2-16-7569/74 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-7569

Tsiviilasi

Osaühingu

Balmax

hagi

Eesti

Vabariigi

(Eesti

Taimekasvatuse Instituudi kaudu) vastu 54 720 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu)

vastuhagi osaühingu Balmax vastu leppetrahvi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 63 474,10 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu)

apellatsioonkaebus

Osaühingu Balmax vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/ vastuapellatsioonis vastustaja (kostja/vastuhagis

hageja): Eesti Vabariik (Eesti Taimekasvatuse Instituudi

kaudu) (registrikood 70000869), esindaja vandeadvokaat Piret

Blankin

Vastustaja/

vastuapellatsioonis

vastuapellant

(hageja/

vastuhagis

kostja):

Osaühing

Balmax

(registrikood

11539280), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) taotlus

tõendite (2 fotot) asja materjalide juurde võtmiseks ning lugeda apellatsioonkaebusele

lisatud fotod apellandile tagastatuks.

2. Rahuldada Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) apellatsioonkaebus

osaliselt, s.o kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist puudutavas osas.

3. Täiendada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5, lugedes selle tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„Rahuldada kostja taotlus osaliselt ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord

järgmiselt: Eesti Vabariik, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, peab täitma

käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse 14 päeva jooksul alates OÜ Balmax

poolt 17.03.2015. a lepingu esemeks oleva töökorras taimekaitsepritsi ja selle dokumentide

üleandmisest ning kostja töötajatele väljaõppe läbiviimisest, kuid mitte enne käesoleva

otsuse jõustumist. Nimetatud 14-päevane tähtaeg on vabatahtliku täitmise tähtaeg.“

4. Ülejäänud osas jätta Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu)

apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Rahuldada Osaühingu Balmax vastuapellatsioonkaebus.

6. Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2017. a otsus osaliselt kostjalt väljamõistmisele

kuuluvate maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse osas. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega lugeda Osaühingu Balmax vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks maakohtus kokku 12 893,74 eurot.

7. Mõista Eesti Vabariigilt (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) välja 12 893,74 eurot

Osaühingu Balmax kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks.

8. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse

Instituudi kaudu) kanda.

9. Mõista Eesti Vabariigilt (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) välja 1170 eurot

Osaühingu Balmax kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks

10 .Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Balmax (hageja) esitas hagi Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI)

kaudu) (kostja) vastu põhivõlgnevuse 54 720 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 4376,5 euro

ja seaduses sätestatud ulatuses viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni

põhivõlgnevuse rahuldamiseni, kuid mitte üle 54 720 euro. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

1.2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 29.01.2015 hanketeate koos tehnilise kirjeldusega

riigihanke „Taimekaitsepritsi ost 2015“ (RH nr 159765) kohta eesmärgiga leida müüja, kellega

sõlmida leping taimekaitsepritsi ostmiseks. Kostja esitas hagejale 05.02.2015 ettepaneku esitada

hankele pakkumus.

Hageja esitas 17.02.2015 hankemenetluses pakkumuse nr 50271, mis tunnistati kostja poolt

26.02.2015 protokolliga hanketingimustele vastavaks. 17.03.2015 sõlmisid pooled taimekaitse

pritsi ostu-müügilepingu, mille kohaselt pidi hageja müüma kostjale taimekaitsepritsi hinnaga

45 600 eurot.

ETKI riigihangete komisjoni koosolek otsustas 21.04.2015, et hageja pakutud taimekaitseprits ei

vasta hanketeates ja -dokumentides toodud tehnilistele tingimustele p 3, p 7 ja p 27 osas ja samal

päeval teatati hagejale hankelepingu lõpetamisest. Protokolli kohaselt seisnes lepingutingimustele

mittevastavus järgnevas: pritsi loputusveepaagi suurus on 400 liitri asemel 300 liitrit; pritsi

mittevastavus tehnilise kirjelduse p-s 17 sätestatud nõuetele, väidetavalt puuduvad tiibade eraldi

kokkulapitavus ning poomi ja tiibade eraldi kallutamise võimalus; pritsi mittevastavus tehnilise

kirjelduse p-le 27 (veotiisli kõrgus).

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus müügilepingust taganemiseks ja taganemine

on tühine, mistõttu on kostja kohustatud täitma lepingust tuleneva kohustuse tasuda lepingu

esemeks oleva taimekaitsepritsi eest müügihind 54 720 eurot (põhivõlgnevus). Põhivõlgnevusele

lisandub seadusjärgne viivis. Hageja pakkus kostjale mitmeid kordi taimekaitsepritsi üleandmist,

millest kostja on keeldunud. Hageja esitas kostjale lõpliku nõude taimekaitsepritsi üleandmiseks

sobiva aja ja koha teatamiseks 07.05.2015 e-kirja teel edastatud kohustuse täitmise nõudega.

Läbirääkimiste tulemusel selgus, et peamiseks etteheiteks on pritsi väidetav mittevastavus

tehniliste tingimuste p-le 17. Hageja hinnangul on läbirääkimiste käigus poolte vahel sisuliselt ära

langenud vaidlus 21.04.2015 riigihanke komisjoni koosolekul tehtud otsuses nimetatud kahe

ülejäänud väidetava lepingupuuduse üle, s.o pritsi loputusveepaagi suurus on 400 liitri asemel 300

liitrit ning pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-le 27 (veotiisli kõrgus).

Hageja leidis, et tehniliste tingimuste p 17 on mitmeti mõistetav. Hageja lasi nimetatud osas teha

keeleekspertiisi ning soovis hinnangut selles osas, kas poomi ja selle paremat või vasemat tiiba on

vaja tingimuse kohaselt liigutada eraldi (iseseisvalt, sõltumatult) teisest tiivast, üles ja alla,

vastavalt

kaldenurgale.

Analüüsist

(I kd,

tl 58-64)

selgus,

et

olenemata

missugust

tõlgendusmetoodikat kasutada, tuleb lugeda prits tehnilise kirjelduse p-le 17 vastavaks.

Hageja viitas lisaks, et ka teine hankel pakkuja, OÜ Jatiina, on hanketingimusi mõistnud sarnaselt.

Kostja on tunnistanud OÜ Jatiina pakkumise vastavaks, mistõttu on ta sellist poomisüsteemi

aktsepteerinud.

1.3. Vastuseks kostja vastuhagile märkis hageja, et kostjal puudus õigus lepingust taganeda, sest

taimekaitseprits vastas lepingu tingimustele. Kostja taganes lepingust enne kui hageja sai pritsi

kostjale tarnida, mistõttu on kostja teinud pritsi osas ka valesid järeldusi ainuüksi Maamessil nähtu

alusel. Kostja eksis eelkõige veokonksu mittevastavuse hindamisel, sest hageja vahetas ajutiselt

pritsi veokonksu Maamessile viimiseks ära. Hageja kinnitas, et pritsi veokonksu silma suurus

vastas lepingus kokku lepitud nõuetele, mida tõendab muuhulgas pritsi tootja Jessernigg & Co

saateleht. Hageja esitas pritsi tootja Jessernigg & Co kinnituse, et tegemist on ainsa Eestisse

hagejale tarnitud pritsiga alates 01.01.2015, seerianumbriga G15007. Seega on tegemist sama

pritsiga, mida hageja soovis kostjale üle anda.

OÜ Jatiina poolt kostjale väljastatud arvamus selle kohta, kuidas tuleks vaidlusalust tehnilise

kirjelduse punkti mõista, ei ole usaldusväärne, kuna OÜ-l Jatiina on endal huvi vaidluse tulemuse

suhtes. Samuti ei ole nimetatud arvamus kooskõlas OÜ Jatiina hankel tehtud pakkumusega. OÜ

Jatiina pakkumuses pakuti pritsi poomi ja tiibade reguleerimise süsteemi nimetusega Profi I, millel

ei ole eraldi sõltumatut poomi ja tiibade kalde reguleerimise võimalust.

Kostja väide, et poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem on eraldiseisev süsteem, on

meelevaldne järeldus ning seda ei saa kuidagi seostada või samastada tiibade sõltumatu ühepoolse

kallutamise süsteemiga. Poomi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteem toimib nii, et poomil

asetsevad sensorid hoiavad poomi kindlal kõrgusel põllupinnast. Samuti on paljasõnaline kostja

väide, et pakkujatele oli teada, et kostja soovis hakata pritsi kasutama Vooremaa põldudel ja seega

pidi see olema sobilik tööks „mägises“ piirkonnas.

Kostja ei ole varem rõhutanud pritsi tähtaegse tarnimise kohustust, 31.03.-01.04.2015

kirjavahetusest ei tulene, et pritsi tarnimisega mõningane viivitamine põhjustaks probleeme. Kui

kostja oleks vastavalt kokkuleppele võtnud taimekaitsepritsi vastu 20.04.2015 ehk vahetult pärast

Maamessi ja hageja oleks saanud läbi viia koolituse vastavalt poolte kokkuleppele 27.-28.04.2015,

oleks kostja saanud oma kevadised külvid planeerida ja teostada lähtuvalt uue pritsi parameetritest.

Kuna kostja ei võimaldanudki hagejal pritsi tarnida, siis ei saa kostja väita, et hageja poolt

Maamessil välja pandud prits ei vastanud hanketingimustele.

Hageja vaidles vastu kostja taotlusele täiendada oma taganemisavaldust või esitada uus avaldus,

mh tuginedes paagi mahu mittevastavusele. Kostja ei vaadanud pritsi üle kokkulepitud ajal ja

kohas. Mõistlik aeg puuduse avastamiseks ja sellest teatamiseks on möödunud.

Hageja leidis, et täitmise korda saab reguleerida vaid esitatud nõude suhtes, kusjuures rahalise

kohustuse täitmise nõude korda saab reguleerida vaid raha maksmise viisi ja tähtaja osas. Kuna

hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist ning kostja müügilepingust taganemise õiguse tuvastamist

ja leppetrahvi, siis ei saa kostja nõuda hageja nõude rahuldamise korral hageja nõude rahuldamisele

tingimuste seadmist.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Kostja esitas vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja leppetrahv summas 5472

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvilt summas 502,80 eurot ning lisanduv viivis

seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis seadusjärgses

ulatuses.

2.1. 17.03.2015 lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostjale taimekaitsepritsi üle hiljemalt

01.04.2015. 31.03.2015 teatas hageja kostjale, et saab pritsi anda kostjale üle pärast Maamessi, s.o

mitte varem, kui 19.04.2015.

Kostja esindaja vaatas pritsi Maamessil üle ja tegi kindlaks, et tellitud taimekaitseprits ei vasta

hanketeate tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kostja taganes hankelepingust 21.04.2015

kirjaga nr 6-2/25-1 ning esitas hagejale hankelepingu p 8.3 alusel leppetrahvi nõude.

