1-16-9717/24 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1169717

Otsuse kuupäev

31. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris,

Lea Kivi, Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Igor Sinegubovi süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Sinegubovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Rita Hlebnikova

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. mai 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. juuni 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a

otsus Igor Sinegubovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 375 lg 1 järgi. Samuti

tühistada kohtuotsused osas, milles Igor Sinegubovilt mõisteti välja kriminaalmenetluse

kulud.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Täpsustada Viru Maakohtu 15. juuni 2017. a otsuse resolutiivosa, lisades sellesse lause

„Mõista Igor Sinegubov õigeks KarS § 375 lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud alkoholi

hoidmises ja ladustamises aadressil Xxxxxxx XX-XX, Xxxxx tuvastamata ajast kuni

13. veebruarini 2013“.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. Jätta Igor Sinegubovi kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu

menetluskuluna riigi kanda.

7. Määrata Advokaadibüroo K. Kooga OÜ-le kassatsioonimenetluses Igor Sinegubovile

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 54 (viiskümmend neli) eurot, sh käibemaks. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

1-16-9717

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Sinegubovile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 375 lg 1 järgi selles, et ta hoidis

ja ladustas oma elukohas (Xxxxxxx XX-XX, Xxxxx) ning kahes garaažiboksis suures koguses

käitlemiseks mittelubatud alkoholi kriminaalmenetluses tuvastamata ajast kuni 13. veebruarini

2013, mil Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikud selle läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid.

I. Sinegubovi valdusest võeti ära kokku 272,72 liitrit alkoholi, mis absoluutalkoholiks

arvutatuna on 111,34 liitrit.

2. Viru Maakohtu 15. juuni 2017. a otsusega tunnistati I. Sinegubov lühimenetluses süüdi

KarS § 375 lg 1 järgi, s.o enda kasutuses olevates garaažiboksides suures koguses käitlemiseks

mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises. Teda karistati vangistusega 4 kuud, mida

vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra,

kohaldades lõpliku karistusena 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 73 lgte 1 ja 3 alusel jäeti

mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui I. Sinegubov ei pane üheaastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukohad olid järgmised.

1.1.

I. Sinegubovi süü on tõendatud tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti

läbiotsimise protokolliga, asitõendite vaatluse protokollidega ja ekspertiisiaktiga nr 1-9/247-1.

Süüdistatav hoidis ja ladustas suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi, mida

ei ole alkoholiseaduse (AS) § 7 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 6 kohaselt lubatud käidelda. I. Sinegubov

end süüdi ei tunnista, märkides, et ta ei teadnud isiklikuks kasutamiseks mõeldud alkoholi suhtes

kohalduvatest piirangutest. Süüdistatava väitel soetas ta alkoholi mitme aasta jooksul. Alates

1999. aastast müüs I. Sinegubov Xxxxxx Peterburist ostetud kaupa ja ületas tihti Eesti-Vene

piiri. Iga piiriületuse ajal tõi ta endaga kaasa lubatud koguses viina, vahel tõid seda ka tema

tuttavad. Piirituse ostis ta enda sõnul aastatel 1994–1995 Peterburist, kasutades seda liigeste

raviks. Kohus leidis, et arvestades süüdistatava alkoholi kogust, pakkimisviisi ja hajutatust, ei

ole usutavad tema väited, nagu oleks alkohol mõeldud üksnes isiklikuks kasutamiseks.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 471 ls 2 p 4 kohaselt on MTAl

alust arvata, et alkohol ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui muu alkoholi kogus ületab piirnormi

10 liitrit. Ühtlasi ei ole kohtupraktika kohaselt teo kvalifitseerimiseks KarS § 375 järgi nõutav

kaubandusliku eesmärgi tuvastamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus

asjas nr 3112814, p 20.2).

1.2.

