1-18-3991/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-18-3991

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.mail 2018 Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-3991 (kohtueelses menetluses 18230200273)

Kohtunik

Leo Kunman

Kohtuistungi sekretär

Mariin Vaks

Prokurör

Heleri Randma

Kriminaalasi

Ergo Haab´i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Süüdistatav

Ergo Haab (isikukood 38301130234, elukoht: xxxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht:

xxxx, karistatus: kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu

11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251 KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 73 lg 1 ja 3

alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata,

kui E.Haab ei pane 1 a katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuriteo, tõkend puudub.

Kaitsja

Sven Sillar

Juhindudes KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 238 lg 2, § 2561, § 2565 lg 2, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Ergo Haab KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6(kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda

kandmisele kuuluvaks karistuseks 4(neli) kuud vangistust.

3. Liita KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 11.01.2018

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251 mõistetud karistuse ärakandmata osa

(vangistus 1 aasta) võrra ning mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 4(neli) kuud.

4. KarS § 69 lg 1,2,3,4 alusel asendada Ergo Haab’ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

480 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Ergo Haab peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid:

 Elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

 Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Määrata Ergo Haab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Ergo Haab´ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 2(kaks) kuuks.

8. Liiklusseaduse § 127 alusel on Ergo Haab kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

9. Ergo Haab´ilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel: sundraha

375 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kuu jooksul

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355

Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas

eraldi dokumendis ( makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku

lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on

kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebekord

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse.

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast,

mil

kohtumenetluse

poolel

on

võimalik

kohtus

tutvuda

motiveeritud

kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest

teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse

ainult menetluskulude osas. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

On tõendamist leidnud, et 06.04.2018 kl 02.25 Tallinnas xxxx juures juhtis Ergo Haab

mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX XXX olles

joobeseisundis (etanooli 1,70 mg/g veres). Ergo Haab rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Kohtuistung

Süüdistatav Ergo Haab selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.05.2018 toimunud

kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistuses aru saanud ning tunnistab ennast täielikult süüdi. Enda

täiendavat ülekuulamist ei taotlenud. Nõustus lühimenetluse /kiirmenetlus/ kohaldamisega.

Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendid on

lubatavad.

Kohtuistungil jäi prokurör Heleri Randma esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et Ergo

Haab´i tegu on Kars § 424 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud.

Kuivõrd kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses/kiirmenetluse/ korras, võib kohus KrMS § 233

lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Istungil avaldati ja uuriti järgmisi

kirjalikke tõendeid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokoll (tl 2), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 6), tunnistaja Alex Semjonov´i

ülekuulamise protokoll (tl 7, 10), Ergo Haab´i kahetsuskiri (tl 8), õiendid (tl 9, 17-18), karistusregistri

väljatrükk (tl 11), Harju Maakohtu 11.01.2018 otsus (tl 12-13), kiirmenetluse protokoll (tl 15-16),

taotlus lühimenetluse kohaldamiseks (tl 20).

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub selle üle, et 06.04.2018 kl 02.25

Tallinnas xxxx juures juhtis Ergo Haab mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport reg nr XXX

XXX olles joobeseisundis. Alkoholijoove 0,73 mg/l tuvastati süüdistataval indikaatorvahendiga

Allquantt 6020 nr A104501 (tl 2). Joobeseisundile viitavale tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt

Ergo Haab´i käitumine oli normaalne, selge kõne, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, tugev alkoholi

lõhn suust. Joobeseisundi mõiste on määratletud korrakaitseseaduse (KorS § 36 lg 1), mille kohaselt

on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise uuringuakti nr 474 T kohaselt (tl 5, 6, proovi markeeringu ja protokolli

number 132/6) oli Ergo Haab´i veres etanooli 1,70 mg/g. Tunnistaja politseiametnik Alex Semjonov

seletas (tunnistaja ülekuulamise protokoll tl 7, 10), et oli tööl 06.04.2018 koos juhtivpiirivalvuri Ardi

Hintsiga. Kell 02:22 märkas tunnistaja Tallinnas xxxx juures seismas mootorsõidukit Land Rover

Range Rover Sport reg märk XXX XXX. Eelnevalt oli laekunud juhtimiskeskuselt info, et antud

sõiduki juht võib olla joobes. Sõiduk Land Rover Range Rover Sport reg märk XXX XXX alustas

liikumist Lastekodu suunas. Autopatrull 3072 andis sõidukile peatumismärguande, sõiduk peatus kl

02:25 xxxx juures, sõiduki juht tahtis põgeneda sündmuskohalt, pidasid isiku kinni. Juht oli

joobeseisundis. Ergo Haab´i ütlustest, seletuskirjast (tl 8, 15-16) selgub, et tunnistab ennast täielikult

süüdi, kahetseb, tuvastamise tulemusega oli nõus. Samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et oli

alkoholi tarvitanud. Väljatrükk juhiloa ja sõiduki kohta kinnitab, et Ergo Haab´ile on 04.04.2018

väljastatud juhiluba nr xxxxxxxx, mis kehtib kuni 09.04.2018, sõiduauto Land Rover Range Rover

Sport reg märk XXX XXX omanik on XX AS, kasutaja Ergo Haab (tl 9).

Kohtu hinnangul on Ergo Haab´i käitumises tuvastatud kavatsetus (KarS § 16 lg 2), tarbides alkoholi

ning õhtul juhtides sõidukit pidi ta teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis,

mis on keelatud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Ergo Haab´i süü omaksvõtuga, tunnistaja Alex

Semjonov´i ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise

saatekirjaga tõendatud Ergo Haab´i poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (etanooli 1,70 mg/g

veres). Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetluses on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine

ning lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. KarS §

56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid

(Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11).

KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või vangistus kuni 3 aastat.

Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt

ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab

saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist.

KarS § 50 lg 1 p 1 kehtestab, et liiklusalase kuriteo korral võib süüdlasele kohaldada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuni kolmeks aastaks.

RKKKo on lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS

§ 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku

süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse

mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat,

vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine

juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb

arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes

seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse

kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust

kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja

eripreventiivsete vajadustega.

Ergo Haab´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud

toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Ergo Haab on

kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251 KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi (tl 11,12). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Ergo Haab´il 2017 aastanetosissetulek

xxxx eurot (tl 17). Ergo Haab on avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes, mida kohus arvestab

kergendava asjaoluna, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et arvestades Ergo

Haab´i senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid tuleb Ergo Haab karistada vangistusega 6

kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda

kandmisele kuuluvaks karistuseks 4(neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liita

mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251

mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta) võrra ning mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta

4 kuud. KarS § 69 lg 1,2,3,4 alusel asendada Ergo Haab’ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

480 tunni ulatuses (ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille

tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Ergo Haab peab üldkasuliku töö tegemise

ajal täitma KarS § 75 lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus peab võimalikuks kohaldada Ergo

Haab´ile KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust võttes talt juhiload ära 2 kuuks. LS § 127 alusel on

Ergo Haab kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa

Maanteeametile.

Menetluskulud

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada

menetluskulud. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS

§ 175 lg 2 p 3 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamise kulu

summas 44 eurot (proovi markeeringu ja protokolli number 132/6, tl 45, uuringuakti number 474T, tl

46) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alamäära ehk 750 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha

suurust, kuid mitte rohkem, kui poole võrra. Kuivõrd Ergo Haab nõustus kiirmenetlusega, siis kohus

vähendab sundraha poole suurust võrra. Tsiviilhagi puudub, asitõendeid kriminaalasjas ei ole.

Kohtunik

Leo Kunman