seisukohaga (otsuse p 6), mille kohaselt OÜ JG

RÖR arve ja selle tasumine kostja poolt ei tõenda kostja väiteid, mille kohaselt hageja teostatud

tööd oleksid olnud ebakvaliteetsed. Kohus on õigesti märkinud, et olukorras, kus kostja on tööd

vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik

ning vastupidist peab tõendama kostja (nii ka Riigikohus otsuses nr 3-2-1-80-08, p 21). Ainuüksi

asjaolu, et arves sisalduv tööde kirjeldus kattub osaliselt töövõtulepingu esemeks olnud töödega, ei

anna alust järelduseks, et tehti ümber hageja tehtud töid ja tööde tegemise põhjuseks oli tööde

ebakvaliteetsus.

10. Põhjendatud ei ole apellandi etteheide maakohtule, nagu pidanuks maakohus kostjale selgitama

veel täiendavate tõendite esitamise vajadust olukorras, kus kohtu hinnangul ei olnud OÜ JG RÖR

arve piisav hageja töös esinenud puuduste tõendamiseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Lõike 2 kohaselt määrab pool ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 5 lg 3 kohaselt on kohtul hagiasjas õigus selgitada omal algatusel asjaolusid ja koguda

tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Ka TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt on tõendite esitamise kohustus

menetlusosalistel endil. Kohtul on hagimenetluses õigus, kuid mitte kohustus, teha

menetlusosalistele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. Praegusel juhul on maakohus

18.09.2017 eelistungil õiguslikku olukorda ning tõendamiskoormist kostjale ka piisavalt

selgitanud, andes kostjale tähtaja esitada kirjalikult vastuväited hageja nõuetele koos õiguslike

põhjendustega ning asjakohased tõendid.

11. Väär on ka apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kostja

soovi vastuhagi esitamiseks ning ka esitatud tasaarvestuse avalduse. Maakohus on käsitlenud

nimetatud küsimusi eelistungi käigus, selgitades kostjale, mida tal tuleks oma vastuväidete või

nõuete põhistamiseks teha. Kohus määras TsMS § 403 lg 1 alusel menetleda asja kirjalikus

menetluses ning andis pooltele tähtaja esitada kõik avaldused, dokumendid ja menetluskulude

nimekiri hiljemalt 17.10.2017. Kostja seepeale kohtule mingeid avaldusi ei esitanud, kuid esitas

kohtule summaliselt määratletud tasaarvestusavalduse 25.10.2017.a, s.o tähtajaks, mille kohus

määras kostjale selleks, et esitada kirjalik seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 25.10.2017 tasaarvestus on esitatud ilmselge

hilinemisega ning kohus jättis selle põhjendatult tähelepanuta. Samuti on õige maakohtu seisukoht,

et kostja ei ole esitanud menetluses vastuhagina käsitletavat avaldust.

12. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited temalt väljamõistetud viivise ülemäärase suuruse kohta.

Maakohus rahuldas hageja nõude mõista välja lepingujärgne viivis (0,5 % tasumata summast

päevas, aga mitte vähem kui 30 eurot päevas) hagi esitamise aja seisuga ning edaspidi seadusjärgses

määras. Kostja esitas ka vastuväited viivise suuruse osas esmakordselt alles 25.10.2017

menetlusdokumendis. Kohtul olnuks võimalik tasumisele kuuluvat viivist vähendada üksnes

viivise maksmiseks kohustatud isiku, s.o kostja, taotluse alusel (VÕS § 113 lg 8, § 162). Kostja on

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing ning asjas ei ole tuginetud sellele, nagu oleks

pooltevaheline leping sõlmitud tüüptingimustel, mistõttu ei kuulu kohaldamisele VÕS § 42 lg 3

ning kohus ei pidanud seega omal algatusel kontrollima lepingust tuleneva viivisemäära

võimalikku tühisust.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus

kantud menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes

menetluskulusid summas 843,75 eurot. Vastustaja esindaja osutas õigusabi 6 tunni ja 15 minuti

ulatuses töötunni hinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellant ei ole esitanud

vastuväiteid vastustaja menetluskulude rahalisele suurusele.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja kantud apellatsiooniastme menetluskulude suurus on mõistlik

ja põhjendatud ning vastab tsiviilasja keerukuse ja mahukuse astmele. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 843,75 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/