Lisaks maksumärgistamata alkoholile võeti I. Sinegubovilt ära tema elukohast ka läbipaistev

plastpudel, mille sees oli ca 3 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Kohtu hinnangul pole

tuvastatav, kas vedelik võis olla ravimise otstarbeks. AS § 1 lg 3 p 1 alusel ei laiene

alkoholiseadus etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse mõttes. Sellest tulenevalt ei hõlma

KarS § 375 lg 1 alkoholi, mis ei ole mõeldud joomiseks. Seega tuleb selles osas I. Sinegubovi

süüdistuse mahtu vähendada.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Sinegubovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga,

kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist KarS § 375 lg 1 järgi.

Apellatsioonile vastas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova, leides,

et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

3. Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata. Kohus oli järgmistel seisukohtadel.

1.1.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas vähendas kohus õigustatult

2(10)

1-16-9717

süüdistuse mahtu.

1.2.

Süüdistatav on esitanud erinevaid versioone alkoholi päritolu kohta. Kohtueelses menetluses

antud ütluste kohaselt hakkas ta viina tooma Venemaalt alates 1999. aastast. Samas väitis ta

kohtuistungil, et suure koguse alkoholi soetamine oli seotud hoopis lähiaja sündmustega.

Alkoholipudelite korkide peal oli valmistamise aastaks 2012 ja seetõttu ei vasta tõele

kaitseväide, et I. Sinegubov ja tema tuttavad tõid aastate jooksul üle piiri pudel pudeli haaval

alkoholi. Vastasel juhul oleksid pudelitel pidanud olema ka alkoholi valmistamise aastaarvud

varasemad kui 2012.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

2. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kasseeris I. Sinegubovi kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist

ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Kassaatori hinnangul kohaldas ringkonnakohus valesti

materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. AS § 1 lg 3 p 4 kohaselt ei laiene

alkoholiseadus alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis

mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks. Tõendatud ei ole, et süüdistatav tõi alkoholi Venemaalt

Eestisse kaubanduslikul eesmärgil. Ta on selgitanud nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses, et alkohol on toodud isiklikuks kasutamiseks. Kohtud pole seda kaitseväidet

kontrollinud, jättes põhjendamatult kohaldamata AS § 1 lg 3 p 4.

3. Kassatsioonivastuses palub prokurör jätta kassatsioon rahuldamata, leides, et maa- ja

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kaitsja kassatsiooni läbi kolmeliikmelises

kohtukoosseisus 7. veebruaril 2018. Kriminaalasja läbivaatamisel selgus, et vajalikuks võib

osutuda kriminaalkolleegiumi varasema kohtupraktika muutmine. Seetõttu anti kriminaalasi

7. märtsi 2018. a määrusega KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu

koosseisule.

5. Riigikohus esitas KrMS § 3601 lg 1 alusel kassatsioonimenetluse pooltele järgmised küsimused:

1. Kas KarS §s 375 kirjeldatud koosseisu karistatavusala piirab AS § 1 lg 3 ps 4 sätestatu,

mille kohaselt ei laiene alkoholiseadus alkohoolsele joogile, mille toimetab reisija koos

endaga Eestisse mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks? Kas AS § 1 lg 3 p 4 kohaldatavust

mõjutab see, kui isik on toimetanud reisijana koos endaga Eestisse alkoholi mitteärilisel

eesmärgil kasutamiseks, kuid Eestis tekib tal selle alkoholi suhtes äriline eesmärk?

2. Kas käitlemiseks mittelubatud (sh maksumärgiga märgistamata) alkoholi all KarS § 375

tähenduses tuleb mõista üksnes käideldavat alkoholi AS § 3 lg 1 mõttes, mis loeb alkoholi

käitlemiseks muu hulgas alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubanduslikul

eesmärgil (AS § 3 lg 1 p 6)?

3. Kas eelnevaid vastuseid arvestades on võimalik järeldada, et tagamaks KarS § 375 kooskõla

karistusõiguse aktsessoorsuse põhimõttega, peab selle koosseisu täidetuks lugemiseks isikul

olema tuvastatud käitlemiseks mittelubatud (sh maksumärgiga märgistamata) alkoholi suures

koguses käitlemise äriline ehk kaubanduslik eesmärk?

4. Kas I. Sinegubovi süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kriminaalasja

keerukust ja mahukust ning kriminaalmenetluse senist käiku arvestades võib käimasolevas

kriminaalmenetluses olla mõistlik menetlusaeg möödunud või see on lähiajal möödumas?