Kostja leidis, et taimekaitseprits ei ole vastavuses tehnilise kirjelduse p-ga 17. Tehnilise kirjelduse

p 17 sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistavad tingimust teised taimekaitsepritsi tootmise

ning kasutamisega tegelevad ettevõtjad. Kostja sai vastuse järelpärimisele kolmelt

taimekaitsepritsidega igapäevaselt tegelevalt spetsialistilt, kes mõistsid tehnilise kirjelduse p-s 17

sisalduvaid tingimusi sarnaselt kostjaga: „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ all tuleb

mõista võimalust nii poomi tiibadest kui ka tiibu üksteisest iseseisvalt reguleerida. Kui keeleliselt

on võimalik lepingutingimust tõlgendada kahel erineval viisil, tuleb tingimuse sisustamisel

eelistada seda tõlgendust, mille on tingimusele andnud kostja ning taimekaitsepritsidega tegelevad

spetsialistid.

Lisaks tuleb lepingu punkti tõlgendamisel arvesse võtta kogu p-i 17 kontekst. Tingimuse „poomi

ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ tõlgendamisel tuli seega arvesse võtta ka tingimust, mis

nägi ette poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteemi vajalikkuse. Kahe tingimuse

koosmõjul on üheselt mõistetav missugust taimekaitsepritsi riigihanke korras soetada sooviti.

Kuivõrd hageja poolt pakutud taimekaitsepritsil vastav funktsioon ning poomi ja tiibade eraldi

reguleerimise võimalus puuduvad, on tegemist lepingutingimustele mittevastava asjaga VÕS § 217

lg 2 p 1 mõttes.

Taimekaitseprits ei vasta ka tehnilise tingimuste p-le 27. Ülevaatusel selgus, et taimekaitsepritsi

veotiisli silma suurus on silmnähtavalt väiksem kui hanketeate tehnilises kirjelduses ettenähtud

50 mm. Väiksem silma suurus ei oleks võimaldanud taimekaitsepritsi ühendamist kostja

põllutöömasinatega.

Kostja leidis, et tal oli õigus lepingust taganeda nii asja lepingutingimustele mittevastavuse kui ka

kohustuse täitmisega viivitamise tõttu.

Kevadine külv tuli läbi viia hiljemalt aprilli keskpaigas ja kostja oli seetõttu korduvalt rõhutanud

tarnetähtaja olulisust. Pritsimistööde läbiviimise kostja põldudel välistas ka taimekaitsepritsi

mittevastavus, sest kostja põldude eripära eeldas poomi ja selle tiibade kalde eraldi reguleeritavuse

ning taimekaitsepritsi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteemi võimalust.

Seetõttu ei olnud kostjal hagejale ka võimalik enne lepingust taganemist täiendavat tähtaga anda.

Alternatiivselt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei pidanud täiendavat tähtaega hagejale andma

VÕS § 223 lg 3 alusel.

Kuna lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest VÕS § 188 lg 2 esimese lause alusel, ei ole kostjal taganemisejärgselt kohustust

hanketeatele ja hankedokumentidele mittevastava taimekaitsepritsi vastuvõtmiseks ega

taimekaitsepritsi ostuhinna tasumiseks.

2.2. Kostja esitas vastuhagi lepingu p 8.3 alusel. mis võimaldab pakkuja süül lepingust taganemisel

hankijal nõuda leppetrahvi tasumist 10 % taimekaitsepritsi maksumusest, s.o 5472 eurot. Kostja

palus välja mõista ka seadusjärgse viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest.

Kostja leidis, et on õigustatud tuginema ka täitmisega hilinemisele. Hageja pidi alluma riigihanke

tingimustele mh tarnekuupäeva osas ning tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kostja nõustub

taimekaitsepritsi hilisema tarnimisega. Hageja ei ole seniajani seadet üldse üle andnud. Hageja oli

juba lepingut sõlmides teadlik, et ta ei suuda pritsi tähtaegselt tarnida, sest pritsi tootja kohustus

hageja jaoks panema pritsi tarnimiseks valmis alles 12.04.2015. Heauskne ei ole viivituse

põhjendamine sooviga näidata pritsi Maamessil.

Hageja seisukohad veotiisli mittevastavuse osas on vastuolulised, kuna kompromissiettepaneku

p-s 7.1.1 pakkus hageja, et ta on valmis kandma tiisli ümberehitamise kulud, ning p-s 7.1.2 palus

selleks lisaaega. Samas oleks Maamessi jaoks veotiisli ajutise vahetuse korral selle tagasi

vahetuseks kulunud paar tundi. Liiati poleks olnud vajalik teostada veotiisli ümberehitust.

2.3. Kostja esitas taotluse kohtuotsuse täitmise tähtaja ja korra kindlaks määramiseks. Kostja palus

määrata, et esitatud hagi täitmisnõude (ostuhinna tasumise nõue) tunnustamisel seada kostja poolt

kohtuotsuse täitmise kohustus sõltuvusse hageja taimekaitsepritsi üleandmise kohustuse täitmisest.

Määrata, et hageja peab andma kostjale üle taimekaitsepritsi Jessernigg AgroGigant 3400l koos

kõikide dokumentidega vastavalt poolte vahel 17.03.2015 sõlmitud hankelepingu tingimustele

hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Taotlust põhjendas kostja kahtlusega, kas

hagejal üldse taimekaitseprits Jessernigg AgroGigant 3400l olemas on ning sooviga vältida

hilisemaid vaidlusi ja viivitusi hageja poolt kohustuse täitmisel.

Põhihagi rahuldamisel tekiks olukord, kus leping kehtib ja seega taastuks ka lepingus sätestatud

poolte õigused ja kohustused, sh hageja kohustus tarnida prits ja kostja kohustus maksta selle eest.

Lepingu p-s 3.2 oli määratud, et kostja ei pidanud lepingu alusel tasuma hagejale seadme eest enne

selle tarnimist. Kostja leidis, et nimetatud lepingutingimust tuleb järgida ka kohtulahendi täitmisel.

2.4. Kostja esitas alternatiivselt taganemisavalduse täienduse või uue taganemisavalduse märkides,

et prits ei ole sama mudel AgroGigant 3400l, mille hageja lubas tarnida. Pritsil oli 3400 l paagi

asemel 3000 l suurune paak, mis ei vasta tehnilise kirjelduse p-dele 1 ja 2. Ka hageja esitatud arvelt

nähtub, et talle tarniti seade AgroGigant 3000l. Seega oli prits, mida hageja pidi kostjale tarnima,

oma olemuselt ja omadustelt erinev sellest, mida kostja lootis. Et tegemist ei ole sama marki

pritsiga või et sellel on vahetatud põhipaak, said kostjale teatavaks vaatluse käigus. Kostja leidis,

et tal on võimalik esitada täiendav taganemisavaldus, kuna mõistlik aeg selle esitamiseks hakkas

kulgema kostja poolt pritsi täiendavatest puudustest ja seega hagejapoolsest lepingurikkumisest

teada saamisest, mitte kostja poolt 2015. aastal taganemisavalduse tegemisest.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 54 720 eurot ja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 11 069,63 eurot.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras

tasumata põhivõlalt alates 21.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni.

Maakohus rahuldas osaliselt kostja taotluse ning määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra

järgmiselt: kostja peab käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse täitma 14 päeva

jooksul alates hageja poolt 17.03.2015 lepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi ja selle

dokumentide üleandmist, kuid mitte enne maakohtu otsuse jõustumist. 14-päevane tähtaeg on

vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 11 350,51 eurot (käibemaksuta). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Esmalt märkis kohus, et hageja poolt Eestisse tarnitud prits ja vaatlusel ning eksperdi poolt üle

vaadatud prits on sama: ekspert tuvastas pritsi seerianumbriga G15007; sama seerianumbriga pritsi

AgroGigant tarnimist hagejale kinnitab tootjatehas Jessernigg & Co esindaja 28.10.2016 kirjas.

3.2. Riigihanke komisjoni 21.04.2015 protokollist ja kohtus poolte antud selgitustest tuleneb, et

lepingu lõpetamise otsuse tegi kostja Maamessil 17.04.2015 toimunud pritsi üle vaatamise järel.

Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt vaatasid pritsi messil üle algselt kostja töötajad ja järgmisel päeval

tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja M. Koppel, misjärel pöörduti hageja esindaja poole.

VÕS § 219 lg 1 kohaselt on oluline ostetud asja üle vaatamine ostja poolt, mis võimaldab esitada

müüjale pretensioone ja teatada õiguskaitsevahendite kasutamisese soovist.

Kohus pidas kostja seisukohta asja ülevaatamise küsimuses vastuoluliseks. Kostja on märkinud, et

ta vaatas pritsi üle Maamessil, kus tuvastas ka lepingutingimustele mittevastavused. Samas on

kostja asunud kohtumenetluse lõpuosas väitma, et ta ei ole pritsi üle vaadata saanud ja seda sai teha

alles kohtu korraldatud vaatlusel 2017. a kevadel. Kohus märkis, et pritsi oli võimalik ja lubatav

üle vaadata muuhulgas ka Maamessil ning tähelepanuta tuleb jätta kostja hilinenud väited, et pritsi

ei vaadatud üle enne 2017. a kevadet. Kostja käitumine ja poolte vahel peetud kirjavahetus viitab

sellele, et ta oli pritsi enda hinnangul ammendavalt üle vaadanud.

3.3. Kohus leidis, et kostja poolt menetluses esitatud esialgse taganemisavalduse täiendused või

alternatiivselt täiendavad taganemisavaldused on tühised olenemata sellest, kas tegemist on

varasema avalduse täienduse või uue avaldusega.

Kostja esitas kohtumenetluse ajal täiendavalt veel kaks alust, mille tõttu ei vastanud

taimekaitseprits lepingu tingimustele ja mis kostja hinnangul andsid talle täiendava aluse lepingust

taganeda: 28.10.2016 menetlusdokumendis põhjusel, et pritsil oli 3400 l paagi asemel 3000 l

suurune paak (tehn. tingimuste p 2) ja 22.05.2017 menetlusdokumendis veel täiendavalt põhjusel,

et tegemist polnud üldse lepingus kokku lepitud pritsiga AgroGigant 3400l.

Taganemise aluste täiendamine on iseenesest lubatud (RKTKo 3-2-1-43-15, p 11), kuid käesolevas

vaidluses oli kostjal võimalik objektiivselt kõik lepingueseme puudused kindlaks teha juba asja üle

vaatamisel. Asjaolu, et kostja ei vaadanud pritsi Maamessil piisava hoolikusega üle ja hiljem loobus

selle üle vaatamisest, on tema enda riisiko. Väidetavad puudused olid Maamessil toimunud üle

vaatamise käigus tuvastatavad või vähemalt pidi kostjal tekkima piisav kahtlus, et lepinguese

täpsemalt üle vaadata. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et mõistlik taganemisavalduse

esitamise/selle täiendamise aeg hakkas kulgema pritsi üle vaatamisest Maamessil aprillis 2015 ning

kohtu hinnangul ei saa mõistlikuks ajaks lugeda 1,5 ja 2 aastat hiljem esitatud avaldusi.