Kaitsja vastus

3(10)

1-16-9717

6. AS § 1 lg 3 ps 4 sätestatu piirab KarS §s 375 kirjeldatud koosseisu kohaldamisala. Kuna AS § 1

lg 3 p 4 järgi ei kohaldu alkoholiseadus alkohoolsele joogile, mille toimetab reisija koos endaga

Eestisse mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks, ei saa sellisel viisil Eestisse toimetatud alkoholi

suures koguses käitlemisele järgneda kriminaalvastutust KarS § 375 alusel. Kui aga isikul tekib

reisijana Eestisse juba toimetatud alkoholi suhtes äriline eesmärk, siis AS § 1 lg 3 p 4 ei kohaldu.

Lisaks AS § 1 lg 3 ple 4 mõjutab KarS § 375 karistatavusala ka AS § 3 lg 1 p 6. Käitlemiseks

mittelubatud alkoholi all KarS § 375 tähenduses tuleb mõista üksnes käideldavat alkoholi AS § 3

lg 1 mõttes. Seega peab teo kvalifitseerimiseks KarS § 375 lg 1 järgi olema isikul tuvastatud

mittelubatud alkoholi suures koguses käitlemise kaubanduslik eesmärk.

6.1.

Käimasolevas kriminaalmenetluses ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ja see pole ka

lähiajal möödumas.

Prokuratuuri vastus

7. KarS §s 375 sätestatud koosseisu karistatavusala piirab AS § 1 lg 3 p 4. Selles sättes nimetatud

viisil alkoholi käitlemine pole karistatav KarS § 375 järgi, millele on tähelepanu juhtinud ka

maa- ja ringkonnakohus. Reisija ei saagi Eestisse koos endaga liikuvas pagasis alkoholi

seaduslikult toimetades KarS §s 375 kirjeldatud koosseisu täita, sest teisest liikmesriigist või

väljastpoolt liidu territooriumi on ATKEAS § 47 lg 1 ja § 471 kohaselt keelatud tuua

aktsiisivabalt suures koguses alkoholi. AS § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud

alkoholi suures koguses, kui selle kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie

kordselt või enam ATKEAS § 46 lgs 6 nimetatud aktsiisisummat, milleks 1. veebruari 2018. a

seisuga on muu alkoholi aktsiisimäär 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe

mahuprotsendi kohta hektoliitris. Samas ei mõjuta kaubandusliku eesmärgi olemasolu või selle

puudumine isiku vastutusele võtmist KarS § 375 järgi. Selle koosseisu täidetuks lugemiseks on

vaja tuvastada üksnes see, et käitlemiseks mittelubatud alkoholi ladustati, hoiti või toimetati

edasi suures koguses.

7.1.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsuses asjas nr 3112814 märgitut, et

KarS § 375 ei nõua isikul kaubandusliku eesmärgi tuvastamist, pole vaja ümber otsustada.

Käitlemiseks mittelubatud alkohol on KarS §s 375 blanketne koosseisutunnus. Samas ei ole

blanketne sellise alkoholi käitlemine KarS § 375 mõttes, kuna alkoholi käitlemise

teoalternatiivid on kõnealuse koosseisu kirjelduses ammendavalt loetletud. KarS §ga 375

sätestab sarnase väärteokoosseisu AS § 53 lg 1, mille kohaselt on karistatav käitlemiseks

mittelubatud alkoholi tootmine, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks

mittelubatud alkoholiga kauplemine või kaubanduslikul eesmärgil ladustamine, hoidmine või

edasitoimetamine. Kõne all olevaid süüteokoosseise eristab käitlemiseks mittelubatud alkoholi

kogus ja teo toimepanija eesmärk. KarS §ga 375 kaitstavateks õigushüvedeks on riigi

fiskaalhuvid ning rahvatervise ja tarbijate huvide kaitsmine. Neid õigushüvesid kahjustab ka

suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemine mitteärilisel eesmärgil. Eelnevat

kokku võttes on KarS § 375 kooskõlas karistusõiguse aktsessoorsuse põhimõttega.