3.4. Taganemisavalduses esitatud kolmest lepingust taganemise põhjuse osas on pooltel vaidlus

kahe asjaolu üle: tehniliste tingimuste p 27 (veokonksu silma suuruse) ja p 17 (poomi ja tiibade

kalde reguleerimine).

3.4.1. Tehniliste tingimuste p 27 kohaselt pidi veokonksu silma suurus olema 50 mm. Kohtu poolt

määratud ekspertiisi käigus tegi ekspert kindlaks, et veokonksu silma läbimõõt oli 50 mm (III kd,

tl 2-3). Järelikult vastab prits selles osas lepingu tingimustele.

Kohtule esitatud tõendite ja kostja esindaja selgituste kohaselt tegi kostja Maamessil kindlaks veel

teise veotiisliga seotud puuduse. Kostja sõnul ei vastanud tiisli kõrgus või süsteem tehniliste

tingimuste p-le 27, mille kohaselt pidi pritsil olema haakimine hüdraulilisse veokonksu, kuid

tunnistaja A.R. ütluste kohaselt oli vaadeldud pritsil tegemist riputusredelile haakega. Ebaõige

veokonksu probleem on olnud arutusel ka poolte 2015 mai-juuni läbirääkimistes ning hageja on

lubanud selle omal kulul ümber ehitada (I kd, tl 50-51). Samas ei ole nimetatud puudust välja

toodud 21.04.2015 protokollis ning ka menetluses pooled seda kui lepingust taganemise olulise

põhjusena ei käsitlenud.

3.4.2. Peamine vaidluse ese oli taimekaitsepritsi mittevastavus tehniliste tingimuste punktile 17.

Puudub vaidlus, et hageja poolt kostjale tarnida soovitud pritsil ei ole võimalik reguleerida eraldi

poomi ja tiibade kallet. Pooltel on vaidlus selles, milles pooled kokku leppisid ja kuidas tõlgendada

lepingu p-i 17.

Kohus leidis, tuginedes hageja esitatud dr Aheri (I kd, tl 58-64) arvamusele, et eelnimetatud

sõnastust ongi võimalik mõista kahte eri moodi: laiendavalt ja kitsendavalt. Kostja on esitanud prof

R. Arguse hinnangu (I kd, tl 127-128, 129), millest selgub samuti, et vaidlusalust lause osa on

võimalik tõlgendada kahel viisil. Mõlemad spetsialistid on leidnud, et nimetatud lause osa saab

tõlgendada järgmiselt:

1) reguleerida saab poomi (kusjuures erinevalt moel, st üldiselt) ja reguleerida saab tiibade

kallet;

2) reguleerida saab samaaegselt / üheskoos poomi kallet ja tiibade kallet.

Seega on nimetatud lauseosa grammatiliselt võimalik tõlgendada kahel eri viisil ning ei ole

võimalik väita, et kumbki neist oleks ebaõige.

Kuna pooled tõlgendavad tingimuste p 17 erinevalt, ei ole võimalik välja selgitada nende ühist

tahet lepingu sõlmimisel vastavalt VÕS § 29 lg 1. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja teadis

või pidi teadma seda, mida kostja pidas nimetatud sõnastuse all täpsemalt silmas (VÕS § 29 lg 3).

Järelikult tuleb tõlgendada lepingu tingimust nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4, 5-8).

Kostja on küsinud M. Uudebergi, J. Siimu ja OÜ Jatiina arvamused siis, kui nimetatud sõnastuse

üle tekkis vaidlus, mis viitab kaudselt asjaolule, et hanke tingimuste koostamise ajal kostja

võimalikule vastuolule ei mõelnud ja on asunud asjaolusid endale selgeks tegema vaidluse

tekkimise järel. Kohus nõustus hageja vastuväitega nimetatud tõendite erapoolikuse suhtes, kuna

kostja on küsinud selgitust konkreetse väljendi osas, kusjuures J. Siim on kostja enda töötaja.

Tunnistaja A.R. selgitas, et pärast tehniliste tingimuste koostamist hanke jaoks saadeti need üle

vaatamiseks ka J. Siimule, kes mingeid märkusi ega parandusi ei teinud.

Kaheldav on ka OÜ Jatiina selgitus, sest on vastuolus hankemenetluses tema enda poolt hanke

tingimuste tõlgenduse alusel tehtud pakkumisega. Nimelt on OÜ Jatiina pakkunud pritsi, millel

samuti ei ole võimalik tiibu eraldiseisvalt reguleerida.

Hageja esitas OÜ Baltic Agro Machinery 02.11.2016 vastuse hageja päringule (II kd, tl 140-141),

milles ettevõte tõlgendab vaidlusalust punkti sarnaselt hagejaga.

Kohus leidis, et poolte esitatud arvamusi (M. Uudebergi, J. Siimu, OÜ Jatiina ja OÜ Baltic Agro

Machinery) tuleb võtta reservatsiooniga, sest kohtu hinnangul annavad spetsialistid seisukoha

subjektiivselt, vastavalt sellele, mida saaja küsides saada soovib. Ei saa asuda seisukohale, et

nimetatud valdkonnas oleks olemas mingi üks ühtne arusaam nimetatud vaidlusaluse lepingupunkti

üheseks sisustamiseks

Kostja viitas lepingu tõlgendamisel lepingu eesmärgile (VÕS § 29 lg 5 p 4), s.o vajadusele

kasutada pritsi Vooremaa künklikel nõlvadel. Kohus märkis, et hanketingimustest ei nähtu, kus

täpsemalt pritsi kasutama hakatakse. Arvestades riigihanke piiratud iseloomu peaks hanketeates

olema selgelt väljendatud kõik asjaolud, mida hanke korraldaja soovib pakkumusega saada ja mis

on talle sobiva pakkumise hindamisel ja seega ka lepingutingimustes oluline. Kui kostjale oli

oluline kasutada pritsi teatud tingimustes või teatud omadustega põldudel, tulnuks seda hanketeates

väljendada.

VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille kohaselt

lepingutingimus on seaduslik või kehtiv. Kuna spetsialistid kinnitasid, et tehniliste tingimuste p 17

saab tõlgendada kahel eri viisil, tuleb lugeda, et punkt kehtib minimaalse eelduse täitmise korral,

s.o kitsas tõlgendus. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mille alusel oleks võimalik asuda

seisukohale, et õigeks tuleks lugeda just laiendav tõlgendus. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on

tõlgendanud nimetatud punkti sihilikult ebaõigesti või et hageja teadis, et kostja tõlgendab seda

hagejast erinevalt.

21.04.2015 protokollis on välja toodud, et kuna puudub kalde eraldi reguleerimise võimalus, siis

puudub ka põllu pinnaga paralleelselt hoidmise süsteem. Ekspert on kohtu esitatud küsimusele

vastanud, et nimetatud pritsil on poomi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteem olemas (III kd,

tl 2-3, p 1).

Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et hageja tarnitud prits vastab tehniliste tingimuste

p 17 nõuetele. Seega puudus hagejal alus lepingust taganeda, sest hageja ei olnud lepingut oluliselt

rikkunud.

3.5. Kostja esitas vastuväite hagejale ka lähtuvalt asjaolust, et hageja ei täitnud omapoolseid

lepingulisi kohustusi lepingus sätestatud tähtajaks (01.04.2015). Puudub vaidlus, et hageja

nimetatud tähtajaks kostjale pritsi üle ei andnud.

Hageja teatas kostjale enne tähtaja saabumist, et prits tuuakse pärast Maamessi esmaspäeval, kostja

hoovi (I kd, tl 68 ja tl 119) ning küsis väljaõppeks sobivat aega. Kostja esindaja vastas samal

päeval, viitamata seejuures, et vajab pritsi kindlasti tähtajaks, ei esitanud tähtaegse tarnimise nõuet

või et hageja rikub lepingut. Samuti ole ühtegi sellist viidet või märkust kostja esindaja 07.04.2015

meilis hageja esindajale, kus märgitakse, et vajadusel saaks väljaõppe teha ka messi järgsel

nädalavahetusel.

2015. a Maamess toimus 16.-18. aprillil ja lõppes laupäeval. Hageja on seega lubanud pritsi tarnida

20. aprilliks, kostja teatel on väljaõpe võimalik juba ka 19. aprillil. Pooltel puudub vaidlus, et

Maamessil teatasid kostja esindajad hageja esindajale, et kuna prits ei vasta nende soovidele, siis

soovivad hagejalt ettepanekuid pritsi ümberehituse aja ja võimaluste kohta 20.04.2015, mistõttu

pritsi 20. aprillil ei tarnitud. Seega on hageja rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on vastavalt

VÕS § 102 sellest kostjat teavitanud. Kohus leidis, et kostja on nõustunud hilisema täitmisega

20. aprilliks 2015. Pärast 21.04.2015 ei ole kostja ise võimaldanud kohustuse täitmist.

Kostja ei ole esitanud lepingu täitmisega viivitamist lepingust taganemise alusena 21.04.2015 ning

ei ole nimetatud rikkumisele tuginenud ka hilisemates läbirääkimistes. Seega ei olnud kohtu

hinnangul tegemist nii olulise rikkumisega, et kostja soovinuks sellel alusel lepingut lõpetada.

Kohus märkis, et 31.03.2015 pidi kostjale põllumajandusvaldkonnas tegutseva isikuna ettenähtav

olema ka nimetatud aastal eeldatav külvamise aeg ja seetõttu võis ta ette näha, et pritsi ei ole

koheselt, s.o 01.04.2015 vaja, sest külve selleks ajaks tehtud ei olnud. Ka kostja 07.04.2015 meilist

ei tulene, et pritsi saamisega oleks kiire.

Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt tõdeti ühel hetkel, et kui pritsi ei ole, siis ei ole midagi teha ja

kohe sanktsioone rakendama ei hakatud ning oldi nõus, et kohe pärast messi saadakse prits koos

väljaõppega kätte. Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et kostja leppis asjaoluga, et prits tarnitakse

hilinemisega.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et riigihangete seadusest (RHS) tuleneb keeld pikendada täitmise

tähtaega, sest riigihangete seadus ei reguleeri üldiselt lepingute täitmist. Kostja viidatud RHS § 36

lg-d 1 ja 2 reguleerivad pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva

muutmist, s.o sisuliselt lepingu sõlmimisele eelneva perioodi (läbirääkimiste) tegevusi ja tähtaegu,

mitte aga juba sõlmitud lepingu täitmist või muutmist. Kohaseks õiguskaitsevahendiks täitmise

hilinemise korral oleks olnud viivise nõudmine (lepingu p 4.3)

3.6. Kohus rahuldas osaliselt kostja taotluse määrata kindlaks lahendi täitmise kord. Kuna kohus

leidis, et kostja taganemisavaldus on tühine, siis kehtib poolte vahel 17.03.2017 sõlmitud leping.

Kuna lepingus oli määratud taimekaitsepritsi eest tasumine alles pärast selle tarnimist (lepingu

p 3.2), siis on asjakohane ka käesoleva lahendi täitmine panna sõltuvusse pritsi tarnimisest, sest

pooled olid niimoodi lepingus kokku leppinud. Hageja on kogu menetluse aja väitnud, et prits on

tal olemas ja tarnimiseks valmis, mistõttu ei peaks omapoolse lepingust tuleneva kohustuse

täitmine olema talle ebamõistlikult koormav. Sellisel juhul jääks lepinguga määratud poolte

kohustuste tasakaal (ajalises mõttes) paika.

Kohus ei määranud hagejale kohustust prits tarnida konkreetseks ajaks, sest kostja ei ole hageja

vastu sellist nõuet esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja

palus rahuldada kostja vastuhagi hageja vastu leppetrahvi summas 5472 eurot ja viivise saamiseks.

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, palub kostja muuta

maakohtu otsuse täitmise korda resolutsiooni punktis 5 järgmiselt: „Eesti Vabariik, kes tegutseb

Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, peab täitma käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise

kohustuse 14 päeva jooksul alates OÜ Balmax poolt 17.03.2015.a lepingu esemeks oleva töökorras

taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üle andmist ning töötajate väljaõppe läbiviimist, kuid mitte

enne käesoleva otsuse jõustumist“.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub mõista hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt hagejalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4.1. Kostja hinnangul on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.

4.1.1. Kohus oleks pidanud kõigepealt VÕS § 208 lg 1 alusel kontrollima, kas müüja on täitnud

asja üleandmise kohustuse, mis tuleneb VÕS § 209 lg-st 1. Ostjal ei teki kohustust vaadata asi VÕS

§ 219 lg 1 alusel üle enne, kui müüja on täitnud asja üleandmise kohustuse ostjale. Seega on kohus

kohaldanud ebaõigesti VÕS § 208 lg-t 1 ja põhjendamatult üldse kohaldamata jätnud VÕS § 209

lg 1.

Hageja pole asja üle andnud. Maamessil oli kostjal üksnes võimalus pritsi näha. Seda ei saa ka

võrdsustada ülevaatamisega, mis ei saa toimuda enne asja üleandmist. Asja ülevaatamine ei mõjuta

kuidagi ostja õigust õiguskaitsevahendeid kasutada. Kostja nägi pritsi ja teatud määral sai sellega

tutvuda, millest sai ta juba teada, et pritsil ei ole kokkulepitud omadusi. See ei ole käsitletav pritsi

ülevaatamisena VÕS § 219 lg 1 tähenduses.

Kohus oleks pidanud tuvastama pritsi üleandmise kohustuse sisu. Leping ei pidanudki sätestama

pritsi ülevaatamise kohta, vaid üksnes üleandmise kohta, mis on lepingu kohaselt Jõgeva alevik.

Vääralt on käsitletud lepingu täitmise tähtpäeva küsimust. Vaidlus puudub, et hagejal oli kohustus

tarnida prits 01.04.2015, mida hageja ei täitnud. Arusaamatuks jääb, mida kostja oleks pidanud siis

21.04.2015 tegema või kui kaua taganemisavaldusega ootama, võttes arvesse, et juba Maamessil

tuvastati nii olulised puudused, mille tõttu ei oleks kostja nagunii saanud pritsi vastu võtta.

Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, justkui tuleneks kostja soovimatusest pärast taganemisavaldust

pritsi üle vaadata kostja tahe aktsepteerida pritsiga tutvumist Maamessil VÕS § 219 lg 1 tähenduses

ülevaatamisena. Kuna pärast taganemisavaldust õigussuhe lõpeb, siis puudus kostjal vajadus ja

võimalus pritsi üle vaadata.

4.1.2. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 118 lg-t 1. Väär on kohtu seisukoht, et kostja

taganemisavalduse täiendus või alternatiivselt uus taganemisavaldus on esitatud hilinemisega, sest

kostja oleks pidanud märkama kõiki puudusi juba Maamessil pritsiga tutvudes. Kostja avastas ja

saigi täiendavad puudused avastada alles kohtumenetluse käigus. Kahtlus, et pritsi põhipaagi

suurus ei ole 3400 l ega mudel AgroGigant 3400l tekkis alles hageja esitatud tõendite alusel.

Kõiki puuduseid ei oleks saanud ka ülevaatusel avastada. Pritsi paagi suurust ei saanud saada teada

pritsi välise vaatuse käigus. Kostjal ei olnud ka mingit alust Maamessil seda puudust kahtlustada.

Kohus on kontekstist välja rebinud ja valesti tõlgendanud A.R. ütlusi, mille kohaselt „Me nägime

küll ainult kokku lapatuna pritsi, aga inimesel, kes töötab pritsidega, piisab vaid pilgu peale

viskamisest, et tuvastada need puudused, mis seal olid,“ Kohus on jätnud tähelepanuta, et tunnistaja

on pidanud silmas veotiisli silma mittevastavust ning tiibade üksteisest sõltumatult kallutamise

võimaluse puudumist. Tunnistaja on selgitanud, et paak oli sopiline ning ei olnud võimalik aru

saada, kas paagi suurus oli 3200 l või 3400 l.

Samuti on ekspert selgitanud, et nivoo oli kuni 3200 l (31.10.2017 kohtuistungi protokolli lk 5).

Samas ei saa olla üheselt arusaadav, kas sellega peab olema hõlmatud ka segamisruum või mitte.

Lisaks sellele on kohus jätnud arvestamata hageja pahauskse käitumisega Maamessil. Tunnistaja

ütlustest tuleneb: „Sai ka küsitud Aabi käest, et Jesserniggi kodulehel on pritsid kuni 3000 ja nemad

pakuvad meile 3400, siis tema väide oli, et oi meil neid tünne ja mahuteid väga erinevaid ja tehakse

meile erinev“. Seega esitas hageja kostjale tahtlikult paagi mahu kohta valeandmeid.

Kohus tuvastas ja tunnistaja A.R. ütlustega on tõendatud: „Ega marki ei olnud pritsil näha ja silt

oli ette prindituna pandud, et AgroGigant“. Ka ekspert tuvastas, et margi osas oli pritsi peale

kirjutatud „Jessering AgroGigant“. Lisaks sellele oli hageja kostjale eelnenud hankemenetluse

käigus esitanud tootjafirma kinnituse, millelt kohaselt oli tarnitava pritsi mark AgroGigant 3400l.

Seega ei olnud Maamessil võimalik kindlaks teha, et tegu ei olnud margiga Jessernigg AgroGigant

3400l.

Põhjendamatu on kohtu etteheide kostjal pidi tekkima piisav kahtlus, et asja kontrollida ja

lepinguese täpsemalt üle vaadata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-06 p-s 19 sedastanud

vastupidist. Seega ei pidanud kostjal tekkima kahtlust, et pritsil võib esineda terve rida varjatud

puudusi.

Hageja teadis juba enne hankelepingu sõlmimist, et tegu ei ole mudeliga AgroGigant 3400l ning

põhipaagi suurus ei ole 3400 l. Seega ei kaotanud kostja õigust lepingust neil alustel taganeda ka

siis, kui ta ei vaadanud pritsi üle või ei teatanud õigeaegselt pritsi puudustest hagejale (VÕS § 221

lg 1 p 2). Asjaolu, et pritsi paagi maht ei ole 3400 l, on tõendatud eksperdi ütlustega. Seega ei olnud

mõistlik tähtaeg taganemisavalduse täiendamiseks möödunud ning kohus oleks pidanud võtma

arvesse ka pritsi mudeli ja põhipaagi mahu mittevastavust.

4.1.3. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata riigihangete seaduse (RHS). Kui kohaldatav ei olnud

RHS § 36 koostoimes §-ga 3, oleks kohtul tulnud kohaldada §-i 69.

Hageja sooviks oli hankelepingu sõlmimine ja/või täitmine teistel tingimustel, kui oli sätestatud

hankedokumentides. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-46-14 p-s 11.3 selgitanud, et

hankedokumentidest erineva sisuga lepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel seaduslik (vt ka

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14 p 11.2).

Alternatiivselt oli tegu hankelepingu muutmisega RHS § 69 lg 3 mõttes. Riigikohus on selgitanud,

et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate

võrdse kohtlemise (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-14, p 19; nr 3-2-1-171-15, p 14).

4.2. Kohus on rikkunud menetlusnorme.

4.2.1. Kohus on jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja 31.03.2015 kirjale ning sellele

järgnenud pooltevahelisele suhtlusele. Kohus on sisuliselt piirdunud väitega, et hageja teavitas

kostjat hilisemast täitmisest ja kostja nõustus sellega. Kohus ei ole andnud hinnangut, kas poolte

tahteavaldusi saab käsitleda kui uues täitmise tähtajas kokkuleppimist, heastamises kokkuleppimist

või kostja poolt täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Õiguslikult kvalifitseerimata on jäänud ka

poolte suhtlus Maamessil.

Selgusetuks jääb maakohtu seisukoht, et hageja on rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on

vastavalt VÕS §-le 102 sellest kostjat teavitanud. Kohtumenetluses esitatud tõenditest aga nähtub,

et hageja oli juba enne 17.03.2015 müügilepingu sõlmimist teadlik sellest, et pritsi pole võimalik

lepingus sätestatud tähtajaks tarnida.

Hageja ühepoolset avaldust ei saa käsitleda kokkuleppena lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks.

Hageja 31.03.2015 kirja hilisema täitmise kohta saab käsitleda kui teadet heastamise kohta VÕS

§ 107 lg 1 mõttes. Vastavalt hageja kirjale oleks ta pidanud täitma oma kohustuse – toimetama

kostjale pritsi kätte, hiljemalt 20.04.2015. Vaidlust ei ole, et pritsi 20.04.2015 kostjale ei tarnitud.

Seega oli kostjal täitmise ebaõnnestumisel õigus kasutada õiguskaitsevahendina mh taganemist.

Alternatiivselt leiab kostja, et 31.03.2015 teate järgset suhtlemist saab käsitleda ka selliselt, et

hagejale anti täiendav tähtaeg täitmiseks VÕS § 114 mõttes. Kuna täitmist ei toimunud täiendava

tähtaja lõpuks, oli kostjal VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 1 koostoimes lg 2 p-ga 5 õigus lepingust

taganeda.

Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et Maamessil tuvastasid mõlemad pooled, et pritsil on puudused

võrreldes lepingutingimustega. Hageja esialgsel hinnangul pidi puuduste kõrvaldamine võtma mitu

kuud. Seega tulenes lepingust taganemise täiendav alus VÕS §-st 223.

4.2.2. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates valesti tuvastanud kostja taganemisavalduse alused.

Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja jaoks ei olnud tarnega hilinemine taganemise põhjus.

Tõlgendades taganemisavaldust koostoimes poolte varasema ja hilisema käitumisega on ilmne, et

ka pritsi tarnega hilinemine oli taganemise põhjus.

Hilinemine oli välja toodud kostja 21.04.2015 koosoleku protokollis samamoodi nagu pritsi

tehnilised mittevastavused. Kostja ei ole üheski dokumendis ega suulises suhtluses väljendanud, et

taganemine põhines üksnes tehnilistel mittevastavustel.

Tähtaeg oli kostja jaoks oluline. Meelevaldne ja väär on kohtu seisukoht, et kostja ei vajanud pritsi

enne aprilli lõppu. Kohus ei ole tõenditena üldse hinnanud 17.03.2015 müügilepingut, ettepanekut

esitada pakkumus ega kostja 06.04.2015 kirja.

Kostja 31.03.2015 ja 07.04.2015 kirjade näol oli tegemist üksnes kostja töötaja vastusega hageja

küsimusele pritsimise kohta ning sellest ei saa teha järeldust tähtaja ebaolulisuse kohta. 31.10.2017

kohtuistungil selgitas kostja, et pritsimise all mõeldi talivilja pritsimist, kuid uute põldude

pritsimiseks oli vaja ikkagi uut pritsi. Lisaks jättis kohus tähelepanuta 07.04.2015 kirjas sisalduva

rõhutuse, et „põllutööd /…/ vajavad tegemist“, mistõttu olid kostjale pritsi ja väljaõppe kiire

saamine olulised.

Asjaolu, et kostja soovis hoida äripartnerite vahelisi häid suhteid, ei ole käsitletav lepingurikkumise

aktsepteerimisena. Kostjal on õigus valida õiguskaitsevahendite vahel.

4.2.3. Kohus on jätnud tuvastamata, kas pritsil oli veotiisel silma suurusega 50 mm taganemise aja

seisuga. Kohus tuvastas, et Maamessil ei olnud pritsil veotiislit silmaga 50 mm, aga see oli olemas

vaatluse ajal. Pritsi seisund vaatluse ajal tähtsust ei oma. Kuna vahetult (st 1 päev) enne

taganemisavaldust oli veotiisli silma suurus vale, siis on alus arvata, et see oli vale ka

taganemisavalduse aja seisuga.

Kohus on jätnud tõendite vahelised vastuolud kõrvaldamata, jättes täielikult hindamata kostja

väited ning tõendid, mis ei toeta kohtu seisukohta. Esmalt on kohus jätnud käsitlemata vastuolud

hageja poolt esitatud tootjatehase dokumentides, millelt nähtub üheselt, et seal esitatud andmete

kohaselt on tegu olnud eri mudelite (Agrogigant 3000L ja Agrogigant 3400L) ja tehniliste

omadustega pritsidega.

Otsuse sõnastusest võib järeldada, et kohtu hinnangul oli nii ekspertiisi käigus kui ka Maamessil

esitletud pritsi näol tegu täies komplektsuses sama pritsiga. Samas kohus tuvastas, et vähemalt

veotiisli osas ei olnud tegu samas komplektsuses pritsiga.

Kohus oleks pidanud eristama nii veotiisli silma suurusest kui ka valest haakemehhanismist

tulenevaid puudusi, mh võtma seisukoha, kumma puuduse kõrvaldamiseks hageja veotiisli

ümberehitamist pakkus.

4.3. Kohus on jätnud tuvastamata pritsi tiibade puudused. Kohus on omistanud põhjendamatult

suurt kaalu keeleteadlaste arvamusele ning jätnud arvestamata vastaval tegevus- ja kutsealal

tegutsevate isikute selgitused. Kohus on jätnud asjas olulist tähtsust omavad tõendid arvesse

võtmata, andnud neile ebaõige hinnangu ning selle tulemusel jätnud tuvastamata hagejapoolsed

rikkumised ning kostja õiguse sel alusel lepingust taganeda.

Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, jättis

hindamata kostja vastuväited hageja esitatud tõendile ning arvestamata 31.10.2017 kohtuistungil

kohtu enda poolt esitatud küsimusele eksperdi Jüri Olti poolt antud vastuse.

Kohus on jätnud hindamata A.R. ütlused, mille kohaselt selgitati hagejale enne lepingu sõlmimist,

et pritsi hakatakse kasutama Vooremaa mägistel põldudel ning tiibade teineteisest sõltumatu

kallutamise võimalus on vajalik.

4.4. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse seada ostuhinna tasumine sõltuvusse

mh kostja töötajate väljaõppe läbimisest. Väljaõpet läbimata pritsi kasutamine võimalik ei ole ning

see on kostja jaoks sisuliselt kasutu.

5. Hageja (vastustaja) palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud

kostja kanda. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse tõendite esitamiseks.

5.1. Maakohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud. Kostja suhtus hooletult pritsi

ülevaatamisse ja selle lepingutingimustele vastavuse hindamisse.

Hagejal ei olnud mingitki võimalust pritsi Jõgevale tuua, kui enne pritsi tarnet väljendas kostja

tahet pritsi mitte vastu võtta. Asja ülevaatamine saab toimuda ka enne selle tarnimist. Kostja

pikendas pritsi tarnimise aega 06.04.2015 e-kirjaga kuni Maamessi järgse ajani ning 07.04.2015

e-kirjaga koolituse toimumise aega.

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on käitunud vastuoluliselt, asudes alles kohtumenetluses

nõudma pritsi tarnet.

5.2. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja

vaatas pritsi üle Maamessi käigus 16.04.2015, mõistlik aeg puudustest teavitamiseks hakkas

kulgema alates pritsi faktilisest ülevaatamisest. Kostja loobus omal vabal tahtel alates 21.04.2015

kuni 28.10.2016 pritsi (täiendavast) ülevaatamisest ning seega ka taganemisõigusest.

5.3. Pritsi tarne tähtaegsuse küsimus ei oma mingit õiguslikku tähendust, kuivõrd kostja ei ole seda

enda ainsas kehtivas 21.04.2015 taganemisavalduses taganemise alusena nimetanud. Kostja

etteheited seoses sellega, et kostjal oli tungiv vajadus kohe põllutöid tegema hakata on üllatuslik

ning esitatud alles apellatsiooniastmes. Lisaks on need väited vastuolus põlluraamatuga.

Teiseks ei ole täiendava tähtaja andmine käsitletav lepingu muutmisena RHS-i tähenduses. Kostja

poolt hagejale antud tähtaeg pritsi tarne edasi lükkamiseks on käsitletav aga just VÕS § 114 lg 1

tähenduses täiendava tähtaja andmisena. Kohus ei ole rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.

5.4. Vaidlust ei ole, et kostja nõustus pritsi tarnimisega pärast Maamessi. Mõistlikuks tähtajaks

saab pidada paari-kolme tööpäeva. Kostja oli selleks ajaks aga juba lepingust taganenud.

Hageja ei ole kunagi pritsi väidetavaid puuduseid (mida ei ole) tunnistanud. Kostja ei ole vastavat

asjaolu tõendanud ning kostja seisukoht on vastuolus kohtus tõendamist leidnud asjaoludega (st et

prits on kohane). VÕS § 223 lg 1 kohaldamise esmaseks materiaalseks eelduseks on müüja

lepingurikkumise olemasolu (mida praegu tuvastatud ei ole).

5.5. Kostja tugineb alles apellatsioonkaebuses väitele, et pritsi tarne juures tuleks arvestada ka

varasemaid dokumente (nagu hankeleping, pakkumuse esitamise ettepanek jms). Kostja ise andis

uue tähtaja pritsi tarnimiseks.

5.6. Maakohus tuvastas õigesti veotiisli puuduste mitteesinemise. Hageja esitas vaatluseks pritsi,

mille soovis kostjale hiljem üle anda. Hageja pidi tagama pritsi täieliku vastavuse alles pritsi

tegeliku kostjale üleandmise käigus.

Kostja on ise läbivalt tuginenud veotiisli silma suuruse puudusele, mitte aga muudele veotiisli

väidetavatele puudustele. Järelikult on sellise väite esitamine alles apellatsiooniastmes lubamatu.

Kostja püüab eksitada kohut ka selles, et hageja oleks pidanud aru saama, et veotiislil on ka teisi

puuduseid, millele kostja justkui tugineb.

Kuna hankedokumentides veotiisli kõrgusest juttu pole, ei saa seda puudusena käsitleda. Hageja

pakkus välja veotiisli ümberehitamise võimaluse kompromissiettepaneku raames, kuid ei

tunnistanud kordagi seda kui puudust.

5.7. Maakohus tuvastas põhjendatult, et pritsi poom vastas hankelepingule. Keeleteadlaste antud

arvamuste kohaselt olid mõlemad tõlgendusvõimalused reaalsed. Kostja etteheited väidetavate

tõendite väära hindamise suhtes ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.

5.8. Kohtuotsuse täitmise kord on määratud õigesti. Kostja ei ole esitanud kordagi hageja nõudele

vastuväitena väljaõppe korraldamata jätmist.

6. Hageja (vastuapellant) esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa osas ning teha uus otsus, millega

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 12 893,74 eurot. Apellatsiooniastme

menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 175 lg-t 1. Hageja vaidlustab otsuse üksnes osas, milles

maakohus mõistis kostjalt välja lepingulise esindaja tasu tunnitasu määra 120 eurot/h ja mitte 140

eurot/h alusel. Hageja ei nõustu sellega, et vahepealse üldise elukalliduse tõusu ja ka õigusabi

osutamise teenuste hinna kasvu tõttu ei saa 2017. a lõpus pidada põhjendatuks tunnihinda 140

eurot. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi viimases praktikas on peetud tunnitasu määraga 140 eurot

ilma käibemaksuta mõistlikuks ja põhjendatuks (vt nt 3-2-1-64-17, p 12). Maakohus ületas

diskretsioonipiire, kui kasutas tunnihinna põhjendatuse juures 2009. – 2010. a õigusabi hindu ning

see on aluseks maakohtu otsuse vastavas osas tühistamisele ja uue otsuse tegemisele.

7. Kostja (vastuapellatsioonis vastustaja) palus jätta hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ning on oma seisukohta põhjendanud. Erinevalt hageja

viidatust on Riigikohus ka hiljutistes lahendites rõhutanud, et ta jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et

mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt,

s.o kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 5).