7.2.

Mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema I. Sinegubovi kahtlustatavana ülekuulamisest

7. septembril 2015. Prokuratuur ja kohus ei ole kriminaalasja menetlemist ebamõistlikult

venitanud. Kuna süüdistusakt saadeti kohtusse 4. novembril 2016, võib jõustunud kohtuotsuseni

jõuda enne kahe aasta möödumist sellest kuupäevast. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tuleb

arvestada ka süüdistatava kuriteo raskust ja seda, et tema suhtes pole kohaldatud tõkendit. Seega

ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ja see pole ka lähiajal möödumas.

4(10)

1-16-9717

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohus käsitleb esmalt käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja maksumärgiga märgistamata

alkoholi hoidmise, ladustamise ning edasitoimetamise koosseisu (KarS § 375) subjektiivset

külge (I). Seejärel peatub kolleegium ebatäpsusel maakohtu otsuse resolutiivosas (II) ja osutab,

et kriminaalasja lahendaval kohtul tuleb asja uuel arutamisel hinnata muu hulgas mõistliku

menetlusaja nõude järgimist (III). Viimaks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse

tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotlused (IV).

I

9. Kassatsioonimenetluses ei ole kahtluse alla seatud kohtute järeldust, et süüdistatav hoidis ja

ladustas süüdistuses märgitud ajal ja kohas suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata

alkoholi. Küll aga vajab lahendamist küsimus KarS § 375 subjektiivse koosseisu kohta. Kaitsja

kassatsiooni ja kirjaliku vastuse kohaselt peab teo kvalifitseerimiseks KarS § 375 järgi süüdlasel

olema tuvastatud käitlemiseks mittelubatud või maksumärgiga märgistamata alkoholi suures

koguses käitlemise äriline ehk kaubanduslik eesmärk, mida praeguses asjas kindlaks tehtud ei

ole. Samas juhindusid maa- ja ringkonnakohus süüdistatava süüditunnistamisel Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsusest asjas nr 3112814, milles leiti, et KarS §s 375

kirjeldatud koosseis ei nõua teo toimepanijal kaubandusliku eesmärgi tuvastamist.

Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis nõustub kaitsja järeldusega ja peab alljärgnevatel põhjustel

vajalikuks varasemat praktikat muuta.

10. KarS § 375 („Alkoholi ebaseaduslik käitlemine“) on paigutatud karistusseadustiku 21. peatüki

(„Majandusalased süüteod“) 1. jakku („Ebaseaduslik majandustegevus“). Selle karistusnormi

dispositsioon hõlmab käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamist, villimist,

töötlemist, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga

kauplemist, selle ladustamist, hoidmist või edasitoimetamist suures koguses. KarS § 375 on

koosseisutunnustelt võrreldav AS §s 53 („Alkoholi käitlemise korra rikkumine“) kirjeldatud

väärteokoosseisuga. AS § 53 lg 1 kohaselt on karistatav käitlemiseks mittelubatud alkoholi

tootmine, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga

kauplemine või kaubanduslikul eesmärgil ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine. Lisaks

sellele, et isiku vastutusele võtmise eelduseks KarS § 375 järgi on erinevalt AS §st 53

käitlemiseks mittelubatud või maksumärgiga märgistamata alkoholi suur kogus, eristab neid

süüteokoosseise sõnastuse poolest muu hulgas ka see, et AS § 53 räägib käitlemiseks

mittelubatud või maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise

kaubanduslikust eesmärgist.

11. Kolleegium leiab, et KarS § 375 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mida tuleb sisustada

alkoholiseaduse sätete kaudu. Kuigi KarS § 375 eristab teoobjektina käitlemiseks mittelubatud

alkoholi ja maksumärgiga märgistamata alkoholi, on ka maksumärgistamata alkohol

käitlemiseks mittelubatud alkohol alkoholiseaduse tähenduses. AS § 7 („Käitlemiseks

mittelubatud alkohol“) lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lgs 1

sätestatud nõuetele. AS § 4 („Käitlemiseks lubatud alkohol“) lg 1 p 6 sätestab, et käideldav

alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema alkoholi-, tubaka, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 491 („Alkoholi

maksumärgistamine“) lg 1 teisest lausest tulenevalt maksumärgistatakse alkohol juhul, kui

5(10)

1-16-9717

sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Kuna käitlemiseks mittelubatud alkoholi mõiste

hõlmab AS § 7 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 6 järgi maksumärgiga märgistamata alkoholi, tuleb

KarS § 375 blanketsust arvestades ka maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või

edasitoimetamise sisustamisel juhinduda alkoholiseaduses sätestatust.

12. KarS § 375 järgi karistatavaks teoks on üldistatult suures koguses alkoholi ebaseaduslik

käitlemine. Alkoholi käitlemise mõiste on alkoholiseaduses üheselt ja täpselt määratletud.

AS § 3 („Alkoholi käitlemine“) lg 1 sätestab, et „[a]lkoholi käitlemiseks loetakse selle

toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: 1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk

pakendamine; 2) import ATKEAS § 10 tähenduses; 3) eksport ATKEAS § 11 tähenduses;

4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole

tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses; 5) müügiks pakkumine, müük või mis tahes

võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames

kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses; 6) hoidmine,

ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil“. Alkoholi käitlemise mõistet

piiritleb järelikult lisaks muule AS § 3 lg 1 p 6 järgi see, et alkoholi hoidmine, ladustamine või

edasitoimetamine on käsitatav alkoholi käitlemisena üksnes juhul, kui see toimub

kaubanduslikul eesmärgil.

13. Eeltoodu alusel tuleb ka suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sh

maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise all KarS § 375

tähenduses mõista kitsalt sellise alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist just

kaubanduslikul eesmärgil (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2009. a otsus asjas

nr 311309, p 22). Vastasel korral oleks KarS § 375 sätestatud teisest õigusharust sõltumatult,

lugedes karistatavaks teoks käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või

edasitoimetamise, sõltumata sellest, millisel eesmärgil alkoholi käideldakse. See ei oleks aga

kooskõlas karistusõiguse aktsessoorsuse põhimõttega.

14. Blanketset kuriteokoosseisu tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate

kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a otsus asjas nr 3113612, p 16.1). Arvestades seda, et

alkoholiseaduses sätestatud (eri)nõuded alkoholi käitlemisele ei kehti alkoholi hoidmisel,

ladustamisel või edasitoimetamisel mitteärilisel eesmärgil, ei saa ka suures koguses käitlemiseks

mittelubatud alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine mitteärilisel eesmärgil tuua

kaasa kriminaalvastutust KarS § 375 järgi. Teisiti väljendatuna ei tulene alkoholiseadusest sellist

kohustust või keeldu, mille rikkumise korral oleks suures koguses alkoholi hoidmise,

ladustamise või edasitoimetamisega mitteärilisel eesmärgil täidetud KarS §s 375 kirjeldatud

koosseis. Seega peab isiku karistamiseks KarS § 375 järgi tuvastama käitlemiseks mittelubatud,

sh maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubandusliku

eesmärgi.

15. Asjas nr 3112814 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et KarS § 375 on nii kaitstava õigushüve kui

ka objektiivsete tunnuste poolest võrreldav KarS §ga 376 („Tubakatoodete käitlemise korra

rikkumine“), samuti on võrreldavad need alkoholi- ja tubakaseaduse normid, mis puudutavad

alkoholi ja tubaka käitlemise mõistet. Kuna KarS § 376 koosseisutunnuseid on põhjalikult

käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2009. a otsuses asjas nr 311309, juhindus

kolleegium selles otsuses väljendatust ja asus seisukohale, et nii nagu KarS § 376 puhul ei ole ka

KarS § 375 koosseisu täidetuks lugemiseks nõutav teo toimepanijal kaubanduslik eesmärk.

(Vt viidatud otsus asjas nr 3112814, pd 20.1–20.2.)