Ringkonnakohus rahuldab vastuapellatsioonkaebuse ja määrab hageja maakohtus kantud

menetluskulude põhjendatud ja vajaliku rahalise suuruse kindlaks summas 12 893,74 eurot.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes maakohtu otsuse

põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.

9. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde uued tõendid,

s.o foto veotiislist ja foto taimekaitsepritsist (à ühel lehel). Mõlemaid fotosid soovis kostja esitada

juba maakohtule, kuid maakohus keeldus neid asja materjalide juurde võtmast.

Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Kostja ei ole põhistanud TsMS § 652 lõigetes 3 ja 4

sätestatud aluste esinemist, mis võimaldaksid ringkonnakohtul võtta asja materjalide juurde

täiendavaid dokumentaalseid tõendeid fotode näol. Esitatud fotod tuleb lugeda apellandile

tagastatuks.

Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) apellatsioonkaebus

10. Poolte vahel on 17.03.2015. a sõlmitud ostu-müügileping taimekaitsepritsi ostuks, mis pidi

vastama hankedokumentides ettenähtud tingimustele.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas leping kuulub täitmisele, s.o

hagejal tuleks lepingu ese kostjale üle anda ning kostjal tasuda kokkulepitud hind (45 600 eurot

ilma käibemaksuta), või on leping lõppenud kostja poolse taganemise tulemusena ning

müügilepingust tulenevate põhikohustuste asemel rakenduvad taganemise õiguslikud tagajärjed.

Lepingu p 4.2 kohaselt tuli prits tellijale tarnida 1. aprilliks 2015. a; tarnetähtaja ületamise puhuks

nähti lepingu p-ga 4.3 ette viivise maksmise kohustus. 21. aprillil 2015 aga otsustas kostja lepingust

taganeda põhjendusel, et lepingueseme esmasel ülevaatamisel 16.04.2015 Maamessi käigus

tuvastati vähemalt kolm mittevastavust hanketeates ja –dokumentides toodud tehnilistele

tingimustele.

11. Müügilepingust taganemine on VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 kohaselt lubatud juhul, kui hageja

(tarnija) on lepingut rikkunud oluliselt. Kui lepingu rikkumine ei leia kinnitust või ei ole tegemist

olulise lepingurikkumisega, siis ei too taganemisavaldus kaasa VÕS §-s 188 jj sätestatud õiguslikke

tagajärgi.

Praegusel juhul on kostja 21.04.2015 Riigihanke komisjoni koosoleku protokolli nr 6 (I kd tl 43)

kohaselt puudustena tuvastatud järgmised mittevastavused:

a) p-s 3 toodud loputusvee paagi mahutavus nõutud 400 l asemel 300 l;

b) p-s 17 toodud tiibade eraldi kokkuklapitavus, puudub poomi ja tiibade eraldi kalde

reguleerimise võimalus, millega kaasneb ka poomide põllupinnaga paralleelsena hoidmise

võimalus;

c) p-s 27 toodud nõue „veotiisel traktoriga haakimiseks: hüdraulilisse veokonksu, silma

suurus 50 mm“ – on paigaldatud tavaline konkus haake silm.

Kohtumenetluse kestel, s.o 28.10.2016 ja 22.05.2017. a menetlusdokumentides esitas kostja veel

täiendavad 2 alust, mille tõttu tema hinnangul ei vastanud taimekaitseprits lepingu tingimustele:

d) pritsil oli 3400 l suuruse paagi asemel 3000 l suurune paak (hankematerjalide tehnilise

kirjelduse kohaselt: p 2 järgi pidi pritsi paagi maht olema vähemalt 3200 l);

e) tegemist ei olnud lepingus kokku lepitud pritsiga Agro Gigant 3400l.

12. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on analüüsida esmalt küsimust, kas kostja tuginemine

oma 28.10.2016 ja 22.05.2017 menetlusdokumentides täiendavatele puudustele oli õigeaegne või

mitte, ja alles seejärel asuda käsitlema esiletoodud puuduste olulisust või mitteolulisust. Nimelt

saab sõltuvalt lepingu ja kohustuste iseloomust lugeda oluliselt lepingurikkumiseks ka mitut eraldi

võttes ebaolulist rikkumist, mis alles oma kogumis on kvalifitseeritavad olulise rikkumisena (vt ka

VÕS I kommentaar 2016, § 116 komm 4.4.1, samuti Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-15, p 20).

Kostja on esitanud lepingust taganemise avalduse 21.04.2015. a, s.o enne seda, kui müüja (hageja)

eseme ostjale (kostjale) üle andis (puudub vaidlus selle üle, et taimekaitsepritsi ei ole seniajani

kostjale üle antud). See ei välista siiski iseenesest lepingust taganemist muuhulgas lepingueseme

puudustele tuginedes.

Pooled vaidlevad mh selle üle, kas ja milliseks ajaks oli kostjal kohustus hageja poolt pakutav

taimekaitseprits üle vaadata ning millal hakkas sellest lähtudes kulgema mõistlik aeg puudustele

tuginemiseks.

13. Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et mõistlik taganemisavalduse või selle täiendamise

aeg hakkas kulgema pritsi üle vaatamisest Maamessil aprillis 2015 ning hilisemaid täiendusi ei saa

arvestada, kuna need on esitatud pärast mõistliku aja möödumist. Kostja on aga seisukohal, et ostjal

ei tekkinudki kohustust vaadata asi VÕS § 219 lg 1 alusel üle enne, kui müüja on täitnud asja

üleandmise kohustuse ostjale (VÕS § 208 lg 1 ja § 209).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja teostas taimekaitsepritsi ülevaatamise

VÕS § 219 lg 1 tähenduses aprillis 2015. a Maamessil. Võlaõigusseadusest ei tulene, et

müügilepingu eseme üleandmine peaks ajaliselt eelnema ostja poolsele eseme ülevaatamisele.

Niisugust kohustuslikku ajalise järgnevuse sätestamist ei saaks pidada ka eesmärgipäraseks. Asja

ostjale üleandmine VÕS § 209 tähenduses võib olla seotud kuludega ning põhjendatuks ei saaks

pidada seisukohta, et need kulud tuleb igal juhul esmalt kanda ja alles seejärel omandaks ostja

poolne eseme ülevaatamine õiguslikud tagajärjed.

Praegusel juhul on ostjal olnud võimalus asjaga tutvuda juba enne selle üleandmist VÕS §-de 208

lg 1 ja § 209 mõttes ning ostja on selle tulemusena asunud 21.04.2015. a seisukohale, et esemel

puuduvad soovitud omadused, mille tõttu tegi ostja tahteavalduse müügilepingust taganemiseks,

ühtlasi keeldudes ka eseme vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu arvates ei ole õigustatud käsitlus,

mille kohaselt säilitaks ostja niisuguses olukorras õiguse tugineda eseme täiendavatele puudustele

sisuliselt piiramatu aja vältel.

14. Ostja poolsel eseme ülevaatamisel tuleb järgida sellist hoolsust, et ostjal oleks võimalik

avastada väliselt äratuntavad lepingutingimustele mittevastavused. Reeglina piisab kauba välisest

vaatlusest ning üldiste tunnuste/omaduste kontrollimisest. Puudused, mida ei ole võimalik

eeldatavalt tuvastada asja välise ülevaatuse käigus tavapärast hoolsust rakendades, võivad endast

kujutada varjatud puuduseid. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja põhistanud, et 28.10.2016 ja

22.05.2017. a menetlusdokumentides esiletoodud etteheidete puhul oleks tegemist varjatud

puudustega, mida ei saanud tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus. Põhjendatud ei ole kostja

väide, et pritsi paagi mahtu ei olnud võimalik vaatluse käigus tuvastada. Paagi mahu erinevus 200 l

ei ole selline, mida tuleks käsitada varjatud puudusena. Hankematerjalide tehnilise kirjelduse p 2

kohaselt pidi pritsi paagi maht olema vähemalt 3200 liitrit, hageja esitas pakkumise paagi mahuga

3400 liitrit. Samas on ekspert J. Olt maakohtu istungil andnud selgitusi, et paagi ava juures oli

kirjas nivoo kuni 3200 l. Ka tunnistaja A.R. , kes ise kostja esindajana Maamessil pritsiga tutvus,

andis ütlusi selle kohta, et täiteindikaatori viimane mõõt oli 3200. Seega oli paagi mahutavust

võimalik tuvastada vaatluse käigus või vähemalt oli indikaatori näidiku näol olemas konkreetne

numbriline suurus, mille põhjal olnuks ostjal võimalik andmeid täpsustada.

Kostja väited selle kohta, kas tegemist oli mudeliga Jessernigg AgroGigant 3400l või mitte, on

ringkonnakohtu hinnangul otsitud. Maakohtu istungil on nõustaja muuhulgas selgitanud, et

baasmudel on 3000l, kuid konkreetne toode pannakse kokku vastavalt tellimusele. Ka tunnistaja

A.R. ütlustest järeldub sama. Kui ühele ja samale baasmudelile on võimalik paigaldada eri

suurusega vedelikupaake, siis ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust see,

millisel viisil tootja on erilahendusega seadme tähistanud. Asja materjalide põhjal on võimalik

järeldada, et Jessernigg tähistab tootja nime (ärinimi Jessernigg & Co. GesmbH), AgroGigant on

taimekaitsepritside marginimetus ja numbriline täiendus (3000l … 3400l) viitab paagi

mahutavusele, mis võib olla sõltuvalt tellimusest erinev. Kuivõrd tähistused sõltuvad tootjast, siis

ei saanud hageja juba enne kostjaga lepingu sõlmimist teada, kas tegemist on mudeliga AgroGigant

3400l või mitte. Muuhulgas on kohtule esitatud tootja 28.10.2016. a kinnituskiri koos lisadega (II

kd tl 109 – 122), kus samuti kinnitatakse, et tarnitud taimekaitseprits AgroGigant seerianumbriga

(sks k Gerätenummer) G15007 kemikaali paagi maht on 3400 l.

15. Kostja ei ole varasemas menetluses paagi mahutavuse osas tuginenud pritsi paagi mahutavuse

osas asjaolule, kas soovitud maht pidi hõlmama ka segamisruumi või mitte. Hanke tehniliste

tingimuste punktis 2 on märgitud „pritsi paagi maht vähemalt 3200 liitrit“. Tõepoolest ei ole

esitatud selgitusi selle kohta, millest tingituna oli tootja edastatud materjalide kohaselt paagi maht

3400 l, kuid täitenivooks oli tegelikkuses paagil märgitud 3200 l. Samas vastab maht 3200 l hanke

tingimustele.

Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et 28.10.2016. a ja

22.05.2017. a menetlusdokumentides esile toodud täiendavad lepingust taganemise alused on

esitatud hilinemisega, s.o seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul ning nimetatud aluseid ei pidanud

kohus taganemisavalduse põhjendatuse analüüsimisel käsitlema.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt maakohus ei ole käsitlenud lepingu

täitmise tähtpäeva küsimust. Kohus on analüüsinud täitmise tähtajaga seonduvat otsuse lk-del 17-

19. Vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et lepingu p 4.2 kohaselt tuli prits tarnida ja tellijale üle anda

1. aprilliks 2015. a.

Asja materjalidest nähtub, et lepingu ese oli enne selle kostjale üleandmise tähtaja saabumist, s.o

31.03.2015. a seisuga hageja valduses, kuid kuna hageja soovis demonstreerida pritsi Maamessil

(16.-18.04.2015), siis lükati pritsi üleandmise aeg edasi Maamessi järgsesse aega. Maakohus asus

seisukohale, et hageja on rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on sellest vastavalt VÕS §-le

102 kostjat teavitanud ning kostja on hilisema täitmisega nõustunud. Apellandi (kostja) etteheidete

kohaselt on kohus jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja 31.03.2015 kirjale ning sellele

järgnenud pooltevahelisele suhtele; samuti jätnud kvalifitseerimata, kas poolte tahteavaldusi saab

käsitleda kui uues täitmise tähtajas kokkuleppimist, heastamises kokkuleppimist või kostja poolt

täitmiseks täiendava tähtaja andmist; samuti on õiguslikult kvalifitseerimata jäetud poolte suhtlus

maamessil.

Kostja arusaam, justkui peaks kohus asuma poolte igasugusele suhtlusele õiguslikku

kvalifikatsiooni omistama, on ringkonnakohtu hinnangul liialdatud. Kohtul tuli eeskätt hinnata

asjas esitatud tõendeid ja võtta nende põhjal seisukoht, kas kummagi poole esitatud väited saab

lugeda tõendatuks.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega (otsuse lk 18), mille kohaselt

kostja nõustus hilisema täitmisega, s.o pritsi üleandmisega 01.04.2015 asemel Maamessi järgsel

ajal, seega kokkulepitud tähtajast ca 3 nädalat hiljem. Poolte vahelisest suhtlusest ei tulene aga, et

prits oleks tulnud kostjale üle anda hiljemalt 20.04.2015 ning kui selleks ajaks üleandmist ei

toimunud, andis see kostjale iseseisva VÕS §-de 114 lg 4 ja § 116 lg-te 1 ja 2 p 5 koostoimest

tuleneva lepingust taganemise aluse.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks selgesõnaliselt vaielnud vastu pritsi demonstreerimisele

Maamessil, mis tõi paratamatult kaasa üleandmise edasilükkumise ca 3 nädala võrra. Sellises

olukorras ei ole alust välistada, et pooled leppisid kokku täitmise (s.o eseme üleandmise) tähtaja

pikendamises, kuivõrd kostja sai oma nõustumust väljendada ka kaudsel viisil (TsÜS § 68 lg 3).

Kostja 21.04.2015 protokollist (I kd tl 43) nähtub muuhulgas, et poolte esindajad kohtusid 17.04,

mil arutati eraldi poomide liigutamise võimalustega seonduvat ning kostjal puudus valmidus

Maamessil nähtud pritsi vastuvõtmiseks.

18. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus ka kostja käsitlusega, mille kohaselt ei olnud

kostjal võimalik lepingu täitmise tähtaega pikendada, kuna tegemist oli riigihanke korras sõlmitud

müügilepinguga, mille muutmist riigihangete seadus (RHS) ei võimaldanud. Ringkonnakohus ei

korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi (kohtuotsuse lk 18-19). Asjaolu, et leping sõlmiti

riigihanke korras, ei tähenda, et lepingu täitmisel ei saanuks kohaldada võlaõigusseaduses

sätestatud tagajärgi või õiguskaitsevahendeid. Põhjendatud ei ole kostja väited, et nõustumine

lepingu eseme mõni nädal hilisema üleandmisega oleks kostja seisukohalt hankelepingu muutmine

RHS § 69 lg 3 tähenduses.

Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et kuna Maamessil tuvastatud puuduste kõrvaldamine pidi

hageja esialgsel hinnangul võtma mitu kuud, siis tulenes lepingust taganemise täiendav alus VÕS

§-st 223. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kinnitanud, et veotiisli vahetamine õige silma

suurusega tiisli vastu ei olnud seotud märkimisväärse ajakuluga; seevastu pritsi tiibade ümber

ehitamine selliseks, et nende kallet oleks võimalik eraldi reguleerida, oleks toonud kaasa

määramata kestusega viivituse. Samas tekkiski pooltel juba Maamessil pritsiga tutvumise järgselt

erimeelsus hanketeate tehnilise kirjelduse punkti 17 sisustamise osas. Ringkonnakohtu arvates ei

saanud sellises olukorras tekkida kostjal eraldiseisvat alust tuginemaks hageja poolsele

müügilepingu olulisele rikkumisele ning taganemaks lepingust vaidlusaluse rikkumise

kõrvaldamiseks eelduslikult kuluva pika aja tõttu.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega maakohtule selles, et kohus asus vääralt

seisukohale, et kostja jaoks ei olnud tarnega hilinemine taganemise põhjus. Ka täitmisega

hilinemise olulisust tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 kontekstis, s.o lepingust taganemise aluseks ei

ole igasugune hilinemine, vaid see peab samuti olema sedavõrd oluline, et hilinemise tõttu jääb

ostja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning et ostja huvi eseme

üleandmise vastu kahaneb oluliselt.

Iseenesest ei ole vaidlust, et taimekaitsepritsi üleandmise tähtajana lepiti kokku 01.04.2015 ja on

ka mõistetav, et kostja soovis pritsi kätte saada enne kevadtööde alust sellise arvestusega, et jõutaks

läbi viia vajalikud koolitused pritsi kasutamise alal. Samas on maakohus ka kevadiste tööde

toimumise ajaga seonduvat piisava põhjalikkusega käsitlenud, märkides esiteks, et tööde tegemise

konkreetne aeg sõltub mh ilmastikuoludest ning teiseks, et külvide pritsimine toimub üldjuhul paar

nädalat peale külvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega leides, et kostja vastustest

(meilivahetusest) ega muudest avaldustest ei tulenenud, et pritsi üleandmise lükkumine 01.04.

asemel Maamessi järgsesse aega oleks põhjustanud kostja tegevuses olulisi tõrkeid,

märkimisväärset rahalist kahju ning huvi kaotust taimekaitsepritsi saamise vastu.

20. Veotiisli silma osas nähti hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktis 27 ette, et seadmel

peab olema veotiisel traktoriga haakimiseks: hüdraulilisse veokonksu, silma suurus 50 mm. Kostja

riigihanke komisjoni 21.04.2015 protokolli kohaselt leiti, et paigaldatud oli tavaline konksu haake

silm. Maakohtu istungil selgitas nõustaja A. Aab, et Maamessile ja tagasi vedamiseks vahetati

veokonksu silm 40 mm vastu ning seda nägid messil ka kostja esindajad, kuid pärast messi vahetati

veokonksu silm tagasi 50 mm. Pooled vaidlesid, kas Maamessil kostja esindajatele selgitati, et

konksu silm on ajutiselt vahetatud. Seega saab järeldada, et Maamessil ei olnud mitte 50 mm

veokonks vaid 40 mm, kuid seda ei saa pidada oluliseks lepingurikkumiseks, mis andnuks alust

lepingust taganeda, kuivõrd hageja kinnitusel oli veokonksu (tiisli) vahetamine lihtsalt teostatav

ning kohtumenetluse ajaks oli seda ka tehtud. Ekspert on tuvastanud, et veokonksu silma läbimõõt

oli ekspertiisi läbiviimise ajal 50 mm.

Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide põhjal kinnitust leidnud, et Maamessil esitletud

taimekaitseprits oli sama, mille hageja soovis kostjale üle anda. Muu hulgas on kohtule esitatud

tõendid, mille kohaselt tootjatehasest ei olnud vaidlusalusel perioodil Eestisse hageja tellimusel

ühtki muud masinat tarnitud. Asjaolu, et pritsil oli transpordi eesmärkidel veotiisel ajutiselt

vahetatud, ei muuda eset olemuslikult teiseks masinaks.

Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostja on lepingust taganemise avaldust tehes

tuginenud veotiisli silma valele suurusele, mitte seevastu valele haakemehhanismile. Asja

materjalide kohaselt tegi kostja esindaja küll Maamessil kindlaks, et pritsil pidi olema haakimine

hüdraulilisse veokonksu, kuid vaadeldud pritsil oli tegemist riputusredelile haakega, samuti

arutasid pooled tiisli ümberehitamise küsimust enne kohtusse pöördumist, kuid menetluses seda

lepingust taganemise olulise põhjusena esile ei toodud, nagu on oma otsuses märkinud ka

maakohus (lk 15). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja etteheited, et maakohus jättis võtmata

seisukoha, kumma puuduse kõrvaldamiseks pakkus hageja veotiisli ümberehitamist.

21. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud etteheidetega ka selles osas, milles

maakohus käsitles kostja peamist pretensiooni hageja poolt pakutavale taimekaitsepritsile, s.o

kostja hinnangul ei vastanud prits tehniliste tingimuste punktile 17.

Nimetatud küsimust on menetluses käsitletud põhjalikult ning maakohus on vaidlusalust tingimust

analüüsinud otsuse lk-del 15-17 ringkonnakohtu hinnangul ammendavalt. Kolleegium ei pea TsMS

§ 654 lg-t 6 järgides vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Maakohus on õigesti

asunud seisukohale, arvestades mh ka keeleekspertide ning asjatundjate arvamusi, et vaidlusalune

tingimus: „töö käigus eraldi kokku lapatavad, tiivad, pritsimiskõrguse sujuv reguleerimine, poomi

ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus, poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem,

poomi/pihustite valgustus öösel pritsimiseks, pihustikaitse kogu poomi ulatuses“ on allajoonitud

osas kaheti mõistetav. Asja materjalidest saab järeldada, et vaidlusaluse esemega sarnaste

taimekaitsepritside turul on tootmises ja kasutusel mõlemat tüüpi pritsid, s.o sellised, millel saab

reguleerida kogu poomi kallet tervikuna ning teiseks ka sellised, millel kummagi tiiva kallet saab

reguleerida eraldi. Esile ei ole toodud, et emba-kumba tüüpi pritsid oleksid vastavas valdkonnas

enam levinud või eelistatud ning seega ei pidanud hageja tehniliste tingimuste punkti 17 mõistma

automaatselt selliselt, et pritsi tiibade kallet peaks saama reguleerida ka teineteisest eraldi.