16. Otsuses asjas nr 311309 märgiti, et tubakaseaduse (TubS) § 6 („Käitlemine“) lg 1 p 3 kohaselt

6(10)

1-16-9717

on tubakatoote käitlemine selle hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul

eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Seega on tubakatoote hoidmine, ladustamine ja

edasitoimetamine käsitatav tubakatoote käitlemisena ja järelikult ka hoidmise, ladustamise või

edasitoimetamisena KarS § 376 mõttes juhul, kui see toimub vähemalt kaubanduslikus koguses

või kaubanduslikul eesmärgil. Kuna tubakatoodete "suur kogus" ületab "kaubanduslikku

kogust", on suures koguses tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine alati

käsitatav tubakatoodete käitlemisena. (Vt osutatud otsuse p 22.)

17. Kolleegium märgib, et alkoholi ja tubaka käitlemise mõistet sätestavad normid on olulises osas

erinevad. TubS § 6 lg 1 p 3 kohaselt loetakse tubakatoote käitlemiseks selle hoidmist,

ladustamist või edasitoimetamist mitte üksnes kaubanduslikul eesmärgil, vaid ka kaubandusliku

koguse korral. Samas hõlmab AS § 3 lg 1 p 6 järgi alkoholi käitlemine alkoholi hoidmist,

ladustamist või edasitoimetamist üksnes kaubanduslikul eesmärgil. Järelikult ei sisusta need

sätted alkoholi ja tubaka käitlemist samamoodi. Ühtlasi järeldub sellest, et erinevalt

KarS §st 376 ei saa KarS § 375 puhul lugeda alkoholi suures koguses käitlemiseks mittelubatud

alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist isiku eesmärgist sõltumata. Ehkki

käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise

korral võib olla alust rääkida selliste tegude kaubanduslikust eesmärgist, ei ole siiski välistatud,

et niisugune eesmärk isikul puudub.

18. Eelnevatel põhjustel muudab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsuses asjas nr 3112814

ps 20.2 väljendatud järeldust, mille kohaselt ei nõua KarS §s 375 kirjeldatud koosseis teo

toimepanijal kaubandusliku eesmärgi tuvastamist. Kolleegium on seega seisukohal, et kuna

alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine on AS § 3 lg 1 p 6 alusel käsitatav

alkoholi käitlemisena üksnes kaubandusliku eesmärgi korral, peab selle subjektiivse tunnuse

tuvastama ka isiku vastutusele võtmiseks

käitlemiseks mittelubatud alkoholi,

sh

maksumärgistamata alkoholi suures koguses hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest

KarS § 375 järgi.

19. Kaitsja väited AS § 1 lg 3 p 4 kohta on aga asjakohatud. Selle sätte järgi ei laiene alkoholiseadus

alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis mitteärilisel

eesmärgil kasutamiseks. Kassaatori väitel tõi süüdistatav süüdistuses märgitud alkoholi reisijana

koos endaga Venemaalt Eestisse üksnes isiklikuks kasutamiseks või tõid talle alkoholi isiklikuks

kasutamiseks tema tuttavad. Kolleegium tõdeb, et AS § 1 lg 3 ps 4 sätestatu järgi on

alkoholiseaduse kohaldamisala üle otsustamisel määrava tähendusega tõepoolest isiku eesmärk

alkoholi reisijana koos endaga Eestisse toimetamisel. Samas kui isik on toimetanud sellisel viisil

Eestisse alkoholi mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks, kuid Eestis tekib tal selle alkoholi suhtes

kaubanduslik eesmärk, ei välista AS § 1 lg 3 p 4 alkoholiseaduse kohaldatavust. Kui tegu on

samal ajal ka suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, vastutab isik KarS § 375

järgi.

20. Asudes seisukohale, et süüdistatava vastutusele võtmiseks KarS § 375 lg 1 järgi ei ole vaja

tuvastada tal Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslikku

eesmärki, kohaldasid maa- ja ringkonnakohus valesti materiaalõigust. Seetõttu tuleb

kohtuotsused KrMS § 362 p 1 alusel tühistada.