Maakohus on hinnanud kõiki vaidlusaluse lepingu punktiga (tehniliste tingimuste p-ga 17) seotud

tõendeid kogumis ning ringkonnakohus ei näe alust käsitleda tõendeid maakohtuga võrreldes

erinevalt.

22. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel mh küsimuses, kas hagejale oli

enne lepingu sõlmimist teada, kus täpselt (s.o Vooremaa mägistel põldudel) soovib kostja asuda

pritsi kasutama. Nõue, mille kohaselt soovis kostja igal juhul soetada pritsi, mille tiibade kallet

oleks võimalik reguleerida teineteisest sõltumatult, oleks pidanud selgelt väljenduma hanke

tehnilistes tingimustes. Põhistatud ei ole ka seda, et mägisemas piirkonnas on mõistlikult võimalik

kasutada üksnes eraldi reguleeritava kaldega tiibadega taimekaitsepritsi ning et hageja tarnitud

seade on Vooremaal kasutamiseks vähesobiv. Üldteadaolevalt leidub mägiseid piirkondi ka

Austrias, kus vaidlusalune prits on toodetud ja kus neid eelduslikult ka kohapeal kasutatakse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna puudub alus eelistada kostja poolset

laiendavat tõlgendust, siis tuleb VÕS § 29 lg 8 alusel asuda seisukohale, et leping kehtib

vaidlusaluses punktis kitsamast tõlgendusest tulenevas tähenduses. Seega vastab hageja tarnitud

taimekaitseprits hanke tehniliste tingimuste punktis 17 sätestatud nõuetele ning hageja ei ole

müügilepingut oluliselt rikkunud. Seetõttu puudus kostjal alus lepingust taganemiseks ning poolte

vahel 17.03.2015. a sõlmitud ostu- müügi leping on kehtiv.

Kuna maakohus rahuldas õigesti põhihagi, siis jättis kohus ühtlasi põhjendatult rahuldamata kostja

vastuhagi leppetrahvi saamiseks lepingu p 8. 3 alusel.

23. Kostja vaidlustas oma apellatsioonkaebuses ka maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 5

kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise korra osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja taotluse

seada ostuhinna tasumine sõltuvusse mh kostja töötajate väljaõppe läbimisest.

Kostja esitas oma 22.05.2017 menetlusdokumendis taotluse kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks järgmiselt: [hagi rahuldamise korral] seada kostja poolt kohtuotsuse täitmise

kohustus sõltuvusse hageja taimekaitsepritsi üleandmise kohustuse täitmisest. Määrata, et hageja

peab andma kostjale asukohas J. Aamisepa 1, 48309 Jõgevamaa, üle taimekaitsepritsi Jessernigg

AgroGigant 3400l koos kõigi dokumentidega 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt

poolte vahel 17. märtsil 2015 sõlmitud hankelepingu tingimustele, ning et taimekaitsepritsi eest

kohtulahendis märgitud summa tasumine kostja poolt toimub esitatud arve ja asjade üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel 14 tööpäeva jooksul alates arve esitamisest pärast asjade tarnimist,

töökorras üle andmist ning töötajate väljaõpet.

Maakohus märkis kohtuotsuse vaidlustatud punktis eeltoodu asemel, et kostja peab täitma otsusega

välja mõistetud rahalise kohustuse 14 päeva jooksul alates hageja poolt lepingu esemeks oleva

taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üleandmisest, kuid mitte enne käesoleva otsuse jõustumist.

Kohus täpsustas, et nimetatud 14-päevane tähtaeg on vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohus asus

seisukohale, et põhjendatud ei ole kohustada hagejat tarnida prits konkreetseks ajaks, kuna kostja

ei ole hageja vastu sellist nõuet menetluses esitanud. Kohus ei pidanud võimalikuks panna

kohtuotsuse täitmise korra määramisega hagejale kohustusi ja veel vähem sätestada selleks

tähtaegu, milliseid ei ole menetluses esitatud. Samas leidis kohus, et kuivõrd tegemist on

vastastikuste kohustustega ning lepingu järgi oli tasu maksmine sõltuvuses pritsi tarnimisest, siis

saab sama põhimõtet jätkata ka kohtuotsuse täitmisel.

Kostja on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 esitatud kohtuotsuse täitmise kord ei

ole tema huvisid arvestades piisav, kuivõrd väljaõpet läbimata ei ole pritsi kasutamine võimalik

ning see on kostja jaoks sisuliselt kasutu.

24. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Maakohus on

küll üldiselt õigesti leidnud, et otsuse täitmise korra kindlaksmääramise raames ei ole võimalik

seada hagejale kohustusi, mida kostja ei ole menetluses (vastuhagis) esitanud, kuid võimalik on

arvestada pooltevahelisest lepingust endast tulenevat kohustuste täitmise ajalist järjestust.

Seejuures on aga maakohus jätnud tähelepanuta, et 17.03.2015. a lepingu p 3.2 kohaselt pidigi

kostja poolne pritsi eest tasumine toimuna esitatud arve ja asjade üleandmise-vastuvõtmise akti

alusel 14 päeva jooksul alates arve esitamisest pärast asjade tarnimist, töökorras üle andmist ning

töötajate väljaõpet. Seega olid ka pooled ise kokku leppinud selliselt, et tasumine toimub pärast

hageja poolt kostja töötajatele väljaõppe läbiviimist. Hageja ei ole ka eitanud, et lepingu järgi on

tal pritsi üleandmisel muuhulgas kohustus viia läbi kostja (ETKI) töötajatele koolitused.

Ringkonnakohtu hinnangul on koolituste läbiviimine käsitatav müügilepingust tuleneva müüja

kõrvalkohustusena. Pooltevahelise lepingu järgi moodustab nimetatud kõrvalkohustuse täitmine,

s.o koolituste läbiviimine, seega osa müüja kohustustest ning selle kõrvalkohustuse täitmisest on

seatud sõltuvusse ka ostja poolt eseme eest tasumine.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja taotletav täpsustus, mille kohaselt üle antav

prits peab olema töökorras. Pritsi töökorras olek oli seatud eelduseks juba 17.03.2015. a lepingus

(p 5.6), kuid arvestada tuleb asjaolu, et lepingu täitmise esialgsest tähtajast (aprill 2015) on

möödunud juba üle kolme aasta.

Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada eelkäsitletud osas kostja esitatud

apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 selliselt, et

kostjal on kohustus tasuda kohtuotsusest tulenev rahaline kohustus 14 päeva jooksul alates hageja

poolt lepingu esemeks oleva töökorras taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üleandmisest ning

kostja töötajatele väljaõppe läbiviimisest, kuid mitte enne käesoleva otsuse jõustumist.

OÜ Balmax vastuapellatsioonkaebus

25. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja

lepingulise esindaja tunnitasu määras 120 eurot/tund ja mitte 140 eurot/tund.

Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate

maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 12 893,74 eurot menetluskulude katteks, sh riigilõiv

1100 eurot, lepingulise esindaja tasu 10 813,23 eurot (km-ta), tõlkekulud 9,68 eurot ja

dokumentaalse tõendi hankimise kulud 970,83 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus diskretsiooni piire, asudes seisukohale, et hageja

lepingulise esindaja tasumäär 140 eurot/tund ületab keskmist õigusteenuse tunnitasu määra.

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muust seadusest ei tulene piirangut, kui palju

menetlusosaline oma lepingulise esindajale esindamise eest maksta võib, tegemist on esindatava ja

esindaja vahelise lepinguvabadusel põhineva kokkuleppega.

Küll aga ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist igal

juhul täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt

välja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul on lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kusjuures kohus peab

kaalutlusotsust ka põhjendama.

Riigikohus on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et

menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1

alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. /…/ Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas

eraldi.

27. Hagejat esindab käesolevas asjas vandeadvokaat. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud

kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-160 eurot. Riigikohus on oma

praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot

tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013,

3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24).

Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu

kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega

eelduslikult tõusnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus ei ole esile toonud ka asjaolusid või põhjendusi, et

tunnitasu 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, oleks keskmisest oluliselt kõrgem. Asjaolu,

et kostja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 120 eurot, ei ole aluseks vähendada hageja esindaja

tunnitasu määra isegi nõustudes maakohtu hinnanguga, mille kohaselt oli mõlema esindaja erialane

kvalifikatsioon ja õigusteenuse kvaliteet võrdväärne. Seega saanuks hüvitamisele kuuluvate

õigusabikulude kogusummat mõjutada pigem põhjendatuks ja vajalikuks peetava õigusteenuse

osutamise mahu vähendamise kaudu (hagejal 77 tundi, kostjal koguni 91 tundi). Samas ei ole

kumbki pooltest apellatsioonimenetluses tuginenud sellele, nagu oleks maakohus rikkunud

diskretsiooniõigust lepinguliste esindajate töömahu hindamisel, mistõttu jääb maakohtu otsus

selles osas muutmata.

Menetluskulud apellatsiooniastmes

28. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt, kuid seda üksnes

kohtuotsuse täitmise korra täpsustamise osas, mis ei mõjuta lahendi peamist sisu. Põhiosas jääb

apellatsioonkaebus siiski sisuliselt rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus menetluskulude rahalise

suuruse osas kuulub rahuldamisele. Sellest lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse

kulud kostja kanda.

Kostjalt tuleb seega välja mõista ka hageja vajalikud ja põhjendatud ringkonnakohtus kantud

menetluskulud.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses

menetluskulusid

kokku

summas

2383,32

eurot

(km-ta),

millest

eurot

on

vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja ülejäänud näol on tegemist õigusabikuludega.

Hageja lepingulisel esindajal kulus õigusteenuse osutamiseks 16 tundi ja 40 minutit.

29. Ringkonnakohus leiab, et hageja kulutused õigusabile apellatsiooniastmes on mõnevõrra üle

paisutatud.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

põhjendatud

h

min

ajakulu

vastuapellatsioonkaebuse koostamisele (sisuliselt 1 lk), milles vaidlustati üksnes maakohtu poolt

põhjendatuks peetud tunnitasu suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on vastuapellatsioonkaebuse

koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1 tund. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

2 h 40 min ajakulu lõppseisukohtade koostamiseks (07.05.2018 menetlusdokument). Tegemist oli

TsMS § 647 lg 1 kohaste seisukohtade esitamisega, mis aga ei saa enam asja sisulist lahendit

mõjutada. Ringkonnakohus loeb nimetatud dokumendi põhjendatud ajakuluks 30 minutit.

Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega hagejale osutatud õigusteenuse põhjendatud maht

apellatsiooniastmes 8 tundi ja 5 minutit, mis ümardatakse 8 täistunnini. Kuna ringkonnakohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja töötunni tasu 140 eurot põhjendatud, siis on hageja

apellatsiooniastme vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks (8 × 140) 1120 eurot. Sellele

lisandub vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele 1170 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/