21. Vaatamata sellele, et kohtud tuginesid süüdistatavale etteheidetava teo subjektiivse külje

hindamisel otsusele asjas nr 3112814, oli maakohtu otsusest tulenevalt kohtu hinnangul

süüdistataval siiski maksumärgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslik eesmärk,

arvestades selle alkoholi suurt kogust, pakkimisviisi ja hajutatust. Samas ei ole maakohus

7(10)

1-16-9717

piisava põhjalikkusega näidanud, milliste tõendite alusel ja miks ta selle asjaolu tõendatuks

luges. Ühtlasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kohus toetus kaubandusliku eesmärgi

tuvastamisel ATKEAS § 471 ls 2 ple 4, mille kohaselt on MTA-l alust arvata, et alkohol ei ole

isiklikuks kasutamiseks, kui alkoholi kogus ületab muu alkoholi puhul piirnormi 10 liitrit.

ATKEAS § 471 ls 2 p 4 räägib üksnes teisest liikmesriigist Eestisse alkoholi toimetamisest. Selle

põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi Eestis alkoholi kasutamise eesmärgi kohta.

22. Otsustamaks selle üle, kas süüdistatav hoidis ja ladustas süüdistuses märgitud ajal ja kohas Eesti

maksumärgiga märgistamata alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, on vaja hinnata faktilisi

asjaolusid, mida Riigikohus KrMS § 363 lg 5 kohaselt teha ei või. Seetõttu saadab kolleegium

KrMS § 361 lg 1 p 6 alusel kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

II

23. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei tuvastanud kohus I. Sinegubovi süüd KarS § 375 lg 1 järgi

käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises süüdistatava elukohas tuvastamata

ajast kuni 13. veebruarini 2013. Kokkuvõetuna leidis kohus, et kõnealuses osas tuleb süü

tõendamatuse tõttu süüdistusmahtu vähendada. Muus osas mõistis kohus I. Sinegubovi süüdi,

lisades kohtuotsuse resolutiivossa sulgudesse tema süüditunnistamise järel süüdistusmahu

vähendatud osa: „Tunnistada I. Sinegubov süüdi KarS § 375 lg 1 järgi (välja arvatud aadressilt

Xxxxxxx XX-XX, Xxxxx äravõetud alkoholi hoidmises ja ladustamises tuvastamata ajast kuni

13. veebruarini 2013) [---].“

24. Kolleegium märgib, et maakohus ei toiminud korrektselt, kuna süüdistatava süü tõendamatuse

korral oleks tema suhtes tulnud teha asjasse puutuvas osas õigeksmõistev kohtuotsus.

KrMS § 309 lg 2 sätestab, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole

tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud

süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Seega juhul, kui kohus ei tuvasta

osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes

süüdistusmahu vähendamisele osutamisest, vaid ta tuleb selles osas mõista õigeks.

Ringkonnakohus ei pööranud maakohtu veale tähelepanu. Selle puuduse saab Riigikohus

kassatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni, lisades

sellesse lause „Mõista I. Sinegubov õigeks KarS § 375 lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud

alkoholi hoidmises ja ladustamises aadressil Xxxxxxx XX-XX, Xxxxx tuvastamata ajast kuni

13. veebruarini 2013“.

III

25. Kriminaalasja uuel arutamisel peab kohus võtma seisukoha muu hulgas küsimuses, kas

käimasolevas kriminaalmenetluses on mõistlik menetlusaeg möödunud või see on lähiajal

möödumas. Kriminaalmenetlus on praeguseks väldanud umbkaudu viis aastat. Enne selle

menetluse alustamist toimetati I. Sinegubovi suhtes väärteomenetlust. See algatati 14. jaanuaril

2013 kahtlusega, et I. Sinegubov toob Venemaalt alkoholi- ja tubakatooteid ning ladustab neid,

millega on pannud toime väärteod AS § 53 lg 1 ja TubS § 39 lg 1 järgi. Samal kuupäeval koostas

menetleja läbiotsimismääruse, et otsida läbi I. Sineguboviga seotud kinnistud, mida tehti tema

osalusel 13. veebruaril 2013. Samuti kuulati ta 13. veebruaril 2013 menetlusaluse isikuna üle.

Väärteomenetlus lõpetati I. Sinegubovi suhtes osaliselt (käitlemiseks mittelubatud alkoholi

käitlemise osas) 2. mai 2013. a määrusega ja kriminaalmenetlust alustati KarS § 375 lg 1

8(10)

1-16-9717

tunnustel 9. mail 2013. I. Sinegubov kuulati kahtlustatavana üle alles 7. septembril 2015.

Süüdistusakt saadeti kohtusse 29. novembril 2016. Selleks ajaks oli kriminaalmenetlus väldanud

umbkaudu kolm ja pool aastat.

26. Kolleegium ei nõustu prokuröri kirjalikus vastuses märgituga, et mõistlik menetlusaeg hakkas

kulgema alles 7. septembril 2015, mil I. Sinegubov kuulati kriminaalmenetluses kahtlustatavana

üle. Süüteomenetlus tervikuna (väärteo- ja sellele järgnenud kriminaalmenetlus) on tema suhtes

kulgenud alates 14. jaanuarist 2013. I. Sinegubov kuulati menetlusaluse isikuna

väärteomenetluses üle 13. veebruaril 2013 ja samal kuupäeval otsiti läbi ka temaga seotud

kinnistud. Kuigi I. Sinegubov kuulati kriminaalmenetluses kahtlustatavana üle alles ligikaudu

kaks ja pool aastat hiljem, ei saa seda aega eelnenud menetluse käiku arvestades lugeda

mõistliku menetlusaja kulgemise algusajaks. Mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema hiljemalt

13. veebruaril 2013. Märgituga tuleb arvestada kriminaalasja uuel arutamisel mõistlikku

menetlusaega hinnates. Kuigi mõistliku menetlusaja piiri ei ole veel ületatud, pole see piir

kolleegiumi hinnangul enam ajaliselt kaugel. Seetõttu tuleb kohtul ühtlasi asja uuel arutamisel

toimida erilise hoolikusega, et jõuda otsuse tegemiseni võimalikult kiiresti.

IV

3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 6 ning § 362 pst 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 15. juuni 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri

2017. a otsuse I. Sinegubovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 375 lg 1 järgi. Samuti

tuleb kohtuotsused tühistada osas, milles I. Sinegubovilt mõisteti välja menetluskulud.

Tühistatud osas saadab Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises

kohtukoosseisus. Kolleegium täpsustab Viru Maakohtu 15. juuni 2017. a otsuse resolutiivosa,

lisades sellesse lause „Mõista I. Sinegubov õigeks KarS § 375 lg 1 järgi käitlemiseks

mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises aadressil Xxxxxxx XX-XX, Xxxxx tuvastamata

ajast kuni 13. veebruarini 2013“. Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb

rahuldada osaliselt. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse osaliselt, jätab kolleegium

KrMS § 185 lg 1 alusel I. Sinegubovilt apellatsioonimenetluses väljamõistetud riigi õigusabi

tasu summas 96 eurot, sh käibemaks, riigi kanda.

27. Arvestades seda, et Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 ps 6 nimetatud lahendi, jääb

kassatsioonimenetluse kulu KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on

menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kaitsja on esitanud Riigikohtule kaks taotlust tasu määramiseks

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kaitsja palub määrata Advokaadibüroo

K. Kooga OÜ-le riigi õigusabi tasu kassatsiooni koostamise eest 4 pooltunni ulatuses summas

96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) ja kirjaliku vastuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses

summas 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Kolleegium rahuldab taotlused osaliselt. Kaitsja

kassatsiooni ja kirjaliku vastuse mahtu ning sisukust arvestades peab kolleegium nendele

toimingutele kuluvaks vajalikuks ja põhjendatud ajaks kokku 2 pooltundi. Juhindudes riigi

õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lgst 3 ning enne 29. jaanuari 2018 kehtinud ja pärast seda

kehtima hakanud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lgtest 6

ja 10 ning § 6 lgst 4, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata enne 29. jaanuari 2018 osutatud

õigusabi eest 1 pooltunni ulatuses 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot, ja pärast seda kuupäeva

osutatud õigusabi eest 1 pooltunni ulatuses 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Kokku määrab

9(10)

1-16-9717

kolleegium kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 54 eurot, sh käibemaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma

10(10)